2-22-134735/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-134735

Tsiviilasi

Maardu linn Keemikute tn 12 korteriühistu avaldus H.J vastu

võlgnevuse, viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1785,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Maardu linn Keemikute tn 12 korteriühistu

(registrikood 80410219 , Keemikute tn 12, Maardu),

Avaldaja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk, e-post xxx

Puudutatud isik: H.J (isikukood XXX, xxx), esindaja Olga

Väina-Kesler, e-post xxx

Asja läbivaatamine

Ärakuulamine 21.03.2023, Tallinn, osalesid V. Kosteitšuk, O.

Väina-Kesler, 11.09.2023, Tallinn, osalesid V. Kosteitšuk ja

O. Väina-Kesler

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista H.J-ilt Maardu linn Keemikute tn 12 korteriühistu kasuks põhivõlga

1082,45 €, viivist 86,85 € ja alates 01.10.2022 tasumata põhivõlalt viivist kuni põhivõla

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud H.J kanda ning tema menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

4. Välja mõista H.J-ilt Maardu linn Keemikute tn 12 korteriühistu kasuks

menetluskulude katteks 1510 € ja menetluskulude tasumisega viivitamise korral alates

käesoleva lahendi jõustumisest võlgnetavatelt kuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.

5. Jätta menetlemata H.J poolt 18.09.2023 menetluskulude nimekirjas esitatud väited

asja sisu kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv.

Avaldus

Puudutatud isik on Keemikute tn 12, Maardus linnas, Harjumaal asuva korteriomandi nr M1

(mitteeluruum), registriosa xxx, üldpinnaga 40,70 m2 omanik alates 21.01.2020. Korteriomand

asub majas, kus on moodustatud korteriühistu (avaldaja) ja kehtib korteriühistu põhikiri.

H.J (edaspidi – võlgnik) on korteriühistu liige (põhikirja p 2.3). Avaldaja esitab võlgnikule

igakuiselt arveid võlgniku korteriomandi ja sellele vastava üldkasutatava pindala mõttelise osa

majandamise ja haldamise eest. Arvetes sisalduvad tasud järgmiste tööde ja teenuste eest:

hooldus, remondifond, prügivedu, üldelekter, küte, abonenttasu veeühenduse eest, üldvesi,

külm vesi ja kanalisatsioon.

Alates 2020.a. oktoobrist maksab võlgnik talle osutatud ja vahendatud teenuste vaid osaliselt.

Seetõttu tekkis võlgnikul avaldaja ees võlg, mis on 30.09.2022 seisuga 1169,30 eurot, millest

põhivõlg on 1082,45 eurot ja viivis on 86,85 eurot. Viivis on arvestatud seadusega ettenähtud

määras (0,022% päevas). Põhivõla ja viivise arvestus on toodud eraldi tabelis (lisa 3 – arvete ja

laekumiste ning viivise koondtabel, lisa 4 – viimane tasumata arve).

Avaldaja põhikirja p 3.2.16 kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma regulaarselt (kord kuus),

hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu

arvele makseid, sh üldelektri, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, remondikulude, hoolduskulude,

üldkulude ja haldamise, üldvee, kindlustuse, kütte ja soojuskadude eest.

Avaldajale teadaolevalt põhjendab võlgnik arvete osalist tasumata jätmist sellega, et tema

korteriomandis puuduvad kütteradiaatorid. Võlgnik demonteeris omavoliliselt tema

korteriomandis olnud kütteradiaatorid. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel teostati terve

maja küttesüsteemi renoveerimine, mille raames vahetati kõik küttetorud ja radiaatorid kõikides

korteriomandites ja üldkasutatavates ruumides. Üldkoosoleku otsuse kohaselt kuulusid

radiaatorid vahetamisele/paigaldamisele ka võlgniku mitteeluruumis. Võlgnik lubas

renoveerimistöid teostanud ettevõte töötajaid enda korteriomandisse ainult küttetorude

vahetamiseks, kuid keelas radiaatorite paigaldamise. Seetõttu vastutab võlgnik ise tema

korteriomandis radiaatorite puudumise eest. Põhikirja ja seaduse kohaselt on võlgnik

kohustatud tasuma kütte eest vastavalt oma kaasomandi osa suurusele ehk vastavalt tema

korteriomandi üldpinnale. Puudutatud isik võlg hõlmab perioodi 2020.a. oktoober- 2022a.

september (kaasa arvatud, arvestus – tabel).

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlga 1082,45 €, viivist 30.09.22 seisuga

86,85 € ja alates 01.10.22 edasiulatuvalt põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palub jätta puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku vastus

Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu.

Avaldus on tõendamata, puudutatud isik ei ole saanud teenust, mille eest avaldaja tasu nõuab.

Puudutatud isik omandas korteriomandi lepinguga, mille p 2.2.10 järgi on ruumis ainult

karkassid ja ruumid on küttesüsteemita. Ta ei ole saanud teenust ja kütab ruumi oma

radiaatoritega. Avaldajaga kokkulepitud ajaks ei paigaldatud sinna küttesüsteemi. 12.10.2011

ühendas Tallinna Küte selle korteriomandi süsteemist lahti ja ei esitanud eelmisele omanikule

kütte eest arvet. Puudutatud isikule ei esitatud arveid kütte eest või esitati 7% ulatuses; need

summad olid väiksed ja seetõttu ei vaidlustanud neid. Puudutatud isik jättis tasumata vaid kütte

eest ehk määras ära selle, mille eest ta tasub. Kütte eest ei tasunud seetõttu, et ta pole kütet

saanud. Korteriühistu poolt tellitud S S OÜ tegi 2020. a juulis küttesüsteemi vahetuse.

Puudutatud isiku ruumis M1 vahetati ainult küttetrass ilma radiaatoriteta. Radiaatorid jäi

vahetamata sellepärast, et avaldaja ei kooskõlastanud tööde teostamise aega puudutatud

isikuga.

Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata

hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 476 lg 1 kohaselt

hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1, 101

lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist ning viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist. Kohustuse

rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega

viivitamine. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Alates 01.01.2018 kehtiv KrtS § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest,

korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud

korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel

põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 5 järgi on majanduskavas sätestatud

korteriomanike kohustuste jaotus kütuse, soojuse eest.

Puudutatud isik on korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriossa

nr xxx (mitteeluruum M1) omanik alates 21.01.2020 (kinnistusraamatu väljavõte, dtl 32).

Avaldaja on korteriühistu, kes on moodustatud Keemikute tn 12, Maardus linnas, Harjumaal

asuvate korteriomandite, sh korteriomandi nr xxx haldamiseks ja majandamiseks. Seega on

puudutatud isik mainitud ühistu liige vastavalt põhikirja p -le 2.1 (dtl 33).

Avaldaja põhikirja p 3.2.16 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt (kord

kuus) küte eest korteriomandi iga ruutmeetri kohta. Põhikiri on olemuselt leping liikmete enda

ja ka ühistu vahel. Seega on VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, KrtS § 40 lg 1, 2, § 41 lg 1 p 5 ja

põhikirja p 3.2.16 järgi puudutatud isikul kohustus tasuda kütte eest teiste korteriomanikega

samadel tingimustel, so. proportsionaalselt korteriomandi suurusele, mis tähendabki p 3.2.16

mõttest tulenevalt tasu maksmise kohustust vastavalt omandiosa suurusele.

Puudutatud isiku poolt kohtule esitatud notariaalselt tõestatud ja tema poolt viidatud

ostumüügilepingu p 2.2.10 (dtl 65) sätestab, et „Lepingu esemeks II oleval kinnistul paiknevad

kinnistu oluliseks osaks olevad ehitised on kasutuskõlbmatud ja varisemisohtlikud (olemas on

ainult ehitiste karkassid), ehitistel on niiskuskahjustused ning ühel ehitisel on katus katki.

Ehitised vajavad renoveerimist või lammutamist. Lepingu esemel II ei ole mingeid muid

eritunnuseid ega puuduseid, millest Omanik II ei ole Omanikule I teatanud või mida Omaniku I

ei saanud märgata lepingu eseme II ülevaatuse teostamisel. Omanik II ei pea vajalikuks lepingu

eseme I täpsemat kirjeldamist, kuna on seda Omanikule I lepingu eseme II ülevaatamise juures

juba põhjalikult teinud ning Omaniku II on lepingu eset II isiklikult Omanikule I näidanud.“.

Avaldaja juhtis tähelepanu, et puudutud isiku selline väide on asjakohtu. Nimelt nähtub selle

lepingu p -st 1.3, et lepingu ese II on aga korteriomand, mis on katnud registriossa nr xxx ja

mis ei ole vaidlusalune korteriomand, mille eest avaldaja võlga nõuab. Seega on alusetu

puudutatud isiku viide lepingu p-le 2.2.10, mille kohaselt oleks tegemist justkui vaidlusaluse

kasutamis- ja kütmiskõlbmatu ruumiga. Nii on asjakohatu ka vastava foto (dtl 74).

Lepingu p -st 1.1 nähtub, et lepingu ese I on korteriomand, mis on kantud registriossa nr xxx,

mis on aga vaidlusalune korteriomand, mille eest avaldaja nõuab võla tasumist. Lepingu p

2.1.5, mis käib lepingu järgse eseme I ehk korteriomandi nr xxx kohta, sätestab, et lepingu

eseme I osaks olevas mitteeluruumis on toimiv kaugküte (küttesüsteem hetkel ei toimi, kuna

küttekraanid on kinni plommitud), elektrivarustus, veevarustus (külm vesi) ja kanalisatsioon.

Mitteeluruumis puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitused.

Puudatud isik on esitanud kohtule soojussõlme järelevaatuse akti 12.10.2011, mille järgi on

radiaatorid suletud, kuid ühendused ja püstakud on korrektsed, on isolatsioonimaterjaliga

isoleeritud, ruumid on tühjad ja neid ei kasutata ning seetõttu on 2011.a. aktis märgitud, et

küttepinnaks on 0,07*40,7 *2,85m2. Selline akt on koostatud mitteeluruumi tarbija esindaja ja

akti koostaja (inspektori) poolt - vastavalt AS Maardu Elamu ja AS Maket KV poolt, mitte

Tallinna Kütte ja puudutud isiku poolt või avaldaja ja puudutatud isiku poolt. Sellel ajal

(2011.a.), kui akt on koostatud, oli vastava korteriomandi omanik AS Maardu Elamu, mis

nähtub avaldaja poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu andmete väljavõttest (dtl 113, kanne 1).

Sellel ajal ei olnud veel asutatud avaldaja, kes hooldab ja vahendab korteriomanikele, sh

puudutud isikule teenuseid, sh kütet vastavalt põhikirjale. Nimelt kanti avaldaja äriregistrisse

äriregistri andmete kohaselt 08.01.18 (dtl 114, avaldaja poolt esitatud äriregistri väljavõtte) ja

avaldaja põhikiri on kinnitatud 26.06.2016 (äriregistri andmete väljavõte, dtl 114). Avaldaja ja

puudutud isikud vastastikused õigused ja kohustused tekivad korteriomandiseadusest ja ülapool

viidatud põhikirjast. Nii asub kohus järeldusele, et puudutud isiku poolt kohtule esitatud akt

12.10.2011, mis oli koostatud ruumide varasema omaniku poolt küttekulude arvestuse kohta, ei

ole õiguslikult siduv ei avaldajale ega puudutatud isikule.

Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud elamu ehitisregistri väljavõtte ja keldriruumikorruse

projektiga 1958.a., et mainitud elamus ja vaidlusaluses keldriruumis kui mitteeluruumis M1

(projektis märgitud nr 001 ja 002) on kaugküte (dtl 117-119). Avaldaja on tõendanud kohtule

esitatud Maardu, Keemikute 12 küttesüsteemi uuendamise ehitusprojektiga (dtl 10), et elamus

kuulub küttesüsteem uuendamisele nii nagu see oli ette nähtud 1985.a. projektis ja et

vahetamisele kuulusid süsteemi kõik torud, seadmed, radiaatorid, sh ka ruumis M1. Avaldaja

on tõendanud, et ühistu on 28.07.2019 koosolekul otsustanud küttesüsteemi vahetuse ja selle

teostaja (otsus - p 4). Koosoleku protokolli lisaks olevast osalenute nimekirjast ei ole näha, et

tollane mitteeluruumi omanik M. J oleks olnud vastu (osales koosolekul, järjekorra nr 14,

nimekirja lk 2, dtl 137). Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud auditiga 19.05.2020, et

mitteeluruumis M1 ei ole radiaatoreid ja et süsteem tuleb taastada. Avaldaja on tõendanud

kohtule esitatud puudutatud isiku volitatud esindaja F. N kirjaga, et ta on ise loobunud

vaidlusalustes ruumides radiaatorite paigaldamisest ega oma pretensioone (dtl 146-147) tööde

teostaja vastu. Avaldaja on tõendanud, et küttesüsteemi ehitus/renoveerimistööd on tehtud ja

vastu võetud aktiga 21.07.2020 (dtl 144). Avaldaja on tõendanud 24.07.20 tehtud auditiga, et

ühistu juhatusel ei olnud võimalik pääseda ruumi M1 ja sinna ei õnnestunud paigaldada

radiaatoreid (dtl 203). Lisaks on avaldaja tõendanud kohtule esitatud ühistu koosoleku otsusega

28.10.20, et projektikohase küttesüsteemi paigaldamise tõttu (2020.a. juulis) tuleb jaotada küte

ka mitteeluruumis M1 arvestusega m2 kohta alates küttesüsteemi käivitamisest. Otsusega on

kohustatud korteriomandi M1 omanikku võimaldama juurdepääs ruumi radiaatorite

paigaldamiseks ja küttesüsteemi ühendamiseks (dtl 204). Avaldaja on tõendanud, et on teinud

puudutatud isikule ettekirjutusi selleks, et küttesüsteemi paigaldaja pääseks ruumi M1 18.11.20

kl 9.00, 01.12.20 kl 11.30, millest on puudutatud isik teadlik, kuna need on talle saadetud

(06.12.2022 dokumendi lisad 13, 14, 15, 16, 17 dtl 207, 209, 211, 212, 213). Puudutatud isiku

e-kiri, milles S S OÜ on kirjutanud, et radiaatorid jäid paigaldamata seetõttu, et ühistu ei

kooskõlastanud tööde aega ruumi M1omanikuna (dtl 265), on ümber lükatud eelviidatud

avaldaja esitatud tõenditega (06.12.2022 dokumendi lisad 13, 14, 15, 16, 17 dtl 207, 209, 211,

212, 213). Lisaks ei saa kohtu hinnangul tööde teostaja täpselt teada, kuidas on avaldaja

püüdnud aega kokku leppida puudutatud isikuga. Puudutatud isiku esitatud eelmärgitud e-kiri

on omakorda vastuolus selle kirjaga, mille kohaselt on tema esindaja F. N ise kirjutanud, et tal

ei ole pretensioone S S OÜ tööde kohta ja mille kohaselt on loobutud radiaatorite

paigaldamisest (avaldaja esitatud kiri dtl 146- 147).

Vaatlusel (protokoll 06.05.2023, dtl 29jj) selgus, et radiaatorid on küll ühendamata, kuid neid

on sinna võimalik paigaldada ja sisse lülitada küttesüsteemi.

Puudutud isiku esitatud müügilepingust nähtuvalt on ta ostnud vaidlusaluse korteromandi

17.01.2020 (dtl 61, tõestanud notar R. E, ametitegevuse raamatu nr 99) ja kinnistusraamatu

kande kohaselt kanti ta omanikune kinnistusregistrisse 21.01.20 (dtl 32).

Arvestades

1) korteromandi ostmise, korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmise aega, 2)

perioodi, mille eest avaldaja nõuab kütte eest tasumist, 3) vaatlusel nähtut, 4) avaldaja poolt

esitatud dokumentaalseid tõendeid elamu algse küttesüsteemi kohta, selle renoveerimise,

auditeerimise, tööde vastuvõtmise kohta, 5) puudatud isikule tehtud ettekirjutusi, saatekirju 6)

ühistu otsustusi süsteemi renoveerimiseks ja kütte arvestuseks,

leiab kohus, et

puudutatud isikul on olnud võimalus ja piisavalt aega, et lasta paigaldada korteriomandisse

radiaatorid ja ühendada need elamu küttesüsteemi kui kaasomandi tehnosüsteemi. Seega ei saa

puudutatud isik tugineda väitele, et tal ei ole kohustust tasuda kütte eest vastavalt põhikirja p -le

3.2.16 ja seda ka vaidlusaluse perioodi eest. Asjaolu, et tema volitatud esindaja oli kirja järgi

sellega nõus, et tal ei ole pretensioone tööde teostaja vastu või et ta ei soovi radiaatoreid, ei

tähenda vastupidist.

Avaldaja esitatud ja eelviidatud tõendid kinnitavad seda, et ühistu on otsustanud kogu

küttesüsteemi renoveerida, mis hõlmab ka korteriomandit nr xxx (mitteeluruum M1), ja et

ühistu on soovinud paigaldada radiaatorid ka sinna, kuid puudutatud isik ei ole seda tahtnud ega

võimaldanud. Vaatlusel selgus, et see radiaatorite paigaldamine sinna ruumi ja ühendamine

süsteemi on ka endiselt võimalik. Eeltoodu tõttu kannab puudutatud isik ise seda riisikot, et tal

tuleb tasuda kütte eest kooskõlas põhikirja p 3.2.16 vastavalt korteriomandi pinna suurusele ja

seda ka avalduses toodud perioodi eest.

Vaidlust ei olnud nõutava võla suuruse 1082,45 €, perioodi (2020.a. oktoober – 2022.a.

september, kaasa arvatud), selle sisu ja viivise 86,85 € üle. Nimelt pole vaidluse all asjaolu, et

puudutatud isik on tasunud nõutaval perioodil avaldajale osutatud teenuse eest selliselt, et on

jätnud tasumata vaid kütte eest (vt 21.03.23, 11.09.23 istungi protokollid). Seda tõendab ka

puudutatud isiku poolt kohtule esitatud tema pangakonto väljavõte, kus makseandmetes on ära

määratud, et tasuma on jäetud kütte eest (dtl 262-264). Puudutatud isiku väited ja tõendid

varasema perioodi (mis ei ole puudutatud isikult nõutava võla periood) ja eelmise omaniku

kohta on asjakohatud (dtl 76-80, arved kuni 2020.a. septembrini).

Kuna kohus leidis, et puudutatud isik kannab ise riisikot selle eest, et tema korteriomandis ei

ole radiaatoreid ega saa tugineda seetõttu väitele, et ta ei pea kütte eest tasuma põhikirja p

3.2.16 ja § 76 lg 1, 2, KrtS§ 40 lg 1, 2, § 41 lg 1 p 2 järgi. Seega on puudutatud isik rikkunud

VÕS § 100 mõttes eelviidatud säte järgi kütte eest tasumise kohustust ja on viivituses.

Nimetatud põhjendustel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg

1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause ja KrtS § 40 lg 1, 2 § 41 lg 1 p 5 alusel kütte eest

tasumist ehk kohustuse täitmist ja viivist. Avaldus on tõendatud, põhjendatud, kuulub

rahuldamisele.

Puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldaja kasuks põhivõlga 1082,45 €, viivist 30.09.22

seisuga 86,82 €. Ehkki avaldus esitati kohtule 07.10.2022, oli avaldaja välja arvestanud viivise

30.09.22 seisuga, mistõttu on võimalik edaspidist viivist välja mõista protsendina ka alates

01.10.22 ning see pole vastuolus TsMS § 367 sätestatud edaspidise viivise väljamõistmise

regulatsiooniga. Nii tuleb puudutatult isikult TsMS § 367 järgi viivist välja mõista alates

01.10.2022 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla tasumini.

Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga (TsMS § 430 lg 1).

Menetluskulude jaotus, rahalise suuruse kindlaksmääramine

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Avaldus kuulus rahuldamisele täies ulatuses. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas, kus

tegemist on võlgnevuse ja viivise nõudega puudutatud isiku vastu, millise tasumisega

puudutatud isik on jäänud viivitusse ja sellega põhjustanud avaldaja pöördumise kohtusse, on

asjaolusid arvestades õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 2 II lause

järgi täielikult puudutatud isiku kanda. Seega jääb puudutatud isiku menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1

kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg

2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1, 2 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Lisaks on

kohtukuluks TsMS § 143 p 3 järgi vaatluse kulud, muuhulgas sellega seotud vajalikud

sõidukulud.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte

lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

Avaldaja menetluskulude nimekiri on puudutatud isikule toimetatud kätte 11.09.2023.

Avaldaja menetluskulud on kokku 2028 eurot:

1) riigilõiv 50 eurot.

2) lepingulise esindaja kulu 16 tunni eest avalduse koostamise (sh esitatud materjalide

läbivaatamine) ja Harju Maakohtule esitamisega jt menetlusega seotud toimingutega nagu

ärakuulamiste ettevalmistamine ja osalemine nendel, vaatlusel osalemine.

3) lepingulise esindaja sõidukulud ärakuulamistele, vaatlusele tulemiseks, parkimiseks kokku

58 €.

Esindaja tasu määr on 120 € tunnis (ilma käibemaksuta).

Kohus kontrollib järgnevalt avaldaja esindaja kulude põhjendatust.

Puudutatud isik ei ole kuludele vastu vaielnud.

Asjas on tõendatud, et avaldaja on tasunud lõivu kokku 50 €. Avaldaja esindaja töömaht on

olnud arvestuse järgi kokku 16 tundi, ärakuulamise aja eest 11.09.2023 ei ole kulusid nõutud.

Tasu määr on 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta (ei ole käibemaksu kohustuslane) ja see ei

ole ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul vastab tehtud tööaeg asja mahule, materjalidele ja

ärakuulamiste ning vaatluse ajale, vastates 8- tunnise tööpäeva tööaja arvestuse juures 2-le

tööpäevale. Selliselt oleks avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tööaeg 16 tundi ning

vastav töötasu 1920 €. Kohtu arvates on need kulud TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1, § 138 lg 1, 2

järgi põhjendatud. Avaldaja ülejäänud menetluskulud on kokku 108 € (58 + 50) ja on

põhjendatud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 2, § § 143 p 3 järgi. Avaldaja on viimases kulude

nimekirjas (11.09.2023) palunud puudutatud isikult välja mõista 1510 €. Kohus ei saa avaldaja

kulude nõude piirmäära ületada, mistõttu tuleb puudutatult isikult avaldaja kasuks välja mõista

menetluskulude katteks 1510 €.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul

tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1510 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

Kohus jätab puudutatud isiku 18.09.2023 menetluskulude nimekirjas toodud väited asja sisu

kohta menetlemata TsMS § 331 lg 1, kuna need on esitatud pärast asjas poolet ärakuulamist ja

arutamist kui kohus oli määranud vaid kulude nimekirja esitamise ja nendele vastamise tähtaja

ning lahendi avalikustamise aja ning selle menetlemine tooks kaasa asja lahendamise

edasilükkamise.

/digitaalne allkiri/

Kohtunik