1-20-5182/179 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-20-5182 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi Veiko Murruste süüdistuses Kar § S 2172 1, lg § § – § järgi 384 1 ja lg 344 1 lg 25 4 lg

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 21. veebruar 2023. otsus i a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik - Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Õnne Neare-Vaarmann, kassatsioon - K aja (pankrotis), esindaja annatanu AS Süda M vandeadvokaat Marko Kairjak, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Veiko Murruste kaitsjad vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Jaanus Tehver Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 27. september 2023, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. T 1. veebruar 2023. a otsus osas, millega: ühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2 i 1.1 Veiko Murruste KarS 217 mõisteti § 2 1 384 1 ; lg ja § lg järgi õigeks 1.2 maakohtu otsustus jäeti tühistamata mõista kannatanult süüdistatava kasuks välja tsiviilhagi lahendamisega seotud 1304 eurot 20 sen . menetluskulu hüvitis ti 2. L kriminaalmenetlus Veiko Murruste KarS 217 õpetada süüdistuses § 2 1 ja 384 lg § lg 1 järgi KrMS 274 1 ja 199 1 p 2 alusel kuritegude

§ lg § lg aegumistähtaja möödumise tõttu. 3. J punktis 1.2 nimetatud menetluskulu 1304 eurot 20 senti riigi kanda. ätta 4. M ringkonnakohtu otsus muutmata.

uus osas jätta 5. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.

6. M 1360 eurot kassatsioonimenetluses

õista Eesti Vabariigilt Veiko Murruste kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. 7. M -i 1768 euro

õista Eesti Vabariigilt AS Süda Maja (pankrotis) kasuks välja t kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks.

1-20-5182

2(5) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus 1. Harju Maakohtu 4. 2022. karistusseadustiku märtsi a otsusega tunnistati Veiko Murruste süüdi (KarS) 217 § 2 1 ja 384 1 KarS 63 1 alusel lg § lg järgi ning teda karistati § lg 250 päevamäära (12 925 euro) suuruse rahalise karistusega. Samuti tunnistati Murruste S 344 1 V. süüdi Kar § lg järgi § alusel mõisteti t , kuid selle teo osas kassatsioonimenetlust ei toimu. KarS 64 1 lg alle liitkaristuseks 250 S 73 kohaselt tingimisi päevamäära suurune rahaline karistus, mis jäeti Kar § täitmisele pööramata. Kannatanu Süda Maja (pankrotis) tsiviilhagi jäeti rahuldamata ning

-i AS temalt mõisteti süüdistatava kasuks välja tsiviilhagi menetl

emisega seotud kulu 1304 eurot 20 senti. 2. V. Murruste tunnistati KarS 217 § 2 1 26. ja lg järgi kokkuvõtlikult süüdi selles, et ta sõlmis 28. juunil 2013 - na kaks lepingut, millega tekitas sellele AS i Süda Maja juhatuse liikme äriühingule sõlmi kasutas süüdistatav ebaseaduslikult ära suure varalise kahju. Lepingu te misel seadusest ja tehingust tulenevat kannatanu vara käsutamise õigust. § KarS 384 lg 1 järgi tunnistati V. Murruste süüdi selles, et nimetatud lepingute sõlmimisega põhjustas ta kannatanu maksevõime olulise vähenemise. Apellatsioonid 3. Maakohtu otsuse vaidlustasid Murruste kaitsjad ning kannatanu esindaja. Kaitsjad taotlesid V. maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist, kannatanu esindaja aga tsiviilhagi rahuldamist. Ringkonnakohtu otsus 4. Tallinna Ringkonnakohus 21. veebruaril 2023 Murruste KarS 217 mõistis V. § 2 1 ja 384 1 lg § lg järgi õigeks, jä tsiviilhagi läbi vaatamata dokumendi võltsimise Kar § ttis , kvalifitseeris S 344 lg lg tis 1 25 – § 4 , muu järgi karistust ja riigilt Murruste kasuks 37 000 euro mõistis V. välja t valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsuse jättis V. Murrustet puudutavas osas muutmata. Kaitsjate apellatsioon rahuldati osaliselt, kannatanu apellatsioon jäeti rahuldamata. hüvitati Apellatsioonimenetluse kuluna

Murrustele valitud V. kaitsjatele makstud tasu 11 006 eurot 64 senti. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioonid 5. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kannatanu, prokuratuur

Murruste kaitsjad. Kaitsjate ja V. kassatsioone Riigikohus menetlusse ei nud. võt 6. K

Murruste annatanu taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega V. mõisteti KarS 217 § 2 1 tsiviilhagi

Murruste lg järgi õigeks ning jäeti läbi vaatamata, V. süüditunnistamist ja tsiviilhagi rahuldamist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. 7. Prokuratuur taotleb Murruste mise otsuse V. õigeksmõist tühistamist ja maakohtu süüdimõistva jõustamist või tühistatud osas kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

1-20-5182

3(5) Kassatsioonimenetluse pooltele esitatud küsimus 8. 29. juunil 2023 kolleegium kassatsioonimenetluse pooltelt, kas V. Murrustele KarS 2 küsis § 172 lg lg lg ja lg 1 ja 384 § 1 S 81 järgi süüks arvatud kuriteod võivad olla Kar § 1 p 2 6 teise lause kohaselt aegunud. Samuti paluti kaitsjatel teatada, kriminaalmenetluse kas süüdistatav taotleb seadustiku (KrMS) 199 3 p 1 kohaselt § lg kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil väidetavad kuriteod on aegunud. juhul, kui kolleegium peaks asuma seisukohale, et

Kaitsjate vastus 9. Kaitsjad leiavad, et Murrustele KarS 217 V. § 2 1 ning 384 lg § lg 1 järgi süüks arvatud kuriteod on aegunud, ja kinnitavad, et Murruste ei taotle V. kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. § järgi kvalifitseeritud tegu aegus juba enne süüdistatava kohtu alla KarS 384 1 lg andmist. Prokuratuuri vastus 10. M d kuriteod on aegunud, kuna 26. 28. juunil 2013 kehtinud K S 8 õlema ja ar § 1 redaktsiooni järgi tuleb aegumist arvestada sama . dest kuupäevadest Ehkki aegumist puudutavad sätted on materiaalõiguslikud, kujutab aegumine endast menetlusõiguslike tagajärgedega instituuti. Karistusõiguse teoorias ei loeta aegumistähtaegade muutmist Kar § sätestatud S 2 lg-s 1 seaduslikkuse põhimõtte rikkumiseks. § järgi juhindutakse kriminaalmenetluses KrMS 3 lg 2 menetlustoimingu ajal kehtivast peaks Riigikohus kaaluma kriminaalmenetlusõigusest. Seetõttu senise käsitluse muutmist kohaldama aegumisele kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat seadust. ja Alates 1. jaanuarist 2015 kehtiva seaduse kohaselt arvutatakse süüteo aegumistähtaega teo lõpuleviimisest aksejõuetuse põhjustamise korral § , mitte toimepanemisest. M loetakse KarS 384 järgi kvalifitseeritud kuritegu lõpule viidu pankroti väljakuulutamisega ks (RKKK 22.09.2021, 1-19-7473/180, p 30). Kannatanu pankrot kuulutati 7. detsembril 2013. J ks välja 1 ärelikult pole selle kurite

o aegumistähtaeg uue käsitluse järgi veel möödunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Usalduse kuritarvitamine (KarS 217 § 2) ja S 384) on teise maksejõuetuse põhjustamine (Kar § astme kuriteod (KarS 4 lg 3 KarS 81 1 p 2 § ). § lg kohaselt on teise astme kuriteo aegumistähtaeg viis aastat. Kuriteo aegumise katkemise korral on isiku süüditunnistamine ja karistamine välistatud, kui möödunud on Kar § S 81 lg 1 p-s 2 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg (KarS § 81 lg te 6 ls 2 Murrustele etteheidetud tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS 81 lg- ). V. § 1 ja 6 redaktsiooni kohaselt arvestati aegumistähtaja kulgemist kuriteo toimepanemisest. 1. jaanuar il 2015

jõustunud karistusseaduse redaktsiooni järgi arvestatakse aegumistähtaja kulgu kuriteo aga lõpuleviimisest. 12. Prokuratuur märgib õigesti, et süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS 81 § sõnastuse kohaselt on kassatsioonimenetluse esemeks olevad teod aegunud, sest nende toimepanemisest on möödunud rohkem kui 10 aastat. Kar § S 2172 o saab järgi kvalifitseeritud te lugeda aegunuks ka 1. jaanuar , sest il 2015 jõustunud seaduse redaktsiooni kohaselt süüteokoosseisus kirjeldatud tagajärg saabus lepingute sõlmimisega. KarS 384 lg-s 1 kirjeldatud § tegu 1. jaanuar

il 2015 jõustunud redaktsiooni järgi seevastu aegunud ei oleks, sest selle teo lõpuleviimisest pole veel 10 aastat möödunud osutatud määrus (vt nr 1-19-7473/180, p 30). 13. R

iigikohtu pikaajalise praktika kohaselt tuleb süüteo aegumise üle otsustamisel KarS § 5 lõikeid 2 ja 3 järgides kohaldada isikule kõige soodsamat aegumise redaktsiooni alates teo

1-20-5182

4(5) toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (vt RKKK 22.11.2002, 3-1-1-114-02, p 6.3; viimati 18.06.2020, 1-17-4309/132, p 22). Kolleegium ei pea seda seisukohta muuta ega võimalikuks juhinduda kuriteo aegumise S 3 lg- 2, nagu sätete ajalise kehtivuse üle otsustamisel KrM § st taotleb prokuratuur. KarS 5 § selge sõnastuse kohaselt tuleb karistusseaduse ajalise kehtivuse üle otsustamisel juhinduda just sellest sättest. § – KarS 1 lg 2 kohaselt on karistusseadustik ja seega ka selle 81

§ – käsitatav karistusseadusena karistusseadustiku esimese peatüki, sh Kar § S 5 tähenduses sõnastusest järeldub üheselt seadusandja tahe allutada süütegude . Seaduse

aegumine KarS -s 5 karistusseaduse ajalise kehtivuse reeglistikule (vt ka RKKK 08.02.2018, § ette nähtud 1-17-4243/30, p 11). Prokuratuuri seisukohta seadusandja viidatud õigusteoreetilist võib arvestada süüteo aegumise regulatsiooni ajalise kehtivuse reeglite muutmisel, kuid see ei saa anda alust kehtiva seaduse

27.09.2010, 3-1-1-72-10, p 17). contra legem tõlgendusele (vt ka RKKK 14. E tuleb Murrustele etteheidetavate elnevast lähtudes V. kuritegude aegumistähtaja arvestamisel kohaldada enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS 81 redaktsiooni, kuna see on tema jaoks § soodsam. 15. Süüdistuse kohaselt pani V. Murruste KarS 217 § 2 lg 1 ja § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime 26. ja 28. juunil 2013. Ehkki aegumine katkes süüdistatava vara arestimisega, on praeguseks mõlema möödunud § sätestatust viie aasta võrra kuriteo toimepanemisest KarS 81 1 p-s 2 lg pikem aeg. S

eetõttu pole V. Murruste süüditunnistamine nendes kuritegudes KarS 81 1 p 2 § lg ja lg 6 teise lause kohaselt võimalik. Samas ei nõustu k

olleegium kaitsjate väitega, justkui aegunuks KarS 384 1 eeritud tegu KarS 81 1 p 2 kohaselt enne kohtu alla andmist. § lg järgi kvalifits § lg Kuivõrd süüdistatav ei taotle kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil, tuleb kriminaalmenetlus Murruste KarS 217 V. süüdistuses § 2 1 ja 384 lg § lg 1 järgi lõpetada. Öeldust johtuvalt pole kolleegiumil anda hinnangut V. Murruste osalise võimalik õigeksmõistmise põhjendatusele. 16. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka tsiviilhagi lahendamisest tingitud menetluskulu hüvitamis jättis mõistis sel põhjusel e osas. Maakohus tsiviilhagi rahuldamata

ja kannatanult süüdistatava kasuks välja tsiviilhagiga seotud menetluskulu 1304 eurot 20 senti. Ringkonnakohus jättis aga tsiviilhagi KrMS 310 § lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna ta mõistis V. Murruste tsiviilhagi alusega seotud süüdistuses õigeks. Tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu hüvitamise kohta ringkonnakohus uut otsustust ei teinud. KrMS 1

§ 82 lg 5 esimene lause sätestab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Seega on ringkonnakohus maakohtu otsust ses osas tühistamata jättes eksinud,

kuivõrd kõnesolev menetluskulu jätta oleks tulnud riigi kanda. 17. L KrMS 361 1 p-dest 4 ja 7 ning 362 p-dest 1 ja 2, ähtudes eeltoodust ning juhindudes § lg § tühistab kolleegium õisteti süüdi ringkonnakohtu otsuse osas, millega m : a)

Murruste V. stuses KarS 217 § 2 1 384 1 ning j lg ja § lg järgi õigeks b) äeti maakohtu otsus tühistamata kannatanult süüdistatava kasuks tsiviilhagi lahendamisega seotud 1304 euro 20 sendi suuruse menetluskulu hüvitise väljamõistmises. Murruste V. süüdistuses § KarS 2172 1 ja 384 1 tuleb lg § lg järgi kriminaalmenetlus KrMS 274 1 ning 1

1 p 2 alusel , tsiviilhagi § lg § 99 lg lõpetada jättes lahendamisega seotud menetluskulu 1304 eurot 20 senti riigi kanda.

Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonid rahuldab kolleegium osaliselt. 18. V. Murruste kaitsjad esitasid Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu 3442 euro ja sellele lisatud t 50 senti (käibemaksuta). Taotluse arvete kohaselt osutasid Murrustele

Lee osutas V. õigusabi kaks kaitsjat. K. õigusabi 15 tundi

1-20-5182

5(5) 25 minutit ning tema 0 eurot . Tehveril töötunni hind on 17 (käibemaksuta) J. kulus õigusabi osutamiseks 4 tundi 15 minutit ning tema hind on 200 euro

töötunni t (käibemaksuta). 19. K S 175 2 kohaselt arvatakse mitme kaitsja olemasolul menetluskulude hulka neile rM § lg makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kassatsioonimenetluse esemeks olev

ed pole keskmisest keerukamad ning ad küsimus kriminaalasi pole mahukas. Lisaks tuleb

kriminaalmenetlus kuritegude aegumise tõttu lõpetada ning pole ka . Seda arvestades loeb osa aegumisse puutuvatest kaitseväidetest põhjendatud kolleegium KrMS 175 1 p 1 0 euro § lg tähenduses põhjendatud tunnitasuks 17 t ning mõistliku suurusega kaitsjatasuks kaheksale 1360 euro

töötunnile vastava summa, s.o t (käibemaksuta). KrMS 186 lg 1 kohaselt tuleb see summa riigilt Murruste

§ V. kasuks välja mõista. 20. Kannatanu esitas Riigikohtule taotluse kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 291 suuruses summas (käibemaksuta). Taotluse 2 euro le lisatud arve kohaselt kulus esindajal õigusteenuse osutamiseks 10 tundi 40 minutit. Õigusteenuse tunnihind on 280 euro t. T on ud. Kriminaalasja aotluses näidatud toimingud ja nende tegemiseks kulunud aeg põhjendat keerukust silmas pidades tuleb põhjendatud tunnihinnaks lugeda 17 t. Öeldust johtuvalt saab 0 euro lugeda KrMS 175 1 p 1 § lg tähenduses mõistliku suurusega valitud esindajale makstud tasuks 1768 euro KrMS 186 1

t. § lg alusel tuleb see summa riigilt kannatanu kasuks välja mõista. 21. V

tunnistades äljaspool kassatsioonide lahendamise piire märgib kolleegium, et isiku süüdi lõpuleviidud on tema tegu kvalifitseerides ka KarS 2 kuriteo kaastäideviimises, väär viidata § 5 lg- 4. KarS - 2 le § le 5 viidatakse üksnes kuriteokatse korral (vt ka justiitsministri 23. augusti 2002.

1 lg 2). a määruse nr 54 „Süütegude „Karistusseadustiku“ järgi kvalifitseerimise juhend“ § K eksliku viite KarS - 2 õrgema astme kohus saab § le 5 kõrvaldada aga üksnes prokuratuuri või kannatanu kaebuse alusel, sest kvalifikatsioon, mis viitab süüteokatsele, on süüdistatavale soodsam kui kuriteo kvalifikatsioon. lõpuleviidud (allkirjastatud digitaalselt)