2-22-6987/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-22-6987

Kohtunik

Liili Lauri

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi A, B ja C vastu lepingute

kehtetuks tunnistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553,

asukoht A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja, Sigrid Rahkema (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post

xxx)

Kostja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post

xxx)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Aleksei Vassiljev (e-post aleksei.vassiljev@sadekov.ee)

Kostja III: C (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Julianus Inkasso OÜ hagist loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-22-6987 menetlus.

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda.

4. Rahuldada kostja I A ja kostja II B avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

5. Määrata kindlaks kostja I A ja kostja II B menetluskulude rahaline suurus ning

mõista hagejalt Julianus Inkasso OÜ-lt solidaarselt kostja I A ja kostja II B kasuks

välja menetluskulud 1980 eurot (õigusabikulud käibemaksuga).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva määruse jõustumisest

kuni täitmiseni hagejal Julianus Inkasso OÜ-l tasuda solidaarselt kostjale I Ale ja

kostjale II Ble viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Jätta kostja III C menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

8. Tagastada Julianus Inkasso OÜ-le riigilõivust 700 eurot ja kanda see Julianus

Inkasso OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

70 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi A, B ja C vastu lepingute kehtetuks

tunnistamise nõudes. Hageja esitas 27.09.2023 kohtule taotluse hagist loobumiseks ja tsiviilasja

menetluse lõpetamiseks. Hageja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust.

2. Kostjad I ja II ei vaidle haginõudest loobumisele vastu. Paluvad jätta tsiviilasja

menetluskulud hageja kanda ja määrata kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks

1980 eurot (õigusabikulud 11 töötunni eest tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub

käibemaks). Kostja III kohtule oma seisukohta ei esitanud.

3. Hageja leiab, et poolte menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, sest nende tegevus nii

käesoleva kui ka vara tagasivõitmise menetluse raames ei ole olnud heas usus. Hageja nõude

äralangemise aluseks on ühisvara ja ka käesoleva hagi aluseks oleva täitemenetluse lõpetamine

kostja I aegumise avalduse alusel. Hagi oli põhjendatud. Ühtlasi on kostjate menetluskulud

osaliselt põhjendamatud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS

§ 429 lg

4 kohaselt hagist loobumist vastu,

kui

see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

5. Hageja soovib kostjate vastu esitatud hagist loobuda põhjusel, et käesoleva hagi aluseks olev

täitemenetlus on lõpetatud kostja I aegumise avalduse alusel. Kohus leiab, et hagist loobumine

ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega.

Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

6. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

7. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud

(TsMS § 168 lg 5). Kuivõrd hagist loobumise põhjuseks on asjaolu, et hagi aluseks olev

täitemenetlus on lõpetatud, siis tuleb jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.

Kohtul puuduvad andmed, et kostjad oleksid hageja nõude rahuldanud. Samuti ei ole kohtul

võimalik loobumise vastuvõtmisel hinnata hagi põhjendatust. Seega tuleb menetluskulude

jaotusel juhinduda TsMS § 168 lg-st 4.

8. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1400 eurot. Hageja palub seoses nõudest loobumisega

tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot. TsMS § 150 lg 2

p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele,

kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale seoses hagist

loobumisega pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot. Riigilõiv tuleb

vastavalt taotlusele kanda hageja arvelduskontole.

9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

10. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

12. Kostjate I ja II 06.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate I ja II

menetluskulud kokku summas 1980 eurot (lepingulise esindaja kulud käibemaksuga).

Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

o tsiviilasja nr 2-22-6987 materjalidega tutvumine ja analüüs (2,5 tundi);

o 30.11.2022 menetlusdokumendi koostamine (vastus hagile) (5,5 tundi);

o hageja 10.01.2023 menetlusdokumendiga tutvumine ja analüüs (1,5 tundi);

o 14.09.2023 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule (1 tund);

o 06.10.2023 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule (0,5 tundi).

13. Hageja vaidleb kostjate menetluskulude nimekirjale osaliselt vastu. Lepingulise esindaja

tunnitasu on ülepaisutatud ja ebamõistlikult suur. Mõistlik ja põhjendatud tunnitasu on

maksimaalselt 120-130 eurot ilma käibemaksuta. Hageja märgib, et asja materjalidega

tutvumiseks kuluv aeg, kliendiga suhtlus, samuti kohtuotsuse, õigusaktide, kohtupraktika ja

õiguskirjanduse analüüs, on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusteenuse

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada seda,

missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o

kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega. Hageja ei pea

põhjendatuks menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoiminguga „Tsiviilasja nr 2-22-6987

materjalidega tutvumine ja analüüs“ kaasnenud menetluskulu nõuet kokku 2,5 h üleüldse

põhjendatuks, kuna antud toimingul puudus igasugune väljund ehk menetlusdokument.

Materjalidega tutvumine on hõlmatud vastuse koostamisele kulunud ajaga, s.o 5,5 h.

Hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud aeg 5,5 h on mõistlik ning eelnevad tegevused,

s.o materjalidega tutvumine on nimetatud ajakuluga hõlmatud, arvestades et vastuse sisuline

osa oli samuti ca 5,5 lk-d. Hageja ei pea menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoiminguga

„Hageja 10.01.2023 menetlusdokumendiga tutvumine ja analüüs“ kaasnenud menetluskulu

nõuet kokku 1,5 h samuti üleüldse põhjendatuks, kuna antud toimingul puudus igasugune

väljund ehk menetlusdokument. Juhul kui kohus leiab, et menetlusdokumendiga tutvumine on

põhjendatud siis ilmselgelt 8 lk sisu lugemine ei võta rohkem kui 15 min. Kokku peab hageja

mõistlikuks seega kostjate õigusabi ajakuluga maksimaalselt ca 7 h.

14. Lepinguline esindaja on osutanud kostjatele I ja II õigusabi tunnihinnaga 150 eurot

(lisandub käibemaks). Hagejat esindas asja menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu senises

praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja

tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot

ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-

4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostjate lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik. Kohus ei nõustu hageja

seisukohaga, et esindaja tunnitasu määr on ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et

vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määr on kõrgem, kui mitte vandeadvokaadist esindaja

tasumäär, kuna vandeadvokaat peab vastama advokatuuri kõrgendatud nõudmistele. Viimastel

aastatel kiirenenud hinnatõus on märgatavalt tõstnud ka õigusabiteenuse osutamise hindu.

Lähtudes käesoleva hetke turuhindadest on kostjate esindaja tunnitasu määr õigustatud.

15. Edasi kontrollib kohus kostjate I ja II lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud

on kostjate õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja

mahtu, põhjendatud. Hageja ei ole suutnud veenvalt kohtu ette tuua asjaolusid, millest saaks

järeldada esindaja ajakulu ilmset põhjendamatust. Kohus märgib, et kostjate esindaja ajakulu

hageja menetlusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile on põhjendatud ning tegemist on

vajalike toimingutega klientide huvide kaitsmiseks. Asjaolu, et esindaja on otsustanud

menetluskulude nimekirjas viidatud ajakulusid eristada menetlusdokumendi koostamise

ajakulust, ei anna alust pidada neid põhjendamatuteks. Kuigi tõepoolest menetlusdokumentide

lugemine ei pruugi võtta palju aega, siis nende õiguslik analüüs võib osutada mahukaks. Kohtu

hinnangul on ligikaudu 1,5 aastat kohtu menetluses olnud tsiviilasjas 11 tunnine esindaja

ajakulu asjakohane ja igati mõistlik.

16. Kostjate I ja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega

kokku 11 tundi (2,5 tundi + 5,5 tundi + 1,5 tundi + 1 tund + 0,5 tundi). Arvestades lepingulise

esindaja tunnihinda, on kostjate I ja II õigusabikulu kokku 1980 eurot (11 tundi × 150 eurot +

käibemaks 20%). Kostjad kinnitasid kohtule, et nad ei ole käibemaksukohustuslased, mille tõttu

nad ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad kostjate I ja II õigusabikulud

hüvitamisele koos käibemaksuga.

17. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostjate I ja II menetluskulude rahaliseks suuruseks

1980 eurot, mis kuulub hagejalt solidaarselt kostjate I ja II kasuks väljamõistmisele. Kohus

leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja

olemust, ka põhjendatud. Kostjate taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS

§ 177 lg 4).

18. Kuivõrd kostja III ei ole käesoleva tsiviilasja menetluses kohtule mitte ühtegi

menetlusdokumenti esitanud, siis ei ole võimalik tema menetluskulude kandmist tsiviilasja

toimikust tuvastada. Järelikult jääb kostja III menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise

tõttu kindlaks määramata.

19. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik