2-23-121318/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. oktoober 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-121318

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OK Incure OÜ hagi A. J. vastu võlgnevuse nõudes

1361,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev

Kostja A. J. (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi A. J. i vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega

osaliselt.

2. Välja mõista A. J. ilt (J. , isikukood XXX) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks

A. J. i ja IPF Digital AS (registrikood 11034137) vahel 11.03.2021 sõlmitud

krediidikontolepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 450,38 eurot.

3. Välja mõista A. J. ilt OK Incure OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatuna tasumata põhivõlgnevuselt (450,38 eurot) alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi A. J. i vastu põhivõla summas 549,62 euro,

intressi 140,83 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise

nõudes.

5. Jätta menetluskulud A. J. i kanda 37,04% ulatuses.

6. Määrata A. J. i poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 103,71 eurot ning mõista

nimetatud summa OK Incure OÜ kasuks välja.

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja 11.03.2021

krediidikontolepingu nr XXX, mille alusel kasutas kostja talle võimaldatud krediidilimiiti

1000 eurot. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt

kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja tegi perioodil

11.03.2021 – 20.10.2022 kostjale väljamakseid kokku 2000 eurot. Kostja kohustus

krediidiandjale tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul koos

intressiga. Intressimääraks leppisid pooled kokku 47,16% aastas. Viivisemääraks leppisid

pooled kokku intressimäära, s.o 47,16% aastas. Krediidi kulukuse määr oli 59,84% aastas, mis

on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus

ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär

on 47,16% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Kostja jättis tasumata novembri 2022

2 (7)

makse summas 9,79 eurot, detsembri 2022 makse summas 5 eurot ja jaanuari 2023 makse

summas 29,36 eurot. 17.01.2023 saatis krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse,

milles määras kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 06.02.2023. Kostja

võlgnevust ei tasunud ja krediidiandja luges vastavalt 17.01.2023 teates märgitule lepingu

ülesöelduks alates 07.02.2023. Krediidiandja loovutas oma nõuded hagejale. Hageja nõuded

kostja vastu on arvestatud järgmiselt. Kostja võttis krediidilimiidi 1000 eurot kasutusse

11.03.2021 Perioodil 04.06.2021 – 24.08.2022 tegi kostja põhivõla katteks makseid kokku

1000 eurot. 20.10.2022 võttis kostja krediidilimiidi 1000 eurot uuesti kasutusse ega ole teinud

pärast seda ühtegi tagasimakset. Seega on kostjapõhivõla suuruseks 1000 eurot. Kostja tasus

perioodil 04.06.2021 – 24.08.2022 intressi kokku 549,62 eurot. Kuna kostja võttis 20.10.2022

krediidilimiidi 1000 eurot uuesti kasutusse, siis arvestatakse sellelt intressi. Hageja on intressi

arvestanud perioodi 21.10.2022 – 06.02.2023 määraga 47,16%, s.o kokku 140,83 eurot.

Hageja arvestas viivist laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.02.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 26.06.2023 määraga 47,16% aastas (1000*47,16/365*140) kokku

180,89 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 alusel võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on saatnud kostjale 1 tasuta kirja

07.02.2023 ja tasulised kirjas 23.02.2023 summas 20 eurot, 09.03.2023 summas 5 eurot,

23.03.2023 summas 5 eurot, 06.04.2023 summas 5 eurot ja 12.04.2023 summas 5 eurot.

2. Hagiavalduses esitas hageja andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta. Kostja

esitas krediidikonto taotluse 11.03.2021 limiidiga kuni 1000 eurot. Taotluses märkis kostja

oma netosissetulekuks 770 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 450 eurot. Kostjatöötas

täistööajaga Fimeca Estonia OÜ-s. Krediidiandja kontrollis kostja maksehäireid Creditinfo

andmebaasist. Maksehäireid ei olnud. Credit24 krediidireeglid ei näinud ette vajadust

pangakonto väljavõtte küsimiseks.

3. 31.07.2023 määrusega võttis Pärnu Maakohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja

kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest

alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus

on hagejale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte toimetanud

24.09.2023 KÄPO kaudu. Kostja ei ole esitanud vastust hagile.

Kohtuotsuse põhjendused

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2

eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale määratud tähtaeg hagile vastamiseks möödus

09.10.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles

märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

5. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja 11.03.2021

krediidikontolepingu nr XXX, mille alusel kasutas kostja talle võimaldatud krediidilimiiti

3 (7)

1000 eurot. Tegemist oli krediidilimiidiga, mille kostja sai kasutusse võtta, tagasi maksta ja

uuesti kasutusse võtma. Kostja pidi kasutusse võetud krediidi tagastama osamaksetega ja

tasuma IPF Digital AS-le laenu kasutamise eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid,

millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna

lepingust nähtub, et IPF Digital AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on

andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga.

6. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel

oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 11.03.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 20,09%. Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Hagiavalduse kohaselt

oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 59,84% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping

eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr

oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

7. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt

loovutas IPF Digital AS 11.03.2021 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kohtule ei ole teada

asjaolusid selle kohta, et nõuete loovutamine ei oleks kehtiv.

8. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. IPF Digital AS ütles lepingu üles alates 07.02.2023. Lepingu

ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud 15.11.2022 – 16.01.2023 ühtegi

osamakset, olles seega võlgnevuses 3 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise

hoiatus saadeti kostjale 17.01.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1

sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud

asjaoludel kehtiv.

9. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

4 (7)

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas kostja laenutaotluses andmed selle kohta, et tema

regulaarne sissetulek oli 770 eurot kuus ja olemasolevad kohustused 450 eurot kuus. IPF

Digital AS kontrollis maksehäireregistrit ja tuvastas, et kostjal puudusid maksehäired. IPF

Digital AS krediidireeglid ei näinud ette vajadust kostja pangakonto väljavõtte küsimiseks.

Taotletud laenusumma oli vaid 1000 eurot ja 60-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes

igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa, s.o 43,85 eurot. Eeltoodust järeldas

krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline.

10. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et IPF Digital AS ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis IPF Digital AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Kuigi seadus ei kohusta

krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja

pangakonto väljavõtet küsima paneb KAVS § 50 lg 3 krediidiandjale kohustuse võlgniku

esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt

maksehäirete andmebaasi päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid

tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu

08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika,

mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on

eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-

116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud

998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto

väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud

dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.

Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata.

11. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama

paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole

tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe

või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule

teadaolevalt ei ole hageja ega IPF Digital AS maksete ümberarvestust teinud.

12. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud laenulepingu alusel perioodil 04.06.2021 –

24.08.2022 intressimakseid kokku 549,62 eurot. Kohus arvestab nimetatud summa põhinõude

katteks, kuna nimetatud perioodil oli VÕS 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0% aastas (vt

kohtuotsuse p 13). Seega on hageja põhinõude suurus 450,38 eurot.

13. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

5 (7)

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. IPF

Digital AS ja kostja on 11.03.2021 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises.

Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 47,16% aastas. Hageja palub kostjalt välja

mõista tasumata intress kokku summas 140,83 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates

21.10.2022 – 06.02.2023. Kuna kohus tuvastas, et hageja õiguseellane ei täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel

lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja taotletud perioodist 21.10.2022 –

06.02.2023 oli perioodil 21.10.2022 – 31.12.2022 VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressmäär 0%.

Alates 01.01.2023 – 06.02.2023 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 2,5% aastas.

Seega on hagejal õigus intressile arvestatuna põhivõla jäägist 450,38 määraga 2,5% aastas, s.o

1,14 eurot.

14. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on

07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil

tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja

vastu loovutanud. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta

ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue

tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 450,38 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi

jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 40 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama

seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna

Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS §

4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot.

Menetluskulud

16. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

17. Kuna kohus rahuldas hagi 37,04% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses

kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 62,96% ulatuses hageja kanda.

18. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 280 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. 37,04% 280 eurost on 103,71 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt

menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.

19. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

6 (7)

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

7 (7)