2-23-121318/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedRahuldada OK Incure OÜ hagi A. J. i vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega Välja mõista A. J. ilt (J. , isikukood XXX) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks
Legislator headnote
AI generated2-23-121318/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Rahuldada OK Incure OÜ hagi A. J. i vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega Välja mõista A. J. ilt (J. , isikukood XXX) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
17. oktoober 2023, Pärnu
Tsiviilasja number
2-23-121318
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
OK Incure OÜ hagi A. J. vastu võlgnevuse nõudes
1361,72 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja lahendamise viis
Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046)
Hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev
Kostja A. J. (isikukood XXX)
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi A. J. i vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega
osaliselt.
2. Välja mõista A. J. ilt (J. , isikukood XXX) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks
A. J. i ja IPF Digital AS (registrikood 11034137) vahel 11.03.2021 sõlmitud
krediidikontolepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 450,38 eurot.
3. Välja mõista A. J. ilt OK Incure OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras arvestatuna tasumata põhivõlgnevuselt (450,38 eurot) alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
4. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi A. J. i vastu põhivõla summas 549,62 euro,
intressi 140,83 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise
nõudes.
5. Jätta menetluskulud A. J. i kanda 37,04% ulatuses.
6. Määrata A. J. i poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 103,71 eurot ning mõista
nimetatud summa OK Incure OÜ kasuks välja.
7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
8. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Kaja esitamine ja edasikaebamise kord
Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh
TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank
AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada
kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja 11.03.2021
krediidikontolepingu nr XXX, mille alusel kasutas kostja talle võimaldatud krediidilimiiti
1000 eurot. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt
kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja tegi perioodil
11.03.2021 – 20.10.2022 kostjale väljamakseid kokku 2000 eurot. Kostja kohustus
krediidiandjale tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul koos
intressiga. Intressimääraks leppisid pooled kokku 47,16% aastas. Viivisemääraks leppisid
pooled kokku intressimäära, s.o 47,16% aastas. Krediidi kulukuse määr oli 59,84% aastas, mis
on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus
ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär
on 47,16% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Kostja jättis tasumata novembri 2022
2 (7)
makse summas 9,79 eurot, detsembri 2022 makse summas 5 eurot ja jaanuari 2023 makse
summas 29,36 eurot. 17.01.2023 saatis krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse,
milles määras kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 06.02.2023. Kostja
võlgnevust ei tasunud ja krediidiandja luges vastavalt 17.01.2023 teates märgitule lepingu
ülesöelduks alates 07.02.2023. Krediidiandja loovutas oma nõuded hagejale. Hageja nõuded
kostja vastu on arvestatud järgmiselt. Kostja võttis krediidilimiidi 1000 eurot kasutusse
11.03.2021 Perioodil 04.06.2021 – 24.08.2022 tegi kostja põhivõla katteks makseid kokku
1000 eurot. 20.10.2022 võttis kostja krediidilimiidi 1000 eurot uuesti kasutusse ega ole teinud
pärast seda ühtegi tagasimakset. Seega on kostjapõhivõla suuruseks 1000 eurot. Kostja tasus
perioodil 04.06.2021 – 24.08.2022 intressi kokku 549,62 eurot. Kuna kostja võttis 20.10.2022
krediidilimiidi 1000 eurot uuesti kasutusse, siis arvestatakse sellelt intressi. Hageja on intressi
arvestanud perioodi 21.10.2022 – 06.02.2023 määraga 47,16%, s.o kokku 140,83 eurot.
Hageja arvestas viivist laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.02.2023 kuni
hagiavalduse esitamiseni 26.06.2023 määraga 47,16% aastas (1000*47,16/365*140) kokku
180,89 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 alusel võla
sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on saatnud kostjale 1 tasuta kirja
07.02.2023 ja tasulised kirjas 23.02.2023 summas 20 eurot, 09.03.2023 summas 5 eurot,
23.03.2023 summas 5 eurot, 06.04.2023 summas 5 eurot ja 12.04.2023 summas 5 eurot.
2. Hagiavalduses esitas hageja andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta. Kostja
esitas krediidikonto taotluse 11.03.2021 limiidiga kuni 1000 eurot. Taotluses märkis kostja
oma netosissetulekuks 770 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 450 eurot. Kostjatöötas
täistööajaga Fimeca Estonia OÜ-s. Krediidiandja kontrollis kostja maksehäireid Creditinfo
andmebaasist. Maksehäireid ei olnud. Credit24 krediidireeglid ei näinud ette vajadust
pangakonto väljavõtte küsimiseks.
3. 31.07.2023 määrusega võttis Pärnu Maakohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja
kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest
alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus
on hagejale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte toimetanud
24.09.2023 KÄPO kaudu. Kostja ei ole esitanud vastust hagile.
Kohtuotsuse põhjendused
4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2
eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,
et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale määratud tähtaeg hagile vastamiseks möödus
09.10.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et
tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles
märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
5. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-
või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või
laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes
teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja 11.03.2021
krediidikontolepingu nr XXX, mille alusel kasutas kostja talle võimaldatud krediidilimiiti
3 (7)
1000 eurot. Tegemist oli krediidilimiidiga, mille kostja sai kasutusse võtta, tagasi maksta ja
uuesti kasutusse võtma. Kostja pidi kasutusse võetud krediidi tagastama osamaksetega ja
tasuma IPF Digital AS-le laenu kasutamise eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid,
millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna
lepingust nähtub, et IPF Digital AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on
andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on
tarbijakrediidilepinguga.
6. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele
kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati
avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude
kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste
poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse
hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.
jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel
oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 11.03.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude
krediidi kulukuse määr 20,09%. Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Hagiavalduse kohaselt
oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 59,84% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping
eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr
oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
7. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata
anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei
või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle
sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt
loovutas IPF Digital AS 11.03.2021 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kohtule ei ole teada
asjaolusid selle kohta, et nõuete loovutamine ei oleks kehtiv.
8. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva
summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata
jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus
peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse
ülesütlemine tühiseks. IPF Digital AS ütles lepingu üles alates 07.02.2023. Lepingu
ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud 15.11.2022 – 16.01.2023 ühtegi
osamakset, olles seega võlgnevuses 3 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise
hoiatus saadeti kostjale 17.01.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1
sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud
asjaoludel kehtiv.
9. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu
sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete
kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -
d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja
kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise
kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab
krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50
lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema
mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja
võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse
korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -
vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes
4 (7)
võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei
ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi
kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et
krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas kostja laenutaotluses andmed selle kohta, et tema
regulaarne sissetulek oli 770 eurot kuus ja olemasolevad kohustused 450 eurot kuus. IPF
Digital AS kontrollis maksehäireregistrit ja tuvastas, et kostjal puudusid maksehäired. IPF
Digital AS krediidireeglid ei näinud ette vajadust kostja pangakonto väljavõtte küsimiseks.
Taotletud laenusumma oli vaid 1000 eurot ja 60-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes
igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa, s.o 43,85 eurot. Eeltoodust järeldas
krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline.
10. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et IPF Digital AS ei järginud kostja
suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule
esitatud asjaolusid, jättis IPF Digital AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja
kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Kuigi seadus ei kohusta
krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja
pangakonto väljavõtet küsima paneb KAVS § 50 lg 3 krediidiandjale kohustuse võlgniku
esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt
maksehäirete andmebaasi päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid
tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu
08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika,
mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda
laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et
adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on
eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-
116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud
998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto
väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud
dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.
Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse
tuvastamata.
11. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse
tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei
ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel
juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades
intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud
tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama
paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja
selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole
tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe
või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule
teadaolevalt ei ole hageja ega IPF Digital AS maksete ümberarvestust teinud.
12. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata
jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1
kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud laenulepingu alusel perioodil 04.06.2021 –
24.08.2022 intressimakseid kokku 549,62 eurot. Kohus arvestab nimetatud summa põhinõude
katteks, kuna nimetatud perioodil oli VÕS 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0% aastas (vt
kohtuotsuse p 13). Seega on hageja põhinõude suurus 450,38 eurot.
13. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
5 (7)
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. IPF
Digital AS ja kostja on 11.03.2021 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises.
Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 47,16% aastas. Hageja palub kostjalt välja
mõista tasumata intress kokku summas 140,83 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates
21.10.2022 – 06.02.2023. Kuna kohus tuvastas, et hageja õiguseellane ei täitnud
vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel
lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja taotletud perioodist 21.10.2022 –
06.02.2023 oli perioodil 21.10.2022 – 31.12.2022 VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressmäär 0%.
Alates 01.01.2023 – 06.02.2023 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 2,5% aastas.
Seega on hagejal õigus intressile arvestatuna põhivõla jäägist 450,38 määraga 2,5% aastas, s.o
1,14 eurot.
14. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise
korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on
07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on
vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil
tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad
intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete
tegemisega viivitusse. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja
vastu loovutanud. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta
ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue
tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja
põhinõude 450,38 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi
jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.
15. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla
sissenõudmiskulu summas 40 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub
vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama
seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud
intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna
Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS §
4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus
rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot.
Menetluskulud
16. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise
suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja
menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude
kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid
(TsMS § 174 lg 1).
17. Kuna kohus rahuldas hagi 37,04% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses
kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 62,96% ulatuses hageja kanda.
18. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõiv 280 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. 37,04% 280 eurost on 103,71 eurot, mis
tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt
menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
19. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel
menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
6 (7)
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Malmberg
kohtunik
7 (7)