2-23-6356/15 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. oktoober 2023, Rapla

Tsiviilasja number 2-23-6356 Tsiviilasi A G hagi G G vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 2342,97 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A G , isikukood xxx, elukoht xxx

Hageja seaduslik esindaja (eestkostja) K K, isikukood xxx , epost xxx Kostja G G, isikukood xxx, elukoht xxx Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A G hagi G G vastu elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista G Glt (G, isikukood xxx) alaealise lapse A G (isikukood xxx) kasuks alates 27.04.2022 kuni 26.04.2023 elatis ühekordse summana kokku 2510,40 eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud elatise võlg tasuda A G arvelduskontole nr xxx

3. Välja mõista G Glt (G, isikukood xxx) alaealise lapse A G (isikukood xxx) kasuks elatis alates 27.04.2023 kuni A G täisealiseks saamiseni, s.o 08.12.2024, elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2023 249,78 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 50,55 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5). Elatise summa alates 27.04.2023 on ühes kuus 260,33 eurot. Käesolevas punktis välja mõistetud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2024) ning seda tuleb korrigeerida iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg-

2-23-6356 2

tele 3 ja 4. Igakuise elatise suurust korrigeeritakse ka lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Resolutsiooni punktis 3 väljamõistetud igakuine elatis tasuda A G arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-s iga kuu 15. kuupäevaks selgitusega „elatis A G“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele (TsMS § 416 lg 2). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank - EE571010220229377229 või Swedbank - EE062200221059223099 või Luminor Bank - EE221700017003510302 või LHV Pank - EE567700771003819792, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2-23-6356 3

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse asjaolud

1. Hageja esitas 27.04.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu igakuise elatise nõudes alates 27.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 08.12.2024. Hageja taotleb igakuise elatise väljamõistmist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatavas määras. Lisaks eeltoodule taotleb hageja tagasiulatuva elatise tasumist perioodi eest 27.04.2022 kuni 27.04.2023 kokku summas 2510,40 eurot (209,20x12=2510,40 eurot).

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja alaealine laps. Kostjalt on 13.06.2019 määrusega täielikult ära võetud hooldusõigus hageja suhtes ning hageja seaduslikuks esindajaks on eestkostja. Nimetatud asjaolu nähtub rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kostja ei toeta hagejat rahaliselt ega osale tema kasvatamises. Hageja seaduslik esindaja on kohtuväliselt koos lastekaitsetöötajaga proovinud kostjaga elatise tasumise osas kohtuvälisele kokkuleppele saada aga kostja ei ole kokkuleppest kinni pidanud ja elatist tasunud. Kostja ei ole oma kohustusi täitma asunud.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.06.2023 kohtumäärusega. Hagimaterjalid ja 14.06.2023 määrus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 2 kohaselt kostja tööandjale 20.09.2023. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul ning kuni käesoleva ajani ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on vastava nõusoleku kohtule esitanud hagiavalduses.

2-23-6356 4

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 2 kohaselt kostja tööandjale (kostja tööandjale on hagimaterjalid kätte toimetatud allkirja vastu 20.09.2023) ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt (tähtaeg saabus 04.10.2023) nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Kohus on 14.06.2023 hagi menetlusse võtmise määruse neljandal leheküljel hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemise eest hagile vastamata jätmise korral. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

5. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p-i 1 kohaselt ülal pidama ja teda ei vabasta ülalpiamiskohustuse täitmisest asjaolu, et tema hooldusõigus lapse suhtes on ära võetud ning lapsele on määratud eestkostja. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Nii hagiavalduse esitamise ajal, kui ka käesoleva tagaseljaotsuse tegemise ajal on baassummaks 249,78 eurot. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Nii hagiavalduse esitamise ajal, kui ka käesoleva tagaseljaotsuse tegemise ajal on eelnimetatud summaks 50,55 eurot. Kokku 300,33 eurot. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest, s.o 80 eurot/2=40 eurot. Seega kujuneb hagejale arvestatava elatise suuruseks käesoleval ajal 300,33-40=260,33 eurot. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, et kostja oleks hagejale elatist tasunud pärast hagiavalduse esitamist. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatusraha alates hagi esitamisest s.o 27.04.2023 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 - 5 sätestatud miinimummääras, mis hageja puhul on käesoleval ajal 249,78+50,55-40=260,33 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 08.12.2024.

6. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 12.06.2023 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates 27.04.2023 – 26.04.2023 summas 2510,40 eurot, s.o 209,20x12=2510,40 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja ei nõua tagasiulatuvat elatist mitte PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, vaid väiksemas summas, võttes aluseks ainult PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma. Perioodil 27.04.2022 – 31.03.2023 oli elatise arvutamise aluseks oleva baassumma suuruseks

2-23-6356 5

209,20 eurot kuus. Kuna kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et kostja oleks nimetatud perioodil tasunud elatist või pidanud teda muul viisil üleval, siis on hageja tagasiulatuv elatise nõue põhjendatud summas 2510,40 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg kohtunik