1-23-2547/44 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2023, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-2547

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Julia Katškovskaja ja Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28. juuni 2023 otsus

lühimenetluses

Kriminaalasi

Kalev Miklase (Miklas) süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) §-de 121 lg 1, 118 lg 1 p 7 järgi.

Apellandid

kannatanu X

süüdistatav Kalev Miklas

süüdistatava kaitsja Eve Jundas

Süüdistatav

Kalev Miklas (isikukood 36707036022, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses, kd II tlk 317)

Kohtuistungi aeg- ja koht

3. oktoobril 2023 Tallinnas

Kohtuistungil osalenud isikud

süüdistatav Kalev Miklas ja tema kaitsja Eve Jundas,

prokurör Aarne Pruus ning kannatanu X

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.juuni 2023 otsus muutmata.

2. Jätta Kalev Miklase, tema kaitsja ja kannatanu X apellatsioonkaebused

rahuldamata.

3. Rahuldada Kalev Miklase kaitsja taotlus riigi õigusabi osutamisega seotud kulude

hüvitamiseks ja õigusabi tasu kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.1 Hüvitada AB-le Legalia advokaat Eve Jundase poolt õigusabi osutamisega seotud

ja kantud sõidu- ja ajakulu kokku 55,80 eurot (summa koos käibemaksuga).

3.2 Määrata AB-le Legalia apellatsioonimenetluses advokaat Eve Jundase poolt Kalev

Miklasele riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga

475,20 eurot.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Kalev Miklase kanda. Mõista Kalev Miklaselt

Eesti Vabariigi kasuks välja 531 eurot (summa koos käibemaksuga). Süüdistataval

on võimalik menetluskulu riigile vabatahtlikult hüvitada 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest.

KAEBEKORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Maakohtu otsus vaidlustatud osas

1. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28. juuni 2023 otsuse alusel tunnistati Kalev Miklas süüdi

KarS § 121 lg 1 järgi, sest ta läks tüli käigus Yle kallale ning peksis teda korduvalt rusikatega

näkku nii, et kannatanu tundis valu ja sai tervisekahjustusi. Selle teo eest karistas kohus Kalev

Miklast vangistusega 6 kuud. Lisaks mõistis kohus Kalev Miklase süüdi KarS § 118 lg 1 p 7

järgi, sest süüdistatav läks Yle tüli käigus kallale ja peksis teda korduvalt rusikate ja kätega

pähe ning kehapiirkonda. Kannatanu sai mitmeid, sealhulgas eluohtlikke vigastusi ja suri. Selle

teo eest karistas kohus Kalev Miklast vangistusega 10 aastat. Seejärel liitis maakohus

üksikkaristused kooskõlas KarS § 64 lg 1 ja mõistis Kalev Miklasele liitkaristuseks 10 aasta ja

6 kuu pikkuse vangistuse. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ja seega arvas kohus

liitkaristusest maha 1/3. Kandmisele kuuluva 7 aasta pikkuse vangistuse hulka arvati kooskõlas

KarS § 68 lg 1 eelvangistus 3 päeva ning 6 aasta, 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse

kandmise algust hakati lugema alates 11.11.2023. Süüdimõistetu suhtes kohaldatud tõkend

vahistamine jäi muutmata. Kohus rahuldas C tsiviilhagi ning mõistis Kalev Miklaselt kannatanu

kasuks välja 1143,60 eurot. Viimaks lahendas kohus küsimuse, kuidas toimida otsuse

jõustumisel asitõenditega ning mõistis Kalev Miklaselt menetluskulude katteks välja 12 186,66

eurot. Kohus määras, et väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates lahendi

jõustumisest. Osaliselt (kaitsja sõidukulu) jäi menetluskulu riigi kanda.

2. Kalev Miklasele KarS § 121 lg 1 järgi esitatud süüdistuses tuvastas maakohus, et Y ja Kalev

Miklas jõid 11.08.2022 kell 19.00 – 12.08.2022 kell 05.56 Raplamaal asuva XXX talu

abihoones koos alkoholi. Süüdistuses loetletud kehavigastused tuvastati kannatanul 12.08.2022

kell 06.10. Ainuke inimene, kes süüdistuses märgitud ajavahemikul hoonest korraks läbi astus,

et isalt võtmeid küsida, oli kannatanu poeg F. Tõendeid selle kohta, et Y oleks vahepeal

sündmuskohalt lahkunud, kohtule ei esitatud. Kannatanul oli alkoholi liigtarvitamisest tingitud

mälulünk ja pole usutav, et ta oli võimeline kusagile liikuma. Y suutis meenutada, et teda peksis

näkku pikk ja kõhna mees, kuid rõhutas, et see ei olnud Kalev Miklas. Maakohtu hinnangul ei

soovinud Y anda Kalev Miklast süüdistavaid ütlusi. Vaatamata sellele on kohtu arvates

tõendatud, et teo pani toime süüdistatav. Kalev Miklas on kehaehituselt pikk ja kõhna,

süüdistatava elukohast, riietelt ja küünte alt leiti kannatanu verd. Süüdistatava ütlused tuleb

tõendite kogumist kõrvale jätta, sest need on ennast õigustavad ja vastuolus teiste tõenditega.

3. Kalev Miklasele KarS § 118 lg 1 p 7 järgi esitatud süüdistuses tuvastas maakohus, et Y ja

Kalev Miklas jõid 08.11.2022 kuni 11.11.2022 kell 09.00 Raplamaal XXX talu kõrvalhoones

koos alkoholi. Kannatanu oli 10.11.2022 hommikul veel elus, kuid juba siis olid tema pea

piirkonnas tervisekahjustused. Y leiti surnuna 11.11.2022 hommikul, kannatanul oli hulgi

elupuhuseid ja enesekaitsele viitavaid vigastusi ning ta suri peatrauma tõttu. Maakohtu

hinnangul on tõendatud, et Y peksis surnuks Kalev Miklas. Süüdistatava ütlused tuleb tõendite

kogumist välja jätta, sest need muutusid ajas detailsemaks, nende sisu (kannatanu vigastas ise

ennast) pole eluliselt usutav ja ei riimu teiste tõenditega.

4. Maakohus märkis, et Kalev Miklase suhtes viidi läbi statsionaarne kohtupsühhiaatria ja -

psühholoogia

kompleksekspertiis,

eksperdi

hinnangul

esinesid

süüdistataval

küll

psüühikahäired (alkoholisõltuvus ja düssotsiaalne isiksus), kuid need ei takistanud tal mõista

oma tegude tähendust ja juhtida käitumist.

5. Kohus kvalifitseeris Kalev Miklase teod KarS §-de 121 lg 1 ja 118 lg 1 p 7 järgi. Mis

puudutab Y peksmist augustis 2022, siis ei kahelnud kohus kannatanul läbivaatuse käigus

fikseeritud vigastuste iseloomu silmas pidades, et nende tekitamise ajal tundis Y füüsilist valu.

Teo pani süüdistatav kohtu hinnangul toime tahtlikult. Kannatanu surnuks peksmise kohta

novembris 2022 märkis maakohus, et Kalev Miklas pani süüdistatava tervist kahjustavad teod

toime tahtlikult, kuid tagajärje (surma saabumine) suhtes esines hooletus. Kohus viitas, et

vähemalt osa kannatanul tuvastatud vigastustest olid tekitatud ja näha juba 10.11.2022

hommikuks, sündmuskohal käinud politseinikud kiirabi kutsumist vajalikuks ei pidanud ning

õhtul helistas Y veel oma sugulastele. Kohus järeldas, et Kalev Miklas läks peale Y peksmist

magama ning leidis ta hommikul surnuna.

6. Karistuse mõistmisel pidas maakohus esmalt silmas seda, et Kalev Miklast on varem

korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata varasematele karistustele jätkanud ajas

üha raskemaks muutuvate kuritegude toime panemist. Sel põhjusel ei pidanud kohus

võimalikuks karistada süüdistatavat KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest rahalise

karistusega. Kalev Miklase süü suurust määratledes leidis kohus, et KarS § 121 lg 1 järgi

etteheidetava teo puhul on süüdistatava süü keskmine, kuid teine, KarS § 118 lg 1 p 7 järgi

kvalifitseeritud tegu kätkeb endas märksa suuremat teosüüd. Kohus rõhutas, et kannatanul

tuvastati väga palju tervisekahjustusi, süüdistatav peksis kannatanut intensiivselt rusikatega

pähe ja kehasse. Kalev Miklase karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

7. Maakohus tegi otsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks 13.07.2023.

Kannatanu X apellatsioonkaebus

8. Maakohtu otsusele esitas tähtaegse apellatsioonkaebuse kannatanu X. Kannatanu vaidlustas

maakohtu otsuse osaliselt, süüdistatavale mõistetud karistuse osas. X on seisukohal, et Kalev

Miklas väärib maksimaalset võimalikku karistust ehk süüdistatavale tuleks liitkaristuseks

mõista 12 aasta pikkune vangistus.

Süüdistatava Kalev Miklase apellatsioonkaebus

9. Süüdistatav vaidlustas maakohtu otsuse õigel ajal. Kalev Miklas on seisukohal, et maakohtu

süüdimõistev kohtuotsus tuleb tühistada, sest ta on süütu.

Süüdistatava kaitsja Eve Jundase apellatsioonkaebus

10. Ringkonnakohtule laekus süüdistatava kaitsjalt tähtaegne apellatsioonkaebus. Kaitsja

esmane taotlus on tühistada maakohtu süüdimõistev otsus täielikult ning teha kliendi suhtes

õigeksmõistev otsus. Alternatiivselt taotleb kaitsja Kalev Miklasele KarS §-de 121 lg 1 ja 118

lg 1 p 7 järgi kergemate karistuste mõistmist.

11. Kalev Miklasele etteheidetud ja KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo puhul ei nõustu

kaitsja maakohtu argumentidega, et kliendi süü on tõendatud. Apellandi hinnangul pidanuks

maakohus asja lahendamisel arvestama Kalev Miklase ütlustega, mis on ajaliselt järjepidevad

ja osaliselt teiste isikute ütlustega riimuvad. Nii näiteks kinnitas kannatanu, et ta võis

11.08.2022-12.08.2022 öösel ringi liikuda ning Yl oli sündmustest (keegi lõi teda) vaid

ettekujutlus. Kannatanu oli veendunud, et süüdistatav teda ei peksnud. Tunnistaja Q vahendas

kannatanu sõnu, et lööjaks ei olnud Kalev Miklas. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et

sündmuskohal käinud Q üksnes avaldas arvamust, et süüdistataval tuvastatud vigastused võisid

tekkida enesekaitsel. Selgusetuks jääb, kelle eest klient ennast kaitsma pidi. Tunnistaja F

ütlused on asjakohatud, sest tema sündmust ei näinud ning need põhinevad Y oletustel. Politsei

rinnakaamera 12.08.2022 salvestuselt nähtub, kuidas Y kahtlustab enda peksmises poeg Ft,

kannatanu selgitab, et Kalev Miklas seda ei teinud. Mis puudutab DNA-ekspertiisil tuvastatut,

siis pole klient kunagi vaidlustanud seda, et ta puutus Yga füüsiliselt kokku. Maakohtu

seisukoht, et Y ei lahkunud hoonest, on oletuslik olukorras, kus Yl oli mälulünk ja ta ise möönab

viitega kolmandate isikute teadmisele, et ta võis öösel ringi kakerdada. Eksperdi arvamus ei

tõenda, et Yt löödi, vigastused võisid tekkida ka kukkumise tagajärjel. Maakohtu järeldus, et

peksjaks oli pikk ja kõhna mees, kes sarnaneb süüdistatavaga, on meelevaldne. Sündmuskohal

oli pime, kannatanul ei olnud võimalik maas lamades määratleda inimese pikkust. Kui peksjaks

oleks olnud Kalev Miklas, siis tundnuks kannatanu ta näo järgi kohe ära. Pole eluliselt usutav,

et Y läks novembris 2022 süüdistatava juurde pärast vägivalla tarvitamist augustis 2022.

12. Mis puudutab KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritud tegu, siis ka siin jättis maakohus

apellandi arvates süüdistatava ütlused alusetult tõendikogumist välja. Maakohtu järeldus, et

kliendi ütlused muutusid ajas detailsemaks, ei ole õige. Kohtueelses menetluses viidi

ülekuulamine läbi nii, et Kalev Miklas vastas menetleja küsimustele. Järelikult tõlgendas kohus

olukorda ekslikult süüdistatava kahjuks. Süüdistatava ütlusi hinnates tuleb arvestada sellega, et

Kalev Miklas on järjepanu kinnitanud, et ta sündmuste ajalist kulgu täpselt ei mäleta, tegevus

toimus pikema perioodi vältel ning vahepeal ta tukastas. Kalev Miklas selgitas, et talle jäi mulje,

et kannatanu vigastab end hallutsinatsioonide tõttu, maakohus ei arvestanud süüdistatava

ütluste usaldusväärsust hinnates sellega, et neid oli Yl esinenud varemgi. Viimast kinnitas

näiteks Y tütar X. Kannatanu suitsiidikalduvusest teadis tunnistaja W. Seda, et Yl oli aeg-ajalt

esinenud nägemusi ja luulumõtteid ning ta on olnud psühhoneuroloogiahaiglas ravil, kinnitasid

nii kannatanu ise kui ka süüdistatav.

13. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalasjas tehtud ekspertiisid kliendi süüd ei tõenda. Esiteks

pole Kalev Miklas kunagi väitnudki, et ta ei puutunud Yga kokku. Vastupidi, süüdistatav

kinnitas, et ta proovis kannatanut abistada. Teiseks on maakohus ekspertide arvamust kasutanud

valikuliselt. Neid hoolega ja kogumis lugedes võib öelda, et ekspertiisiaktides sisalduvad

järeldused riimuvad Kalev Miklase ütlustega selle kohta, kuidas kannatanu toas ringi liikus,

komistas ning end esemete vastu lüües vigastas. Tunnistajate P ja T sõnul ütles Y neile, et

kukkus vastu pliiti. Vigastused kannatanu päraku piirkonnas süüdistatava süüd ei tõenda.

14. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et Y tekitas surmavad vigastused endale ise, alkoholijoobes,

liikumis- ja tervisehäire tõttu. Kannatanu nägi nägemusi ning pole välistatud epilepsiahoog, mis

vallandus alkoholi tarvitamisel. Kalev Miklase ütlused on objektiivsele kõrvalseisjale raskesti

usutavad, kuid arvestades kannatanu ja süüdistatava eripära, on sündmuste käik nii, nagu seda

kirjeldab süüdistatav, täiesti võimalik.

15. Kaitsja arvates ei arvestanud maakohus süüdimõistva lahendi tegemisel ja Kalev Miklasele

karistuse määramisel süüdistatava ja kannatanu eelneva käitumisega, nende füüsilise ja

psüühilise tervisega ning nende omavaheliste suhetega. Kaitsja on seisukohal, et kannatanu

asetas ise järjepideva alkoholi kuritarvitamisega oma elu ohtu. Y oli teadlik, et ta põeb

epilepsiat, kuid vaatamata sellele viis ta end seisundisse, kus hakkas nägema hallutsinatsioone

ja nägemusi. Süüdistataval tuvastati ekspertiisi käigus düssotsiaalne isiksusehäire, mille kohta

ei ole teada, kas see on kaasasündinud või elu jooksul tekkinud. Vaatamata sellele, et Kalev

Miklase taju, mõtlemine, tahte- ja tundeelu on oluliselt häiritud ning talle on seoses

psüühikahäirega

määratud

100%

töövõimetus,

tunnistasid

eksperdid

süüdistatava

süüvõimeliseks. Tõenäoliselt arvestas prokurör erinevalt maakohtust karistust taotledes

süüdistatava tervisliku seisundiga ja palus Kalev Miklast karistada märksa leebemalt.

Maakohus luges ekslikult süüdistatava süü suureks ja mõistis talle sanktsiooni ülemäära

lähedale jääva karistuse. Kalev Miklase seisundit ei tohiks kaitsja arvates hinnata tema kahjuks,

klient pole oma haiguses süüdi. Kalev Miklase karistust tuleks kergendada ka sel põhjusel, et

mõlemas kuriteoepisoodis kutsus süüdistatav kannatanule kiirabi olukorras, kus Y sellest

kategooriliselt keeldus.

Apellatsioonimenetluse edasine käik:

16. Ringkonnakohus tegi apellatsioonkaebused menetlusosalistele e-toimikus nähtavaks ning

KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul esitas kaitsja apellatsioonkaebusele vastuväite

kannatanu.

17. Kannatanu X on seisukohal, et Kalev Miklase kaitsja apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata ning süüdistatav väärib tehtu eest maksimaalset võimalikku karistust. Kannatanu

leiab, et ekspert on välistanud selle, et Y võis end ise vigastada. Kehavigastused räägivad

sellest, et need põhjustas teine inimene, kelleks oli kannatanuga koos olnud Kalev Miklas. Xle

jääb arusaamatuks, miks palub kaitsja kõikvõimalikud kahtlused tõlgendada süüdistatava

kasuks. Mis puudutab süüdistatava vaimset tervist, siis on Kalev Miklas võimeline talle

süüksarvatud tegu toime panema ning just diagnoositud psüühikahäired on Y surma põhjuseks.

18. Ringkonnakohus võttis 6. septembril 2023 apellatsioonkaebused menetlusse ning määras,

kindlaks kohtuistungi aja: kaitsja märkis apellatsioonis, et klient soovib asja vahetut arutamist.

19. Ringkonnakohtus 3. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungile ilmusid süüdistatav, kaitsja,

kannatanu ja prokurör. Kalev Miklas, kaitsja ja kannatanu jäi esitatud apellatsioonkaebuste

juurde, süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör oli seisukohal, et maakohtu otsus

on põhjendatud, seaduslik ja tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht:

20. Kolleegium vastab kõigepealt süüdistatava ja kaitsja apellatsioonkaebustele ning võtab

seisukoha küsimuses, kas maakohtu otsusega KarS §-de 121 lg 1 ja 118 lg 1 p 7 järgi süüdi

mõistetud Kalev Miklas on süütu ja tuleks seetõttu õigeks mõista (I ja II). Siis tuleb vastata

kaitsja ja kannatanu kaebustes esitatud argumentidele, mis puudutavad Kalev Miklasele

mõistetud karistuse raskust (III). Viimaks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse

tulemuse ja lahendab kaitsja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks

(IV).

I

21. Süüdistatav Kalev Miklas ja tema kaitsja taotlevad esitatud apellatsioonides maakohtu

süüdimõistva otsuse tühistamist. Süüdistatav kirjutas oma lakoonilises kaebuses, et on süütu.

Sama leiab süüdistatava kaitsja, kes esitas kaebuses rea väiteid, miks tuleks maakohtu otsus

kliendi süüdi tunnistamises täielikult tühistada. Kaitsja arvates tegi maakohus tõendite

hindamisel vigu ja seetõttu on vale kohtu järeldus, et Kalev Miklas on talle süüks arvatud

tegudes süüdi. Kolleegium apellantidega ei nõustu, sest kaitsja kaebuses sisalduvad argumendid

ei lükka ümber maakohtu veenvaid seisukohti. Maakohtu asjakohaseid seisukohti kordamata,

lisab ringkonnakohus kooskõlas KrMS § 342 lg 3 p 1 järgmist.

22. Kalev Miklasele KarS § 121 lg 1 järgi esitatud süüdistuses jättis maakohus süüdistatava

ütlused kõrvale pärast tõendite analüüsimist põhjusel, et need on ennast õigustavad ja ei klapi

ülejäänud tõenditega (vt maakohtu otsuse p 17). Kaitsja on seevastu arvamusel, et Kalev

Miklase ütlused on ajaliselt järjepidevad ja vähemalt osaliselt teiste tõenditega riimuvad.

Kolleegium möönab, et kui vaadata Kalev Miklase ütlusi (kd II tlk 175-176) ja kõrvutada neid

ülejäänud tõenditega, siis on kaitsjal tegelikult õigus.

23. Nii näiteks on süüdistatav rääkinud, et ta purjutas oma kodus koos kannatanuga ja nad tegid

seda mitu päeva järjest. Täpselt sama kinnitas kannatanu Y (kd I tlk 118-120), kes ütles seda

sündmuskohale saabunud politseiametnik Qle ning viimane omakorda vahendas tunnistajana

ülekuulamisel kannatanu sõnu (vt kd I tlk 113-115). Edasi selgitas süüdistatav, et ta ärkas ühel

hommikul kannatanu kurtmise peale ning kui ta avastas, et Y nägu on paistes ja huul katki,

kutsus ta kiirabi. Selle kohta, et süüdistatav seda tõepoolest tegi, esitati kohtule Häirekeskusesse

12.08.2022 tehtud telefonikõne mahakirjutus (kd II tlk 185). Kalev Miklase väidet, et kannatanu

poeg F käis tema juurest läbi võtmeid küsimas, kinnitas nii Y kui ka tunnistaja F (kd II tlk 117).

Tsiteeritud osa Kalev Miklase ütlustest on kolleegiumi hinnangul tõde. Vaatamata sellele ei ole

õige kaitsja seisukoht, et süüdistatava ütlusi osas, mida kolleegium ei puudutanud, on võimalik

asja lahendamisel kasutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja lahendamiseks kõige

vajalikum ja olulisem osa Kalev Miklase ütlustest, ehk süüksarvatud teo kategooriline eitamine,

on ennast õigustav vale. Lisaks puudub tõenduslik kvaliteet ütlustel, mis käsitavad seda, mis

võis süüdistatava arvates juhtuda. Faktiliste asjaolude tuvastamisel ei saa tugineda inimese

oletustele ja arvamustele.

24. Süüdistatav on täiesti kindel, et tema Yt ei peksnud. Kalev Miklase sõnul võis Y enne seda,

kui ta avastas kannatanu vigastused, kusagil küla peal ringi kakerdamas käia. Seda, et teda

kusagil väidetavalt nähti ringi liikumas, väitis ka Y. Maakohus süüdistatava ja kannatanu

versiooniga ei nõustunud. Kohus märkis, et kannatanu joobeseisundit silmas pidades pole

usutav, et ta oli võimeline iseseisvalt ringi liikuma. Oma järelduse rajas kohus asjaolule, et

alkoholi tarvitamine kestis päevi, kannatanu sõnadele mälulünga kohta ning sündmuskohal

käinud politseiametniku vormikaamera salvestiselt nähtunud Y seisundile. Kaitsja hinnangul

on maakohtu seisukoht oletuslik.

25. Ringkonnakohus möönab, et Y seisundit 12.08.2022 hommikul ei ole põhjust selle

hindamisel, kas kannatanu oli või ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma, üle tähtsustada.

Kriminaalasjas on tõendatud, et politsei saabus sündmuskohale, sest kannatanu oli peksa saanud

(vt tunnistaja B ütlused kd I tlk 113-115). Vaidlus puudub ja on tõendatud, et Y oli enne

politseiametniku saabumist tarvitanud mitu päeva järjest ohtralt alkoholi. Järelikult võis

kannatanu seisund olla juba noil põhjustel mõnevõrra hädisem. Samuti pole absoluutne reegel,

et päevi kestev alkoholi tarvitamine ja sellest tingitud mälukaotus takistaks inimesel tingimata

ringi liikumast. Kohtupraktikast leiab küllaldaselt näiteid selle kohta, kus teiste sõnul aktiivselt

kõndinud ning tegutsenud alkoholijoobes inimesed ise mitte midagi sellist, mida tema kohta

räägitakse, ei mäleta. Samas ei ole maakohtu seisukoht, et kannatanu Kalev Miklase elukohast

ei lahkunud, oletuslik põhjusel, et tegelikult viitab kohus otsuse p 15 õigesti sellele, et hoonest,

kus nii Kalev Miklase kui ka Y sõnul viibisid ainult nemad kahekesi, leiti kannatanu verd (vt

siinkohal ka kd I tlk 95-112, kd II tlk 162-172). Kalev Miklase elukohast leitud veri räägib

kolleegiumi hinnangul selle poolt, et kannatanu sai peksa seal, mitte kusagil küla vahel

kõndides. Võimalusele, et süüdistatava ja kannatanu vahel võis ühise joomingu käigus tüli

tekkida, viitavad asjas kogutud tõendid. Tunnistaja X märkis, et isa oli purjus peaga kergesti

ärrituv (kd II tlk 233-234), tunnistaja C selgitas, et Y muutus purjus peaga äkiliseks (kd II tlk

221-223). Kolleegium peab võimalikuks, et kannatanu kalduvus joobes peaga üle reageerida

võiski initsieerida konflikti süüdistatavaga. Põhjus, miks Kalev Miklasel erinevalt kannatanust

märkimisväärseid vigastusi ei olnud, peitub ilmselt selles, et võrreldes kannatanuga, kes uuritud

tõendite põhjal oli märkimisväärses joobes, oli süüdistatav märksa kainem (vt nt näiteks

tunnistaja F ütlused kd I tlk 116-117 selle kohta, et kui ta võtmeid küsimas käis, siis isa oli

pikali ja magas, samuti ei suutnud kannatanu omale 12.08.2022 abi kutsuda, kuid Kalev Miklas

oli võimeline Häirekeskusesse helistama).

26. Selle kohta, miks peksjaks oli Kalev Miklas, märkis maakohus tõendeid analüüsides

kokkuvõtlikult järgmist: 1) 12.08.2022 hommikul oli sündmuskohal ainult kaks inimest,

süüdistatav ja kannatanu. Y oli läbi pekstud ning Kalev Miklase käed olid marraskil, riided ja

jalad verekahtlase määrdumisega; 2) sündmuskohalt ja Kalev Miklase riietelt ning küünte alt

leiti Y verd; 3) Yl tuvastatud kehavigastused olid tõenäoliselt tekitatud rusikaga või jalaga

lüües; 4) kannatanu kirjeldus pikast ja kõhnast mehest, kes teda kätega näkku peksis, kui ta

maas lamas, vastab süüdistatava välimusele. Vastukaaluks maakohtule on apellatsioonis

väidetud, et 1) Y väitel ei olnud peksjaks Kalev Miklane; 2) kannatanu veri võiski sattuda Kalev

Miklase peale, sest süüdistatav puutus kannatanuga kokku; 3) Y võis näha nägemusi, pole

võimalik, et ta ei tundnud pikas ja kõhnas mehes Kalev Miklast ära; 4) ekspert ei välista, et

kannatanu võis vigastused saada kukkudes. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tõendipõhiselt

ümber lükanud apellantide väite, et Kalev Miklas on süütu. Kaitseväited seevastu on otsitud ja

need ei ole loogilised. Vastuseks kaitsjale (ja süüdistatavale) märgib ringkonnakohus järgmist.

27. Kaitsja on seisukohal, et Y oli veendunud, et teda ei peksnud Kalev Miklas. Kolleegiumi

arvates on maakohus täiesti õigesti öelnud, et Y ei soovinud Kalev Miklast süüdistada.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kannatanu tütre, X sõnul oli Kalev Miklas praktiliselt

ainuke inimene, kellega isa suhtles ja koos alkoholi tarvitas. Ringkonnakohus nendib, et kui

suhtlusringkond on väga kitsas, siis on mõistetav, et ei taheta rääkida nende väheste peale,

kellega läbi käiakse ja koos juuakse. Lisaks pole eluliselt usutav, et mälukaotuseni joonud ja

enda peksmises poega või küla peal kohatud täiesti juhuslikke inimesi kahtlustanud kannatanu

suudab samas väga kindlalt väita ja seega mäletada, et Kalev Miklas seda kindlasti ei teinud.

Mis puudutab kaitsja väidet, et Y on oma sõnul varemgi näinud asju, mida tegelikult pole

olemas olnud, siis antud juhul räägib kannatanul esinenud nägemuste vastu tõsiasi, et Yl

tuvastatigi pärast seda, kui ta nägi, kuidas keegi teda rusikatega näkku peksis, samas

kehapiirkonnas täiesti reaalsed kehavigastused. Kalev Miklasel seevastu tuvastati vigastused

kätel. Kuigi süüdistatav selgitas ülekuulamisel (kd II tlk 175-176), et läbivaatusel tuvastatud

marrastused käte peal (kd I tlk 147-154) põhjustas metallist käekella rihm, ei ole usutav, et

kellarihm liigub õlavarrest käelabani ja sealt veel edasi väikese sõrme nukini ning keskmise

sõrme küünest veidi allapoole. Fakt, et kannatanu teda peksnud pikas ja kõhnas mehes

süüdistatavat ära ei tundnud, ei ole kaalukas argument. Y oli purupurjus ja tema mälu

fragmentaarne. On täiesti usutav, et ta mäletas midagi, aga samas ei pruugi ohtralt alkoholi

joonud inimese mälupildid olla täpsed ja selged, sest joobes inimese aju ei salvesta enam

laitmatult ümberringi toimuvat. Seda, et kannatanu võis vigastused saada kukkudes, ei ole

ekspert öelnud ning arvestades teisi kogutud tõendeid ei toeta mitte ükski neist kaitsja versiooni

selle kohta, et Y võis purjuspäi komistada ja kukkuda. Erinevalt kaitsjast on kolleegium seda

meelt, et lamav inimene suudab määratleda enda peal istuva inimese kasvu juba kehatüve

pikkuse kaudu.

28. Kokkuvõtvalt on maakohtu otsus Kalev Miklase süüdi tunnistamises KarS § 121 lg 1 järgi

põhjendatud ja seaduslik. Mitte ükski esitatud tõenditest ei toeta apellatsioonides esitatud

väidet, et süüdistatav on süütu. Kaitsja ei vaidlusta teo kvalifikatsiooni, põhjust

apellatsioonkaebuse piiridest väljumiseks kolleegium ei näe. Mis puudutab kaitsja väidet, et

augustis 2022 süüdistatavalt peksa saanud kannatanu poleks Kalev Miklase juurde novembris

2022 külla läinud, siis see ei ole veenev argument. Tung tarvitada alkoholi (vt tunnistaja C

ütlused kd II tlk 221-223 selle kohta, et Y oli nn tsüklijoodik ja tunnistaja X ütlused kd II tlk

233-234 selle kohta, et isa oli alkoholilembene) võib sõltlase jaoks kaaluda üle riski, et

joomingu käigus võib joomakaaslasega tekkida tüli, mis võib minna füüsiliseks.

II

29. Kaitsja vaidlustas Kalev Miklase süüdi tunnistamise KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Ka selle teo

puhul on kaitsja seisukohal, et maakohus tegi tõendite hindamisel vigu.

30. Esiteks on kaitsja seisukohal, et maakohus pidanuks asja lahendamisel arvestama kliendi

ütlusi. Kohus luges ütlused ebausaldusväärseks põhjusel, et need muutusid ajas järjest

detailsemaks, kuid ütluste hindamisel tuleb apellandi arvates silmas pidada seda, et Kalev

Miklase ütluste sisu kujundasid menetleja küsimused. Süüdistatava ütlusi arvestades on selge,

et Y võis end ise vigastada, sest kannatanu nägi nägemusi ja põdes epilepsiat. Eksperdi

arvamust on maakohus kasutanud valikuliselt, seda tervikuna lugedes on selge, et see toetab

süüdistatava versiooni toimunust. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu.

31. Maakohus on süüdistatava ütluste usaldusväärsust käsitanud otsuse p 32-34 ning põhjuseid,

miks kohus Kalev Miklase ütlusi ei arvestanud, on apellatsioonis märgitust märksa rohkem.

Kokkuvõtvalt leidis maakohus süüdistatava ütluste kohta, et: 1) need on muutunud ajas

detailsemaks; 2) need pole eluliselt usutavad; 3) need ei riimu ülejäänud tõenditega (kannatanu

verd ei leitud esemetelt, mille vastu Y end süüdistatava sõnul peksis ning Y lähedaste sõnul oli

kannatanu 10.11.2022 õhtul telefonis adekvaatne).

32. Mis puudutab ütluste ajalist järjepidevust, siis on õige maakohtu seisukoht, et Kalev Miklase

ütlused selle kohta, mil moel võis kannatanu vigastused saada, muutusid ajas järjest

detailsemaks ja värvikamaks. Ringkonnakohus märgib, et esimesel ülekuulamisel kirjeldas

Kalev Miklas, kuidas Y lõi mitu korda oma pea vastu kappi (vt kd I tlk 76-77). Hinnates

protokolli sisu on kolleegiumi arvates tõenäoline, et kuni kd I tlk 77 ülevalt teise lõiguni, mis

algab sõnadega „Mina ei löönud 10.11.2022 Yt kordagi“ on kirja pandud süüdistatava vaba

jutustus. Kuni viidatud lõiguni kulgeb sündmuste kirjeldus sujuvalt, mõte ei ole n-ö hakitud,

vaid ajaliselt ja loogiliselt kulgev. Alates tlk 77 teisest lõigust ei saa teksti edasise ülesehituse

tõttu välistada, et süüdistatav vastas oma vaba jutustuse järgselt menetleja täpsustatavatele

küsimustele. Pärast viidatud lõiku on protokollis ütlused, mida pole võimalik varasema jutuga

sujuvalt seostada. Nii võib aru saada, et Kalev Miklaselt on küsitud tema kipsi kohta, siis seda,

mis põhjusel oli Yl silm tugevasti paistetanud, kas on ka varem juhtunud, et Y on end üle

joonud, kui palju keegi alkoholi tarvitas, kas süüdistatav ise sündmusi mäletab jne. Eeltoodu

tõttu on võimalik määratleda, kust lõpeb vaba jutustus ja algavad vastused menetleja

küsimustele ning seda, mil moel sai kannatanu vigastused, on süüdistatav ise kirjeldanud.

Järgmisel ülekuulamisel rääkis Kalev Miklas, et tema nähes lõi Y oma pea vastu kappi, kukkus

maha, krambitas põrandal, oli kõhuli, tagus pead vastu põrandat, võis ennast vastu tooli taguda,

lõi ennast ise pudeliga jne (kd II tlk 235-238). Süüdistatava kirjeldusele eelneb lause „Nende

vigastuste kohta, mis kahtlustuses on kirjas, oskan öelda, et mina ei ole teda peksnud“.

Järelikult on mõistlik eeldada, et juhul, kui süüdistatavalt midagi küsiti, siis puudutas küsimus

tõenäoliselt ainult seda, kuidas võisid kannatanul vigastused tekkida. Vastuse küsimusele

sisustas Kalev Miklas oma äranägemise järgi. Arvestades seda, et esimesel ülekuulamisel oli

kirjeldus Y vigastuste tekkepõhjuste kohta vaba jutustuse osa ning teisel vastas Kalev Miklas

avatud küsimusele, ei ole õige kaitsja seisukoht, et ütluste sisu sõltus uurija küsimustest.

Süüdistatav on ise, omal algatusel lisanud detaile, millest ta esmasel küsitlusel ei rääkinud ning

see moment ei kõnele tõerääkimise poolt.

33. Lisaks on oluline, et ütluste detailsusastme muutumine ei olnud ainuke põhjus, miks

maakohus Kalev Miklase ütlused kõrvale heitis. Isegi kui ignoreerida tõsiasja, et süüdistatav

oma versiooni vigastuste tekkepõhjuse kohta oluliselt täiendas ning lähtuda eeldusest, et see

pole põhjus ütluste kõrvale jätmiseks, tekib kohe küsimus nii ütluste elulisest usutavusest kui

ka haakumisest teiste asjas kogutud tõenditega. Viidatud osas ei ole kolleegiumil maakohtu

asjakohastele põhjendustele midagi lisada. Süüdistatava ütlused ei ole kannatanul tuvastatud

vigastuste paiknemist, massiivsust ja kaitsetegevusest rääkivaid tervisekahjustusi silmas

pidades eluliselt usutavad. Kui vaadata seda, kuidas Y lähedased tajusid kannatanu seisundit

(adekvaatne) 10.11.2022 õhtul ning võrrelda seda Kalev Miklase ütlustega (Y oli deliiriumis,

kd I tlk 76 pöördel), on selge, et need on omavahel vastuolus. Kolleegium märgib, et eksperdi

hinnangul viitasid vähemalt osa kannatanul tuvastatud kehavigastused aktiivsele enesekaitsele.

Seega on erinevalt 12.08.2022 sündmusest, kui kannatanu oli umbjoobes ja ilmselt sellest

tingituna võimetu end kaitsma, antud juhul põhjust öelda, et Y ei olnud nii purjus, et ta poleks

aru saanud, mis toimub. Lisaks on maakohus rõhutanud (otsuse p 34), et Kalev Miklase sõnu

joobe kohta ei kinnita eksperdi arvamus, mille järgi ei leitud kannatanu verest ning silma

klaaskehavedelikust etanooli (kd I tlk 5-8).

34. Apellatsioonis on kaitsja ringkonnakohtule arusaadavalt asunud väitma mh seda, et

kannatanu võis ennast vigastada psüühiliste probleemide tõttu (nägemused, hallutsinatsioonid),

lisaks oli Y suitsiidne. Kaitsja jätab tähelepanuta, et maakohus välistas tõendeid hinnates

täielikult versiooni, et Y sai kehavigastused toas sihitult ringi pekseldes ja end vastu esemeid

ära lüües. Kannatanu võimalik joove või psüühikast tingitud meelepetted ei olegi määrav

olukorras, kus ise omale vigastuste tekitamine on tõendite põhjal täielikult välistatud. Maakohtu

järeldus, et tervisekahjustused, millega kaasnes Y surm põhjustas Kalev Miklas, põhineb

tõenditel ja seda seisukohta apellatsioonis esitatud väited ümber ei lükka. Seda, mil moel peaks

surnu ekspertiisiaktis sisalduv eksperdi arvamus toetama Kalev Miklase ebausaldusväärseid

ütlusi, kolleegium ei mõista. Maakohus on kõrvutanud sündmuskohal avanenud pilti, ekspertide

(DNA ekspertiis ja surnu kohtuarstlik ekspertiis) arvamusi, süüdistatava ja tunnistajate ütlusi

(otsuse p 34) ning leidnud tõendeid nõuetekohaselt kogumis hinnates põhjendatult, et

menetluses esitatud kaitseversioon (kannatanu vigastas end ise) ei ole õige. Kaitsja rõhutas, et

asjas on üle kuulatud kaks tunnistajat, kelle sõnul rääkis Y neile sellest, kuidas ta kukkus pliidi

vastu. Kolleegium on otsuse p 27 juba käsitanud küsimust, miks kannatanu ei soovinud Kalev

Miklast süüdistada ning väitis järjepidevalt teistele inimestele oma vigastuste kohta, et kõike,

mida näete, tegin endale ise. Paraku ei toeta kannatanu avaldusi asjas esitatud ja uuritud tõendid.

35. Kokkuvõtvalt on maakohtu otsus Kalev Miklase süüdi tunnistamises KarS § 118 lg 1 p 7

järgi seaduslik ja põhjendatud.

III

36. Süüdistatava kaitsja taotleb alternatiivselt kliendile KarS §-de 121 lg 1 ja 118 lg 1 p 7 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude eest leebemate karistuste mõistmist. Kannatanu, Y tütar X leiab

seevastu, et Kalev Miklas väärib maksimaalset võimalikku karistust.

37. Valitseva arvamuse järgi on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega karistuse mõistmisel

tegemist mh siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide

kohaldamisel kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride

ületamisel, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest

lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises (viimati RKKKo 1-19-4150).

Üldistatult tuleb öelda, et maakohus on Kalev Miklasele mõistnud karistused, mis jäävad

sanktsiooni raamidesse. Süüdistatava puhul on välja toodud karistust kergendavate asjaolude

puudumine, hinnatud on süü suurust ning käsitletud eripreventiivseid argumente. Kirjeldatud

vigu ringkonnakohus maakohtu otsuses ei tähelda ning otsuses esitatud seisukohti kordamata

lisab kolleegium täiendavalt järgmist.

38. Kaitsja apellatsioonkaebuse kohta märgib ringkonnakohus, et esiteks ei ole põhjust

meenutada seda, kui pikka karistust taotles süüdistatavale kohtuvaidluste käigus prokurör.

Karistuse mõistab kohus, mitte prokuratuur ning sellest tulenevalt pole kohus prokuröri

karistusettepanekuga seotud. Teiseks jääb selgusetuks, miks pidi maakohus arvestama Kalev

Miklase tervisliku seisundiga olukorras, kus eksperdi hinnangul on süüdistatav võimeline

karistust kandma. Kolmandaks jääb arusaamatuks mõistetava karistuse seos Y käitumisega.

Jah, kannatanu oli alkoholisõltlane, kuid see ei tähenda, et purjus inimest võiks ja tuleks ühise

joomingu käigus lüüa. Kaitsja väited enesekahjustamise, hallutsinatsioonide ja nägemuste

kohta jätab ringkonnakohus kõrvale. Kriminaalasjas pole tõendatud, et Y oleks neid menetluse

esemeks olevate episoodide ajal kogenud. Tegemist on tõendamata kaitseväitega. Kalev

Miklase kaitseversiooni sellest, kuidas kannatanu end deliiriumis olles või epilepsiahoogude

tõttu krambitades vigastas, on nii maa- kui ringkonnakohus tunnistanud ebausaldusväärseks.

Mis puudutab seda, et süüdistatav kutsus mõlemal korral kiirabi, siis see on õige üksnes

osaliselt. Kriminaalasjas on esitatud tõend, et Kalev Miklane helistas 12.08.2022 hommikul

Häirekeskusesse (kd II tlk 185-186), kuid 11.11.2022 kutsus kiirabi L (vt kd I tlk 2 asuv

kiirabikaart).

39. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et Kalev Miklase süü KarS 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos on keskmine. Kuigi kaitsja rõhutab, et süüdistatav kutsus

kannatanule kiirabi, pole kannatanul peapiirkonnas tuvastatud märkimisväärseid vigastusi

silmas pidades põhjust rääkida väiksemast süüst.

40. Mis puudutab Kalev Miklasele mõistetud karistust KarS § 118 lg 1 p 7 järgi, siis siin tuleb

arvestada sellega, et KarS § 118 lg 1 p-des 1-7 sisalduv loetelu hõlmab endas väga erinevaid

tagajärgi (alates p 1 ohust elule kuni p-ni 7 surmlõpe) on ilmne, et karistuse mõistmisel ei saa

rangelt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast vaid see sõltub teo asjaoludest ja

kvalifikatsioonist. Kalev Miklase puhul on tõendatud, et ta põhjustas kannatanule raske

tervisekahjustuse, millega kaasnes võimalikest alternatiividest kõige raskem tagajärg ehk surm.

Juba sel põhjusel tuleb süüd hinnata suureks. Lisaks on maakohus välja toonud, et peksmine oli

väga intensiivne ning Kalev Miklase karistust kergendavate asjaolude täieliku puudumise.

Eeltoodu tõttu on maakohtu mõistetud 10 aasta pikkune vangistus kohane karistus.

41. Kannatanu X apellatsiooni kohta märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus mõistab

süüdistatava vägivallteo tõttu lähedase kaotanud kannatanu soovi, et teo toimepanija saaks

karmilt karistatud ning viibiks võimalikult pikka aega vanglas. Samas tuleb käsilolevas asjas

vahet teha süüdistatavale mõistetud karistusel ning süüdistatavale mõistetud ja seaduse alusel

vähendatud karistusel.

42. Ringkonnakohtus toimunud istungil ütles kannatanu, et tal on keeruline leppida sellega, et

isa surma põhjustanud inimene peab olema ainult 6 aastat vanglas. Kolleegium juhib kannatanu

tähelepanu sellele, et tegelikult mõisteti kannatanule KarS § 118 lg 1 p 7 järgi 10 aasta pikkune

vangistus, s.o riigi hinnangul väärib Kalev Miklase tegu 10 aasta pikkust vangistust ja see on

väga pikk karistusaeg. Põhjusel, et kriminaalasi lahendati lühimenetluses, vähendas maakohus

Kalev Miklasele mõistetud lõplikku liitkaristust kooskõlas KrMS § 238 lg 2 1/3 võrra ning

vastab tõele, et süüdistataval tuleb reaalselt ära kanda 6 aasta, 11 kuu ja 27 aasta pikkune

vangistus. Kolleegium selgitab kannatanule, et juhul, kui süüdistatav taotleb lühimenetlust, siis

lahendatakse

kriminaalasi

ainult

toimikus

olevate

kirjalike

materjalide

põhjal.

Mittemingisuguseid uusi tõendeid kohtud lühimenetluses vastu ei võta, kaitsjal ja süüdistataval

ei ole võimalust esitada kannatanutele ja/või tunnistajatele ja/või ekspertidele täiendavaid või

täpsustavaid küsimusi. Nimetatud võimalused on väga olulised inimesele, kes soovib ennast

aktiivselt kaitsta. Kui süüdistatav oma väga kaalukatest õigustest loobub ja otsustab

lühimenetluse kasuks, siis on kriminaalasja lahendamine riigile oluliselt vähem ressurssi

nõudev. Vastukaaluks vähendab riik inimesele mõistetavat karistust 1/3 võrra. Otsustamaks,

kas maakohtu mõistetud karistused on liiga leebed või kohased, tuleb lähtuda süüdistatavale

mõistetud, mitte lühimenetluse sätete alusel vähendatud karistustest (viimati RKKKo nr 1-17-

11930). Antud juhul on maakohus pidanud Kalev Miklase süü suurusele vastavaks karistuseks

praktiliselt maksimumilähedast karistust ehk 10 aasta pikkust vangistust ning see on

kolleegiumi hinnangul süü suurust silmas pidades kohane karistus.

IV

43. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 28.juuni 2023

otsus kriminaalasjas nr 1-23-2547 tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kalev

Miklase, tema kaitsja ja kannatanu X apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.

44. Kalev Miklasele on kaitsja määratud riigi õigusabi korras. AB Legalia vandeadvokaat Eve

Jundas esitas ringkonnakohtule 01.08.2022 ja 29.09.2022 taotlused riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Päev

pärast 03.10.2023 ringkonnakohtus toimunud istungit laekus kohtule kaitsja selgitus

tasutaotluse juurde. Paraku on see esitatud hilinenult ning seega jätab kolleegium dokumendi

tähelepanuta.

44.1 Esitatud taotluste järgi olid kaitsja toimingud ja nendele kulutatud aeg järgmine: 1) kliendi

külastamine kinnipidamisasutuses ja talle apellatsiooni projekti tutvustamine (120 min,

taotletav tasu käibemaksuta 144 eurot); Pärnu Maakohtu otsusega tutvumine (30 min, taotletav

tasu käibemaksuta 36 eurot); selgitused kliendiga (20min, taotletav tasu käibemaksuta 24

eurot); apellatsioonkaebuse vormistamine, asjaolude süstematiseerimine (240 min, taotletav

tasu käibemaksuta 288 eurot); osalemine kohtuistungil (prognoositud ajakulu 90 min, taotletav

tasu käibemaksuta 108 eurot); sõidukulu (Rapla-Tallinn-Rapla, taotletav hüvitis käibemaksuta

51,80 eurot) ja sõidule kulunud ajakulu (taotletav hüvitis käibemaksuta 20 eurot). Kokku taotleb

kaitsja tasu 744 eurot apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulunud aja eest ning 38,16

euro sõidukulude hüvitamist (need summad on koos käibemaksuga).

44.2 Kolleegium leiab pärast kaitsja taotlustega tutvumist järgmist.

44.3 Kaitsja taotlus sõidukulu ja sõidule kulunud ajakulu hüvitamiseks on põhjendatud. Kaitsja

kulutas 03.10.2023 istungile ilmumiseks nii aega kui ka vahendeid ning järelikult tuleb AB-le

Legalia advokaat Eve Jundasele kooskõlas Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise aluste ja korra (edaspidi Kord) §-de 151 lg 1 p 2 ja 16 hüvitada õigusabi

osutamisega seotud sõidu- ja ajakulu kokku 55,80 eurot (summa koos käibemaksuga).

44.4 Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi tasu kindlaksmääramiseks tuleb

rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kaitsja taotlus osas, mis

puudutab apellatsioonkaebuse koostamist (s.o ajakulu 240 min ja taotletav tasu 288 eurot) ning

03.10.2023 kohtuistungil osalemist. Kohtuistung kestis helisalvestise järgi 45 min ja kaitsjale

määratav tasu seega kooskõlas Korra §-de 1 lg 11, 5 ja 6 lg 4 kokku 108 eurot. Määrata AB-le

Legalia apellatsioonimenetluses advokaat Eve Jundase poolt Kalev Miklasele riigi õigusabi

osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 475,20 eurot.

44.5 Kuivõrd ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p 1 sätestatud lahendi, jäävad

apellatsioonimenetluse kulud kooskõlas KrMS § 185 süüdistatava kanda. Kalev Miklane peab

seega riigile hüvitama menetluskulu kokku 531 eurot (summa koos käibemaksuga).

Süüdistataval on võimalik menetluskulu riigile vabatahtlikult hüvitada 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/