3-23-1843/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1843

Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaja pikendamiseks.

Menetlusosalised Taotleja: Politseija Piirivalveamet Esindaja: Katri Bergmann Puudutatud isik: X

RESOLUTSIOON 1. Pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 17. veebruarini 2024. 2. Kohustada Politseija Piirivalveametit viivitamata tutvustama käesolevat määrust puudutatud isikule ning selgitama talle, et määruse tõlge inglise keelde edastatakse puudutatud isikule viivitamatult pärast tõlke valmimist.

SELGITUSED Käesolev määrus toimetatakse viivitamata kätte Politseija Piirivalveametile ning puudutatud isikule koos tõlkega pärast tõlke valmimist. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1. Puudutatud isik on Nigeeria kodanik, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Varem on puudutatud isik viibinud Eestis elamisloa alusel, ent 29.05.2023 otsusega nr 5.3- 3.2/368-1 keeldus Politseija Piirivalveamet (edaspidi „PPA“) tema elamisloa pikendamisest (haldusasja 3-23-1273[1] dtl. 54). Puudutatud isikule on 08.06.2023 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks (haldusasja 3-23-1273 dtl. 44). Tallinna Halduskohus andis 20.08.2023 PPA-le loa paigutada puudutatud isik tema väljasaatmise tagamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 20.10.2023.

1 Haldusasja nr 3-23-1273 sisuks oli PPA poolt 08.06.2023 esitatud esmakordne taotlus puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse, mille Tallinna Halduskohus 09.06.2023 määrusega rahuldamata jättis.

2. PPA esitas 13.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Taotlusest nähtub, et Eesti ametivõimud on pöördunud Nigeeria diplomaatilise esinduse poole puudutatud isiku dokumenteerimiseks, ent dokument ei ole veel saabunud. PPA märgib taotluses, et puudutatud isik ise ei teinud midagi dokumendi saamiseks, rikkudes seeläbi kaasaaitamiskohustust. Samuti on puudutatud isik PPA hinnangul oma senise käitumisega mõista andnud, et ei soovi lahkumiskohustust täita. Taotlusest nähtub ka, et puudutatud isik on eelnevalt ilmakehtiva dokumendita liikunud ringi Schengeni alal ning 18.08.2023 pöördus ta Tallinna lennujaamas registreerimislauda ning uuris võimalusi kehtetu dokumendiga kuhugi lennata. Kokkuvõttes leiab PPA, et vabaduses viibides ei pruugi puudutatud isik olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav ning võib seejuures püüda põgeneda mõnda teise Schengeni ala riiki. 3. Puudutatud isik vaidles kohtuistungil PPA taotlusele vastu ning kinnitas, soovib naasta kodumaale ning eelistaks, et ta saadetaks kodumaale kohe. Enda kinni pidamist pidas ta põhjendamatuks. Küsimusele, kus kavatseb ta kuni väljasaatmiseni elada, vastas puudutatud isik üksnes, et ta eelistaks, et ta saadetaks tagasi oma kodumaale kohe. KOHTU PÕHJENDUSED 4. PPA taotlus tuleb rahuldada. Isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamine on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. 5. VSS § 23 lg 1 punkti 1 kohaselt võib Eestis seadusliku aluseta viibivat välismaalast kinnipidamiskeskuses kinni pidada, kui tema puhul esineb põgenemise oht. VSS § 68 punkti 6 kohaselt esineb põgenemis oht juhul kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Puudutatud isiku puhul see nõnda on. Puudutatud isiku passiivsus endale dokumendi hankimisel viitab sellele, et tal ei ole huvi oma kodakondsusriiki naasta. Seejuures nähtub PPA taotlusest, et puudutatud isik on eelnevalt ilma kehtiva dokumendita reisinud Schengeni ala piires. Teiseks on taotluses kajastatud sündmust, mil puudutatud isik uuris lennujaamas võimalust kehtetu dokumendiga kuhugi lennata. Ükskõik, kas puudutatud isik soovis niisama informatsiooni või oli tal reaalne kavatsus kuhugi lennata, saab nende puudutatud isiku käitumist ilmsetavate asjaolude pinnalt järeldada, et ta ei soovi tegelikult lahkumiskohustust täita. Seejuures on võimalik, et puudutatud isikul ei ole otseselt midagi Eestist lahkumise vastu, küll aga on usutav, et ta eelistaks siit lahkuda mõnesse teise Schengeni ala riiki – see ei oleks aga käsitatav lahkumiskohustuse nõuetekohase täitmisena. Seega on PPA õigesti järeldanud, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht. Mõistet „põgenemise oht“ tuleb sisustada laialt ehk sellise ohuga on tegemist, kui välismaalase tausta ja varasemat tegevust silmas pidades on tõsiseltvõetav võimalus, et ta asub edaspidi enda väljasaatmist takistama, muuhulgas liikuda mõnesse teise riiki, kus viibimiseks tal seaduslikku alust ei ole. 6. VSS § 23 lg 1 punktide 2 ja 3 kohaselt võib Eestis seadusliku aluseta viibivat välismaalast kinnipidamiskeskuses kinni pidada, kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust, samuti juhul kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib. Antud juhul nähtub, et pärast seda, kui puudutatud isikule tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kui ta viibis vabaduses, ei teinud ta midagi selleks, et endale dokumenti

hankida. Isiku dokumenteerimiseks pidi PPA Välisministeeriumi kaudu pöörduma Nigeeria ametivõimude poole. PPA selgitab taotluses, et puudutatud isiku dokument peaks saabuma lähiajal. Selleks, et puudutatud isik ei hakkaks pärast dokumendi saabumist väljasaatmisest kõrvale hoidma, on vältimatu tema jätkuv kinni pidamine. 7. Nõustun PPA seisukohaga, et leebemad järelevalvemeetmed ei oleks puudutatud isiku puhul tõhusad. Vabaduses viibides ei oleks puudutatud isikul mingisugust motivatsiooni teha PPA-ga koostööd enda kodakondsusriiki saatmise korraldamisel. Kuivõrd puudutatud isikul ei ole teadaolevalt Eestis pereliikmeid ega muid tugevaid sotsiaalseid sidemeid, on usutav, et vabaduses viibides võib ta lahkuda mõnesse teise Schengeni ala riiki, kus tal oleks end lihtsam varjata ja elada ka ilma seaduslikku viibimisalust omamata. 8. Puudutatud isiku väljasaatmine on aeganõudev, ent selle põhjuseks on isiku enda poolse koostöötahte puudumine. Samas on PPA kinnitanud, et puudutatud isiku dokument peaks varsti saabuma ning reaalselt on puudutatud isik võimalik kodumaale saata. Seega ei ole väljasaatmine muutunud perspektiivituks. Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. 9. VSS § 25 lg 2 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

3