2-22-14255/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14255

Tsiviilasi

Tallinn, Kalda tn 60A korteriühistu hagi Eesti

Vabariigi vastu valduse kaitse nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tallinn, Kalda tn 60A korteriühistu

(registrikood

80089563),

lepinguline

esindaja

advokaat Sergei Tšurkin

Kostja

Eesti

Vabariik

(Regionaal-

ja

Põllumajandusministeeriumi kaudu (registrikood

70000734)), volitatud esindajad Toomas Kutti ja

Katriin Tünder

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinn, Kalda tn 60A korteriühistu hagi Eesti Vabariigi vastu valduse

kaitse nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Tallinn, Kalda tn 60A korteriühistu kanda.

3. Määrata kindlaks, et Eesti Vabariigil kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(6)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palub: 1) kohustada kostjat lõpetama igasugune

tegevus, mis segab või takistab hagejat valdamast Tallinnas, Toome pst 83 asuva kinnisasja

osa pindalaga 200 m², mis on Tallinnas Kalda tn 60A asuvale kinnisasjale püstitatud

parkimisplatsi osa, sealhulgas tõkiste paigaldamist parkimisplatsi piirile ning mitte lubama

seda tegevust Maa-ametil või teistel riigivara valitsejatel või 2) alternatiivselt kohustada

kostjat kõrvaldama 30 kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igasuguseid

takistusi, mis segavad või takistavad hagejat valdamast Tallinnas Toome pst 83 asuva

kinnisasja osa pindalaga 200 m², mis on Tallinnas Kalda tn 60A asuvale kinnisasjale

püstitatud parkimisplatsi osa, sealhulgas kõrvaldama parkimisplatsi piirile paigaldatud

tõkised.

2. Korteriühistu (hageja) halduses on korterelamu, mis on kinnisasja Kalda tn 60A reaalne

osa. Kinnisasi piirneb riigile kuuluva Toome pst 83 kinnisasjaga. Parkimisplats 20

parkimiskohaga rajati vastavalt nõuetekohaselt kinnitatud ehitusprojektile hoone lääneküljele

Kalda tänavaga piirnevale alale, mis hõlmab osaliselt ka Toome pst 83 kinnisasja.

Parkimisplatsi kasutavad korteriomanikud sõidukite parkimiseks ja korteriühistu

prügikonteineri paigaldamiseks, sest korterelamu kinnisasjal ei olnud selleks vaba ruumi.

Korteriühistu hooldab ja hoiab korras omal kulul parkimisplatsi 27 aasta jooksul ning

korteriomanikel polnud mingit kahtlust, et nad kasutavad parkimisplatsi õiguspäraselt.

3. Maa-amet teatas 13.06.2022 kirjas nr 7-1/22/10720 Toome pst 83 kinnisasjal asuva

parkimisplatsi osa omavolilisest kasutamisest ja selle lõpetamiseks kavatsusest tõkiseid

paigaldada Toome pst 83 kinnisasjale. Hageja leiab, et parkimisplats on püstitatud vastavalt

ehitusprojektile ja ehitusloale, ehk heauskselt ja seetõttu on korteriomanikel õigus AÕS §

148 lg 2 alusel jätkata kogu parkimisplatsi kasutamist, kuigi selleks ei olnud nõuetekohast

asjaõigust Toome pst 83 kinnisasjal asuva osa suhtes. Hageja leiab, et tema valdus

parkimisplatsi üle on õiguspärane ja seaduslik ning kostja peab seda taluma ja seda

perioodilise hüvitise eest, kui kostja seda nõuab.

4. Kahe trepikojaga 7/8-korruselises elamus on kokku 18 korterit. Ehitusprojekti

asendiplaanist nähtub, et korterielamu ette (Kalda tn vastu) mahub 10 sõiduautot, kuid ainult

sel juhul, kui pool pinnast nende all jääb veel Kalda tn teemaale, ehk samas korteriühistu

haldavast kinnisasjast välja. Prügikonteinerite teisaldamisel korterelamu ette väheneks

parkimiskohtade arv elamu ees mõne üksikuni. Korteriomanikud peaksid parkima Kalda tn

äärde, kus selleks puudub ruum ja mis oleks liiklusohtlik. Parkimisplatsi kasutamine ei riiva

märkimisväärselt riigi omandiõigust, sest Toome pst 83 kinnisasja puhul on tegemist roheala

maakasutusfunktsiooniga alaga. Toome pst 83 kinnisasja pind on 11853 m², parklast jääb

sellele pinnale kõige rohkem 200 m² ehk kõige rohkem 1,6% selle kinnisasja pinnast. Riik ei

ole 27 aasta jooksul esitanud korteriühistule mingeid pretensioone seoses parkimisplatsi

kasutamisega. Isegi pärast Toome pst 83 kinnisasja 2017. aastal kinnistusraamatusse

kandmist ja riigi omandisse jätmist ei ole hagejale esitatud mingeid pretensioone

korteriühistule viie aasta jooksul. Parkimisplatsi valduse kaotamisel tuleb korteriühistul

korraldada ümber prügikonteinerite paigaldus ja korteriomanike sõidukite parkimine, mis

nõuab täiendavaid kulutusi korteriühistult, mis ei ole mõistlik, võttes arvesse omandiõiguse

riivimise ulatust.

5. Sõltumata sellest, kas ehitaja teadis või mitte 1994. aastal, et ehitas korterelamu

parkimisplatsi osaliselt teise krundi maa-alale, ei saa lugeda seda pahausklikuks ehitamiseks,

kui: ehitati vastavalt Tallinna linna poolt kinnitatud ehitusprojektile ja väljastatud ehitusloale;

ehitis oli kasutusele võetud ka Tallinna linna loal ja ehitis kasutati ja hooldati takistamatult

27 aastat järjest. Hageja leiab, et heas usus tegutsev isik võib lugeda tavaliselt mõistlikuks

ehitise püstitamist ilma täiendavat kontrolli tegemata, kui omavalitsus kinnitas ehitusprojekti

ja väljastas ehitusloa.

3(6)

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel ei ole sõlmitud

kokkuleppeid, millest tuleneks hagejale õigus Toome pst 83 kinnisasja vallata või kasutada,

sellist õigust ei tulene hagejale ka seadusest. Seega on hageja vallanud parkimisplatsi

ebaseaduslikult ja tõkiste paigaldamine tugineb õiguslikule alusele.

7. Riigile kuuluv Toome pst 83 kinnisasi on hoonestamata, paikneb roheala maakasutus-

funktsiooniga alal ning piirneb kirdes hagejale kuuluva Kalda tn 60a kinnisasjaga, mis on

hoonestatud korterelamuga. Maa-ameti poolt teostatud paikvaatlusel tuvastati, et Toome pst

83 kinnisasjal pargitakse sõidukeid ja hoitakse prügikonteinerit. Kuivõrd Maa-amet ei ole

kinnisasja eelmärgitud otstarbel kasutamiseks luba andnud, toimub kinnisasja kasutamine

omavoliliselt, millest tulenevalt edastas Maa-amet hagejale 13.06.2022 kirja, milles paluti

kinnisasja omavoliline kasutamine lõpetada hiljemalt 30.06.2022. Hageja vastas kostjale, et

Kalda 60a kinnistu on moodustatud nii, et sellele mahub ainult korterelamu ning natukene

asfaltpinda hoone ees. Hageja omavolilist kasutamist ei lõpetanud.

8. Kalda tn 60a katastriüksuse plaani kohaselt on maakatastris 18.07.2001 registreeritud

katastriüksuseks 1994. aastal moodustatud krunt. 11.07.1994 koostatud krundi plaanilt

nähtuvalt on krundi saaja kinnitanud oma nõustumist plaanil määratud maatüki piiride ja

pindalaga ning krunt on registreeritud Tallinna linna kinnisvara registris 13.07.1994. Krundi

moodustamisest alates on kõigil olnud võimalus kontrollida, kellele kuuluvale maale

sõidukeid pargitakse ja prügikonteinereid paigaldatakse. Samuti on ka kõigil korterelamus

kortereid omandanud isikutel olnud võimalus tutvuda kõikide kinnisasja ulatust puudutavate

asjaolude ja dokumentidega ning vaadata kinnisasja piiride asukohta ka Maa-ameti avalikest

kaardirakendustest, kus on selgelt näha, et kõnealune parkimiseks kasutatav ala ei jää Kalda

tn 60a kinnisasja piiridesse.

9. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et Toome pst 83 kinnisasjal asuv parkimisplats on

ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale ning seega õiguspäraselt. Kalda tn 60a

katastriüksus on moodustatud 1994. aastal koostatud krundiplaani alusel pindalaga 1578 m².

Hagejale on krundi piirid täpselt teada ja olid seda ka enne kortermaja ehitusega alustamist.

Ehitisregistri andmetel on 24.09.1994 antud ehitusluba Kalda tn 60a katastriüksusele ehitise

(kortermaja) püstitamiseks, mitte aga parkla rajamiseks kõrval asuvale Toome pst 83

maaüksusele. Asjaolu, et Kalda tn 60a elamu projekti asendiplaanil on Toome pst 83

maaüksuse alale näidatud parkla, ei anna kellelegi õiguslikku alust Toome pst 83

maaüksusele parkla ehitamiseks ega selle kasutusele võtmiseks. Asjaõigus parkla rajamiseks

Toome pst 83 maaüksusele puudub. Isegi juhul, kui projektiga nähakse ette mistahes ehitise

rajamine maale, mis ei ole ehitise rajaja omandis, tuleb selleks esmalt sõlmida maa

omanikuga

maa

kasutamise

kokkulepe

ja

kanda

vastav

piiratud

asjaõigus

kinnistusraamatusse. Eelnimetatud kokkuleppeid hageja ja kostja vahel sõlmitud ei ole.

10. Naaberkinnisasjale ehitamine ruumipuuduse tõttu ei tugine ühelegi õiguslikule alusele.

Maaomanikul ei ole antud juhul seadusest tulenevat talumiskohustust AÕS § 148 lõigete 1

ja 2 mõttes. AÕS § 148 lõigete 1 ja 2 eesmärgiks ei saa olla sellise olukorra tekitamine, kus

ehitis rajatakse (ükskõik millised põhjendused ka poleks) teadlikult naaberkinnisasjale ning

seejärel hakatakse nõudma selle talumist. Asjaolu, kas riik oli parklast teadlik või mitte ei

muuda omandiõiguse rikkumist õiguspäraseks ega anna mõistliku eeldust, et õigusvastane

tegevus heaks kiidetakse. Hageja ei ole pärast krundi moodustamist 1994. aastal ega ka pärast

korterelamu valmimist teinud midagi tema poolt kasutatava parkla kui ehitise seadustamiseks

ega püüdnud teha kokkulepet maa kasutusõiguse saamiseks. Ühtlasi ei ole hageja tasunud 27

aastat maamaksu ega kasutustasu maa kasutamise eest. Kalda tn 60a ja Toome pst 83

kinnisasjade pindalad ega piirid ei ole ajas muutunud. Seega on hageja olnud teadlik, et ta

valdab võõrast kinnisasja osa algusest peale ning tegemist ei ole eksitusega.

4(6)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata.

12. Hageja esitas kostja vastu hagi valduse kaitse nõudes. Hageja leiab, et tal on õigus

jätkuvalt vallata ja kasutada parkimisplatsi, kuigi see asub naaberkinnisasjal. Samuti leiab

hageja, et tal on õigus nõuda naaberkinnisasja omanikult selle talumist mõistliku hüvitise eest

või parkimisplatsi alla jääva maatüki omandamist.

13. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida AÕS § 44 lg 1 alusel. Valduse

rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise

ärahoidmist (AÕS § 44 lg 1). Normi kohaldamise eeldused on, et 1) nõude esitaja on valdaja

ning 2) peab esinema teise isiku tegevusest tulenev valduse rikkumine. Hageja saab normi

alusel nõuda rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.

14. Kohus täitis 21.09.2023 toimunud kohtuistungil selgituskohustuse ning selgitas

käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 115 pöördel).

Kohus selgitas mh hagejale, et hagejal tuleb tõendada pahausksuse puudumist.

15. Asjas mittevaidlustatud asjaolude ja poolte esitatud tõendite alusel loeb kohus

tuvastatuks järgmised asjaolud. Kohus leiab, et selles osas vaidlus puudub, et hageja kasutas

Toome pst 83 kinnisasjal paiknevat parkimisplatsi sõidukite parkimiseks ja paigaldas sinna

prügikonteinerid ning valdas ja kasutas kostjale kuuluvat kinnisasja. Seega on hageja näol

tegemist valdajaga. Kinnisasi Kalda tn 60A on hoonestatud korterelamuga ning korterelamu

on korteriühistu halduses. Tallinn Kalda tn 60A korteriühistu kanti ettevõtteregistrisse

29.05.1995. aastal. Ehitisregistri andmete kohaselt väljastas Tallinna Linnaplaneerimise

Amet Aktsiaseltsile Hansa Liising Eesti 27.09.1994. aastal ehitusloa nr 18589 ja korterelamu

asukohaga Kalda tn 60A võeti kasutusele 1996. aastal (tl 7-10 pöördel). Ehitusprojekti

seletuskirja kohaselt on hoonestatav maa-ala ebatavalise reljeefiga, kuna järsukaldelise

liivanõlva kõrguste vahe on 8 meetrit ning seetõttu on juurdesõit elamule ainult Kalda tänava

poolt (tl 11-15). Kinnisasi Kalda tn 60A piirneb riigile kuuluva Tallinna linnas Nõmme

linnaosas asuva Toome pst 83 kinnisasjaga. Toome pst 83 kinnisasja sihtotstarve on

üldkasutatav maa 100% (tl 64) ning nimetatud maa on hoonestamata. Toome pst 83 maaüksus

on Maa-ameti peadirektori 01.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/528 „Maa riigi omandisse

jätmine“ punkti 3.1.1 alusel jäetud riigi maareservina riigi omandisse (tl 65-68). Toome pst

83 katastriüksus on riigi kinnisvararegistris riigivarana arvele võetud 17.05.2017, selle

valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet ning valitsemise eesmärk

on reservina säitlitamine (tl 63). Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106

kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt paikneb Toome pst 83 kinnisasi

roheala maakasutusfunktsiooniga alal. Kinnisasja Kalda tn 60A parkimisplats asub Toome

pst 83 kinnisasjal. Vaidlus puudub, et parkimisplatsi rajas ehitaja korterelamu ehitamisel.

Parkimisplatsi kasutavad korteriomanikud sõidukite parkimiseks ja prügikonteinerite

hoidmiseks.

16. Maa-amet edastas hagejale 13.06.2022 kirja, milles teatas Toome pst 83 kinnisasjal

asuva parkimisplatsi omavolilisest kasutamisest ja omavolilise parkimistegevuse

lõpetamiseks tõkiste paigaldamise kavatsusest Toome pst 83 kinnisasjale (tl 18). Hageja

palus 08.07.2022 ja 27.08.2022 Maa-ametit võimaldada Toome pst 83 kinnisasjal asuva

parkimisplatsi kasutamise jätkamist ning AÕS § 148 lg 2 teise lause kohaselt pakkus leppida

kokku kas parkla alla jääva maatüki omandamisest või kasutusvalduse perioodilisest

hüvitamisest (tl 21-22 ja 28-29). Hageja ei ole tõendanud enda väidet, et kostja krundile

parkimisplatsi osa pindalaga ca 200 m2 ehitamine oli eelnevalt kooskõlastatud ja Tallinna

linna poolt aktsepteeritud ehitusloa väljastamisel.

17. Kalda tn 60a krundi moodustamise õiguslikuks aluseks on olnud Tallinna Linnavalitsuse

02.05.1994 korraldus nr 743-k. Kalda tn 60a katastriüksus on moodustatud plaanimaterjalil,

5(6)

milleks on 11.07.1994 koostatud krundi plaan, mille Tallinna linna peageodeet on kinnitanud

12.07.1994 ja mis on registreeritud Tallinna linna kinnisvara registris 13.07.1994 (tl 69).

Krundiplaani vasakus ülanurgas on krundi saaja allkirjastatud kinnitus „Olen nõus plaanil

määratud maatüki piiride ja pindalaga“ (tl 69). Piiriprotokoll on koostatud 29.06.1994.

Piiriprotokollist nähtuvalt on piiripunktid kätte näidatud (tl 70). Seega on tuvastamist

leidnud, et kõnealune parkimisplats on ehitatud ilma ehitamist lubava asjaõiguseta.

18. Vaidlus puudub, et kõnealune parkimisplats on ehitatud kostja kinnisasjale ilma

asjaõiguseta. Vaidlus puudub, et parkimisplatsi rajas ehitaja korterelamu ehitamisel. Kõike

tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et ehitaja teadis, et parkimisplats ehitatakse

teisele kinnisasjale. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et naaberkinnisasjale ehitamine

ruumipuuduse tõttu ei tugine ühelegi õiguslikule alusele.

19. Riigikohus on asunud seisukohale, et AÕS § 148 lg 2 mõttes tähendab heausksus seda,

et ehitaja (kinnisasja omanik) ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale

kinnisasjale. Samamoodi tähendab AÕS § 148 lg 3 mõttes pahausksus (mis vastandub

heausksusele) seda, et ehitaja (kinnisasja omanik) teadis või pidi teadma, et ta ehitab võõrale

kinnisasjale. Ehitajal (kinnisasja omanikul) tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust ja

kontrollida, kuhu ta ehitab (vt RKTKo nr 3-2-1-136-15, p 16). Riigikohus on ka selgitanud,

et heauskselt ei tegutse isik, kes ei kontrolli piirialale ehitades, kas ehitusealune maa kuulub

täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale (vt RKTKo

nr 3-2-1-89-11, p 14).

20. Ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui

kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui

naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele

lubama (AÕS § 148 lg 1). Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud

asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal

õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki

omandamist või perioodilist hüvitist (AÕS § 148 lg 2). Eeltoodust nähtub, et AÕS § 148 lg-

te 1 ja 2 järgi tuleb naaberkinnisasja omanikul (antud juhul kostja) taluda piiriülest ehitust

siis, kui ehitis on püstitatud heauskselt või asjaõiguse alusel.

21. Talumiskohustuse eelduseks on viidatud sätetest tulenevalt esmalt see, et ehitaja

(kinnisasja omanik) on püstitanud ehitise, mis väljub tema kinnisasja piiridest ja ulatub

naaberkinnisasjale. Samuti on talumiskohustuse eelduseks see, et ehitaja (kinnisasja omanik),

kelle kinnisasja piirest ehitis väljus, püstitas ehitise asjaõiguseta, kuid heauskselt, või püstitas

ehitise asjaõiguse alusel. Antud juhul ei ole hageja tõendanud et tegemist oleks piiriülese

ehitisega. Nimetatu nähtub ka hageja enda 08.07.2022 kirjast kostjale. 08.07.2022 kirja

kohaselt on küsimuse all Toome pst 83 kinnisasjale jääv maatülkk, millele on korterelamu

ehitamisel rajatud killustikkattega parkla (tl 21-22). Vastavalt asub kogu parkla kostjale

kuuluval maal. Üle piiri ehitamisega ei ole tegemist, kui ehitis asub tervenisti võõral

kinnisasjal. Seega ei ole tegemist parkla ulatumisega Kalda tn 60a kinnisasjalt

naaberkinnisasjale AÕS § 148 mõttes. Vastavalt ei ole kostjal antud juhul seadusest

tulenevat talumiskohustust AÕS § 148 lõike 1 mõttes. Kuna ei ole täidetud AÕS § 148 lg 1

eeldus, ei ole vaja võtta seisukohta heausksuse osas. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul

kõnealune parkla rajatud tervikuna teadlikult naaberkinnisasjale. Praeguses asjas ehitaja

teadis parklat rajades, et parkla ehitatakse naaberkinnisasjale. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole

AÕS § 148 lg 1 kohaldamise eeldus täidetud (parkla rajati täielikult kostjale kuuluvale

maale), siis ei ole kostja kohustatud taluma parkla seda osa, mis ulatub üle kostjale kuuluva

kinnisasja piiri.

22. Kohus märgib siiski, et samuti ei saa lugeda Kalda tn 60a kinnisasja omanikke

AÕS § 148 lg 2 tähenduses heauskseks. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et parkimisplats on

püstitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale. Asjaolu, kas riik oli parklast teadlik või

mitte ning asjaolu, et korteriomanikud on kasutanud parklat takistamatult 27. aastat ei muuda

6(6)

omandiõiguse rikkumist õiguspäraseks ega anna mõistliku eeldust, et õigusvastane tegevus

heaks kiidetakse. Hageja ei ole pärast krundi moodustamist 1994. aastal ega ka pärast

korterelamu valmimist teinud midagi tema poolt kasutatava parkla kui ehitise seadustamiseks

ega püüdnud teha kokkulepet maa kasutusõiguse saamiseks. Hageja on 08.07.2022 kirjas ise

kinnitanud, et KÜ algusaastatel püüdis KÜ parkla maatüki kasutamist ametlikustada, so

endale saada (tl 21-22). Tuvastamist on leidnud, et Kalda tn 60a ja Toome pst 83 kinnisasjade

pindalad ega piirid ei ole ajas muutunud. Seega on hageja olnud teadlik, et ta valdab võõrast

kinnisasja algusest peale ning tegemist ei ole eksitusega. Seega ei ole hageja ka tõendanud

pahauskuse puudumist ning parkla ei ole rajatud ka heauskselt.

23. Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata

(AÕS § 83 lg 1). Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb

õiguslikul alusel või mitte (AÕS § 34 lg 1). Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole

tõendatud vastupidist (AÕS § 34 lg 2). Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus Toome

pst 83 asuvat parklat vallata. Seega ei ole kostja rikkunud hageja valdust. Vastavalt ei ole

täidetud AÕS § 144 lg 1 kohaldmise eeldused ja hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

24. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

25. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

26. Kohus jättis hagi rahuldamata. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Vastavalt tuleb jätta menetluskulud

hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

27. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik