2-21-2960/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2023.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-21-2960

Tsiviilasi

Q.R hagi OÜ AVARIIGRUPP vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise

ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Q.R (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaanika Reilik-

Bakhoff

Kostja: OÜ Avariigrupp (registrikood 11386468)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Margo Lemetti ja

vandeadvokaat Tanel Kask

Hagihind

837,05 eurot

Menetluse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalesid

Lihtmenetlus

15.11.2022.a, edasi kirjalik menetlus

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kask

RESOLUTSIOON

1. Jätta Q.R hagi OÜ Avariigrupp vastu võlgnevuse summas 340 euro, kahjuhüvitise

summas 400,40 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja Q.R kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Harju Maakohtule 25.02.2021.a. esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus hageja

19.11.2019.a kostja poole sooviga tellida riiklikult tunnustatud eksperdilt sõiduki

väärtuse eksperthinnang enne avarii toimumist ning hiljem ka hinnang sõiduki jäänuki

väärtuse kohta. Hinnang oli vajalik tõend vaidluses kindlustusandjaga. Hageja leiab, et

sõlmis kostjaga töövõtulepingu. 04.12.2019.a esitas kostja eksperdi arvamuse sõiduki

ja sõiduki jäänuki väärtuse kohta. Hageja leidis, et eksperthinnang ei vasta

lepingutingimustele ning keeldus tööd vastu võtmast. Eksperthinnangus oli valesti

märgitud sõiduki eelnev müügis olemise perioodi pikkus, kontrollimata ja valesti oli

kirja pandud, et sõiduki parempoolne esiistme kate oli enne avariid juba

deformeerunud ning kostja arvutused ning sõiduki ja jäänuki väärtus ei vastanud

tegelikkusele. Hageja esitas 24.01.2020.a kostjale oma tähelepanekud hinnangus

esinevatele puuduste kohta, andes täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja

muudatuste sisseviimiseks. Kostja vastas 05.02.2020.a kirjaga, et on eksinud sõiduki

müügis oleku aja osas, kuid parandust ei teinud. Esiistme deformeerumise asjaolus

eksimisega kostja ei nõustunud. Hageja teatas 27.03.2020.a kirjaga, et ei võta tööd

vastu, taganeb lepingust ja nõuab tasutud raha tagastamist. Kostja hagejale raha ei

tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu taganemisest tekkinud

võlgnevus 340,00 eurot, kahjuhüvitisena õigusabikulud 400,40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 37,42 eurot ja edasiulatuva viivise. Hageja palub menetluskulud

jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja ja kostja vaheline leping on

teenuse osutamise leping, millel on nii töövõtulepingu kui käsunduslepingule

iseloomulikke tunnuseid. Kostja poolt teostas tellimuse riiklikult tunnustatud ekspert

T.A. Ekspertarvamuse sisu, kindlaid omadusi ja täpset tulemust ei saa tellija

eksperdile ette kirjutada, vaid need määrab sõltumatu ekspert ise. Tellija saab anda

ainult lähteülesande ja määrata ainult selle, millistele küsimustele peab ekspert oma

arvamuse andma. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et pooled leppisid kokku, et ekspert

koostab hinnangu sõiduki väärtuse kohta just nimelt kindlustusvaidluse jaoks. Hageja

on saanud kindlustusandjalt rohkem raha kui ekspertarvamuses leitud sõiduki väärtus.

Samas kindlustushüvitise maksmine ei tõenda sõiduki turuhinda. Kostja hinnang

sõiduki väärtusele oli ligikaudne. Müügiperioodi pikkus ei ole näitaja, mis antud juhul

muudaks kostja poolt toodud sõiduki hindasid (enne ja pärast avariid). Kostja on

olnud nõus seda aspekti eksperdiarvamuses täpsustama. Ekspertarvamuses on vastatud

esitatud küsimustele, piisava põhjalikkusega on kirjeldatud hinnangu andmise

metoodikat ja alusandmeid, ekspert on teinud nende pinnalt analüüsi ning jõudnud

seisukohale sõiduki hindade osas (enne ja pärast avariid). Kuna kostja lepingut ei

rikkunud, siis ei olnud hagejal õigust ka lepingust taganeda. Isegi juhul kui kostja

oleks mingis osas lepingut rikkunud (mida kostja eitab), siis polnud nende rikkumiste

näol tegemist oluliste lepingurikkumistega, mis oleksid sõiduki hinda mõjutanud ja

õigustanud lepingust taganemist. Hageja esitas esimesed pretensioonid peaaegu 2

kuud hiljem. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei

ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja

vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud

22.03.2021.a kohtumääruses (dtl 241-244).

5. Käesoleva asja hind on 837,05 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS §

405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole.

6. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas

TsMS § 444 lg 2.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on pöördunud 19.11.2019.a kostja poole, et

tellida riiklikult tunnustatud eksperdilt eksperthinnang sõiduki Ford Mustang

numbrimärgiga XXX väärtuse enne avariid (avarii toimus 11.10.2019.a) ning jäänuki

väärtuse kindlaksmääramiseks (dtl 29-33).

8. Ka pole vaidlust, et 4.12.2019.a ekspertarvamuse on koostanud Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi poolt riiklikult tunnustatud ekspert T.A (dtl 41-51) ning väljastatud on selle

eest hagejale kaks arvet nr 1051 summas 280 eurot (dtl 34) ning nr 1052 summas 60

eurot, millised on kostjale tasutud (dtl 37-39).

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas ekspertarvamus vastab lepingutingimustele, kas

hageja oli õigustatud lepingust taganema ning kas kostja peab hagejale tasuma

hagetavad rahasummad. Samuti on pooled erimeelt selles, kas antud juhtumil on

tegemist tarbijatöövõtulepinguga või teenuse osutamise lepinguga, millel on nii

töövõtulepingu kui käsunduslepingule iseloomulikke tunnuseid.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku

lepitud.

11. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama

või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 järgi on

tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast

tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja

suhtes.

12. Õiguskirjanduses on leitud, et kui lepingu sisuks on muu teenuse osutamine kui asja

valmistamine või muutmine, on vahetegu tööettevõtu ja käsundi vahel keeruline.

Esmalt tuleb küsida, kas lepingu alusel osutataval teenusel on kindlapiiriline,

objektiivselt mõõdetav tulemus, mille saavutamisele on leping suunatud. Sellisel juhul

on üldjuhul tegemist töövõtulepinguga. Töövõtulepingu olemasolu tuleb eelkõige

jaatada juhul, kui vastav tulemus eksisteerib teataval kehalisel või esemelisel kujul (nt

valmistatud või muudetud asjana, teatava projekti, joonise, autori poolt loodud teose

kujul vms kujul (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein.

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, 2021. Lk 640).

13. Lepingu kvalifitseerimisel töövõtulepinguks on seega otsustav, kas pooltevahelist

suhet ja kokkuleppeid arvestades võib eeldada, et teenuse osutaja nõustus lepingu

sõlmimisel tagama teenusega silmas peetava tulemuse saavutamise ning kas lepingu

teine pool võis temalt lepingu sõlmimise asjaolusid arvestades sellise tulemuse

garanteerimist oodata. Lepingu täitmise nõuetekohasust saab hinnata üksnes vastava

teenuse osutamise kui protsessi nõuetekohase läbiviimise, mitte teenusega silmas

peetava tulemuse positiivsuse kaudu (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin

Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, 2021. Lk 641).

14. Kohus nõustub kostjaga selles, et eksperdiarvamus on eksperdi poolt läbi viidud

uuringutele ja eksperdi eriteadmistele tuginev informeeritud hinnang. Ekspertiis on

protsess, mille tulemusena ekspert oma arvamuse formuleerib ning selle sisu,

kindlaid omadusi ja täpset tulemust ei saa tellija eksperdile ette kirjutada, vaid selle

määrab sõltumata ekspert ise. Tellija saab anda ainult lähteülesande ja määrata selle,

millistele küsimustele peab ekspert oma arvamuse andma.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist

käsunduslepingust tuleneva õigussuhtega (teenuse osutamine), mis oli suunatud

ekspertarvamuse andmisele.

16. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei vaidle pooled, et hageja on 24.01.2020.a

edastanud eksperdile e-kirja seoses sellega, et hageja arvates on ekspert teinud

hinnangus mitu suurt viga ja vale eeldust, paludes vead eksperthinnangus parandada

ning sõiduki väärtust vastavalt korrigeerida (dtl 210-222). Kostja on sellele

05.02.2020.a e-kirjaga vastanud, et on hinnangus jälginud kõiki selle läbiviimise

protseduure ja nõudeid ning kasutanud hinna määramisel lähiturgude pakkumisi.

Ameerika turu kohta käivaid materjale ei ole kasutanud, kuna sealse turu tingimused

ja mahud on teised kui Eestis. Ekspert on väljendanud arvamust, et võib muuta

üksnes sõnastust sõiduki müügis oleku aja kohta, kuid mitte midagi rohkem (dtl 210).

17. Sellele järgnevalt on pooled vahetanud eriarvamusi, kostja on soovitanud hagejale

tellida teiselt eksperdilt uus hinnang, mille peale on hageja 27.03.2020.a e-kirjaga

kostjale avaldanud, et ei võta tööd vastu, taganenud lepingust ning palunud tasutud

340 eurot tagastada samale arveldusarvele, kust see on kostjale tasutud (dtl 200-209).

Kostja on 03.04.2020.a e-kirjas hagejale teatanud, et tasutud rahasummat hagejale ei

tagastata, kuivõrd hageja on tellitud teenuse saanud (dtl 200).

18. VÕS § 620 lg 1 ja lg 2 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema

käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning

käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja

jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima

üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

19. Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 41

leidnud, et VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima

käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele

teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid

käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta.

20. Kohtu ette toodu kohaselt on hageja pöördunud kostja poole arvamuse saamiseks

seetõttu, et ei nõustunud 23.10.2019.a Swedbank P&C Insurance AS kahju

hüvitamise otsusega toimik H19193740, millise kohaselt on kahjukäsitleja lugenud

sõiduki Ford Mustang XXX liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks 10 000 eurot (dtl 408-

409, 410, 433-435).

21. 01.11.2019.a on kahjukäsitleja nõustunud tõstma turuväärtust 11 000 euroni ning

selgitanud, et sama autot on müüdud 10 900 euroga, mis on ka sõiduki reaalne hind,

USA-s on sõiduk osalenud tugevas avariis ning teadmata on, kui kvaliteetselt on

sõiduk taastatud (dtl 436). Ka sellega hageja ei nõustunud (dtl 441-443), kuivõrd oli

17.09.2019.a sõiduki ostnud hinnaga 13 512 eurot (dtl 514-516). Kindlustusandja

nõudest tulenevalt, tellis hageja hinnangu riiklikult tunnustatud eksperdilt (dtl 498-

499).

22. Kohtule esitatud 04.12.2019.a eksperdi arvamuse kohaselt on eksperdile esitatud kaks

küsimust, mis puudutavad sõiduki väärtust enne avariid ja pärast avariid. Ekspert on

sõiduki hinna määramiseks kasutanud võrdlusmeetodit ning määratlenud sõiduki

turuväärtuseks enne avariid ligikaudu 10 500 eurot ning pärast avariid ligikaudu 1800

eurot (dtl 41-51).

23. Hageja leiab, et kostja arvamus ei vasta lepingutingimustele, kuna: 1) hinnangus on

valesti märgitud sõiduki eelnev müügis olemise perioodi pikkus; 2) hageja ei nõustu

eksperdi arvamusega selles, et sõiduki parempoolne esiistme kate oli enne avariid juba

deformeerunud, kuivõrd on teadlik, et sõiduki iste oli enne avariid täiesti korras; 3)

kostja arvutused ja sõiduki jäänuki väärtus ei vasta tegelikkusele. Hageja väidetel ei

ole kostja ekspertiisis sisalduvaid olulisi vigu parandanud, mistõttu on viinud see

väära turuhinnani.

24. Kohus leiab, et antud juhtumil ei ole kohtu ette toodud asjaolud sellised, mis annavad

kohtule aluse järeldada, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Ainuüksi asjaolu, et

hageja ei nõustu arvamuses määratud sõiduki ligikaudse turuväärtusega (10 500

eurot) ning nõuab töö parandamisele tuginedes sõiduki turuväärtuse suurendamist, ei

ole aluseks tasutud töö maksumuse väljanõudmiseks. Selline hageja käsitlus ei ole

õige.

25. Ekspert on hageja poolt esitatud küsimustele vastanud, ta on teinud seda õigeaegselt

kirjeldades metoodikat (võrdlev), alusandmeid ning teostanud vajaliku analüüsi.

Kohtu ette ei ole toodud tõendeid selle kohta, et esitatud arvamus ei vasta keskmisele

kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1).

26. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud 21.01.2020.a K.K hinnangut ei

saa pidada sõltumatuks eksperthinnanguks, mis oleks vaidluse lahendamisel siduv,

kuivõrd tegemist on antud sõidukit korduvalt hooldanud ja remonti teostanud

äriühingu esindajaga, kes on andnud hagejale üksnes soovitusliku müügihinna (dtl

295). Ka hageja poolt kohtule esitatud auto24.ee müügikuulutusest 15.04.2019.a

seisuga on sama sõiduki müügipakkumises hinnaks märgitud 10 900 eurot (dtl 438-

440). Seega on ekspert oma arvamuses väljatoonud samaväärse turuväärtuse.

27. Ka ei oma olulist tähtsust vaidluse lahendamisel asjaolu, et Swedbank P&C Insurance

AS on hagejaga sõlminud 09.10.2020.a kompromisslepingu kahju hüvitamise kohta,

millise alusel on hagejale hüvitatud tekkinud kahju summas 13 512 eurot, kuivõrd

nagu nähtub kahjukäsitleja e-kirjast on nad huvitatud õigusrahust ning edasiste

vaidluste vältimisest (dtl 539, 540, 541-542).

28. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjalt tasutud 340 euro

väljamõistmiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, sest kostja ei ole

lepingut oluliselt rikkunud.

29. Hageja nõuab kostjalt ka kahjuhüvitise summas 400,40 euro väljamõistmist, milline

kulu tekkis tal advokaadibüroo poole pöördumisel õigusabi saamiseks vaidluses

kostjaga. Kuna kohus ei rahulda hageja lepingu taganemisest tulenevat nõuet summas

340 eurot, siis ei ole põhjendatud ka hageja kõrvalnõue kahju hüvitamiseks summas

400,40 eurot.

30. Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus hageja nõudeid ei rahulda, jääb ka viivise

nõue rahuldamata.

31. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja nõue

kostja vastu lepingu taganemisest tekkinud võlgnevuse summas 340 euro,

kahjuhüvitisena õigusabikulude summas 400,40 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras väljamõistmiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei

kuulu.

32. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid

lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

33. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 sätestatust,

mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt

eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 837,05 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

34. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS §

177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

Ann Meriluht

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/