2-22-129614/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-22-129614

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-129614

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi K. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

610,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522;

asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja A. K. (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja K. K. (isikukood XXX; elukoht rahvastikuregistri

järgi XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Aktiva Portfolio hagi K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista K. K. lt välja AS Aktiva Portfolio kasuks põhivõlgnevus 464,99 eurot.

3. Mõista K. K. lt välja AS Aktiva Portfolio kasuks viivis põhivõlgnevuselt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude summas 464,99 eurot täitmiseni määras

9,9% aastas.

4. Jätta AS Aktiva Portfolio hagi K. K. vastu rahuldamata osas, milles AS Aktiva

Portfolio palub mõista K. K. lt välja AS Aktiva Portfolio kasuks intressi 28,78 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 31,03 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja

edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.

5. Jätta menetluskulud 16% ulatuses AS Aktiva Portfolio kanda ja 84% ulatuses K. K.

kanda.

6. Mõista K. K. lt välja AS Aktiva Portfolio kasuks menetluskulud 315 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 8. augustil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 26. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. K. lt (kostja)

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 464,99 eurot,

intressi 28,78 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 31,03 eurot

ja viivise alates 27. oktoobrist 2022 kuni põhinõude summas 464,99 eurot täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas.

Hagiavalduse kohaselt hageja nõue tuleneb kostja ja Inbank AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kuna kostjale ei õnnestunud muul viisil menetlusdokumente kätte toimetada, toimetas kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult, dokumendi väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks 30. augustil 2023. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise

tähtpäev saabus 20. septembril 2023.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on

kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal

algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt Euroopa Kohtu 5.

märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2022.

a otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

4. Kohus selgitas 13. aprilli 2023 kirjas hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest nähtuks,

et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja vastuse kohaselt laenuandja on kontrollinud maksehäireregistrit. Lähtuvalt

maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret.

Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo- ja otsustusvõimeline isik ning omab

piiramatut õigust laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu

kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu

üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik

punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Hageja leiab, et laenuandja on

omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma.

Kohus on seisukohal, et kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine ning lepingus

sisalduvast kostja kinnitusest lähtumine, mille kohaselt ta omab piisavalt rahalisi vahendeid

laenulepingu kohustuste täitmiseks, ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise nõude täitmiseks VÕS § 4034 lg-te 1 – 6 mõttes. Käesolevalt ei nähtu, et laenuandja

oleks kostjalt tema sissetuleku suuruse ja kohustuste kohta andmeid üldse küsinud ega neid

muul viisil välja selgitanud. Eeltoodut arvestades on krediidiandja rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

5. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär kogu lepingu kehtivuse ajal 0,00%

aastas. Seega lepingu kehtivuse ajal kostja intressi tasuma ei pidanud. Hagiavalduse kohaselt

väljastati kostjale laenulepingu alusel laenu 464,99 eurot. Kostjalt ei ole toimunud laekumisi

põhiosa katteks, samuti ei ole kostja tasunud intressi. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 464,99 eurot. Hageja intressinõude jätab kohus rahuldamata.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada

alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed,

mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende

tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut

teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 464,99 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates käesoleva otsuse

jõustumisest, on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuselt lepingujärgset viivist 9,90% aastas

alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

7. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla

sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu,

et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka

hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Kohus rahuldas hagi ligikaudu 84% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus

menetluskulud hageja kanda 16% ulatuses ja kostja kanda 84% ulatuses.

9. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 175

eurot ja õigusabikulud 480 eurot (ilma käibemaksuta) – maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostmaine ja kohtule esitamine 20 eurot ning hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ja

kohtule esitamine 460 eurot (ajakulu 3 tundi ja 50 minutit, tunnitasu 120 eurot). Kohus leiab,

et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 375 euro ulatuses – riigilõiv 175 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik kulu hagimenetluses 180 eurot 1,5 töötunni eest, arvestades et asi ei

olnud õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas ning tegemist on n-ö tüüphagiga,

mille põhitekst on välja töötatud korduvaks kasutamiseks (TsMS § 175 lg 1).

10. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 315 eurot (375 x 0,84).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik