2-23-8840/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. oktoober 2023

Tsiviilasja number

2-23-8840

Tsiviilasi

Solar Wheel OÜ avaldus ISTELLO OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. augusti 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Solar Wheel OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja Solar Wheel OÜ (registrikood

14686917), esindajad vandeadvokaat Carel Kivimaa ja

vandeadvokaadi abi Gerda Grauberg

Vastustaja ISTELLO OÜ (registrikood 11263228),

esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg

RESOLUTSIOON

1. Jätta Solar Wheel OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

30. augusti 2023. a määrus muutmata.

2. Jätta Solar Wheel OÜ 3. oktoobri 2023. a pankrotiavalduse tagamise taotlus

rahuldamata.

3. Võtta Solar Wheel OÜ määruskaebuse lisad ja 3. oktoobri 2023. a

pankrotiavalduse tagamise taotluse lisad 1 – 5 ning ISTELLO OÜ

21. septembri 2023. a menetlusdokumendi lisa 1 tsiviilasja nr 2-23-8840

materjalide juurde.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Solar Wheel OÜ

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku

aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 1, 2 ja § 15 lg 5

ja 4771 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Solar Wheel OÜ (võlausaldaja) esitas 16. juunil 2023 Tartu Maakohtule avalduse,

milles palus nimetata ISTELLO OÜ-le (võlgnik) ajutine panktorihaldur, keelata võlgnikul

ajutise halduri nõusolekuta temale kuuluva vara käsutamine ja avaldada vastav teade

käsutuskeelu kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kuulutada välja võlgniku pankrot.

Võlausaldaja palus jätta menetluskulud võlgniku kanda ja mõista need võlgnikult

võlausaldaja kasuks välja. Võlausaldaja esitas 25. augustil 2023 pankrotiavalduse tagamise

taotluse, milles palus määrata võlgniku juhatuse asendusliige, tema ülesanded ja tasu.

Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 19. mail 2022 töövõtulepingu

nr SW-21-384-2-18052022 (töövõtuleping) Preedinurme kinnistule päikeseelektrijaama

rajamiseks. Võlgnik kohustus töövõtulepingu järgi tasuma võlausaldajale tööde eest kokku

884 448 eurot 81 senti (sh käibemaks) viie osamaksega. Esimene osamakse 120 000 eurot tuli

tasuda 20. mail 2022. Esimese osamakse sissenõutavaks muutumine ei sõltunud arve

esitamisest. See tuli tasuda kindlaks tähtpäevaks. Võlausaldaja esitas 1. juunil 2022

võlgnikule arve SW-INV/22/0106 hilinenud ettemakse 120 000 euro saamiseks. Võlgnik

tasus selle alles 1. juulil 2022.

Elektrijaama valmimise tähtaeg lükkus tasumata arvete tõttu edasi. Võlausaldaja alustas

pärast

töövõtulepingu

sõlmimist

lepingujärgsete

töödega.

Ehitusluba

väljastati

17. juunil 2022. Võlgnik ei olnud selleks ajaks tasunud ühtegi sissenõutavaks muutunud

kohustust. Võlausaldaja teavitas 21. juunil 2022 võlgnikku, et võlausaldaja ei tee võlgniku

kohustuste täitmata jätmise tõttu päikeeseelektrijaama rajamiseks täiendavaid töid.

Pooled täiendasid 26. juuni 2022. a kokkuleppega töövõtulepingu tingimusi. Pooled leppisid

kokku järgnevas: võlausaldaja ehitab päikeseelektrijaama valmis ajavahemikul 2022. a

septembri teine pool – oktoober; võlgnik organiseerib ehituse alguseks ehitusala ümber aia

ning valve; kui aeda ei ole, ei saa võlausaldaja ehitada; võlgnik tasub päikesepaneelide eest

428 235 eurot 29 senti (käibemaksuta) hiljemalt 1. juulil 2022; võlgnik maksab 2022. a

septembri esimeses pooles maaraamide, inverterite, elektrimaterjalide ja jaotlate eest kokku

200 803 eurot 1 sent (käibemaksuta). Kokkulepe kinnitati sellele järgnevas kirjavahetuses.

Võlausaldaja esitas 30. juunil 2022 võlgnikule arve SW-INV/22/0168 kokku 328 236 euro

tasumiseks (käibemaksuta). Võlgnik pidi selle tasuma 1. juulil 2022. Võlgnik tasus arve

SW-INV/22/0168 viie osamaksega 2022.

a juuli jooksul.

Võlausaldaja

esitas

14. septembril 2022 võlgnikule arve SW-INV/22/0294 kokku 120 000 eurot (käibemaksuga).

Võlgnik tasus osa arvest hilinemisega, kuid 70 000 eurot on siiani tasumata.

Võlausaldaja

alustas

võlgniku

makseviivitustest

hoolimata

2022.

aasta

sügisel

päikeseelektrijaama paigaldamisega. Võlausaldaja teavitas võlgnikku ehituse algusest

septembris 2022. Kuna arvest SW-INV/22/0294 oli 2022. aasta detsembriks 70 000 eurot

tasumata, teavitas võlausaldaja, et töid jätkatakse pärast võla tasumist. Võlgnik lubas seejärel

võla tasuda, mistõttu nõustus võlausaldaja töödega jätkama. Kuna makset ei tulnud, peatas

võlausaldaja 9. detsembril 2022 tööd.

Pooled leppisid 9. märtsil 2023 kokku uutes maksetingimustes. Kokkuleppe kohaselt pidi

võlgnik maksma arve SW-INV/22/0294 jäägi 70 000 eurot hiljemalt 16. märtsil 2023, sel

juhul loobub võlausaldaja arvelt viiviste nõudmisest. Võla tasumata jätmise korral

katkestatakse tööd võla tasumiseni. Võlgnik pidi tasuma inverterite, elektrimaterjalide ja

jaotlate eest 50 803 eurot 1 sendi (lisandub käibemaks) hiljemalt 23. märtsil 2023 ning 50 000

eurot (lisandub käibemaks) hiljemalt 30. märtsil 2023. Ülejäänud tasust tuli 54 002 eurot

36 senti (lisandub käibemaks) maksta hiljemalt 6. aprillil 2023 ning 50 000 eurot (lisandub

käibemaks) hiljemalt 13. aprillil 2023. Võlausaldaja kohustus viima pärast kõigi summade

tasumist tööd lõpuni hiljemalt 30. aprilliks 2023. Võlausaldaja esitas võlgnikule nimetatud

summade tasumiseks arved, kuid võlgnik ei tasunud neid. Võlausaldaja peatas aprillis 2023

uuesti tööd.

Võlausaldaja tehtud tööd on nõuetekohased. Päikesepaneelid kinnitati korrektselt.

Võlausaldaja käis kohal ning veendus, et võlgniku 19. aprilli 2023 etteheited on alusetud.

Enam kui 1500st paneelist olid lahti kaks ja kahel paneelil olid puudu ääreklambrid. Puudused

on kõrvaldatud. Võlausaldaja tarnis päikeseelektrijaama tarbeks 1624 päikesepaneeli ja

paigaldas maaraami ca 95% ulatuses. Töödest on enam kui 80% tehtud.

Võlgniku sissenõutavaks muutunud võlgnevus on 315 766 eurot 44 senti (käibemaksuga).

Sellele lisanduvad viivised. Võlausaldaja võib töövõtulepingu järgi nõuda võlgnikult viivist

määras 0,5% päevas. Viivise nõue on 241 426 eurot 94 senti.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustus on pikka aega sissenõutav.

Võlausaldaja esitas võlgnikule nõudekirja ja pankrotihoiatuse. Võlgnik ei täitnud kohustusi

talle selleks antud tähtaja jooksul. Võlgnik esitas vastuse, milles vaidles võlausaldaja nõudele

põhjendamatult vastu. Võlgniku kohustused ületasid 2022. aasta lõpu seisuga olulises

ulatuses tema varasid. Võlgnik oli 2022. aasta lõpu seisuga maksejõuetu. Võlgnik tunnistas

jaanuaris 2023 makseraskusi. Võlgniku kohustused ületavad 2023. aastal tema tulusid.

Võlgniku 2022. aastal tekkinud majandusraskused on püsivad.

2. Võlgnik palus jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda.

Võlausaldajal ei ole õigust nõuda põhivõla ja viivise tasumist. Pooled sõlmisid

töövõtulepingu. Ettemakse tuli tasuda arve alusel. Võlausaldaja esitas arve ettemakse

120 000 euro tasumiseks alles 1. juunil 2022. Arve maksetähtpäev oli 27. juuni 2022. Võlgnik

maksis arve 1. juulil 2022. s.o üksnes mõnepäevase hilinemisega.

Väide, et pooled täiendasid 26. juuni 2022. a kohtumisel töövõtulepingu tingimusi, on vale.

Töövõtulepingust tulenevalt saab seda muuta üksnes kirjalikus vormis. Suulised või e-kirja

teel sõlmitud kokkulepped on tühised. Võlausaldaja tõenditest ei nähtu võlgniku kinnitust

kokkuleppe sõlmimise kohta. Pooled ei sõlminud lepingu muutmiseks kokkulepet.

Võlausaldaja poolt 30. juunil 2022 esitatud arve tasumise tähtpäev oli 6. juuli 2022. Võlgnik

tasus selle.

Võlgnikul on õigus keelduda arve SW-INV/22/0294 tasumisest 70 000 euro ulatuses, kuni

võlausaldaja täidab oma kohustused. Võlausaldaja pidi töövõtulepingu järgi ehitama

päikseelektrijaama valmis kahekümne nädala jooksul ehitusloa väljastamisest. Ehitusluba

väljastati 17. juunil 2022. Päikseelektrijaam pidi seega valmima 4. novembril 2022.

Võlausaldaja teavitas 5. detsembril 2022, et ta peatab ehituse, kui võlga ei tasuta. Kirja

saatmise ajaks oli võlausaldaja aga rikkunud oma kohustust lõpetada päikseelektrijaama

ehitus 4. novembril 2022. Võlausaldaja ei olnud 2022. aasta septembri lõpus, kui

päikseelektrijaama valmimiseni oli jäänud veidi rohkem kui üks kuu, paigaldanud invertereid.

Võlgnikule oli selge, et nende paigaldamisega ei jõuta tööde lõpptähtajaks valmis. Inverterite

paigaldamisega ei oldud isegi alustatud. Võlausaldaja oli 2022. a septembri lõpus paigaldatud

2000 päikesepaneelist 1624. Võlausaldaja ei ole senini paigaldanud puuduvaid paneele.

Võlausaldajal ei ole õigust nõuda arvete nr SW-INV/23/0053, SW-INV/23/0054,

SW-INV/23/0055 ja SW-INV/23/0056 tasumist (245 766 eurot 44 senti), kuna kohustused ei

ole sissenõutavaks muutunud. Töövõtulepingu järgi tuleb nimetatud arvete alusel tasumisele

kuuluvatest summadest pool maksta 14 päeva jooksul enne ehitamisega alustamist

ehitamisega alustamise teavituse alusel ning pool pärast üleandmis-vastuvõtmisakti

allkirjastamist. Need tingimused ei ole täidetud.

Võlausaldaja paigaldas päikesepaneelid valesti. Päikesepaneelid on tuulega korduvalt ära

lennanud ja vigastanud teisi paneele. Võlausaldaja on paneelid osaliselt asendanud. Samas

kuna kinnitused on kõigil paneelidel valed, on oht kõigi paigaldatud paneelide eraldumiseks.

Vastusena võlausaldaja pankrotihoiatusele tegi võlgnik tasaarvestusavalduse, millega

tasaarvestas võlgnikule töövõtulepingust tuleneva leppetrahvi nõude võlausaldaja vastu

võlausaldaja nõuetega võlgniku vastu. Võlgnikul on töövõtulepingu järgi õigus nõuda

võlausaldajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest päevas kuni päikseelektrijaama

üleandmiseni. Võlausaldaja nõuded on tasaarvestusega lõppenud. Leppetrahvi nõue on

sisuliselt samane viivise nõudega. Seda ei pea esitama mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi nõue

on siiski esitatud mõistliku aja jooksul. Võlgnikul tekib iga päikesepargi üleandmisega

viivitatud päeva eest uus leppetrahvi nõue. Võlgnik saab nõuda leppetrahvi vähemalt viimase

kolme kuu eest, s.o kokku 331 668 eurot.

Pooled vaidlevad, kas võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks ning kas

töövõtulepingut täideti kohaselt. Tegemist on hagi-, mitte pankrotimenetluses lahendatava

vaidlusega.

Võlgnikul ei ole makseraskusi. Võlgnik viitas 2023. a jaanuaris käibevarade puudumisele,

mitte püsivatele makseraskustele. Võlgnikul puudub maksuvõlg ning ta suudab täita

õiguspäraseid nõuded.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 30. augusti 2023. a määrusega võlgnikule ajutise

pankrotihalduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, lõpetas menetluse ja jättis

menetluskulud võlausaldaja kanda.

Võlausaldaja ei tõendanud oma nõuet jõustunud täitmisele kuuluva kohtulahendiga või muul

viisil, mis ei annaks võlgnikule alust esitada sisulisi vastuväiteid. Pooled sõlmisid

töövõtulepingu. Pooled vaidlevad selle täitmise ja tõlgendamise üle. Võlgnik esitas nõudele

vastuväited pankrotihoiatuse saamisel ja pankrotiavalduse menetluses. Vastuväited on

kaalukad. Võlgniku seisukoht on pankrotimenetlust välistav. Maakohtul ei ole võimalik

pankrotiavalduse asjaolusid vähemalt teatud ulatuses suulise ärakuulamise abil kontrollida,

kuna võlgniku juhatuse liige on surnud. Pooltevahelise kirjavahtuse, töövõtulepingu täitmise

erinevate etappide dokumentaalne kontroll, vajadusel ekspertiiside määramine ja tunnistajate

ärakuulamine väljub pankrotimenetluse raamidest. Võlausaldajal tuleb seega esmalt oma

nõuet tõendada väljapool pankrotimenetlust, tõendada võlgniku maksejõuetus PankrS § 10

lg 2 kohaselt ning alles seejärel pöörduda pankrotiavaldusega kohtu poole.

Asjas ei toimu PankrS § 15 lg 7 alusel edasist menetlust. Menetlust tagavate abinõude

kohaldamine ei ole põhjendatud.

Maakohus märkis, et teeb kulude osas vajadusel eraldi määruse.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha

uue määruse, millega avaldus rahuldada. Võlausaldaja esitas määruskaebuses ka korduva

pankrotiavalduse tagamise taotluse, milles palus määrata:

•

võlgniku juhatuse asendusliikmeks Sirje Taela või muu kohtu poolt sobivaks peetava

isiku kuni võlgnikule pankrotihalduri või võlgniku osanike poolt võlgnikule juhatuse

liikme määramiseni;

•

võlgniku juhatuse asendusliikme ülesandeks võlgniku juhatuse liikme ülesannete

täitmise, sh Preedinurme kinnistul ühe kuu jooksul pärast juhatuse asendusliikme

määramist video või mehitatud valve korraldamise;

•

võlgniku juhatuse asendusliikme tasuks võlgniku arvel 800 eurot kuus (bruto).

Võlausaldaja palub alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks võlgniku juhatuse

asendusliikme määramist pankrotiavalduse tagamiseks, käsitleda vastavat taotlust huvitatud

isiku taotlusena võlgniku juhatuse asendusliikme määramiseks äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 6

tähenduses. Võlausaldaja on juhatuse asendusliikme tasu tagatiseks nõus tasuma kohtu

deposiiti 2400 eurot. Võlausaldaja palub jätta menetluskulud võlgniku kanda ja mõista need

võlgnikult võlausaldaja kasuks välja.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust. Maakohus jättis võlausaldaja väited arvestamata.

Kui maakohus oleks võlausaldaja seisukohti kaalunud, oleks ta nimetanud võlgnikule ajutise

pankrotihalduri. Maakohus jättis määruse olulises osas põhjendamata. Määrusest ei nähtu

kohtu siseveendumuse kujunemine. Võlausaldajal ei ole võlgniku maksejõuetuse

tõendamiseks kohustust esitada oma nõude kinnitamiseks jõustunud kohtulahendit. Asjaolu,

et pankrotimenetluse läbiviimine on tavapärasest keerulisem, ei ole aluseks selle läbiviimisest

keeldumisele. Võlgniku juhatuse liikme surm muudab pankrotimenetluse läbiviimise

keerulisemaks, kuid see ei välista seda. Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine ja

võlausaldaja sundimine võlgnikule uute tahteavalduste kättetoimetamiseks olukorras, kus

võlgnikule ei saa tahteavaldusi enam kätte toimetada, on vastuolus tsiviilkohtumenetluse

ülesandega lahendada vaidlus õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Maakohus rikkus oluliselt materiaalõigust. Maakohus oleks pidanud tuvastama, et võlgnik on

maksejõuetu. Võlausaldaja selgitas põhjalikult oma nõude olemasolu ja esitas selle aluseks

olevad tõendid ning põhistas võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku vastuväited on pahatahtlikud

ja tõendamata. Võlgniku maksejõuetus nähtub tema täitmata kohustustest teiste

võlausaldajate ees. Võlgnik on alates 2023. aasta aprillist kohustatud tasuma igakuiselt Coop

Pank AS-ile ulatuslikke summasid seoses 30. märtsi 2022. a laenuga summas 583 333 eurot

36 senti. Võlgnikul on täitmata rahalised kohustused AS Elektritsentrum ees 50 000 euro

ulatuses. Võlgnik teenis Maksu- ja Tolliameti andmetel 2023. aasta I kvartalis müügitulu

82 357 eurot 4 senti ning II kvartalis 41 756 eurot 95 senti. Võlgnik on maksejõuetu isegi

juhul, kui võlausaldaja nõue ei oleks täies ulatuses põhjendatud.

5. Võlgnik palub jätta pankrotiavalduse tagamise taotluse ja määruskaebuse

rahuldamata.

Võlausaldaja nõue on vaieldav. Vaidlus tuleb lahendada hagi-, mitte pankrotimenetluses.

Pankrotimenetluses ei saa lahendada vaidlust nõude üle. Kuna võlausaldaja nõue on vaieldav,

ei saa kohus tuvastada võlgniku maksejõuetust. Väited selle kohta, et võlgnikul on teiste

võlausaldajate ees täitmata kohustused, on tõendamata.

6. Maakohus jättis 26. septembri 2023. a määrusega võlausaldaja hagi tagamise taotluse

ja määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

7. Võlausaldaja esitas 3. oktoobril 2023 ringkonnakohtule pankrotiavalduse tagamise

taotluse. Võlausaldaja palub määrata:

 võlgniku juhatuse asendusliikmeks Urmas Võimre või muu kohtu poolt sobivaks

peetav isik kuni võlgnikule pankrotihalduri või võlgniku osanike poolt võlgnikule

juhatuse liikme määramiseni;

 juhatuse asendusliikme ülesandeks võlgniku juhatuse liikme ülesannete täitmise;

 juhatuse asendusliikme tasuks võlgniku arvel 500 eurot kuus (bruto).

Võlausaldaja palub edastada pankrotiavalduse tagamise määrus esindusõiguse kande

tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Võlgniku ainus osanik ja juhatuse liige Andrus Valdmaa suri augustis. Andrus Valdmaa

pärimismenetluses on pärimistunnistuse tõestamise kavandatav tähtpäev 15. detsember 2023.

Võlgnikul ei ole pärimismenetluse lõpuni juhatust ega ka osaniku, kes saaks juhatuse määrata.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, et tagada pankrotimenetluse seisukohalt olulised

võlgniku ja võlausaldaja huvid ning menetluse läbiviimine. Võlgnikku esindab käesolevas

menetluses vandeadvokaat, kuid tema volitused piirduvad võlgniku esindamisega

võlausaldaja pankrotavalduse menetluses. Muudes, sh igapäevast võlgniku majandustegevust

puudutavates küsimustes, ei ole võlgnik võimeline tegutsema kuni uue juhatuse

nimetamiseni. Võlgniku majandustegevuse jätkumine ei ole esindajata võimalik. Võlgniku

kohustused suurenevad. See kahjustab pankrotimenetluse väljavaateid, sest võlausaldajate ja

nõuete hulk suureneb, samal ajal, kui võlgniku võimalused teenida täiendavat sissetulekut on

juhatuse liikmeta välistatud. Võlgniku juhatuse asendusliikme määramine on sobiv

pankrotiavalduse tagamise abinõu. See ei kahjusta võlgnikku ebamõistlikult.

Juhatuse asendusliikme määramine on vajalik, et säiliks Preedinurme kinnistul asuv võlgniku

valduses olev päikeseelektrijaam ja selle juurde kuuluvad materjalid ning võlgnikule

tahteavalduse esitamiseks ja võlgniku finantsilise seisu säilitamiseks. Päikeseelektrijaama

ehitamiseks kasutatud materjalid on jätkuvalt võlausaldaja omandis. Võlausaldaja ei saa

hetkel esitada võlgnikule isegi lepingust taganemise tahteavaldust. Võlgnikul on vaja esitada

2022. a majandusaasta aruanne ja käibedeklaratsioonid ning tasuda maksuvõlg.

Võlgniku juhatusse asendusliikmeks tuleks määrata pankrotihaldur Urmas Võimre või muu

sobiv isik. Võlgniku põhikiri ei piira Urmas Võimre juhatuse asendusliikmeks nimetamist.

8. Võlgnik palub jätta võlausaldaja pankrotiavalduse tagamise taotluse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus on seaduslik ning piisavas ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus jätab

maakohtu määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 667 lg 3 alusel asja materjalide juurde

võlausaldaja määruskaebuse lisad ja 3. oktoobri 2023. a pankrotiavalduse tagamise taotluse

lisad 1 – 5 ning võlgniku 21. septembri 2023. a menetlusdokumendi lisa 1. Võlausaldaja

3. oktoobril 2023 esitatud avalduse tagamise taotlusele lisatud võlgniku põhikiri on

menetluses juba varem esitatud ning selle korduvaks esitamiseks ning vastuvõtmiseks puudub

vajadus.

10. Maakohus, võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab PankrS § 15 lg 1 järgi

ajutise halduri nimetamise. Võlausaldaja peab pankrotimenetluses tõendama nõude

olemasolu (PankrS § 10 lg 1). Maakohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise

halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult

vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kui

võlgnik vaidleb nõudele vastu, esitab oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu

kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis

väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet pidada

selgeks. Sel juhul tuleb võlausaldajal oma nõuet tõendada hagimenetluses (vt Riigikohtu

6. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud

eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse

lahendamist võlausaldaja ja võlgniku vahel ning et sisulised vaidlused lahendatakse

hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa pidada

selgeks, kuna nõude olemasolu tuvastamine eeldab poolte vahel sõlmitud erinevate

kokkulepete sisu väljaselgitamist ulatuses, mis väljub pankrotimenetluse raamidest.

Võlausaldaja nõue on töövõtulepingust tulenev tasu ja viivise nõue. Nõude alus on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid

töövõtulepingu Preedinurme kinnistule päikeseelektrijaama rajamiseks. Pooled vaidlevad

samas selle üle, kas võlausaldaja tasu nõue on muutunud 70 000 eurot ületavas osas

sissenõutavaks, kas võlgnikul on alus tasu maksmisest võlausaldaja kohustuste täitmiseni

VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda ning kas nõue on tasaarvestusega VÕS § 197 lg 2 alusel

lõppenud. Võlausaldaja peab küll võlgniku vastuväiteid põhjendamatuteks, kuid see ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Võlgnik ja võlausaldaja vaidlevad mh selle üle, kas lepingutingimusteks on üksnes algses

lepingudokumendis või ka hiljem poolte vahel muul viisil kokku lepitud tingimused. Sellest

sõltub, millal muutusid poolte vastastikused kohustused, s.o tasu maksmine ja tööde

teostamine, sissenõutavaks ning kas ja millal sai võlgnikul tekkida õigus võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud tasunõude täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel keeldumiseks kuni

võlausaldaja poolt tööde teostamiseni. Poolte kokkuleppe sisust sõltub ka see, kas võlgnikul

on õigus nõuda võlausaldajalt tööde tegemisega viivitamise eest töövõtulepingus

kokkulepitud leppetrahvi ning tasaarvestada enda leppetrahvinõue VÕS § 197 lg 1 alusel

võlausaldaja tasu nõudega võlgniku vastu. Pooled vaidlevad lisaks tehtud tööde kvaliteedi

üle, samas ei ole päris selge, millist õiguskaitsevahendit soovib võlgnik sellest tulenevalt

võlausaldaja vastu kasutada. Ainuüksi viide tööde puudustele, ei anna võlgnikule õigust jätta

sissenõutavaks muutunud tasu maksmata, ilma et võlgnik kasutaks puudustega seoses mõnda

õiguskaitsevahendit.

Kuna võlausaldaja nõue ei ole piisavalt selge ja selle kindlakstegemine eeldab asjaolude

tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest,

jättis maakohus PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel põhjendatult ajutise halduri nimetamata. Sellest

tulenevalt pankrotimenetlus PankrS § 15 lg 7 alusel lõppes. Ringkonnakohus ei nõustu

määruskaebuse väitega, nagu oleks maakohus jätnud ajutise halduri määramata üksnes

põhjusel, et võlausaldaja nõuet ei kinnita jõustunud kohtulahend.

Kuna maakohus jättis ajutise halduri põhjendatult nimetamata, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks eraldi käsitleda määruskaebuses esitatud muid väiteid, sh väiteid võlgniku püsivast

maksejõuetusest. Need väited ei saa anda alust maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgniku

püsivat maksejõuetust ei saanud maakohus ajutise halduri nimetamise faasis lõplikult

tuvastada.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu käesoleva tsiviilasja menetlus lõppeb, kuna

ringkonnakohtu määruse peale ei saa PankrS § 5 lg 1, 2 ja § 15 lg 5 järgi määruskaebust

esitada. See välistab ka pankrotiavalduse tagamise vajaduse, kuna TsMS § 4771 lg 2 järgi on

oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik eeldusel, et olemasolevat olukorda või

seisundit oleks vaja säilitada või ajutiselt reguleerida. Menetluse lõpetamise tõttu selline

vajadus praegusel juhul puudub. Võlausaldaja pankrotiavalduse tagamise taotlus jääb seega

rahuldamata.

Võlausaldajal on õigus esitada äriseadustiku § 184 lg 6 alusel maakohtule taotlus võlgnikule

väljalangenud juhatuse liikme asemele uue juhatuse liikme määramiseks. Sellise taotluse

lahendab esimese astme kohtuna hagita menetluses maa-, mitte ringkonnakohus. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on võlausaldaja 3. oktoobril 2023 ka esitanud Tartu Maakohtule

avalduse võlgniku juhatuse asendusliikme määramiseks (tsiviilasi nr 2-23-14020).

12. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusega seotud

menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus ei määranud menetluskulude suurust kindlaks,

vaid märkis, et teeb kulude osas vajadusel eraldi määruse. Sellest lähtudes ei määra ka

ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seda teeb

maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)