2-23-10972/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-10972

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6039 eurot 29 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja J. M. (e-post XXX)

Kostja: S. S. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista S. S. (S.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 5225 eurot 92 senti (sealhulgas põhivõlg 4087 eurot 27 senti, intress 275 eurot 37 senti,

lepingu haldustasu 6 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ning viivis 2. augusti 2023

seisuga 822 eurot 28 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 4087 eurolt 27 sendilt alates 3. augustist 2023 kuni

põhivõlgnevuse 4087 euro 27 sendi tasumiseni määras 19,90% aastas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud S. S. kanda.

6. Mõista S. S. (S.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 750 eurot.

7. Mõista S. S. (S.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi S. S. (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4087 eurot 27

senti, intressi 275 eurot 37 senti, lepingu haldustasu 6 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot,

viivise 2. augusti 2023 seisuga 822 eurot 28 senti ning jooksva viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (edaspidi: laenuandja) ja kostja 22. augustil 2018

tarbijakrediidilepingu nr SL18-01-1558077, mille alusel väljastati kostjale krediiti 10 000

eurot sõiduki ostmiseks. Kostja kohustus krediidisumma, intressi (määras 19,90% aastas) ja

haldustasu (1 euro 50 senti kuus) tasuma maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates

15. oktoobrist 2018 summas 265 eurot 88 senti kuni viimase osamakseni 15. septembril 2023

summas 270 eurot 11 senti. Kostja rikkus lepingu tingimusi ning ei tasunud osamakseid alates

18. aprilli 2022 osamaksest. Laenuandja andis 20. juunil 2022 kostjale täiendava tähtaja võla

tasumiseks kuni 7. juulini 2022, ent kuivõrd kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud,

ütles laenuandja lepingu 29. juulil 2022 üles.

Pärast lepingu ülesütlemist oli kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 4087 eurot 27 senti,

intressimaksetes 275 eurot 37 senti ja lepingu haldustasu maksetes 6 eurot. Laenuandja

loovutas 22. augustil 2022 oma nõuded kostja vastu hagejale.

Hageja

on

saatnud

kostjale

kolm

võlateatist,

mistõttu

nõuab

hageja

kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot.

2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte 23. septembril 2023

isiklikult allkirja vastu aadressil XXX. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus hoiatas

kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul

hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu

630 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga), kokku 1050 eurot.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hagejale osutati õigusabi 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja

esitas nõude tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, haldustasu, võla

sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega.

Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu kui mitte

tuhandeid. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse

kohtusse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 3 tundi ja 30 minutit täies mahus

põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse hagiavalduse

koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on

kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 1 tunni, s.o 120

euro ulatuses (käibemaksuga).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 750 (630+ 120) euro ulatuses.

Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 750 eurot kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik