3-23-2037/53 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2037

Haldusasi

X ning Y, C, Q, Z, G ja W kaebused Vabariigi Valitsuse

7. septembri 2023.a korralduse nr 228 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebajad –

X, esindajad v.adv Karl Kask ja v.adv Paul Keres

Y, C, Q, Z, G ja W, esindaja v.adv Katrin Orav

Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Justiitsministeeriumi

kaudu), esindaja AL

Kaasamist taotlevad isikud – V, S, N, R ja M, esindaja

v.adv Andrei Svištš

Menetluse alus ringkonnakohtus

V, S, N, R ja M määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse V, S, N, R ja M määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. oktoobri

2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-2037.

2. Jätta V, S, N, R ja M määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

3. oktoobri 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-2037 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebajate ja taotlejate nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 21 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium edastas Eesti Vabariigile 04.01.2023

väljaandmise taotluse kohtuasjas CR22-185-RSL. Taotlusele olid lisatud USA 27.10.2022

vahistamismäärus ning USA Washingtoni läänepiirkonna vandemeeste kogu poolt 27.10.2022

kohtuasjas nr CR22-185RSL väljastatud ja kohtuniku poolt 08.12.2022 kinnitatud süüdistusakt,

mille kohaselt süüdistatakse X ja B järgmistes kuritegudes:

3-23-2037

2(5)

1)

kuritegelik kokkulepe elektroonilise kelmuse toimepanekuks, rikkudes sellega USA

seadustiku 18. jaotise § 1349, mille eest karistatakse kuni 20-aastase vangistusega;

2)

elektrooniline kelmus, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1343, mille eest

karistatakse kuni 20-aastase vangistusega;

3)

kuritegelik kokkulepe rahapesu toimepanekuks, rikkudes sellega USA seadustiku 18.

jaotise § 1956(h), mille eest karistatakse kuni 20-aastase vangistusega.

2. Harju Maakohus rahuldas 15.03.2023 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

Riigiprokuratuuri 10.01.2023 taotluse ning tunnistas Eesti Vabariigi kodaniku X väljaandmise

USA-le kriminaalmenetluse jätkamiseks õiguslikult lubatavaks seoses USA-s esitatud

süüdistusega USA seadustiku 18. jaotise §-s 1349, §-s 1343 ja §-s 1956(h) sätestatud

kuritegudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.023 määrusega nr X-XX-XXXX X kaitsjate

määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 15.03.2023 määruse muutmata.

3. Vabariigi Valitsus otsustas 07.09.2023 korraldusega nr 228 kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 452 lg 1 ning „Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide

valitsuse vahelise väljaandmislepingu“ art 2 alusel anda X USA-le välja õigusega süüdistada

teda USA poolt 04.01.2023 kriminaalasjas nr CR22-185RSL Eesti Vabariigile esitatud

väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises. Xt ei saa

ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muude enne

väljaandmist toime pandud kuritegude eest kui need, millega seoses esitati Eesti Vabariigile

väljaandmistaotlus ning millega seoses luges Harju Maakohus 15.03.2023 määrusega

väljaandmise õiguslikult lubatavaks.

4. Y, C, Q, Z, G ja W esitasid Tallinna Halduskohtule 15.09.2023 kaebuse Vabariigi

Valitsuse 07.09.2023 korralduse nr 228 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-2037).

5. X esitas Tallinna Halduskohtule 17.09.2023 kaebuse Vabariigi Valitsuse 07.09.2023

korralduse nr 228 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-2039).

6. Tallinna Halduskohus liitis 27.09.2023 määrusega haldusasjad nr 3-23-2037 ja nr 3-23-

2039 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-23-2037).

7. V, S, N, R ja M esitasid Tallinna Halduskohtule 02.10.2023 taotluse enda kaasamiseks

HKMS § 20 lg 1 alusel haldusasja nr 3-23-2037 menetlusse kolmandate isikutena. Eestis on

algatatud menetlus kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX mh X suhtes karistusseadustiku § 209

lg 2 p 3 ja § 394 lg 2 p 3 tunnustel. Taotlejad on esitanud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX

taotluse nende kaasamiseks kriminaalmenetlusse kannatanutena. X väljaandmise otsustamine

puudutab vahetult taotlejate õigusi, sest kui vaidlustatud korraldus jääb kehtima ja X antakse

USA-le välja, siis kaotavad taotlejad sisulise võimaluse panna maksma neile tekitatud kahju

hüvitamise nõuded. Äärmiselt tõenäoliselt ei saa kannatanud USA kriminaalmenetluses

hüvitist, sest kannatanuid on sadu tuhandeid, kuid tsiviilõiguslikud küsimused jäetakse kõrvale,

kui kannatanute arv on väga suur või kui hüvitise kindlaksmääramine oleks nii keeruline, et see

raskendaks või pikendaks karistuse määramise protsessi (USA seadustiku 18. jaotise § 3663A).

Lisaks ei toeta USA kohtupraktika Eesti kannatanutele kriminaalmenetluses hüvitise maksmist.

Interneti vahendusel toime pandud kelmuse korral hüvitatakse kahju üksnes USA kodanikest

kannatanutele ja välismaa kodanike kahjud jäävad hüvitamata (United States v. Elbaz). Seega,

kui X antakse USA-le välja ja tema üle kohtumõistmine toimub USA-s, siis isegi tema

süüdimõistmise korral ei oleks Eesti kodanikel võimalik saada mis tahes kahjuhüvitist. Samuti

on Eesti kodanikel USA-s vähemalt keeruline kui mitte võimatu esitada edukat tsiviilhagi (vt

Schwarzenegger v. Fred Martin Motor Co). Lisaks konfiskeeritakse kogu rahapesu objektina

3-23-2037

3(5)

käsitatav (sh Eestis paiknev) vara USA kasuks (USA seadustiku 18. jaotise § 982) ning selle

tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eesti kannatanute nõudeid Eestis rahuldada. X väljaandmise

korral jäävad taotlejad seega neilt välja petetud summadest täielikult ilma.

8. Tallinna Halduskohus jättis 03.10.2023 määrusega taotluse rahuldamata. HKMS § 20

lg 1 eesmärgiks on kaasata menetlusse isikud, kes on n-ö kaebaja vastaspoolel ehk kelle olukord

halveneks siis, kui kaebus rahuldataks. Taotlejad on sisuliselt leidnud, et Vabariigi Valitsuse

07.09.2023 korraldus nr 228 rikub nende õigusi, sest ei võimalda neil maksma panna oma õigusi

kannatanutena. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse

(PS § 15 lg 1). Kui vaidlusalune haldusakt on isikutele üksnes koormav ja võimalik kohtulahend

saaks nende õigusi ja kohustusi mõjutada ainult soodsalt, ei oleks nende kolmandate isikutena

kaasamine õigustatud. Sellisel juhul oleks neil soovi korral võimalus oma õigusi kaitsta ise

halduskohtule kaebust esitades (vt Riigikohtu 08.06.2022 määrus nr 3-21-150, p 17). Eeltoodust

tulenevalt on taotlejatel võimalik oma õigusi kaitsta kohtusse kaebust esitades. Kolmanda isiku

kaasamise eesmärgiks ei ole laiendada kaebeõiguse ulatust ega vältida kaebetähtaja kontrolli.

Esineb ka sisuline kahtlus, kas taotlejatel on piisav seos vaidlustatud korraldusega. Taotlejad

väidavad, et nad on kannatanud, kuid menetluslikult saab isik kannatanuks menetleja otsustuse

tulemusel (vt Riigikohtu 11.04.2011 määrus nr 3-1-1-97-10, p 26). Mistahes võlaõiguslikust

suhtest, mis võib taotlejal või muul isikul olla haldusakti adressaadiga, ei saa veel järeldada

kaebeõigust ega ka vajadust olla kaasatud kolmanda isikuna, sh ka juhul kui neil on oma õigusi

tulevikus raskem kaitsta. Selline puutumus ei ole avalik-õiguslikuks õiguseks, kohustuseks või

suhteks HKMS-i mõttes. Taotlejatel on võimalik oma õigusi kaitsta ka tsiviilkohtumenetluse

vahendite kaudu (vt mh KrMS § 274 lg 4).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. V, S, N, R ja M paluvad 11.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja

kaasata nad menetlusse kolmandate isikutena. Kuigi HKMS § 20 lg 1 seob kolmanda isiku

kaasamise küsimuse sellega, et kohtulahendiga võidakse otsustada isiku õiguste ja kohustuste

üle, on seda normi peetud võimalikuks kohaldada ka olukorras, kus küsimuse all võib olla isiku

õiguslikult kaitstav huvi, sh negatiivne ja positiivne mõju sellele huvile (Riigikohtu 12.11.2019

määrus nr 3-19-874, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2023 määrus nr 3-23-1381, p 8).

Seega on kolmanda isiku menetlusse kaasamise lävend võrdlemisi madal, eeldades üksnes

võimalikku puutumust isiku õiguste, kohustuste või õiguslikult kaitstavate huvidega. Praeguses

asjas piisab kolmandate isikute kaasamiseks sellest, kui korralduse mõju taotlejate varalisele

olukorrale ei ole vähetõenäoline. Olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata, kaotavad taotlejad

õigusliku ja faktilise võimaluse nõuda Xlt oma nõuete täitmist.

Kui X antakse USA-le välja, ei saa taotlejad tõenäoliselt USA kriminaalmenetluses hüvitist,

sest kannatanuid on sadu tuhandeid, kuid tsiviilõiguslikud küsimused jäetakse kõrvale, kui

kannatanute arv on väga suur või kui hüvitise kindlaksmääramine oleks nii keeruline, et see

raskendaks või pikendaks karistuse määramise protsessi (USA seadustiku 18. jaotise § 3663A).

Lisaks ei toeta USA kohtupraktika Eesti kannatanutele kriminaalmenetluses hüvitise maksmist.

Interneti vahendusel toime pandud kelmuse korral hüvitatakse kahju üksnes USA kodanikest

kannatanutele ja välismaa kodanike kahjud jäävad hüvitamata (United States v. Elbaz). Seega,

kui X antakse USA-le välja ja tema üle kohtumõistmine toimub USA-s, siis isegi tema

süüdimõistmise korral ei oleks Eesti kodanikel võimalik saada mis tahes kahjuhüvitist. Eesti

kriminaalmenetlusse on taotlejad jäetud seni kaasamata tulenevalt sellest, et Eestis algatatud

kriminaalmenetlus kavatsetakse USA-le üle anda. Olukord, kus kannatanutel puudub võimalus

saada hüvitist nii Eesti kui ka USA kriminaalmenetluses, rikub ilmselgelt PS §-s 15 sätestatut.

Eesti kodanikel on USA-s vähemalt keeruline kui mitte võimatu esitada ka edukat tsiviilhagi

3-23-2037

4(5)

(Schwarzenegger v. Fred Martin Motor Co). Lisaks konfiskeeritakse kogu rahapesu objektina

käsitatav (sh Eestis paiknev) vara USA kasuks (USA seadustiku 18. jaotise § 982) ning selle

tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eesti kannatanute nõudeid Eestis rahuldada. X väljaandmise

korral jääksid taotlejad neilt välja petetud summadest täielikult ilma.

Taotlejate kaasamine menetlusse kolmandate isikutena on kooskõlas HKMS § 20 lg 1 eesmärgi

ja menetlusökonoomia põhimõttega. Kaasamata jätmise korral ei ole taotlejatel võimalik enda

õigusi halduskohtumenetluses kaitsta. Seadusel ei tugine halduskohtu seisukoht, et HKMS § 20

eesmärk on kaasata menetlusse isikud, kes on kaebaja vastaspoolel. Vaidlustatud korralduse

adressaadiks on X. Kuigi korraldusel on otsene mõju taotlejate õigustele ja õiguslikult

kaitstavatele huvidele, ei pruugi see tähendada kaebuse esitamise õiguse tekkimiseks vajalikku

subjektiivsete õiguste riivet. Isegi kui taotlejatel oleks korralduse vaidlustamiseks kaebeõigus,

ei anna see veel alust jätta neid kolmandate isikutena menetlusse kaasamata. Kolmanda isiku

kaasamise regulatsiooni põhiseaduslikuks taustaks on PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigus

olla oma kohtuasja arutamise juures. Isegi juhul, kui isik võib esitada kohtule kaebuse, kuid

otsustab seda mitte teha, võib ta siiski olla menetlusse kaasatud kolmanda isikuna. Halduskohtu

viited kaebuse eseme laiendamisest ei ole asjakohased, sest määruskaebuse esitajad ei taotlegi

korralduse õiguspärasuse kontrollimist nende subjektiivsete õiguste riivest lähtudes. Taotlejad

ei soovi astuda vaidluses kaebaja positsioonile. Eeltoodu ei muuda aga asjaolu, et korraldus on

kaalutlusotsus, mille õiguspärasus eeldab arvestamist kõikide asjas olulist tähtsust omavate

asjaoludega (vt haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et selliseks

asjaoluks on mh kannatanute õiguste kaitse võimalikkus. Määruskaebuse esitajate välja toodud

asjaolud annavad aluse rahvusvahelisest koostööst KrMS § 436 lg 1 p 2 alusel keelduda, kuna

väljaandmisega rikutaks kannatanute põhiõigust kohtulikule kaitsele (PS § 15). Kui kannatanu

õiguste kaitse võimalikkus ei ole KrMS § 436 või § 440 mõttes kaalutlusotsuse aluseks, siis on

KrMS selles osas põhiseadusega vastuolus. Haldusasjaga nr 3-23-2037 samasisulise vaidluse

algatamine taotlejate poolt oleks ilmses vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega, eriti kui

arvestada vaidlusaluse küsimuse kiireloomulisust (vt KrMS § 4521).

Halduskohus omistas kaasamise küsimust lahendades põhjendamatult suurt tähtsust asjaolule,

et taotlejaid ei ole veel kaasatud kriminaalmenetlusse kannatanutena. Halduskohtumenetlusse

kaasamise seisukohalt ei oma taotlejate staatus kriminaalmenetluses tähtsust. Määruskaebuse

esitajad vastavad KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu materiaalsele määratlusele, mistõttu

puudub kriminaalasja menetlejal õiguspärane võimalus jätta nad kaasamata. Menetleja ei ole

soovinud kriminaalmenetlusse uusi menetlusosalisi kaasata olukorras, kus esineb võimalus, et

asi antakse üle USA-le. Lisaks on asjakohatu halduskohtu viide, et mis tahes võlaõiguslikust

suhtest vaidlusaluse korralduse adressaadiga ei saa järeldada vajadust olla kaasatud menetlusse

kolmanda isikuna. Määruskaebuse esitajate halduskohtumenetlusse kaasamise vajadus ei tulene

võlasuhtest Xga, vaid vajadusest taastada kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud

hüveolukord, mida vaidlusalune korraldus otseselt takistab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 21 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

11. HKMS § 20 lg 1 kohaselt tuleb isik kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui

kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Halduskohus on õigesti

3-23-2037

5(5)

tuginenud Riigikohtu 08.06.2022 määrusele nr 3-21-150 (p 17) ning selgitanud, et kolmandate

isikutena on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata üksnes sellised isikud, kelle olukord

(õiguste ja kohustuste sisu või ulatus) võiks kaebuse rahuldamise korral halveneda. Kolmanda

isiku kaasamise kontekstis ei ole viited PS § 15 lg-le 1 asjakohased. PS § 24 lg-s 2 sätestatud

igaühe õigusest olla oma kohtuasja arutamise juures ei saa tuletada, et kolmandate isikutena

tuleks kohtuasja kaasata kõik sellised isikud, kes võiksid põhimõtteliselt olla samuti huvitatud

vaidlustatud haldusakti tühistamisest. Vastupidist ei saa järeldada asjaolust, et kolmandat isikut

ei kaasata halduskohtumenetlusse kellegi poolel, vaid kolmas isik võib asuda kohtumenetluses

toetama nii kaebaja kui ka vastustaja positsiooni ning menetluskulude jagamisel tuleb seda

hiljem eraldi hinnata (HKMS § 108 lg 8). Määruskaebuse esitajate viide Riigikohtu 12.11.2019

määrusele nr 3-19-874 (p 11) ei ole asjakohane, sest kõnealusel juhul oli tegemist olukorraga,

kus kaebuse rahuldamine (st vaidlustatud haldusakti tühistamine) oleks halvendanud kaasamist

taotlenud isiku varalist olukorda. Praegu on aga olukord vastupidine, sest kaebuse rahuldamise

korral taotlejate positsioon hoopis paraneks, kuna HKMS § 177 lg 2 kohaselt kehtib kohtuotsus

haldusakti tühistamise osas kõigi isikute kohta (erga omnes mõju). Kaebuste rahuldamata

jätmise korral taotlejate õiguste ja kohustuste sisu ja ulatus seevastu ei muutuks. Kui taotlejad

soovisid saada õiguskaitset Vabariigi Valitsuse 07.09.2023 korralduse nr 228 vastu, tulnuks

neil korralduse vaidlustamiseks esitada endil kaebus halduskohtule. Selle raames olnuks neil

võimalik tõstatada kõik oma küsimused seonduvalt kannatanute õiguste ja õigustatud huvide

arvestamisega väljaandmisotsuse tegemisel (sh väited KrMS §-de 436 ja 440 põhiseadusega

vastuolust). Kolmandate isikutena kaasamist ei saaks iseseisvalt õigustada mh see, et taotlejate

õiguste riive ei pruugi olla kaebeõiguse tekkimiseks piisav või kaebetähtaeg on juba möödunud.

12. Teiste potentsiaalsete kaebajate kohtumenetlusse kolmandate isikutena kaasamist ei tingi

ka menetlusökonoomia põhimõte. Kui halduskohtule esitatakse mitu samasisulist kaebust, mille

ühine menetlemine võimaldaks asja lahendada kiiremini ja lihtsamalt, siis on halduskohtul

menetlusökonoomiast lähtudes vajaduse korral võimalik kaebused HKMS § 48 lg 1 alusel liita

ühte menetlusse. Kaebuste liitmist ei takistaks kuidagi asjaolu, et KrMS § 4521 lg 2 kohaselt

tuleb väljaandmisotsuse peale esitatud kaebus lahendada kiirkorras (sh on ka praeguses asjas

liidetud X ja tema pereliikmete kaebused).

13. Kuna X ja tema pereliikmete kaebuste rahuldamine ei saaks kuidagi kahjustada taotlejate

õiguslikku positsiooni ning sellest tulenevalt ei ole HKMS § 20 lg 1 järgi alust kaasata neid

haldusasja menetlusse kolmandate isikutena, siis ei ole määruskaebuse lahendamiseks vaja

analüüsida, kas X USA-le väljaandmise korral muutuks kannatanute õiguste kaitse oluliselt

raskemaks või sootuks võimatuks. Kuna HKMS-s ja KrMS-s puuduvad erisätted, mis näeksid

ette kannatanute kaasamise väljaandmisotsuse vaidlustamisse, siis ei oma mh tähtsust, miks ei

ole taotlejaid seni kaasatud kriminaalasja menetlusse kannatanutena või kas taotlejad vastavad

KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu määratlusele.

14. Eelneva põhjal jääb V, S, N, R ja M määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 03.10.2023 määrus muutmata.

15. Kaebajate ja taotlejate eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada nende nimed

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)