2-23-1362/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1362

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus võlgnik X

(X) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

(täiteasi nr 022/2021/1670)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja

kohtutäituri abi Viljo Konsap

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja C

Puudutatud

isik (võlgnik)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.06.2023 määrus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-1362

menetlus.

2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas 25.01.2023 maakohtule avalduse X

(võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks.

2. Avalduse kohaselt algatati võlgniku suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 022/2021/1670.

Täitemenetluse algatamise aluseks oli Harju Maakohtu 27.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-

15-4188 ja Y (sissenõudja) avaldus. Maakohtu otsusega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks

välja igakuine elatis 195 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga

alammäära alates 03.03.2015 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Võlgnikul tekkis alates

03.03.2015 kuni 24.01.2023 võlgnevus 21 532,39 eurot ning igakuise elatise tasumise

kohustust ta ei täitnud. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771

lg 1 alusel. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg möödus ja võlgnik ei

tasunud vabatahtlikult täitemenetluses sissenõutavat summat.

3. Täitemenetluse raames arestis kohtutäitur võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid

nõude rahuldamiseks puudusid. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudus võlgnikul ametlik

sissetulek. Samuti puudus muu vara, mille arvelt elatise nõuet õnnestuks rahuldada. 13.01.2023

teavitas võlgnik, et ei käinud tööl, kuivõrd liikumine oli raskendatud. Haigusloo kohaselt

tuvastati tal 01.09.2022 luumurrud. Võlgnik ei tõendanud, et tema liikumine oli raskendatud

või esines alus töövõimetuseks. Kohtutäitur ei olnud veendunud esitatud põhjuse piisavas

mõjuvuses. Võlgnik katkestas perioodilise elatise tasumise kohe pärast seda, kui maakohus

tühistas 10.12.2021 määruse, millega peatati tema B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus

tähtajatult.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Võlgnik palus jätta avalduse TMS § 177⁴ lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Juhtimisõiguse

peatamine oli ebaõiglane. Võlgnikul oli 01.09.2022 õnnetus, mille käigus saadud vigastustest

tulenevalt ei olnud ta võimeline tööl käima. Ainus võimalus liiklemiseks oli autoga sõitmine.

Võlgnik taotles invaliidsust. Juhtimisõiguse olemasolu oli vajalik sissenõudjaga kohtumiseks.

5. Sissenõudja toetas avaldust. Võlgnik ei tasunud korrapäraselt igakuist elatist seaduses

sätestatud määras. Viimane laekumine toimus läbi kohtutäituri büroo 2022. aasta märtsis.

Ülekanded toimusid eelnevate kohtumenetluste raames, kui kohus andis võlgnikule tähtaja

makse sooritamiseks. Võlgnikul oli minimaalne huvi osaleda sissenõudjaga seotud kohustustes

nii füüsiliselt kui ka materiaalselt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas avalduse, peatas TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult alates määruse jõustumisest ja keelas võlgnikule

mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

7. Kuivõrd senised täitemenetluse meetmed ei olnud piisavad, tuli elatise sissenõudmiseks

kasutada täiendavaid abinõusid. Kuigi mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine piiras võlgniku

põhiseaduslikke õigusi vabale eneseteostusele (põhiseaduse § 19), õigust valida vabalt

tegevusala ja töökoha (põhiseaduse § 29) ning vabalt liikuda (põhiseaduse § 34), tuli teisalt

kaaluda lapse õigust ülalpidamisele ning selle tagamise vajadust. Kohus möönis, et

juhtimisõiguse puudumine võis ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse

olemasolu ei olnud vältimatu tingimus töö leidmisel. Võlgnik ei tõendanud, miks ta ei saanud

võtta vastu tööd, mis oli füüsiliselt vähem koormav. Väide, et võlgniku keha ei kannatanud

koormust ning käsil oli invaliidsuse taotlemine, ei olnud mõjuv põhjus elatise maksmata

jätmiseks. Epikriisides märgitud raviperiood oli möödas, mis kinnitas, et võlgnik oli

vigastustest taastunud ja võimeline tööl käima.

Määruskaebus

8. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja jätta avaldus

rahuldamata.

9. Võlgnik asus 01.07.2023 tööle autojuhina, mis oli tema tervisliku seisundi tõttu ainus töö,

mida ta sai teha. Esimene palgapäev oli 15.08.2023, millest alates lubas ta ka elatist tasuda.

Maakohus hindas tõendeid pealiskaudselt, ega võtnud arvesse käesolevat olukorda. Juhiload

olid vajalikud sissenõudjaga kohtumiseks. Maakohtu määrus ei aidanud kaasa lahenduste

leidmisele, vaid piiras võlgniku töötegemise võimalusi.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus andis menetlusosalistele tähtaja kaebusele vastamiseks.

11. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu.

12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

13. Ringkonnakohus andis võlgnikule tähtaja kuni 11.09.2023 tööle asumist tõendava tõendi

esitamiseks ja 2 kuu suuruse elatise tasumiseks kohtutäituri arvele ja sellest kohtule

teatamiseks. 20.09.2023 määras kohus täiendava tähtaja toimingute tegemiseks kuni

26.09.2023

14. Avaldaja esitas kohtule 29.09.2023 TMS § 1774 lg 2 p 1 alusel taotluse menetluse

lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-23-1362, kuivõrd võlgnik asus elatisnõuet täitma ja tasus

vähemalt kahe kuu elatise.

15. Kohus määras võlgnikule tähtaja kuni 05.10.2023 menetluse lõpetamise taotlusele

seisukoha esitamiseks.

16. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai võlgnik kohtunõude kätte 03.10.2023, kuid kohtule

seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab ringkonnakohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3

ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

18. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmist.

19. TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema

astme kohus menetluse lõpetamisel alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust

juhindudes tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.06.2023 määruse.

20. Ringkonnakohus peab õiglaseks jätta asja läbivaatamisel tekkinud menetluskulud TsMS §

172 lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus arvestab, et kohtumenetluse

algatamise tingis võlgniku tegevusetus ja kohtutäitur esitas avalduse ajal, mil võlgnik ei täitnud

ülalpidamiskohustust. Apellatsioonimenetluse kestel langes aga vajadus juhtimisõiguse

peatamiseks ära, sest võlgnik tasus TMS § 177 4 lg 2 p 1 järgi kahe kuu elatise ja kohtutäitur

loobus avaldusest. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

21. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 433 lg 1 alusel.

allkirjastatud digitaalselt)