3-22-2302/51 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Kohtuasi

3-22-2302

16. oktoober 2023

Kadri Palm

X-i kaebus Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-

2/148 ja 27. septembri 2022. a vaideotsuse nr 1-11/171-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi

kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

3. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. novembril 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-22-2302

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 14. mai 2022. a käskkirjaga nr 2-22/1-2/148 alates 13. maist 2022

X-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

kehakultuuriga tegelemise keelamist, ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist ning

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Seejuures märkis vangla, et täiendavad

julgeolekuabinõud kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni ning tulenevalt kinnipeetava

tervislikust seisukorrast ei paigaldata kinnipeetavale käeraudu saatmise ajal, kuna kinnipeetav

kasutab kõndimisel abivahendit (dtl-d 11-13).

2. X esitas 16. mail 2022 Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/148 peale vaide

(dtl-d 14-15), mille Tartu Vangla jättis 27. septembri 2022. a vaideotsusega nr 1-11/171-2

rahuldamata (dtl-d 29-31).

3. X esitas 26. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla

14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/148 ja 27. septembri 2022. a vaideotsuse nr 1-11/171-2

tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

(dtl-d 1-2, 48-49, 52-53).

4. Tartu Halduskohus vabastas 23. novembri 2022. a määrusega X-i kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest, võttis X-i kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu

Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 57-59).

5. X esitas 23. novembril 2022 täiendavad selgitused (dtl-d 62-66).

6. X esitas 27. novembril 2022 täiendavad selgitused ja taotluse kaebuse muutmiseks (dtl-d

70-75).

7. Tartu Halduskohus jättis 29. novembri 2022. a määrusega kaebaja 27. novembri 2022. a

taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata (dtl-d 80-82).

8. X esitas 1., 4., ja 8. detsembril 2022 täiendavad selgitused (dtl-d 89-96, 108-119, 155-

164). Viimasena esitatud pöördumises esitas X mh taotluse kaebuse muutmiseks.

9. Tartu Halduskohus jättis 19. detsembri 2022. a määrusega kaebaja 8. detsembri 2022. a

taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata (dtl-d 267-270).

10. Tartu Vangla esitas 28. detsembril 2022 vastuse kaebusele (dtl-d 297-301).

11. Tartu Halduskohus kuulutas 2. jaanuari 2023. a määrusega menetluse Tartu Vangla 28.

detsembri 2022. a vastuse lisaks 6 oleva videosalvestise osas kinniseks ning piiras kaebaja

õigust tutvuda Tartu Vangla 28. detsembri 2022. a vastuse lisaks videosalvestisega ja saada

sellest koopiaid (dtl-d 306-307).

12. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. märtsi 2023. a määrusega määruskaebused Tartu

Halduskohtu 3. ja 29. novembri 2022. a ja 2. jaanuari 2023. a määruste peale rahuldamata

3-22-2302

ning halduskohtu määrused muutmata ning tagastas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.

detsembri 2022. a määruse peale läbivaatamatult (dtl-d 388-395).

13. Riigikohtu halduskolleegium jättis 15. augusti 2023. a määrusega X-i määruskaebuse

menetlusse võtmata (dtl 481).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/148 ja 27. septembri

2022. a vaideotsuse nr 1-11/171-2 tühistamist, põhjendades kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

1) Käskkiri ja vaideotsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu. Esmalt tuleb

märkida, et vaideotsus pidi tulema koheselt.

2) Kaebaja selgitas rahulikult Meelis Skillerile, et ta teab kaebaja seisukohta Ukraina

toetamise osas ning on mitu kuud näinud kaebajal Ukrainat toetavat linti ja märke. M. Skiller

oleks pidanud kaebajale pakkuma võimalust ise lint ära võtta, mitte ütlema, et võtab lindi

kaebajalt jõuga ära. Kaebaja seletas M. Skillerile, et selline käitumine valvuri poolt on

lubamatu ja ta tahab rünnata puudega invaliidi, mille näitamiseks tõstis kaebaja oma

liikumiskepi. Kaebaja pani kepi maha ja liikus valvuri poole eesmärgiga teada anda, et

selliselt alandatakse kaebaja inimväärikust. Kaebaja ei ole ettekandes toodud solvavat

väljendit kasutanud. Pärast juhtunut ei vestelnud valvur kaebajaga, kuigi oleks pidanud.

3) Kaebajale määratud käerauad olid kaebajale vastunäidustatud. Enne täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist oleks vangla pidanud suhtlema meditsiiniosakonna ja

psühhiaatriga, et saada hinnang kaebaja lukustamise ja käeraudade kohaldamise kohta.

4) Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel ei tohi kasutada varasemaid

individuaalse täitmiskava (ITK) andmeid vastavalt halduskohtu lahendile nr 3-21-2940. Ka ei

ole lubatud kasutada kustutatud karistusandmeid süüdimõistetu elukäigu iseloomustamisel

(Riigikohtu seisukoht asjas nr 1-14-10087/66).

15. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja seisukohad on järgnevad.

1) Kaebaja varasem käitumine näitab, et ta on võimeline teiste isikute suhtes vägivalda

kasutama ning selline reageering võib ilmneda spontaanselt. Kaebaja käitumise

ettearvamatust näitab asjaolu, et ta on võimeline ründama ka temale abi osutama tulnud

meedikut. Seetõttu ei saa vangla kaebaja väljaütlemistesse ja käitumisse suhtuda

kergekäeliselt ning pealiskaudselt, kuna kaebaja jaoks ebameeldiva olukorra tekkimisel on oht

ründeks tõsiseltvõetav.

2) Arvestades kaebaja isikut ja tema varasemat käitumist, tekkis 13. mail 2022 aset leidnud

sündmuse pinnalt põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib kujutada ohtu teistele isikutele.

Olukorras, kus kaebaja asus enda jaoks ebameeldiva olukorra tekkides agressiivselt käituma,

ähvardama ja küünarkarguga ähvardavalt vibutamata, ei saa vangla jääda rünnet ootama. Isegi

juhul kui isiku ohtlikkus on osaliselt mõjutatud tema tervise probleemidest, siis ei saa

vanglateenistus sellist ohtu alahinnata ega seda üksnes seetõttu jätta tähelepanuta. Seetõttu oli

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine põhjendatud ja vajalik.

3-22-2302

3) Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole nõutav arsti (ega ka psühhiaatri)

kaasamine ja tema arvamuse ärakuulamine.

4) Tartu Vangla on kaebaja ära kuulanud andes temale võimaluse vastuväidete esitamiseks.

5) Isikust tuleneva ohu hinnangul tuleb vanglal arvesse võtta isiku kohta teadaolevad andmed.

Seda, kas isik võib kujutada ohtu teistele, saabki hinnata tema varasemate tegude ja käitumise

pinnalt. Isiku varasem käitumine näitab, milliseks käitumiseks ja millisteks tegudeks isik

võimeline on ning kas isiku agressiivse ja ähvardava käitumise realiseerumine on tõenäoline.

Seetõttu ei saa pidada õigusvastaseks ja lubamatuks asjaoluks seda, et kaebaja ohtlikkuse

hindamisel võeti arvesse tema varasemalt toimepandud kuritegusid, mis kajastuvad ka kaebaja

ITK-s. Ka halduskohus ei ole välistanud ITK-s kajastatud andmete kasutamist mõne otsuse

või toimingu tegemisel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Kohtu menetluses on kaebaja nõue Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-

2/148 ja 27. septembri 2022. a vaideotsuse nr 1-11/171-2 tühistamiseks. Vaidlustatud

käskkirjaga kohaldati alates 13. maist 2022 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid

ning vaidluse all oleva vaideotsusega jäeti kaebaja vaie nimetatud käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks rahuldamata.

17. Kohus on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu

rahuldamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma

lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.

18. Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirjaga nr 2-22/1-2/148 kohaldati alates 13. maist 2022

kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

kehakultuuriga tegelemise keelamist, ohjeldusmeetmetena käeraudu (v.a saatmise ajal) ning

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist.

19. Arvestades vaidluse eset märgib esmalt kohus, et jätab tähelepanuta kaebaja väited ja

selgitused, mis puudutavad Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkirja nr 2-22/1-2/148 täitmist,

psühholoogi vastuvõttudele mittesaamist, veekeedukannu andmata jätmist, vanglaametnike

tegevust enne ja pärast 13. mail 2022 aset leidnud intsidenti, mis tingis täiendavate

julgeolekubinõude kohaldamise, helistamise mittevõimaldamist ning küsimust, kas Z tähe

märgistuse kandmine on õiguspärane või mitte. Kohus arvestab asja lahendamisel poolte

selgitustega, mis seonduvad konkreetselt 13. mail 2022 kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisega.

20. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete

kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate

järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise

julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja

julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab

kõigi vanglas viibivate isikute, sh vanglaametnike julgeolekut.

21. VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada

kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid,

kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes

3-22-2302

on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib

kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 5 kohaselt

on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamine ning ohjeldusmeetmete kasutamine. Vastavalt VangS § 701 lg 1 p-le 1

võib ohjeldusmeetmetena mh kasutada käeraudu.

22. Tartu Ringkonnakohus selgitas 26. märtsi 2020. a otsuses asjas nr 3-19-707 p-s 15, et

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ei avaldata distsiplinaarkaristusele sarnast

hukkamõistu kinnipeetava käitumisele. Sama intsidendi eest distsiplinaarkaristuse määramine

või varem määratud kehtiv(ad) distsiplinaarkaristus(ed) ei ole täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise eelduseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel ja seejärel

meetme valikul peab vangla veenduma, et asjaolud kogumis kinnitavad vähemalt ühe VangS

§ 69 lg 1 loetletud aluse esinemist. Selliselt võib meetme kohaldamine olla küll reaktsiooniks

kinnipeetava käitumisele (mh sellisele käitumisele, mis tingib distsiplinaarmenetluse

alustamise), kuid meetme kohaldamine on suunatud tulevikku, selle otstarbeks on tagada

ebasoovitava olukorra või tagajärje ärahoidmine ja/või kordumine tulevikus.

23. VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik

julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud

täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka

konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69.

24. VangS § 11 lg 1 sätestab, et VangS ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 4 lg

2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi

ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka

kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.

Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtulik kontroll vangla

tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab

kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise

otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 11 ja 6.

mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).

25. Tartu Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust kaebaja

käitumisest tuleneva ohu tõttu ametnikele.

26. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09 VangS

§ 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: „Ennetava meetme

rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud

teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme

rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et

3-22-2302

õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse

kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid

haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme

(praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t

võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist.“ Kohus on seisukohal,

et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse

kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada

preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib

olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt

ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12, 2. juuni

2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).

27. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstava

õigushüve kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine on vajalik. Kuna kaebaja 13. mai 2022. a käitumisest, kus kaebaja ärritus

vanemvalvuri peale ning seejuures võttis kätte tugikepi, millega kaebaja hakkas

žestikuleerima, sai järeldada, et kaebaja võib ohustada ametnikke, nõustub kohus, et vanglal

sai tekkida põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.

28. Vaidlust ei ole selles, et 13. mail 2022 kella 16.10 paiku ärritus kaebaja vanemvalvur M.

Skilleri peale, kui viimane tegi kaebajale etteheiteid kaebaja kaelas särgi peal rippuval paelal

Z tähe märgistuse osas ning kui lubas selle kaebajalt ära võtta. Ka ei ole vaidlust selles, et

kaebaja ja vanemvalvuri vahel toimunud vestluse käigus tõstis kaebaja oma tugikepi ning

pärast seda, kui kaebaja pani tugikepi tagasi maha, liikus kaebaja ärritunult vanemvalvuri

poole. Eelnevat kinnitavad nii kaebaja poolt kohtule esitatud avaldused, M. Skilleri poolt

koostatud ettekanne (dtl 275) kui ka kohtuasja materjalides sisalduv videosalvestis.

29. Kohtule arusaadavalt ei nõustu kaebaja vastustaja väitega selle kohta, et kaebaja lubas

märgistuse äravõtmisel ametnikku tugikepiga virutada ning et kaebaja karjus "idi nahhui".

Kaebaja sõnul tõstis ta tugikepi selleks, et kinnitada, et kaebaja on puudega invaliid, keda

praegusel juhul vanemvalvur oma tegevusega alandab. Kaebaja väidete tõele vastavust ei

kinnita aga ükski haldus- ega kohtumenetluses kogutud tõend. Selles asjas on tegemist

klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade

usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning

ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist, ei saa eeldada ning sellise väite esitaja

peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul

kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult

suurem kaal ning oleks ebamõistlikult keerukas või lausa võimatu ühe ametniku juuresolekul

toime pandud rikkumiste korral kinnipeetavate suhtes distsiplinaarseid mõjutusvahendeid

kohaldada (vt Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-58, p 14).

30. Samas peab kohus vajalikuks rõhutada, et sõltumata sellest, kas kaebaja kasutas talle

etteheidetavaid sõnu või mitte, võis pelgalt kaebaja ärritunud olek ja tugikepiga

žestikuleerimine anda aluse veendumuse tekkimiseks, et kaebaja võib tema kasutuses oleva

tugikepiga ohustada vanglaametnikke. Seda eelkõike seetõttu, et kaebaja on varasemalt

kasutanud meditsiiniosakonna õe suhtes füüsilist vägivalda. Lisaks olukorras, kus kaebaja on

ise rõhutanud, et M. Skiller teab kaebajal esinevatest terviseprobleemidest ning tugikepi

kasutamisel on ilmselgelt kaebajal raskused kõndimisel, ei oleks kaebajal olnud tarvis oma

terviseseisundit kinnitada tugikepi tõstmisega. Järelikult, kui kaebaja oli ärritunud ning tõstis

3-22-2302

enda tugikepi vanglaametniku suunal, siis ei olnud välistatud, et kaebaja võib selliselt

ametnikku ohustada.

31. Tartu Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus

sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis

võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada. Vangla on

vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve

viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66

lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest

tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Võttes arvesse käskkirjas välja toodut,

mille järgi võib kaebaja ohustada ametnikke, ning selles märgitud vangla kohustust tagada

ning teha omalt poolt kõik, et säiliks isikute turvalisus ning elu ja tervis, ning sellele tuginevat

vangla seisukohta, mille kohaselt on vajalik tagada tema üle tõhusam järelevalve, vähendada

kontakte ametnikega ja minimaliseerida kinnipeetava poolsed võimalikud ründed, on vangla

poolt rakendatud meetmed eesmärgipärased. Samuti nähtub vaidlustatud käskkirjast, et vangla

on meetmete valikul võtnud arvesse mh kaebaja tervislikku seisundit ja sellest tulenevalt

otsustanud käeraudade kasutamise selliselt, et neid ei kasutada kinnipeetava saatmisel.

Tõendeid, millest nähtuvalt oli kaebajal suhtes käeraudade kasutamine täielikult

vastunäidustatud, kohtule esitatud materjalidest ei nähtu.

32. Seejuures ei tulene õigusaktidest vastustajale kohustust kinnipeetava suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel küsida vangla meditsiiniosakonna või

psühhiaatri arvamust. See, et vastav kohustus on ette nähtud teenistuja ametijuhendis,

kaebajale vastavat subjektiivset nõudeõigust ei anna. Arvestada tuleb sellega, et vangla peab

julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja

piiratud teabe põhjal (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13). Ka sel põhjusel ei ole

asjakohane kaebaja poolt etteheidetu, mille kohaselt oleks enne täiendavate julgeoleku

abinõude kohaldamist vangla pidanud suhtlema meditsiiniosakonna ja psühhiaatriga nende

poolse hinnangu saamiseks. Lisaks ei ole üheski õigusaktis sätestatud kohustust viia

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tinginud sündmuse toimumise järgselt läbi

vestlus kinnipeetava ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldanud ametniku vahel.

33. Vangla tehtud järeldust ei muuda ebaõigeks see, et kaebaja on enne 13. mail 2022 aset

leidnud sündmust või täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise järgselt olnud ametnikega

viisakas ning teised kinnipeetavad ei tunne end kaebaja käitumisest ohustatuna. Olukorras,

kus kaebaja on varasemalt oma tegevustega ohustanud vanglaametniku elu ja tervist, ei välista

kaebaja mitteagressiivne käitumine seda, et kaebaja tulevikus seda taaskord teha ei võiks.

34. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vangla 14. mai 2022. a käskkiri nr 2-22/1-

2/148 on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne ning selles puuduvad kaalutlusvead. Muuhulgas leiab kohus, et vaidlusaluse

käskkirja koostamisel on järgitud menetlus- ja vorminõudeid. HMS § 56 lg 2 sätestab, et

haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Nagu eelpoolt välja toodud,

on kohtu hinnangul vaidlusaluses käskkirjas välja toodud selle kaalutlused. Samuti sisaldub

vaidlusaluses käskkirjas selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Käskkirjast nähtuvalt oli selle

väljaandmise õiguslikuks aluseks VangS § 69 lg 1 ning faktiliseks aluseks 13. mail 2022 kella

16.10 paiku toimunud intsident, mis andis vanglale aluse veendumuse tekkimiseks, et kaebaja

3-22-2302

võib oma käitumisega ohustada vanglaametnikke. Ka on kaebajal võimalatud olla ära

kuulatud.

35. Eeltoodust tulenevalt on 14. mai 2022. a käskkiri nr 2-22/1-2/14 õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus ei tühista käesolevas asjas vaidemenetluse esemeks

olevat haldusakti ning vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata (vt HKMS §

45 lg 4), siis jääb rahuldamata ka kaebaja nõue Tartu Vangla 27. septembri 2022. a

vaideotsuse nr 1-11/171-2 tühistamiseks.

36. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi

saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei

mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 23. novembri 2022. a määrusega

vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS §

108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda

kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109

lg 1 ls 4).

37. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik