1-08-15581/23 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-15581

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11 aprill 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-15581 (08230109075, 07231702638, 10230102565) Kohtukoosseis Eesistuja Märt Toming Rahvakohtunikud Mare Kaiv ja Jüri Ehasalu Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Vladimir Žuljakovi süüdistus KarS § 184 lg 21 p 1 järgi Maksim Dvorkini süüdistus KarS § 184 lg 21 p 1; 184 lg 2 p 1, 2; § 121 järgi Vitali Gorkovi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi Alexey Smirnovi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi Prokurör Taavi Pern Süüdistatav Vladimir Žuljakov

Ik: 37607230266, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: AS E , elukoht: XXX. tõkend – vahistamine alates 10.06.2008 kuni 29.12.2008, alates 29.12.2008, tõkendit ei ole kohaldatud.

Varasem karistatus: puudub. Kaitsja Advokaat Jelena Benevolenskaja Süüdistatav Maksim Dvorkin

Ik: 36912270301, VF kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: oma sõnade kohaselt EG, elukoht: XXX. tõkend – vahistamine alates 10.06.2008 kuni 29.12.2008, kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2010, vahistatud

22.03.2010.

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 18.06.1996 otsusega KrK § 207 lg 1 järgi vabadusekaotus l aasta 6 kuud tingimisi katseajaga l aasta 6 kuud;

2. Harju Maakohtu 13.09.2000 otsusega KrK § 2101 lg

2 p 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat;

3. Tallinna Linnakohtu 11.12.2002 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 4 aastat 5 kuud

Kaitsja Advokaat Veera Tolli-Baskin Süüdistatav Vitali Gorkov

Ik: 38307310349, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2010, vahistatud 22.03.2010

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 05.09.2002 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 9 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

2. Tallinna Linnakohtu 27.07.2004 otsusega KrK § 143 lg 2 p 2; KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi vangistus 1 aasta, KarS § 65 lg 1, 2 alusel vangistus 1 aasta ja 9 kuud.

3. Tallinna Linnakohtu 06.01.2005 otsusega KarS §

334 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud, KarS §

65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 9 kuud.

4. Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 otsusega KarS §

199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 4 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 6 kuud.

5. Harju Maakohtu 06.12.2006 otsusega KarS § 200 lg

2 p 4, 7; 263 p 1, 2 järgi vangistus 4 aastat. Kaitsja Advokaat Sven Sillar Süüdistatav Alexey Smirnov

IK: 37207250246, VF kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2010, vahistatud 22.03.2010.

Varasem karistatus:

1. Harju Maakohtu 22.06.2007 otsusega KarS § 184 lg

1 järgi vangistus 1 aasta 10 kuud.

2. Harju Maakohtu 09.04.2009 otsusega KarS § 263 p 1 järgi vangistus 2 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Ärakandmata karistus vangistus 1 kuu ja 28 päeva. Kaitsja Advokaat Nadežda Kikkas RESOLUTSIOON

1. Vladimir Žuljakov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale KarS § 60 lg 4 ja § 61 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so 10.06.2008 kuni 29.12.2008, so 6 (kuus) kuud ja 19 (üheksateist) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud ja 11 (üksteist) päeva.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Vladimir Žuljakovile mõistetud ja sellest ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 4 aastat 5 kuud ja 11 päeva Vladimir Žuljakovi suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Vladimir Žuljakov temale määratud 5 (viis) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Vladimir Žuljakovile määratud 5 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.04.2011.

5. Maksim Dvorkin süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

6. Maksim Dvorkin süüdi tunnistada KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 14 (neliteist) aastat.

7. Maksim Dvorkin süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) aastat.

8. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 14 (neliteist) aastat.

9. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so 10.06.2008 kuni 29.12.2008, so 6 (kuus) kuud ja 19 (üheksateist) päeva, lugedes mõistetud karistusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 13 (kolmteist) aastat 5 (viis) kuud ja 11 (üksteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Maksim Dvorkini kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 20.03.2010.

10. Maksim Dvorkini suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

11. Vitali Gorkov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) aastat.

12. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning Vitali Gorkovile mõistetud tähtajalise vangistuse 8 aastat ärakandmist arvestada alates Vitali Gorkovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 20.03.2010.

13. Vitali Gorkovi suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

14. Alexey Smirnov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat.

15. KarS § 65 lg 2 alusel, liites mõistetud karistusele Harju Maakohtu 09.04.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

16. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning Alexey Smirnovile mõistetud tähtajalise vangistuse 5 aastat 1 kuu ja 28 päeva ärakandmist arvestada alates Alexey Smirnovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 20.03.2010.

17. Alexey Smirnovi suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

18. Vladimir Žuljakovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vladimir Žuljakov, 1-08-15581, sundraha“.

19. Maksim Dvorkinilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1;

180 lg 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, mis tuleb

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Dvorkin, 1-08-15581, sundraha“.

20. Vitali Gorkovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1;

180 lg 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, mis tuleb

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vitali Gorkov, 1-08-15581, sundraha“.

21. Alexey Smirnovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1;

180 lg 1 alusel sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 05 senti, mis tuleb

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Alexey Smirnov, 1-08-15581, sundraha“.

22. Alexey Smirnovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, so 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Alexey Smirnov, 1-08-15581, kaitsjatasu“.

23. Vladimir Žuljakovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-790A-08/3183 tegemisel tekkinud kulust 4832 krooni kulu ½ ulatuses, so 2416 (kaks tuhat nelisada kuusteist) krooni, so 154 (ükssada viiskümmend neli) eurot ja 41 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vladimir Žuljakov, 1-08-15581, aineekspertiis AN-790A“.

24. Maksim Dvorkinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-790A-08/3183 tegemisel tekkinud kulust 4832 krooni kulu ½ ulatuses, so 2416 (kaks tuhat nelisada kuusteist) krooni, so 154 (ükssada viiskümmend neli) eurot ja 41 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Dvorkin, 1-08-15581, aineekspertiis AN-790A“.

25. Vladimir Žuljakovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-790B-08/3183 tegemisel tekkinud kulust 16 912 krooni kulu ½ ulatuses, so 8456 (kaheksa tuhat nelisada viiskümmend kuus) krooni, so 540 (viissada nelikümmend) eurot ja 45 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vladimir Žuljakov, 1-08-15581, aineekspertiis AN- 790B“.

26. Maksim Dvorkinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-790B-08/3183 tegemisel tekkinud kulust 16

912 krooni kulu ½ ulatuses, so 8456 (kaheksa tuhat nelisada viiskümmend kuus) krooni, so 540 (viissada nelikümmend) eurot ja 45 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Dvorkin, 1-08-15581, aineekspertiis AN-790B“.

27. Vladimir Žuljakovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-790C-08/3183 tegemisel tekkinud kulust 3020 krooni kulu ½ ulatuses, so 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni, so 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja 51 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vladimir Žuljakov, 1-08-15581, aineekspertiis AN-790C“.

28. Maksim Dvorkinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-790C-08/3183 tegemisel tekkinud kulust 3020 krooni kulu ½ ulatuses, so 1510 (üks tuhat viissada kümme) krooni, so 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja 51 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Dvorkin, 1-08-15581, aineekspertiis AN-790C“.

29. Maksim Dvorkinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel ekspertiisiasutusel väärismetalltoodete ekspertiisi nr 2-7 tegemisel tekkinud kulu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, so 115 (ükssada viisteist) eurot ja 04 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Dvorkin, 1-08-15581, väärismetalltoodete ekspertiis.

30. Vladimir Žuljakovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-1146-08/3182 tegemisel tekkinud kulust 131 400 krooni kulu 5/24 ulatuses, so 27 375 (kakskümmend seitse tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni, so 1749 (üks tuhat seitsesada nelikümmend üheksa) eurot ja senti, mis tuleb päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vladimir Žuljakov, 1-08-15581, DNA ekspertiis“.

31. Maksim Dvorkinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-1146-08/3182 tegemisel tekkinud kulust

131 400 krooni kulu 4/24 ulatuses, so 21 900 (kakskümmend üks tuhat üheksasada) krooni, so 1399 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot ja 72 senti, mis tuleb

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Dvorkin, 1-08-15581, DNA ekspertiis“.

32. Vitali Gorkovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-290-10/1008 tegemisel tekkinud kulust 3945 krooni kulu 1/3 ulatuses, so 1 315 (üks tuhat kolmsada viisteist) krooni, so 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja 04 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vitali Gorkov, 1-08-15581, aineekspertiis AN-290“.

33. Maksim Dvorkinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-290-10/1008 tegemisel tekkinud kulust 3945 krooni kulu 1/3 ulatuses, so 1 315 (üks tuhat kolmsada viisteist) krooni, so 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja 04 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Dvorkin, 1-08-15581, aineekspertiis AN-290“.

34. Alexey Smirnovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr AN-290-10/1008 tegemisel tekkinud kulust 3945 krooni kulu 1/3 ulatuses, so 1 315 (üks tuhat kolmsada viisteist) krooni, so 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja 04 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Alexey Smirnov, 1-08-15581, aineekspertiis AN-290“.

35. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

36. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-0348-10/1007 tegemisel tekkinud kulu summas 14 400 krooni jätta riigi kanda.

37. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-1146-08/3182 tegemisel tekkinud kulust

131 400 krooni jätta osa kulust, so 82 125 krooni ulatuses riigi kanda.

38. Arestitud vara: Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 28.05.2008 määrusega arestitud sõiduauto Mercedes Benz E300 registreerimismärgiga XXX (VIN-kood WDB2100251A911533), milline on paigutatud Rahumäe tee 6 parklasse Tallinnas, vabastada aresti alt ja välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule AG (ik: XXX, elukoht: XXXTallinnas).

39. Arestitud vara: Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 06.05.2010 määrusega arestitud vara, so Alexey Smirnovi kinnipidamisel leitud ja äravõetud sularaha 600 (kuussada) krooni, so 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti, mis on kantud Põhja Prefektuuri tagatiskontole, kuulub KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse, kandes selle Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Alexey Smirnov, 1-08-15581, konfiskeeritud vara“.

40. Arestitud vara: Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 06.05.2010 määrusega arestitud vara, so Maksim Dvorkini kinnipidamisel ära võetud kullast kaelakett massiga 134,13 grammi, orienteeruva väärtusega 43 600 krooni, kullast käekett massiga 90,87 grammi, orienteeruva väärtusega 29 500 krooni ja kullast sõrmus massiga 10,09 grammi, orienteeruva väärtusega 2750 krooni, kuuluvad KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse.

41. Arestitud vara: Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 27.06.2008 määrusega arestitud vara, so Vladimir Žuljakovi kinnipidamisel ära võetud sularaha 1595 krooni, so 101 (ükssada üks) eurot ja 94 senti, mis on kantud Põhja Prefektuuri tagatiskontole ning 100 (ükssada) tšehhi krooni, mis on kantud hoiule Põhja Prefektuuri kassasse, kuuluvad KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse, kandes selle Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vladimir Žuljakov, 1-08-15581, konfiskeeritud vara“.

42. Arestitud vara: Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 27.06.2008 määrusega arestitud sõiduauto Mercedes Benz C200 registreerimismärgiga XXX (VIN-kood WDB2030451A086283), milline on paigutatud Rahumäe tee 6 parklasse Tallinnas, vabastada aresti alt ja välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule VS(ik: XXX, elukoht: XXX).

43. Arestitud vara: Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 27.06.2008 määrusega arestitud vara, so Maksim Dvorkini elukoha XXXkorteri läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha

54 564 (viiskümmend neli tuhat viissada kuuskümmend neli) krooni, so 3487 (kolm tuhat nelisada kaheksakümmend seitse) eurot ja 40 senti, mis on kantud Põhja Prefektuuri tagatiskontole ja 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot, mis on kantud hoiule Põhja Prefektuuri kassasse, kuuluvad KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse, kandes selle Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Maksim Dvorkin, 1-08-15581, konfiskeeritud vara“.

44. Arestitud vara: Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 27.06.2008 määrusega arestitud vara, so Sergei Š nimele registreeritud ja Maksim Dvorkini kasutuses olnud sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX (VIN-kood WBADL81090GX48031), milline on paigutatud Rahumäe tee 6 parklasse Tallinnas, kuulub kui asi, mille omanikku ei ole tuvastatud, KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel andmisele riigi omandisse.

45. Kohaldada Vladimir Žuljakovi suhtes KarS § 84 sätestatud konfiskeerimise asendamist ning Vladimir Žuljakovilt välja mõista konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa, so 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni, so 3195 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot ja 70 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Vladimir Žuljakov, 1-08-15581, konfiskeerimise asendamine“.

46. Asitõendid: Vladimir Žuljakovi elukohast XXXläbiotsimisel ära võetud sülearvuti HP

Pavilion 6332 koos laadija ja mälupulgaga, millised asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis Pärnu mnt 139, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Vladimir Žuljakovile. Kriminaalasja materjalide juures asuvad musta värvi riidest kott kirjaga FUJITSU Computers SIEMENS, milles võtmekimp, milles 3 valgest metallist võtit; võtmekimp, milles 4 valgest metallist võtit; kuldset värvi võti (sakkidega); võtmekimp, milles 1 magnetvõti ja 2 tavalist võtit; võtmekimp, milles 2 magnetvõtit ja 3 tavalist võtit tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Vladimir Žuljakovile.

47. Asitõend: kriminaalasja materjalide juures hoiustatud musta värvi nahkvutlar, milles Mercedes-Benz logoga autovõti, sõiduki Mercedes-Benz reg nr

XXX registreerimistunnistus, liikluskindlustuse tavalepingu poliis XXX tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Valeria Solovjovale.

48. Asitõend: kriminaalasja materjalide juures hoiustatud s/a BMW võti koos väiksema võtme ja puldiga, sõiduki BMW registreerimismärgiga XXXregistreerimistunnistus kuuluvad koos sõidukiga konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse.

49. Asitõend: läbiotsimistel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia Navigator imei: 357666010717707 koos Tele 2 kõnekaardiga, mobiiltelefon Nokia 3310 imei: 351459805819482 koos kõnekaardiga: 8937201007100024683F, mobiiltelefon Sony Ericsson imei: 3553630109141852 koos kõnekaardiga: 8937201006080706871F, mobiiltelefon Nokia 880d imei: 352287013582058 koos Tele 2 kõnekaardiga: 89372030050005551573, paberileht, millel punasega kirjutatud numbrid ja kirjad, liikluskindlustuse tavalepingud: J295000403/3; JJE32965382; JJE33454551; võtmekimp, milles kolm võtit; Elion 100 kõnekaart nr XXX; maksekorraldus; mobiiltelefon Nokia 1200 imei: 358055011889450 koos kõnekaardiga: 8937201007100087425F, 5 tk plastikust sim-kaardile ümbrised järgmistele abonentidele : XXX-XXX-XXX; mobiiltelefon LG KG288 imei: 358685-01-176673-6, milles kõnekaart puudub; võtmekimp, milles 1 musta värvi signalisatsioonipult, 1 musta plastikust peaga ümar seifivõti, 1 mustast plastikust peaga võti „Mercedes“ logoga ja 1 võtmehoidja; Elion 50 kõnekaart nr XXX ; Tele 2 kõnekaart nr: 89372030050015623131, millised asuvad pakendatult kriminaalasja materjalide juures, säilitada kriminaaltoimiku nr 1-11-953 juures.

50. Asitõend: XXX korteri läbiotsimisel leitud ja ära võetud ning Põhja Prefektuuri asitõendite ruumis Pärnu mnt 139 hoiustatud Venemaa pass nr 51 № XXX Maxim Dvorkini (sünd. 27.12.69) nimele, ID-kaart XXX Maxim Dvorkin nimele, kohtumääruse tsiviilasjas 2-07-41549 (15.10.2007) JD ja Maksim Dvorkin nimele, 4 fotot numbritega 6A, 23A, 26A, 9A, lõputunnistus XXX Maksim Dvorkin nimele, lõputunnistus XXXMaksim Dvorkin nimele, Vangla vabastamisõiend Maksim Dvorkin nimele, ID- kaardi koodid Maksim Dvorkin nimele, ID - kaardi paberümbris, kaks dokumendifotot tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Maksim Dvorkinile, andes need üle süüdistatava kinnipidamisasutuse administratsioonile hoiustamiseks Maksim Dvorkini isiklike asjade hulgas.

51. Asitõend: läbiotsimistel leitud ja ära võetud ning Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 hoiustatud kilekotid, kilepakendid, kindad, respiraatorid, ämber, sõel, hari, kühvel, spordikotid, teibid, kiled, aluspüksid, lusikas, kilepakendite servad, suitsukonid, hambaharjad, raseerijad, ajaleht, kummid, kilesussid, teibirullid, patareid, kaitseülikond, reisikohver, õhuvärskendaja, kohvri etikett, hinnasilt, švamm, majapidamispaberid, tühjad toidukile rullid, toidukile rullid ja fooliumpaberi tükid, vaakumpakendaja „Vacsy“, elektronkaal, elektriline veski, vaakumpakendaja „Severin Folio“, elektronkaal „CAS Computing Scale“, plastkanister „Kemetyl T-Sommar, peegel kuuluvad kui asjad, millel puudub väärtus KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

52. Asitõend: läbiotsimistel ära võetud narkootilist ainet metamfetamiini sisaldav pulber ja kanepist valmistatud hašiš, millised on hoiustatud EKEI keemiaosakonnas, kuuluvad KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

53. Asitõend: kriminaalasja materjalide juurde võetud sõiduki Mercedes-Benz reg nr XXX registreerimistunnistus XXX, kindlustuspoliis nr XXX ja autovõtmed tagastada KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule AG (ik: XXX, elukoht: XXXTallinnas)

54. Asitõend: karpi pakendatult kriminaalasja materjalide juures asuvad läbipaistev kilekott, läbipaistev kile, värviline kleit, 3 suuremat minigrip kilekotti, mobiiltelefon Samsung SGH-P300 imei koodiga: 357908000472749 koos Diil kõnekaardiga nr: 8937201008040759602F EMT; mobiiltelefon Nokia 1208 imei koodiga: 357991037014643 koos Zen kõnekaardiga EE21091106052872; mobiiltelefon Nokia XpressMusic 5800d-1 imei koodiga: 353184034300942 koos Zen kõnekaardiga EE21090403070512 ja 8 gb mälukaardiga; võtmekimp, milles 2 tk kollasest metallist võtit, 4 tk hallist metallist võtit, 1 tk magnetvõti ja võtmehoidja; mobiiltelefon Samsung imei koodiga: 35652801217362100 koos Tele kõnekaardiga nr: 89372033110019556682; mobiiltelefon Samsung SGH-C170 imei koodiga: 356528012173621 Elisa kõnekaardiga EE21090831181915; lillat värvi märkmepaber käsitsi kirjutatud märkmetega; märkmeplokk A7 formaadis ruuduliste lehtedega, millel 3 leheküljel märkmed; mobiiltelefon Samsung GT-S5230 imei koodiga: 358700034612237 koos Tele 2 kõnekaardiga: 89372033110019277495; võtmekimp, milles 4 tk metallist võtit ja 1 magnetvõti ning sinine plastmassist võtmehoidja; Zen simkaardi ümbris nr +37256715421; Tele 2 sim-kaart nr: 89372033110019365118, 3 arvet ; A4 formaadis kokkuvolditud paber, millel on käsikirjas kirjed, taksojuhi teenindajakaart-

2 tk kuuluvad kui asjad, millel puudub väärtus, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

55. Asitõend: sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus XXX (omanik: Valeria Z , kasutaja: Deniss Š ) edastada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Maanteeameti Põhja regiooni Tallinna liiklusregistri büroole eeskirjadejärgseks hävitamiseks.

56. Asitõend: läbiotsimisel ära võetud ning EKEI keemiaosakonnas hoiustatud narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber kuulub KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

57. Jälitusprotokolli lisa: DVD plaat telefonikõnede salvestustega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas:

Vladimir Žuljakovi süüdistatakse selles, et tema suure varalise kasu saamise eesmärgil tegeles narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega suures koguses ja nimelt: kuni 10.06.2008 sai Tallinnas korduvalt S.G ilt suure koguses viimase poolt omandatud narkootilisi aineid metamfetamiini ja hašisit, mida G i ülesandel ja juhistel lahjendas, pakendas ning vedas ning koos M.Dvorkini ja S.G hoidis viimase poolt talle selleks antud korteris Tallinnas, Tammsaare , enda elukohas XXX ning tema kasutuses olnud garaažides XXX-XXX. 10.06.2008 läbiotsimisel leiti ja võeti ära XXX korterist 9586 g 31 %st metamfetamiini, 137,6 g 30%st metamfetamiini ja 102,5 g hašišit, V.Žuljakovi elukohast XXXvõeti ära 1283 g 31%st metamfetamiini; S. G i ja V.Žuljakovi ühiskasutuses olevast Laine tn. 19 garaažiboksis nr 69 võeti ära 8256 g 52%st metamfetamiini; 16461 g 55%st metamfetamiini ning 5212 g hašišit; V.Žuljakovi poolt Raadiku tn. 9 renditud garaažiboksist nr. 276 võeti ära 1895 g 55%st metamfetamiini.

Seega suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine valdamisega isikute grupis pani Vladimir Žuljakov toime KarS § 184 lg 2l p l järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maksim Dvorkinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem karistatud narkokuriteo eest, suure varalise kasu saamise eesmärgil tegeles narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega suures koguses ja nimelt: kuni 10.06.2008 sai Tallinnas korduvalt suures koguses S.G i poolt omandatud ja V.Zuljakovi poolt tema kasutuses olevasse korterisse XXXtoimetatud narkootilisi aineid, hoidis koos S.G i ja V.Žuljakoviga edasiandmise eesmärgil S.G i poolt elamiseks antud ülalnimetatud korteris ning andis edasi narkootilisi aineid tuvastamata isikutele. 10.06.2008 läbiotsimisel M.Dvorkini, S.G i ja V.Zuljakovi ühiskasutuses olevas korteris Tallinnas, XXXleiti ja võeti ära 9586 g 31%st metamfetamiini; 137,6 g 30%st metamfetamiini ning 102,5 g hašišit, V.Zuljakovi elukohast XXXvõeti ära 1283 g 31%st metamfetamiini; S.G i ja V.Zuljakovi ühiskasutuses olevast Laine tn. 19 garaažiboksist nr 69 võeti ära 8256 g 52%st metamfetamiini; 16461 g 55%st metamfetamiini ning 5212 g hašišit; V.Zuljakovi poolt Raadiku tn. 9 renditud garaažiboksist nr. 276 võeti ära 1895 g 55%st metamfetamiini.

Seega suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine valdamisega isikute grupis ning edasiandmisega, isikuna, kes on varem pannud toime KarS § 12 ptk l. jaos sätestatud kuriteo, pani Maksim Dvorkin toime KarS § 184 lg 21 p l järgi kvalifitseeritava kuriteo

Maksim Dvorkinit süüdistatakse selles, et tema 03.10.2007 kella 20.00 ajal, viibides Tallinnas XXX korteris nr 62, lõi JDt rusikaga üks kord näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.

Seega oma tegevusega Maksim Dvorkin pani toime kehalise väärkohtlemise s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maksim Dvorkin’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas 20.03.2010. a Narva linnas grupis Vitali Gorkoviga täpselt tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit – kokku 939,8 grammi pulbrit, milles oli 112,69 grammi puhast amfetamiini. Omandatud narkootilist ainet asus V. Gorkov grupis M. Dvorkini ja Alexey Smirnoviga vedama ning hoidma A. Smirnovi kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX Narvast Tallinnasse, jõudes narkootilist ainet sel viisil sõidukis vedada kuni 20.03.2010. a, kella 18.00ni, mil süüdistatavad politseitöötajate poolt Peterburi maanteel Harjumaal, Jõelähtme vallas kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained A. Smirnovi kasutuses olnud sõiduautost sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti.

Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja vedamisega isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toimepannud KarS § 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Maksim Dvorkin pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vitali Gorkov’i süüdistatakse selles, et tema omandas 20.03.2010. a Narva linnas grupis Maksim Dvorkiniga täpselt tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit – kokku 939,8 grammi pulbrit, milles oli 112,69 grammi puhast amfetamiini. Omandatud narkootilist ainet asus V. Gorkov grupis M. Dvorkini ja Alexey Smirnoviga vedama ning hoidma A. Smirnovi kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes- Benz reg.nr-ga XXX Narvast Tallinnasse, jõudes narkootilist ainet sel viisil sõidukis vedada kuni 20.03.2010. a, kella 18.00ni, mil süüdistatavad politseitöötajate poolt Peterburi maanteel

Harjumaal, Jõelähtme vallas kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained A. Smirnovi kasutuses olnud sõiduautost sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti.

Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja vedamisega, isikute grupis, pani toime Vitali Gorkov toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alexey Smirnov’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, eelneval kokkuleppel Vitali Gorkovi ja Maksim Dvorkiniga, asus 20.03.2010. a ebaseaduslikult grupis M. Dvorkini ja V. Gorkoviga vedama ning hoidma

A. Smirnovi kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes-Benz reg.nr-ga XXX Narvast Tallinnasse, jõudes narkootilist ainet sel viisil sõidukis vedada kuni 20.03.2010. a, kella 18.00ni, mil süüdistatavad politseitöötajate poolt Peterburi maanteel Harjumaal, Jõelähtme vallas kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootilised ained A. Smirnovi kasutuses olnud sõiduautost sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti.

Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku hoidmise ja vedamisega isikute grupis, isiku poolt, kes on varem toimepannud KarS § 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Alexey Smirnov toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Vladimir Žuljakov seletas, et töötas Elcoteqis seadistaja-operaatorina, elas XXX abikaasa ema korteris. Kasutas sõidukit Mercedes Benz, mis kuulus abikaasale. Sel ajal oli XXX korteris remont. XXX oli tal garaaž, samuti rentis garaaži XXX , et autot hoida, sest see oli elukohale lähemal. 2008 peeti narkootilise aine käitlemise kahtlustuses kinni ja narkootilist ainet leiti mõlemast garaažist ja XXX tänava korterist, XXX korterist läbiotsimiste ajal. XXX korteri võtmed olid tema käes, sai need Sergei G ilt.

Eeldab, et korter kuulus S.G ile. Võtmed võis saada 2007 sügisel. Alguses käis vaatamas, et remonti teha. Korter oli 3 toaline, vana kulunud mööbel, kõik tilkus läbi, aknaklaas puru. Alguses taheti, et teeks kosmeetilist remonti, hiljem räägiti juba narkootilisest ainest, taheti, et hakkaks sellega tegelema. Selle ettepaneku tegi S.G kas 2007 detsembris või 2008 jaanuaris. Ülesandeks oli jahvatada ja segada aineid mis garaaži toodi. Millega S.G tegeles, seda alguses ei teadnud. Algselt elas S.G Lasnamäel, seejärel loomaaia läheduses uues majas.

Tal oli raha vaja ja S.G vihjas, et narkootilise ainega saab teenida. Sai raha selle eest, et jahvatas kristallilist ainet, segas seda teise ainega ja viis sinna kuhu kästi. Paar nädalat pärast seda jutuajamist oli esimene kott seda kristallilist ainet toodud. Aine toodi Laine tänava garaaži, andis garaaži võtmed 2007 aastal S.G i kätte. Oli võtmed andnud seetõttu, et seal hoiti S.G i autot, mille ta puruks sõitis. Garaaži võtmed olid mõlemal. Garaaži toodi pulbriline aine kilekottides, teibitud pakkides. Pakke oli palju, 10-20. Nagu telliskivid, kaaluga kilogrammi ringis.

Viis ained korterisse Tammsaare teel, kus oli läbiotsimine. Pidi aine segama kristallilise ainega ja pakendama kilo kaupa. Jahvatas kristallilist ainet, mis kodust ka ära võeti. Seda kristallilist ainet sai vist üks kord Laine tänava garaažist ja teine kord Raadiku tänava garaažist. Kristallilist ainet toodi suures kartulivõi suhkrukotis, umbes 20 – 25 kg. Tammsaare teele viis selle aine ja kuivatas paar päeva ning jahvatas kohviveskiga vastavalt S.G i korraldustele. Kohviveski jaoks andis S.G raha. Segas omavahel aineid, vastavalt 1 kg narkootilist ainet ja 700-800 grammi kristallilist ainet.

Aineid segas ämbris, oli kummikinnastes, respiraatoriga. Pärast pakendas ühekordsetesse plastpakenditesse, mis läbiotsimisel ära võeti. Pakendas kilo kaupa, kaal oli olemas. Esimene kord pakendas 10 kg, täpselt ei mäleta. Telefoni teel leppisid kohtumised kokku, siis öeldi kuhu on vaja viia. Saatis S.G ile SMS sõnumi, et tegi ära ja siis said kokku. Selleks suhtlemiseks oli ostetud eraldi telefon. Suhlesid SMS teel S.G i korraldusel, S.G ütles, et pole vaja midagi rääkida. Tasu pakendamise eest oli 500 krooni kilo eest ja raha jäeti garaaži.

Kes jättis, seda ei tea. Laine tänava garaaži toodi mitu korda kindlasti, viimane kord enne seda kui viidi läbiotsimisele. XXX korterist leitud kott oli tema oma, sellega tõi aineid kohale. Viimane pakendamine oli kodus XXX tänaval ja viis segatud aine 1-2 päeva enne läbiotsimist Tammsaare teele, mis leiti. Leitud hašišist ei tea midagi. Esimene kord pakendas 2008 aastal vaakumpakendajaga üks kord kindlasti. Pakendaja toodi garaaži, kuid pakendaja läks rikki. Leitud respiraator ja kindad kuulusid temale. Vaakumpakendid olid liiga suured ja kui pakendas, siis lõikas ülejäänud serva maha, seejärel järgmisesse pakendisse ja siis kolmandasse.

Need ribad jäid üle. Kellele kuulus riidekapist leitud eraldi narkoaine pakk, seda ei tea. Pool aastat oli see korter tühi, kuid siis tekkisid sinna asjad, riided, jalgratas ning seda korterit keegi kasutas ja elas seal. Seda inimest seal ei näinud. Võõrad esemed tekkisid väikesesse ja keskmisesse tuppa. Sellest oli S.G juttu ja ta läks sealt minema. Hiljem sai teada, et seal elas M.Dvorkin. Segamine ja pakkimine toimus teises toas paremalt poolt, valmispakendatud aine peitis viimasesse tuppa kappi. Käsi pesemas käis kas vannitoas või köögis.

XXX tänaval korteris põrandalt leitud aine oli see kristalliline aine, mida jahvatas. Sai selle 1-2 nädalat enne kinnipidamist Retke tee garaažist, ilmselt S.G rentis seda, võtmed sai S.G ilt kokkusaamisel. Viis garaaži plastkoti narkoaine pakendite jäätmetega. S.G ütles, et ei ole vaja ära visata. Leitud 2 kotti ainega oli see aine, mille segas valmis ja 10 kg viis Tammsaare teele paar päeva enne kinnipidamist. Kaks kilo jäi üle ja ei öeldud, mida sellega teha. Vaakumaparaat ja kaal olid kodus, kasutas neid, tõi need Laine tänava garaažist, kõik asjad toodi sinna.

Kasutas sõela, kulpi, kannu, kaussi, kohviveskit. Kann oli mõõtekann kristallilise aine mõõtmiseks. Jahvatamine toimus kohvimasinas ja aine jäi sinna külge, siis puhastas hambaharjaga. Kodus tegi ühe korra, kodust leitud jäägid on sellest korrast. XXX garaažist leitud hašiši tükkide kohta ei oska midagi öelda, need olid seal mõnda aega. Vedeles nurgas ja pani kotti ära. Amfetamiini jääkidega pakendid tekkisid sinna nädal enne kinnipidamist. Garaažis olnud töökinnas ja kummikindad ilmselt jäid sinna viimasest korrast kui võttis narkoainet ja jättis sinna.

Kilesussidest ei tea midagi. Lahti võetud pakendid viis ise sinna garaaži. Sealt leitud elektronkaalu kasutas, kuid kelle oma see oli, seda ei tea. Kellele kuulus kaitseülikond, ei oska öelda, keegi kasutas veel garaaži. Kes kasutas kilerulli, teipi, vaakumpakendeid, seda ei tea. Ise on garaažist pakendamisvahendeid võtnud. Raadiku tänava garaažist leitud 4 pakki amfetamiini tõi Laine tänava garaažist, kokku võis tuua ehk 10 kg ringis, et segada kristallilise ainega, jäid sinna. Viis sealt ära XXX tänavale 10 kg segamiseks ja Tammsaare teele viimiseks, seda osa mis garaažist leiti, ei jõudnud segada ja pakendada.

Kilekotid, minigripid ja kindad viis kodust ära garaaži. XXXtegi ühe korra ka sel ajal, kui võõrad asjad olid, kuid siis S.G ütles, et ära ajutiselt seal tee ja et teeks kodus. Jõudis pakendamise eest kokku saada umbes 50 000 krooni või vähem. Autost leitud Nokia 1200 oli telefon, millega suhtles S.G . 09.06.2008 SMS sõnumist võib järeldada, et pidi kuhugi sära sõitma, teisest sõnumist saab järeldada, et 10 kg oli valmis ja viidud Tammsaare teele ning köögilaual oli hašiši plaat, mis tuli ära võtta. Kelle oma see hašiš oli, ei tea, kuid S.G tahtis, et see sealt ära võetaks. 10.06.2008 sõnumi kell 15.22 kohta ei oska midagi öelda, sest oli juba kinni peetud.

Peale hašiši ja amfetamiini on näinud ka kotis tablette Laine tänava garaažis. Kellestki teisest S.G rääkinud ei ole, mida S.G narkoainega tegi, seda ei tea. Kui XXX korterist asju ära viis XXX sse, siis võttis asju kaasa. M.Dvorkin tema juures kodus käinud ei ole. Kuidas M.Dvorkini DNAga kinnas sinna sai, seda ei tea. Tema tegutses XXX korteri väikeses ja keskmises toas, suures toas ainult käis. Võõrad asjad tekkisid väikesesse ja keskmisesse tuppa. Sektsioonkapp oli keskmises toas, riidekapp väikeses toas. Jahvatamisel tekkis palju tolmu, puhastas pärast lapiga.

Kasutas keskmist tuba sellepärast, et seal oli sobivas kohas pistikupesa. Jahvatamine toimus põrandal, püüdis alati pärast seda toa ära koristada.

Süüdistatav Maksim Dvorkin seletas, et JDelas 18 aastat, lahutus oli 2007 või 2008, siis kui riid oli. 03.10.2007 toimunu kohta on raske seletada. Pidevalt rääkis J.Dvorkinale, et teeks lastele süüa, hoiaks kodu korras. JDei teinud süüa, et tema süüa ei saaks. JDväljendus tema suhtes selliselt, et ei saanud teisiti reageerida kui andis kõrvakiilu. Oleks varem ära läinud, kuid mõtles, et lahutavad siis kui poeg saab 18. Lõi parema käega vasakule poole näkku, poeg oli juures. JDkutsus politsei, siis kirjutas politseisse avalduse ja andis sisse lahutuse.

Tema lahutusele vastu ei olnud. Pakkis oma asjad pärast seda kui JDoli politseisse avalduse kirjutanud ja läks minema. Võtsid pangalaenu korteri remondiks, remont tehti ära. Jättis korteri abikaasale ja lastele. 2008 aastal töötas EG autojuhina, faktiliselt töödejuhatajana, töötas kuni aprillini, juunis peeti kinni. Töötas väikeses brigaadis ja tehtud töö eest sai raha ning jagas selle töötajate vahel. Seetõttu ei ole tulusid deklareerinud. Oli juttu S.G firma ostmisest, kuid S.G i narkootikumid viisid selleni, et peeti kinni.

Kinnipidamise ajal elas S.Š juures, XXX korteris hoidis oma asju, jalgrattaid. Kui tülitses S.Š , siis mõned korrad ööbis selles korteris. Elada seal ei olnud võimalik, 20 aastat ei olnud remonti tehtud. Kinnipidamisel nimetas oma elukohaks XXX , sest ei tahtnud S.Š t sellesse sisse vedada. Suhteid ei olnud ametlikult vormistatud. 2008 kevadel sai korteri enda valdusesse, maksis kahel korral S.G ile renti 3500 krooni kuus. Väikeses toas hoidis jalgrattaid, suures toas oli kapis prahti, S.G ütles, et viska minema. Hoidis seal kotis musta pesu, samas oli ka diivan, kus magas.

Vannituba kasutas, kuid vanni ei saanud kasutada. Sanitaartehnika ei töötanud, köögis käis ainult suitsetamas. Korteris käis tihti, kuid ööbis ehk kokku viis korda. Kaabeltelevisiooni lepingu sõlmis S.Jefimov, oli juttu, et S.Jefimov teeks remonti ja saaks sel ajal seal elada. Viimane kord käis selles korteris kolm päeva enne kinnipidamist. S.G it nägi selles korteris vaid niipalju kui näitas korterit. Korteris olid laiali arusaamatud asjad, kuid ei näinud, et seal keegi elaks. Seal olid respiraatorid, kogu kapp prügi täis, viskas minema, et oma asjad kappi panna.

Alles jäid asjad, mis ei olnud prügi. Kui kinni peeti, siis läks riideid võtma. Riidekapis võttis oma pesu jaoks kaks riiulit, rohkem puutunud ei ole. Kui kappi tühjendas, siis oli seal palju kilet ja viskas minema. Vaakumaparaati ei ole näinud, pärast vabanemist läks spetsiaalselt vaatama missugune selline asi võiks välja näha. Ainult koristades sai tema DNA sinna peale sattuda. S.G ütles, et kõik, mida tahad, viska minema. Tõi sinna ka tolmuimeja. Hašišist ei tea midagi. Tuli Saksamaalt, riietus ümber ja läks S.Š juurde ööbima.

Läks Kiviõlisse, kus pidi olema kolm päeva, kuid helistati ja öeldi, et vaja sünnipäevale minna ning sõitiski tagasi Tallinna. Leitud sularaha kuulub temale, maksis osade kaupa J.Dvorkinale, et see liisingut tagasi maksaks. Osa raha oli välja laenanud. Kilerulli kapist ei raatsinud ära visata, kilekotil võis olla DNA, sest ta kasutas seda musta pesu jaoks. V.Žuljakovi ei ole elus näinud ja ei tea kuidas V.Žuljakovi juurest leitud kindal oli tema DNA. Kasutas sel ajal sõidukit BMW, mis kuulus S.Š endisele elukaaslasele Zaenchukile.

Sergei Š t, kes oli vormistatud omanikuna, on näinud dokumentide vormistamisel. S.G it teab 1995st aastast, olid koos kinnipidamiskohas. Millega S.G 2008 aastal tegeles, seda täpselt ei tea, kuid kauples kallite mootorratastega, mis ei olnud põhiline tegevus, ostis ilusa auto, korteri, pidi hästi teenima. Et tegeleks narkootikumidega, seda ei teadnud. S.G il oli firma. Ise nuusutas nädal enne kinnipidamist kokaiini, seetõttu leiti verest, mõnikord on sõpradega saunas käies kanepit tõmmanud. Korteris olevad asjad ei viidanud seosele narkootikumidega.

Varem on karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest, kuid ta ei kaubelnud sellega, vaid see oli enda jaoks. Alati S.G it sellest ei teavitanud kui korterist lahkus, kuid viimastel kuudel tahtis S.G korterit müüa. Kui Saksamaale sõitis, siis teatas, et sõidab, kui tagasi tuli, siis ütles, et läheb Narva. Pärast vabanemist vahi alt esimesed 3 nädalat ei tegelenud millegagi, võttis isalt laenu, et Türgist kaupa tuua, hakkas koos S.Š kaupa tooma. Käisid kord kuus, alguses kahekesi, hiljem neljakesi, et rohkem korraga tuua. Tulu ei deklareerinud.

Deklareerimiseks pidanuks ametlikult töötama, kuid ei teadnud mis saab asjast kohtus. Teenitud tulust andis lastele, Svetale, mis üle jäi, pani karpi. Kinnipidamisel ära võetud sõrmuse ostis Türgist väga odavalt, käevõru võttis kandmiseks Viktorilt kui Viktorile raha laenas, kett kuulub S.Š . V.Gorkovi tunneb 2009 aasta jõuludest, A.Smirnovi alates kinnipidamisest. V.Gorkoviga suhtles erinevalt, V.Gorkov võttis kord nädalas asju müüki, jõid teed, käisid saunas. 2-3 korda sai V.Gorkov asju müüki. Kui Türgist tuli, siis helistas kõik läbi.

V.Gorkoviga suhtles kaks päeva enne kinnipidamist, et leida võimalus Narva sõitmiseks. Kohtus 18.03.2010 V.Gorkoviga, sest V.Gorkov oli asjade eest võlgu ja oli piiritust võtnud ning selle piiritusega oli midagi valesti. Oli võtnud 300 liitrit realiseerimiseks. Esimene kord võttis V.Gorkov piiritust jaanuaris lõpus, teine kord veebruaris. Kokkusaamise põhjust täpselt ei mäleta, võisid olla toodud riided, oli vaja kohtuda, et raha kätte saada. Kõnes kasutatud väljend „normaalne” käis piirituse kohta, ütles, et leiab parema piirituse.

Narva sõiduks kokkuleppimine oli seetõttu, et üks isik võttis

20 paari teksaseid ja kadus. V.Gorkov pidi leidma auto, et sinna sõita. Nägi, et V.Gorkovi sõidutatakse, seetõttu pöördus V.Gorkovi poole. Tema aitas V.Gorkovi piiritusega, V.Gorkov teda autoga. Maksis V.Gorkovile 500 krooni bensiini eest, autojuhile ei maksnud. Alguses oli vaja sõita Sillamäele kaupluse juurde, et saada andmeid isiku kohta, kelle käes olid asjad müügis, planeeris ainult Narva sõita. Kes pidi autojuht olema, seda ei teadnud. Käisid Sillamäelt läbi, S.Š palus kohtuda isikuga, kes müüs nende asju. Istus autos tagaistmel. Narvas kohtusid V.Gorkovi tuttavaga ühika juures, näidati kus elab A.Jerohhini sõbranna. Tulid tuttavad ja lubasid näidata kus suvilas A.Jerohhin on. Tuttavad sõitsid ees ja nemad järel. Vilgutasid, et need seisma jääksid ja ütles teejuhtidele, et ei hakka enam kuskile sõitma ja sõitsid Tallinna. Jalge ees olnud pakist ei tea midagi. Magas kui autost välja kisti.

Süüdistatav Alexey Smirnov seletas, et 2010 teenis elatist taksojuhina, sissetulek keskmiselt

10 000 krooni kuus. Elas koos A.G ga, oli ühine majapidamine. Kandis raha A.G arvele, enda konto oli arestitud. Sõiduk Mercedes, millega sõitis, kuulus võrdsetes osades temale ja A.G le, sõiduk osteti 2009 augustis Leedust A.G raha eest. Tema ostis Leedust auto, Eestis registreeriti A.G nimele. Põhiliselt kasutas sõidukit tema, sest töötas sellega, A.G kasutas harva. Autot koristab iga päev, kõrvalisi asju autos ei olnud. V.Gorkovi teadis pool aastat, tutvusid kinnipidamiskohas, M.Dvorkiniga tutvus kinnipidamise päeval. V.Gorkov kasutas tema teenuseid aeg-ajalt. Millega V.Gorkov tegeles, ei tundnud huvi. Kristiine keskuse juurde sõitmise põhjuse vastu huvi ei tundnud, taksojuht ei esita selliseid küsimusi, sinna ta ei sõitnud. Narva sõiduks sai 500 krooni tankimiseks, V.Gorkov veenis teda, et seekord arveldatakse täielikult. Pidi sõitma veel keegi Maksim. Tallinna tagasi tulles pidi arveldama. Keskmine summa on 500 krooni, eelmine kord sai räägitud. Esimene kord oli ka sõit Narva, kuid V.Gorkov ei suutnud arveldada. Narva sõidu eesmärki ei selgitatud. Ei arvanud, et V.Gorkov pöörduks tema poole ebaseadusliku asja ajamiseks. Narva hakkasid sõitma kell 11 hommikul. Salongis peale isiklike esemete võõraid esemeid ei olnud. Mingeid asju sisse istujad kaasa ei võtnud, muidu oleks pagasiruumi pannud. Enne Narvat peatuti ilmselt selleks, et tualetis käia. Sõitis kuhu öeldi ja peatus, see on taksojuhi töö. Peatumise ajal V.Gorkov suuri esemeid autosse ei toonud, väikseid ei märganud. Mida V.Gorkov ja M.Dvorkin Narva- Jõesuus tegid, seda ei näinud. Tanklas peatus seetõttu, et armatuuris süttis ABS tuli, oli libe, peatus. Lülitas mootori välja, ootas natuke, niiskus võis kuskile süsteemi minna. V.Gorkov sõidu eest tasuda ei jõudnud. Kuidas pakk autosse sattus, seda ei oska öelda. Kui peatati, arvas, et dokumentide kontroll, siis öeldi, et pakk autos. Kilekott ei ole nii suur asi, millele tähelepanu pöörata. Suhtles abikaasaga, saatis sõnumi, olid tülli läinud. Klientidega vist ei suhelnud, paar vastust, millal peatuda. Nägi V.Gorkovi autost väljas kellegagi rääkimas, ei pööranud tähelepanu. M.Dvorkin oli autos purjus.

Süüdistatav Vitali Gorkov seletas, et detsembris tutvus M.Dvorkiniga, kes pakkus asju, mis toodud, piiritust, müüs kallimalt edasi. Piirituse liiter 80, riided 220-300, müüs 1200 ja 1300ga. Narvast käis sigarette toomas. Tööhõiveametist saadud 900 krooniga ära ei ela. Andis jalgpalli trenni, sai seal 150-200 krooni trenni eest. Sissetulek 4000 – 5000, viimased 3 nädalat sissetulekut ei olnud üldse. Pidi aprillis ära sõitma, ema pidi talle jätma Helsingis korteri. Tallinnas öeldi, et on vaja narkootikume tuua natuke, oli nõus.

Oli vaja raha, nõustus. Gennadi teadis, et toob Narvast sigarette, pakkus, et kui tahtmist on, siis võtaks ka narkootikume ja need tuli Tallinnas panna ühte kohta. Juttu oli sellest kolm nädalat enne sõitu. Pidi viima Lasnamäe Centrumis maaalusesse garaaži, pidi saama 5000 krooni. Pidi kätte saama 60 km enne Narvat, 150 km-l oli peidik peatuse taga, sealt pidi võtma. M.Dvorkin ütles, et vaja kiiresti Narva sõita, siis leppis kokku. Narkootiline aine oli bussipeatuse taga lume sees, pakitud kaltsu sisse. Kohtueelsel menetlusel öeldud väite kohta, et puutumus narkootiliste ainetega puudub, oli tingitud sellest, et eitas kõike täielikult, nüüd on oma rikkumisest aru saanud.

Ei usalda uurimist, mõtles, et annab ütlused kohtus. A.Smirnoviga tutvus kinnipidamiskohas vanglas, teadis, et on taksojuht. M.Dvorkiniga tutvus 2009 jaanuaris kui oli Stockholmi reisil. Suhtles M.Dvorkiniga jaanuaris, veebruaris paar korda, märtsis sõitis M.Dvorkin Türki. Kohtumisel läks jutt piiritusele, oli võimalik kallimalt ära anda. Asju pakkus 2 – 3 korda, ise kandis ka neid asju. Mitu tuttavat võttis neid riideid müüki. Kristiine Statoilis oli raha küsimus või piirituse küsimus, täpselt ei mäleta enam. A.J ga peetud kõnes kasutatud väljend „normaalne” võis puudutada piiritust.

SMS M.Dvorkiniga puudutas ka piiritust, polnud raha. Narva sõideti M.Dvorkini initsiatiivil, tal oli vaja asju ajada. Võinuks sõita ka M.Dvorkinita, kuid tal oli taksojuht, kes oli võimalikest võimalustest viimane. Päev varem käis M.Dvorkini juures, leppisid sõidu kokku. Ruslan on tuttav, kes müüs Narvast toodud sigarette. R.K le ütles, et sõidab Narva sigarettide järele, R.K on eelmistest kordadest võlgu jäänud. Sigaretid olid Venemaa sigaretid, salakaup. Oli A.Smirnovile võlgu jäänud, senini võlgu, nüüd pidi tasuma 30 liitri kütuse eest 500 ja siis veel 1000.

Sõidu põhjust ei seletanud A.Smirnovile, ta on kõrvaline isik. A.Jerjomkin võib-olla teadis miks sõidab, et sigarettide järele. Sigarettide äriga tegeles Ruslan, ei saa väita, et sigaretid olid lõppenud, Ruslan talle raha ei andnud. Sõnad, et homme saab kõik olema, on nii väike fraas, et ei oska tähendust öelda. Sõitma hakkasid kella 11 paiku, sõitsid Sillamäel kaupluse juurde, M.Dvorkin ajas oma asju, siis laskis sõita ühika juurde. Sigarette ei saanud, öeldi, et piiri taga on raskusi. Narvas viibimise ajal keegi asju autosse ei toonud.

Istus ees kõrvalistmel. Narva-Jõesuus isikud ei olnud tema tuttavad, need aitasid M.Dvorkinil tuttavat leida. Olerexi tanklas jäi auto seisma seetõttu, et A.Smirnovi auto ei olnud normaalne. Patrullautot nad ei jälginud. Kui politsei neid kinni pidas ja klaas puruks löödi, siis võttis paki jopest välja ja viskas taha. M.Dvorkin magas tagasiteel.

Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud JDseletas, et oli Maksim Dvorkiniga abielus, lahutus võis olla 2 aastat tagasi. 03.10.2007 jäi töölt tulekuga hiljemaks. M.Dvorkin hakkas teda provotseerima ja lõi lahtise käega näkku. Oli kodus, Ed.Vilde 88-62 korteris, köögis. M.Dvorkinilt tulid süüdistused, et lapse riided on triikimata, pesu pesemata, toit valmistamata. Püüdis mitte välja teha ja pesi nõusid, poeg oli kõrval, poeg oli sel ajal 13 aastane. M.Dvorkin tuli tema juurde ja lõi vasakule poole näkku vastu põske. Löök tekitas valu. Helistas politseisse, järgmine päev läks arsti juurde. Tervisekahjustust ilmselt ei tuvastatud, oli põrutus. M.Dvorkin võis vanglast vabaneda 2008 suvel, elas tema juures korteris. Lahutus oli kohtu kaudu, mingeid vaidlusi ei olnud, M.Dvorkin oli nõus. Lahutus võis olla ka 2007, ei oska öelda, dokument on olemas. Mehe ja naise suhteid ei olnud juba ammu. Ei tunne end süüdi, kodu oli alati korras. Nüüdseks on andestanud, omavahel ei suhtle. Võtsid laenu

300 000 krooni, see on suuremas osas tasumata. Ühist majapidamist ei olnud, igaüks sõi oma toitu. Korter kuulub temale, M.Dvorkin lahkus peagi pärast seda intsidenti. Kuhu läks, seda ei tea. M.Dvorkin kandis ehteid, kell, kaelas kett, ehk ka käevõru-kett, sõrmuseid võis olla. M.Dvorkinile meeldivad ehted. Enda ehteid talle andnud ei ole.

Kohtuistungil kolmanda isikuna üle kuulatud A G seletas, et süüdistatavatest tunneb Alexey Smirnovi viis ja pool aastat, elasid koos. A.Smirnov töötas taksojuhina, alguses oli sissetulek

10 000 krooni ringis, hiljem 6000, 8000. Palka sai A.Smirnov sularahas. Temal endal on kaks pangakontot, üks SEB pangas, teine Swedbankis. On töötanud ühes ettevõttes 16 aastat, saab palka ja lapsetoetust. Kui A.Smirnov teenis, siis maksis oma kontodelt A.Smirnovi eest elatisraha, trahve, arveid. A.Smirnov andis raha igakuiselt, alguses rohkem, hiljem vähem. Tema enda sissetulekud on 8000 kuni 10 000, on olnud ka 12 000. Pani raha ka kõrvale. 2009 oktoobris võttis välja raha auto ostmiseks, et A.Smirnovile tööauto osta. Kust A.Smirnov auto ostis, ei oska öelda. Enamasti kasutas autot A.Smirnov, ise käis 2-3 korda tööl, A.Smirnov tuli vastu ja juhtis ise, kartis ise sõita kui olid suured lumehanged. Auto on registreeritud tema nimele, sest tema raha eest ostetud. Kui ARKi andmetel on registreerimistunnistus välja antud 2010 aastal, siis ehk võttis A.Smirnovi kasutajana maha ja siis anti uus registreerimistunnistus. A.Smirnov ei tulnud nädal aega koju, oli purjus. See tüütas ära, otsustas lahku minna. See oli kaks-kolm nädalat enne kinnipidamist. Kogus auto ostmiseks kaks aastat raha, tahab, et auto tagastatakse temale. Auto kasutaja oli enamasti A.Smirnov, kuid nad elasid koos.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Andrus Kull seletas, et töötab Põhja Prefektuuri Narkokuritegude talituses erimenetlejana. Süüdistatavatest on kokku puutunud Maksim Dvorkiniga. 10.06.2008 oli XXXoleva korteri läbiotsimisel ja kuulis, et keegi on ukse taga ja paneb võtit lukuauku. Kutsus kellegi juurde ja ootasid kuni uks avati ning pidasid M.Dvorkini kinni. M.Dvorkin väitis, et ta elab seal. Pärast läbiotsimist läksid M.Dvorkini juhatusel M.Dvorkini auto juurde, mis oli pargitud eemale Grossi poe ette. Pärast seda enam

M.Dvorkiniga ei tegelenud. Korterist leiti suurem kogus narkootilist ainet, arvas, et tegemist oli amfetamiiniga, hiljem selgus, et metamfetamiiniga.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud S Š seletas, et tunneb Maksim Dvorkinit umbes 10 aastat, algselt olid suhted sõbralikud, alates 2008 aasta jaanuarist elasid koos. M.Dvorkin töötas kuskil, kuid ei tundnud huvi kus töötas ja kui palju palka sai. M.Dvorkin andis talle rahalisi vahendeid erinevateks kuludeks. Elasid koos temale kuuluvas korteris XXX . XXXkorter kuulus M.Dvorkinile ja M.Dvorkin hoidis seal oma asju. Ise on selles korteris paar korda käinud, hoidis seal oma jalgratast. Sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX ostis endine elukaaslane Nikolai Zaenchuk vist 2007 aasta suvel umbes 10 000 € eest. Andis seda kasutada M.Dvorkinile, see oli nende auto. Omanikuna registreeriti isa, siis teda, lõpuks kasutajana ka M.Dvorkin. Algselt oli omanikuna märgitud N.Zaenchuk, hiljem kirjutati ümber isa, Sergei Š nimele. Sõidukit kasutas ühiselt M.Dvorkiniga. Liikluskindlustuse, tankimise ja remondi eest tasusid koos. Kui M.Dvorkin vahi alt vabanes, siis jätkasid kooselu. Käisid koos Türgist kaupa toomas tellimiste järgi. Sellest oli sissetulekut umbes 20 000 krooni kuus. Kommunaalkuludeks kulub umbes 3000 krooni kuus, kui palju läheb söögile, seda ei oska öelda, sest lapsele kulub samuti raha. Milleks säästa, sest raha on kogu aeg käibes, käib siiani Istanbulis. M.Dvorkini asjad olid teises kohas, sest ei teadnud millal endine mees võib Soomest tagasi tulla. M.Dvorkini isikut tõendavad dokumendid olid tema juures. Alguses hoidis M.Dvorkin oma asju temale kuuluvas Rapla tänava korteris, kuid neil oli kahepeale ainult üks auto ja M.Dvorkin kolis lähemale. Alguses otsisid korterit samas majas, kuid ei leidnud. Autot parkisid kaupluse juures, sest maja juures ei olnud kohta. Kaelakett oli tema oma, tellis selle omast kullast tuttava juveliiri käest. Leidis kodust üles ka kviitungi. Andis ketti kanda M.Dvorkinile, kandsid vaheldumisi. Andis kanda M.Dvorkinile siis kui tulid koos Türgist 09 märtsil. Käisid Türgis koos tuttavatega Julia ja Viktoriga 06.03.2010 kuni 09.03.2010. M.Dvorkini tuttavatest teab seda, et tuli üks tuttav Narvast ja jäi M.Dvorkini korterisse.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Viktor B selgitas, et M.Dvorkinilt ära võetud käevõru kuulub temale. 2009 aastal tellis selle tegemise juveliirilt, see tehti 2009 aasta märtsis. Tal oli raha vaja ning laenas M.Dvorkinilt 5000 krooni, andes käevõru M.Dvorkinile tagatiseks 2010 aasta märtsis. Raha ei ole senini tagastanud. On koos M.Dvorkiniga Türgis käinud kauba järel, et seda siin müüa. Leidis käevõru kohta üles kviitungi ja tõi juveliirilt esimese eksemplari, mille peab tagastama. M.Dvorkin kasutas seda käevõru, kuid see ei kuulunud M.Dvorkinile ja soovib seda saada tagasi. M.Dvorkin on rääkinud, et ei ole tööd saanud ja seda eelkõige kriminaalse mineviku tõttu. Käevõru äravõtmisest sai teada mõned päevad pärast M.Dvorkini kinnipidamist ja pöördus S.Š poole, et see kaitsja kaudu tunneks huvi käevõru tagasisaamise kohta. Ise uurijaga ühendust võtnud ei ole, ei ole esitanud ka taotlusi. Juveliirile maksis 9000 vist, kviitungit tasumise kohta ei ole. M.Dvorkinilt laenu võtmist ei ole vormistanud, tagatise andmist samuti.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Sergei Š seletas, et süüdistatavatest teab Maksim Dvorkinit. Tütar S Š palus sõiduauto BMW ümber vormistada tema nimele. Mõne aja pärast vormistati M.Dvorkin kas omanikuks või kaasomanikuks. Sõiduk võis olla BMW seitsmes mudel. See võis olla 2008 aastal, sõiduk kuulus Nikolai Zaenchukile. M.Dvorkini nimele vormistamine toimus mõned kuud pärast esimest registreerimist Saue ARKis, kus sai kokku M.Dvorkiniga. Tütar ei põhjendanud miks peab M.Dvorkin olema kasutaja. Ise ta sõidukit kasutanud ei ole. Tütrega suhtleb harva, sellele, kas tütrel on kuldehteid, ta tähelepanu pööranud ei ole. Kui palju sõiduk maksis, seda ei tea, kuid eeldab, et sõiduk oli kallis. Sõiduki kohta öeldi, et osteti Leedust. Sõiduki registreerimistunnistust on näinud ühe korra, ilmselt oli M.Dvorkin märgitud kasutajana, kindel ei ole. Sõiduki eest ta raha ei ole saanud, ka tütar ei ole saanud. Soovib auto tagastamist juhul, kui sõiduk ei ole seotud millegi kriminaalsega. Eeldab, et sõiduki eest maksis N.Zaenchuk, käis koos N.Zaenchukiga sõidukit vormistamas, tema vormistati omanikuks, N.Zaenchuk kasutajaks. Sõiduk oli vormistatud tema nimele, kuid ta ei ole seda ostnud ega vallanud, ilmselt on omanikuks N.Zaenchuk.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja SJ seletas, et süüdistatavatest tunneb Maksim Dvorkinit. XXXkorteri kohta arvab, et M.Dvorkin ilmselt üüris seal korterit. 2008 aastal leiti sellest korterist ka tema isiklikke dokumente. Kui pikalt M.Dvorkin seda korterit kasutas, ei oska öelda, oli seal harva, mõnikord ööbis. Korter oli kolmetoaline, M.Dvorkin kasutas vist viimast tuba. Korteris olid jalgrattad paremal pool. Ise käis seal ümber riietumas, mõnikord ka ööbis seal kui M.Dvorkin seal oli. Oli M.Dvorkiniga telefoniühenduses ja kui M.Dvorkin ütles, et ööbib seal, siis käis ka seal ööbimas. Muidu ööbis oma töökohal. Mööblist ei mäleta midagi, ise käis kõigis ruumides. Seal oli kõik lahti ühendatud ja köögis sai vaid vett juua ja korteris ööbida. Oli M.Dvorkiniga juttu remondist selles korteris, kuid sel ajal oli tal teine töö. Sõlmis kaabeltelevisiooni lepingu, sest kui oleks seal remonti teinud, oleks televiisorit vaadanud. Korteri võtmed olid M.Dvorkinil. Kas M.Dvorkin töötas või mitte, seda ei tea, samuti ei tea M.Dvorkini sissetulekut. Teab, et M.Dvorkin kasutas Sveta autot. Teisi isikuid selles korteris näinud ei ole. Ei ole korteris näinud narkootilisi aineid ega narkootilise aine käitlemisele viitavaid esemeid. S.G it teab üldjoontes, istusid ühes vanglas. Vladimir Žuljakovi ei tea. See korter vajas kapitaalremonti, santehnika oli katki, alaliselt elada poleks seal saanud. M.Dvorkini tervise kohta teab vaid seda, et tal oli kätel kuiv nahk. M.Dvorkinile ta raha laenanud ei ole. Ise kasutas sõidukina Mercedes Benz, XXX korterisse minnes jättis auto kaupluse juurde kui kohta oli. M.Dvorkin ise elas sel ajal Sveta juures seal lähedal piirkonnas. Ehetest on M.Dvorkinil näinud kaelas ketti.

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud MI seletas, et süüdistatavatest tunneb Vladimir Žuljakovi. Töötasid koos ühes ettevõttes kas 2003 või 2005 aastal. Üüris V.Žuljakovile oma garaaži Lasnamäel XXX kuskil 2007 aasta suvel. Garaažis temale kuuluvaid esemeid ei olnud. V.Žuljakovile oli garaaži vaja vist isiklike asjade hoidmiseks ja V.Žuljakov kasutas seda vist kaks aastat. Ise ta selle aja jooksul garaažis käinud ei ole. V.Žuljakov maksis renti

500 krooni kuus, raha maksmine toimus iga kahe kuu tagant tema maja juures. Leping oli suuline.

Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid:

Tõendid kriminaalasjas nr 07231702638

• SA PER Mustamäe Korpuse Erakorralise Meditsiini Üksuse patsiendikaart nr 52030, mille kohaselt on JDpöördunud meditsiiniasutusse 04.10.2007 kell 09.49. Arstlik läbivaatus algas kell 10.05, patsient lahkus kell 10.10. Kaebusena on märgitud: sai löögi vastu nägu, soovib fikseerida vigastust. Trauma kirjeldusena on märgitud: saanud löögi vastu vasakut põske. Objektiivne staatus: väliselt trauma tunnuseid pole. Kaebab subjektiivselt valu vasakul põsel ja eeshammaste sild-proteesi katkiminekut. Kaasuv haigus: kood T00.9, välispõhjus: kood Y07.0 (t/l 10-12, 14-15)

Tõendid kriminaalasjas nr 08230109075

• 10.06.2008 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt toimetati läbiotsimist Vladimir Žuljakovi kasutuses olnud sõiduautos Mercedes Benz C200 Kompressor registreerimismärgiga XXX. Sõiduki kindalaekast leiti musta värvi riidest vutlar, milles olid üks võtmekimp nelja metallist võtmega, üks võtmekimp kolme metallist võtmega, üks võtmekimp suure ümara võtme ja kahe metallist võtmega, üks võtmekimp kolme metallist võtmega, üks metallist võtmehoidja, ümar magnetvõti, üks võtmekimp ümara magnetvõtme ja kahe metallist võtme ning võtmehoidjaga, sinised dokumendikaaned, mille vahel sõiduki registreerimistunnistus EB634179, liikluskindlustuse poliis, valget värvi magnet-uksekaart, keskkonsoolist mobiiltelefon Nokia EMT kaardiga. (kd 1 t/l 7-9)

• 10.06.2008 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt toimetati läbiotsimist korteris XXXTallinnas. Korterist leiti: vannitoa vastas asuvast toast põrandale laotatud paberi pealt valge kristalne aine, samast toast paremalt ukse tagant lükandustega kapist alumiselt riiulilt kohver, milles prügikott 2 pakendiga valge pulbrilise ainega, samast kapist teiselt riiulilt vaakummasin ja elektronkaal valge aine jääkidega, alumiselt riiulilt kohvrist musta värvi kilekott tundmatu pulbrilise ainega, kolmandalt riiulilt kilekotid, teiselt riiulilt pappkarp, milles kummikindad, sõel, plastikust sinine kulp valge aine jääkidega, mõõtskaalaga kann, plastikust kauss kaanega, samast toast ukse vastas seina äärest valge kott, milles plastikust mõõtekann ja kristalne aine, samast toast valge koti peal hall ämber valge aine jääkidega, respiraator, kaks kummikinnast, sinine sõel aine jääkidega, hari, kühvel, köögi rõdult spordikott, milles kaks musta plastkotti, milledes omakorda kasutatud vaakumpakendid, kummikindad, respiraatorid, elutoas diivani külje pealt pruun pappkarp, milles sõel, 3 elektriveskit, kartulikoorimisnuga, 2 musta kilekotti, milledest ühes valge aine jäägid, hambahari valge aine jääkidega, elutoast põrandalt plastkarp, milles valge kristalne pulber, valge kauss, milles jahvatatud pulber, esikust kapi pealt kuldset värvi võti ja võtmekimp 3 võtmega, Elcoteq sissepääsuluba Vladimir Žuljakovi nimele. (kd 1 t/l 11-13)

• 10.06.2008 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt toimetati läbiotsimist Vladimir Žuljakovi kasutuses olevast garaažiboksist nr 69 XXX Tallinnas. Läbiotsimise käigus võeti ära V.Žuljakovi poolt vabatahtlikult välja antud vasakpoolsest raudkapist alumisest osast: üks suur kilekott, milles omakorda kaks musta väiksemat kilekotti. Ühes väiksemas kilekotis kilekott kirjaga A ja O Alati odav, milles 5 pruuni värvi tahke aine tahvlit, osaliselt pakendatud kilesse ja teipi. Kahes väiksemas kilekotis 13 tervet pruuni värvi tahke aine tahvlit ja teises kilekotis 21 pruuni värvi tahke aine tahvlitükki. Üks suur musta värvi kilekott, milles punast värvi spordikott, milles omakorda 17 pruuni teipi ja 2 valgesse teipi pakendatud pakki. Suur musta värvi kilekott, milles punase-musta kirju spordikott kirjaga Backar, milles omakorda ajaleht Narva 01.05.2008 ja 17 pruuni teipi ja 9 valgesse teipi pakendatud pakki. Läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: vasakpoolsest alumisest raudkapist sinist värvi kummikinnas ja valget värvi töökinnas, vasakpoolsest ülemisest raudkapist 2 sinist värvi kummikinnast, 3 musta värvi töökinnast, 9 sinist värvi kilesussi, vasakpoolse raudkapi pealt Panasonic pappkarbist kaks tühja kilepakendit valge pulbrilise aine jääkidega, parempoolsest alumisest raudkapist suur musta värvi kilekott, milles kilekottide, kilepakendite ja teipide jäätmed, parempoolse raudkapi ülemisest kapist elektrooniline kaal Cas Computing Scale, parempoolsest ülemisest raudkapist plastkanister kirjaga Kemetyl T- T-Sommar, mis poolenisti täidetud kollast värvi vedelikuga, parempoolsest ülemisest raudkapist kilekott kirjaga Selver, milles 8 pappkarpi kirjaga Frischhaltefolie ja karp Tuorekelmu, vasakpoolse kapi kõrvalt maast kasutatud toidukilerull, parempoolse raudkapi otsast valge kaitseülikond, parempoolsest ülemisest raudkapist pruun pappkast, milles suurem kogus vaakumkilekotte, suurte musta värvi kilekottide rull ja kaks rulli pruuni kileteipi. (kd 1 t/l 16-19)

• 10.06.2008 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt toimetati läbiotsimist garaažiboksis nr 276 XXX Tallinnas. Läbiotsimisel leiti: garaaži tagumise seina äärest mustas kilekotis reisikohver kirjaga Touch Wood, milles 3 pakki mõõtmetega 15 cm x 15 cm, mis mähitud pruuni värvi teipi ja pakk mõõtmetega 15 cm x 25 cm, mis mähitud pruuni värvi teipi. Sama seina äärest papist karbist 600 plastikust kilekotti ja 21 suuremat minigrip kilekotti, toidukilerull, musta värvi kinnas, 2 pruuni kinnast ja kaks musta-punase kirjut kinnast kirjaga Guide, toru pealt pruun pappkarp, milles hulgaliselt tühjasid minigrip-kilekotte, samuti pruun teibirull kirjaga Tesa, sama seina äärest vasakult nurgast pruunist pappkarbist kilepakend kirjaga vascy, rohelise kaanega plastiktops, milles valge tükkis aine, käärid, 2 paberinuga, pruun teibirull, garaaži paremas seinas 2 musta värvi kilekotti, milles hulgaliselt tühjasid kasutatud kilepakendeid. Samas seina äärest autorehvide seest 4 kilekotti, milles hulgaliselt kasutatud kilepakendeid, millest ühes kollast värvi kummikinnas. (kd 1 t/l 20-22)

• 10.06.2008 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt toimetati läbiotsimist V.Žuljakovi kasutatavas eluruumis XXXTallinnas. Läbiotsimisel võeti ära V.Žuljakovi poolt vabatahtlikult välja antud: paremat kätt asuvast toast riidekapist spordikott kirjaga Direction, milles 2 musta värvi kilekotti, milles kummaski 5 vaakumpakendisse pakendatud pakki. Leiti ja võeti ära köögist kaualt 2 ajalehte mässitud pruuni värvi tahke aine tükki, köögist tumba alt DVD karbist sularaha 103 x 500 krooni, 2 x 500 €, 1 x 100 €, 1 x 50 €, tumba alt DVD ümbris Dnevnoi Dozor kleeplindiga, koridori sisenedes paremat kätt toast akna alt plastikust korvist tühi plastikust joogipudel Ponerrade, koridori sisenedes paremat kätt toast jalgratta pealt aluspüksid, koridori sisenedes paremat kätt toast kapi pealt respiraator ja lusikas pulbrilise aine jääkidega, paremat kätt toast riidekapist suur rohelist värvi kilekott, 2 musta värvi teibiga kilekotti, koridori sisenedes paremat kätt toast riidekapist peegel tundmatu pulbrilise aine jääkidega, mis pulbrilise aine jääkidega kotis, kilekotis hulgaliselt läbipaistvaid kilekotte, koridori sisenedes otse ees olevast parempoolsest toast riidekapist ülemiselt riiulilt vaakumpakend valge pulbrilise ainega, koridori sisenedes otse ees olevast parempoolsest toast riidekapist ülemiselt riiulilt elektriline jahvataja pulbrilise aine jääkidega, koridori sisenedes otse ees olevast parempoolsest toast riidekapist ülemiselt riiulilt vaakumpakendaja Severin Folio, koridori sisenedes otse ees parempoolsest toast sektsioonkapi pealt 5 sim-kaardi ümbrist, otse ees parempoolsest toast sektsioonkapi ülemiselt riiulilt Vene Föderatsiooni pass Maksim Dvorkini nimele, ID kaart Maksim Dvorkini nimele, EV pass SJnimele, koridori sisenedes otse ees olevast parempoolsest toast sektsioonkapi pealt Starman arve SJnimele, sektsioonkapi ülemiselt riiulilt mustast rahakotist 5 x 500 krooni, samast toast riidekapist 2 tühja kilekotti pulbrilise aine jääkidega, 22 vaakumpaki äralõigatud serva pulbrilise aine jääkidega, riidekapi ülemiselt riiulilt 3 teibirulli, sektsiooni aknapoolsest ülemisest kapist kollast värvi kummikinnas, kaks valget töökinnast, respiraator, laualt mobiiltelefon LG KG288, milles sim-kaart puudub, rebitud äärtega ruuduline paberileht nime ja numbritega, võtmekimp, milles musta värvi signalisatsioonipult, plastikust peaga seifivõti, musta plastikust peaga võti Mercedes logoga ja ristkülikukujuline võtmehoidja, sõiduki Marcedes Benz 300 E registreerimismärgiga 065ANZ registreerimistunnistus, otsus väärteoasjas SJnimele, 2 maksekorraldust SJnimele, AS Eesti Statoil arve 06.06.2008, 2 Salva kindlustuspoliisi sõidukile Mercedes Benz 300 E registreerimismärgiga 065ANZ, koridoris riidekapi ukse küljest rippuvast jope taskust võtmekimp magnetvõtme ja kahe võtmega, võtmekimp 2 magnetvõtme ja 3 võtmega, koridoris riidekapist sulejope taskust Elioni kõnekaart, riidekapist kohvrist tühjad vaakumkilekotid, köögist laualt tuhatoosist sigaretikoni Marlboro ja sigaretikoni Parlament, WCst metalltopsist sigaretikoni More Light, sigaretikoni Bond Street, sigaretikoni L&M, vannitoast kraanikausi ääre pealt punast värvi varrega hambahari Blend a med, roheline hambahari Colgate, kaks kasutatud Bic advance žiletti, koridori sisenedes otse ees olevast parempoolsest toast sektsioonkapist karbi seest kohtumääruse ärakiri tsiviilasjas 2-07-41549 (15.10.2007 JDja Maksim Dvorkini asjas, neli fotot numbritega, kaks lõputunnistust Maksim Dvorkini nimele, vabastamistõend Vanglast Maksim Dvorkini nimele, id-kaardi koodid Maksim Dvorkini nimele, id-kaardi paberümbris Maksim Dvorkini nimele, kaks dokumendifotot. (kd 1 t/l 24- 28)

• 10.06.2008 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt toimetati läbiotsimist Retke tee 11 GÜ boksis nr 51. Garaažist leiti: oranži värvi registreerimismärgita Trike pagasiruumist Motoshow 2008 nimesilt nimega Boriss Adel, parema seina äärest maast United Motorsi arve, tagumise seina äärest maast kaks musta värvi kilest prügikotti, milledes tühjad minigrip kilekotid, lahti lõigatud halli värvi teibist pakendid, läbipaistvast kilest lahti rebitud ja lõigatud pakendid, kasutatud kummikindad, pruuni värvi teibist lahti lõigatud pakendid, vasakus nurgas laualt kaks toidukile rulli, ventilatsioonišahtist kilekotti pakitud pruuni värvi kokkupressitud aine ja fooliumpaberi tükk, tagumise seina äärest maast 3 suurt kotti valge kristalse ainega, millel ühel silt valemiga Mg SO4, 7 H2O, nettokaal 35 kg, paremast esimesest nurgast 6 valget suitsukoni ja neli pruuni suitsukoni. (kd 1 t/l 30-32)

• 10.06.2008 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtuvalt toimetati läbiotsimist Maksim Dvorkini kasutuses olevas sõiduautos BMW 530D registreerimismärgiga XXX. Läbiotsimisel leiti: juhi kõrvalistuja uksesahtlist A4 paber, koopia Hansapanga maksekorraldusest SJnimelt, kindalaekast 3 liikluskindlustuse tavalepingut ja sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus. (kd 1 t/l 34-35)

• 13.06.2008 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi: Vladimir Žuljakovi juurest kinnipidamisel ära võetud: mobiiltelefoni Nokia Navigator koos Tele2 kõnekaardiga, Elioni 100 kroonist kõnekaarti, Hansapanga deebetkaarti V.Žuljakovi nimele, sularaha 1595 krooni ja 100 Tšehhi krooni, nahkvutlarit Mercedes Benz logoga autovõtmega; Maksim Dvorkini juurest kinnipidamisel leitud ja ära võetud esemeid:

mobiiltelefoni Nokia 3310 koos kõnekaardiga, mobiiltelefoni Sony Ericsson koos kõnekaardiga, sõiduki BMW võtit koos väiksema võtme ja puldiga, sularaha 564 krooni; Sergei G i kinnipidamisel ära võetud ja leitud esemeid: mobiiltelefoni Nokia 880d koos Tele2 kõnekaardiga, ruudulist märkmepaberit numbrite ja kirjetega; Vladimir Žuljakovi kasutuses olnud sõiduautost Mercedes Benz C200 registreerimismärgiga XXX leitud ja äravõetud esemeid: musta värvi vutlarit kirjaga Fujitsu Computers Siemens, milles neli metallist võtit, võtmekimp kolme metallist võtmega, võtmekimp ühe suure ja kahe väiksema võtmega, võtmekimp kolme võtmega, metallist võtmehoidja ümara rohelise magnetvõtmega, võtmekimp ümara magnetvõtme, metallist võtme ja võtmehoidjaga Catedral de Mallorca; sinist värvi dokumendikaasi kleebisega The Dog, milliste vahel sõiduki registreerimistunnistus sõiduautole Mercedes Benz C200 kompressor registreerimismärgiga XXX, Central Europe liikluskindlustuse poliis samale sõidukile ja valget värvi magnetuksekaart, mobiiltelefoni Nokia 1200 koos kõnekaardiga.

Vladimir Žuljakovi elukohast XXXTallinnas leitud ja äravõetud esemeid: põrandalt laotatud paberi pealt valget kristalset ainet; kohvrit, milles prügikott kahe pakendiga valge pulbrilise ainega, vaakummasinat Vascy, elaktroonilist kaalu pulbrilise aine jääkidega, kohvrist musta värvi kilekotti pulbrilise ainega, kilekotte, pappkarpi paki kummikinnaste, sõela, plastikust sinise kulbiga valge aine jääkidega, mõõtskaalaga kannu, plastikust köögikombaini kaussi kaanega; valget värvi kotti plastikust mõõtekannu ja valge kristalse ainega; halli värvi ämbrit valge pulbrilise aine jääkidega, milles respiraator, kaks kollast kummikinnast, sinisest plastikust sõel valge pulbrilise aine jääkidega, hari ja kühvel; spordikotti kirjaga NorthBridge, milles kaks suurt musta plastkotti, milledes hulgaliselt kasutatud vaakumpakendeid, kummikindaid ja respiraatoreid; pruuni värvi pappkarpi, milles sõel, kolm elektriveskit, kartulikoorimisnuga, kaks musta kilekotti, milledest ühes valge pulbrilise aine jäägid ja hambahari valge pulbrilise aine jääkidega; plastikust karpi mõõtmetega 40 x 30 x 25 cm, milles valge pulbriline aine ja valge kauss jahvatatud pulbrilise ainega; kuldset värvi võtit ja võtmekimpu 3 võtmega ning Elcoteq sissepääsu kaarti Vladimir Žuljakovi nimele, sülearvutit HP Paviljon koos laadija ja mälupulgaga.

Vladimir Žuljakovi kasutuses olnud garaažist XXX boks 69 Tallinnas leitud ja ära võetud: suurt musta kilekotti, milles omakorda 2 väiksemat. Ühes kilekott kirjaga A ja O Alati Odav, milles viis pruuni värvi tahke aine tahvlit osaliselt kile ja teibi sisse pakendatuna, teises väikses kotis 13 tervet pruuni värvi tahke aine tahvlit ja teises kilekotis

21 pruuni värvi tahke aine tükki; suurt musta kilekotti, milles punane spordikott, milles 17 pruuni teipi ja 2 valgesse teipi pakendatud pakki ja läbipaistev kilekott; suurt musta kilekotti, milles musta-punase kirju spordikott kirjaga Backar, milles ajaleht Narva 01.05.2008 ja 17 pruuni teipi ja 9 valgesse teipi pakendatud pakki; sinist värvi kummikinnas ja valge riidest töökinnas, kaks sinist kummikinnast, kolm riidest musta töökinnast, üheksa kummiga kinnitatud sinist kilesussi; Panasonic pappkarpis kaks tühja pakendit valge pulbrilise aine jääkidega; suur must kilekott kilekottide, kilepakendite ja teipide jäätmetega; elektrooniline kaal CAS Computing Seak, plastkanister kirjaga Kemety T-T-Sommon, täidetud kollase vedelikuga; kilekott Selver 8 pappkarbiga kirjaga Frishhattetone ja üks karp kirjaga Tuorekelmu, kasutatud toidukilerull, pruun pappkarp suurema koguse vaakumkilekottidega, suurte mustade kilekottide rulli ja kahe pruuni kileteibiga.

Vladimir Žuljakovi kasutuses olevast garaažist XXX boks 276 Tallinnas leitud ja äravõetud esemeid: reisikohvrit Touch Wood, milles pruuni teipi mässitud kolm pakki mõõtmetega 15 x 15 cm ja üks pakk mõõtmetega 15 x 25 cm, papist karpi 600 plastikkilekotiga ja 21 suurema minigrip kilekotiga, toidukilerulliga, ühe musta värvi, kahe pruuni värvi ja kahe musta-punase kirju Guide kirjaga kindaga, pruuni pappkarpi tühjade minigrip kilekottidega, pruuni kileteibirulli Tesa, pruuni pappkarpi kilepakendiga Vacsy, rohelise kaanega topsiga, milles valge tükkis aine, kääridega, kahe paberinoa ja pruuni kileteibirulliga; kahte kilekotti kilepakenditega ja milles ühes kollane kummikinnas.

Vladimir Žuljakovi kasutuses olnud korterist XXXTallinnas leitud ja äravõetud esemeid: musta-halli kirjut spordikotti DIReCTION kahe musta kilekotiga, milledes kummaski 5 vaakumpakendisse pakendatud pakki, köögist laualt 2 ajalehte mässitud pruuni tahke aine tükki; köögist tumba alt DVD karbist sularaha 51 500 krooni, 1150 eurot, samast kohast leitud DVD ümbrist Dnevnoi Dozor kleeplindiga; plastikust tühja joogipudelit Ponerrade, toast jalgrattalt leitud aluspükse Hey There Pal, kapi pealt respiraatorit ja lusikat pulbrilise aine jääkidega, peeglit pulbrilise aine jääkidega, milline paigutatud musta kilekotti pulbrilise aine jääkidega, kus hulgaliselt läbipaistvaid kilekotte, suurt rohelist kilekotti, mis on sõlmitud ja sõlme juurest katki rebitud ja kahte musta tühja kilekotti, toast riidekapist vaakumpakendit valge pulbrilise aine jääkidega, elektrilist jahvatajat valge pulbrilise aine jääkidega, vaakumpakendajat Severin Folio, viite sim-kaardi ümbrist, Venemaa passi Maksim Dvorkini nimele, ID kaarti Maksim Dvorkini nimele, välismaalase passi SJnimele, ID kaarti SJnimele, Starman arvet SJnimele, mustast rahakotist sularaha 2500 krooni, riidekapist kahte tühja kilekotti pulbrilise aine jääkidega, riidekapist 22 tühja kilekotti pulbrilise aine jääkidega, riidekapist 3 teibirulli, sektsioonkapist kollast kummikinnast, kahte valget töökinnast, respiraatorit, Tele2 sim-kaarti, mobiiltelefoni LG KG288, milles kaart puudub, rebitud ruudulist paberilehte nime ja numbritega, võtmekimpu musta signalisatsioonipuldiga, musta plastikust peaga seifivõtmega, musta plastikust peaga Mercedes logoga võtmega ja võtmehoidjaga, sõiduki registreerimistunnistust sõidukile Mercedes Benz 300 E registreerimismärgiga 065 ANZ, otsust väärteoasjas SJnimele, kahte Hansapanga maksekorraldust SJnimelt, AS Eesti Statoil arvet, kahte Salva kindlustuspoliisi sõidukile Mercedes Benz 300 E registreerimismärgiga 065 ANZ, võtmekimpu magnetvõtme ja kahe tavalise võtmega ning võtmekimpu kahe magnetvõtme ja kolme tavalise võtmega, Elioni 50 kõnekaarti, koridori riidekapist mustast kohvrist tühjasid vaakumkilekotte, köögist tuhatoosist sigaretikoni Marlboro, sigaretikoni Parlament;

WCst sigaretikoni More Light ja sigaretikoni Bond Street, sigaretikoni L&M; vannitoast punast hambaharja Blend-a-Med; rohelise-valget hambaharja Colgate, kahte sinist värvi kasutatud žiletti BIC Advance, kohtumäärust tsiviilasjas 2-07-41549 (15.10.2007) JDja Maksim Dvorkini nimele, nelja fotot, kahte lõputunnistust Maksim Dvorkini nimele, Vangla vabastamistõendit Maksim Dvorkini nimele, Maksim Dvorkini ID kaardi koode, ID kaardi paberümbrist, kahte dokumenifotot. Sergei G i kasutusest olnud garaažist XXXboksist 51 Tallinnas leitud ja äravõetud esemeid:

Motoshow 2008 nimesilti Boriss Adel; United Motors arvet 13.09.2007 ja kviitungit raha maksmise kohta summas 2593,50; kahte musta värvi prügikotti tühjade minigrip kilekottide, pakendite, kummikinnaste ja pruuni teibist lahti lõigatud pakenditega; kahte toidukile rulli; ventilatsioonišahtist leitud kilekotti pakitud pruuni värvi kokkupressitud aine ja fooliumpaberi tükiga; põrandalt leitud kolme suurt kotti valge kristalse ainega, kirjaga MgSO4 7 H2O Магний Сернокислый 7-водный; nurgast seitset valget ja nelja pruuni suitsukoni.

Maksim Dvorkini kasutuses olnud sõidukist BMW 530D registreerimismärgiga XXX leitud ja äravõetud esemeid: koopiat Hansapanga maksekorraldusest SJnimelt, kolme liikluskindlustuse tavalepingu poliisi. (kd 1 t/l 36-40, fotod t/l 41-109)

• 09.07.2008 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-790A-08/3183 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud: kahes kilepakendis olev valge pulber massiga kokku 1283 g sisaldab 31% metamfetamiini (sulfaadina), seega on pulbris 299,5 g metamfetamiini ( XXX 66-27, pakend 2); 19s teibiga mähitud kilepakendis (mis on spordikotis) olev valge pulber massiga kokku 8256 g sisaldab 52% metamfetamiini (sulfaadina), seega on pulbris 3233 g metamfetamiini (Laine 19, garaažiboks nr 69, pakend 2); 26s teibiga mähitud kilepakendis (mis on spordikotis) olev valge pulber massiga kokku 16 461 g sisaldab 55% metamfetamiini (sulfaadina), seega on pulbris 6817 g metamfetamiini (Laine 19, garaažiboks nr 69, pakend 3); neljas teibiga mähitud kilepakendis (mis on reisikohvris) olev valge pulber massiga kokku 1895 g sisaldab 59% metamfetamiini (sulfaadina), seega oli pulbris 841,9 g metamfetamiini ( XXX , garaažiboks nr 276, pakend 1); valges kilekotis (mis on mustas kilekotis) olevad viis pruuni värvi aine briketti massiga kokku 1299 g ning mustas kilekotis olevad 13 pruuni aine tahvlit ja 21 pruuni aine tükki massiga kokku 3913 g on kanepist valmistatud hašiš (Laine 19, garaažiboks nr 69, pakend 1). (kd 1 t/l 116-117)

• 31.07.2008 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-790B-08/3183 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele: 1. valge kristalne aine ( XXX 66-27, pakend 1) narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei sisalda, tegemist on magneesiumsulfaadiga, 2. valge pulbriline aine ( XXX 66-

27, pakend 5) narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei sisalda; 3. kummikindaid (pakend oli avamata) ei uuritud, sõelal, kulbil, kannul ja kaanega plastkausil ( XXX 66-27, pakend 7) leidub metamfetamiini jälgi, 4. valge kristalne aine ( XXX 66-27, pakend 8) narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei sisalda ja plastkannul narkootiliste/prühhotroopsete ainete jälgi ei leidu, tegemist on magneesiumsulfaadiga, 5. ämbril, respiraatoril, kahel kollasel kummikindal, sinisel plastsõelal, harjal ja kühvlil ( XXXpakend 9) leidub metamfetamiini jälgi, 6. kilest vaakumpakenditel, kummikinnastel ja respiraatoritel ( XXXpakend 10) leidub metamfetamiini jälgi, 7. sõelal, kolmes veskis, kahes mustas kilekotis ja hambaharjal ( XXXpakend 11) narkootiliste/psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu, 8. valge kristalne aine plastkarbis ja valge pulbriline aine valges plastkausis ( XXXpakend 12) narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei sisalda, tegemist on magneesiumsulfaadiga, 9. valge pulbriline aine massiga kokku 9586 g (XXXpakend 1) sisaldab 31% metamfetamiinsulfaati, aines sisaldub 2238 g metamfetamiini, 10. kaks pruuni tahke aine tükki massiga 102,5 g /XXXpakend 2) on kanepist valmistatud hašiš, 11. respiraatoril ja metall-lusikal (XXXpakend 7) leidub metamfetamiini jälgi, 12. peeglil (XXXpakend 9) leidub metamfetamiini jälgi, 13. valge pulbriline aine massiga 137,6 g (XXXpakend 10) sisaldab 30% metamfetamiinsulfaati, aines sisaldub 31,08 g metamfetamiini, 14. kahes kilekotis (XXXpakend 17) leidub metamfetamiini jälgi, 15. 22 kilest vaakumpakendi tükil (XXXpakend 18) leidub metamfetamiini jälgi, 16. kahes kilepakendis ( XXX garaažiboks 69 pakend 6) leidub kokaiini jälgi, 17. kilekottides ja teibitud kilepakendite tükkidel ( XXX garaažiboks 69 pakend 7) leidub kanepile iseloomuliku tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi, 18. valge tükiline aine massiga 50,47 g ( XXX garaažiboks 276 pakend 5) sisaldab kokaiini jälgi, kääridel ja kahel paberinoal leidub metamfetamiini jälgi, kilepakendit vacsy ja pruuni kileteibirulli ei uuritud, 19. kummikindal ( XXX garaažiboks 276 pakend 7) narkootiliste/psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu, 20. teibitud pakenditel ja läbipaistvates kilekottides (Retke tee 11 garaažiboks

51 pakend3) leidub kanepile iseloomuliku tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi, 21. hõbedase teibiga kilepakenditükkidel (Retke tee 11 garaažiboks 51 pakend 4) leidub kanepile iseloomuliku tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi, kummikindal narkootiliste/psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu, 22. pruuni tahke aine tükid massiga kokku 19,52 g (Retke tee 11 garaažiboks 51 pakend 6) on kanepist valmistatud hašiš, 23. valge kristalliline aine massiga 35,31 kg (mass koos pakendiga) valges kotis (Retke tee 11 garaažiboks 51 pakend 7) narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei sisalda, tegemist on magneesiumsulfaadiga, 24. valge kristalliline aine massiga 35,29 kg (mass koos pakendiga) valges kotis (Retke tee 11 garaažiboks 51 pakend 8) narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei sisalda, tegemist on magneesiumsulfaadiga, 25. valge kristalliline aine massiga 34,62 kg (mass koos pakendiga) valges kotis (Retke tee 11 garaažiboks 51 pakend 9) narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei sisalda, tegemist on magneesiumsulfaadiga. Ekspertiisiks esitatud kristallilised ained pakendites 7, 8, 9 (Retke tee 11 garaažiboks 51 ja pakendites 1, 8, 12 ( XXX 66-27) on oma koostiselt sarnased – tegemist on magneesiumsulfaadiga. (kd 1 t/l 119-124)

• 26.08.2008 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-790C-08/3183 nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, et: 1. ekspertiisiks esitatud vaakumpakendajal vacSy ( XXXpakend 3) leidub metamfetamiini ja kanepi jälgi, 2. elektronkaalul ( XXXpakend 4) leidub metamfetamiini, amfetamiini, kokaiini fenobarbitaali ja kanepi jälgi, 3. elektrilisel veskil (XXXpakend 11) leidub metamfetamiini jälgi, 4. vaakumpakendajal Severin Folio (XXXpakend 12) leidub metamfetamiini ja amfetamiini jälgi, 5. elektronkaalul CAS Computing Scale ( XXX garaažiboks 69 pakend 8 leidub metamfetamiini ja kanepi jälgi, 6. vedelik plastkanistris Kemetyl T-Sommar ( XXX garaažiboks 69 pakend 9) narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, samuti lähteaineid, ei sisalda, tegemist on diislikütusega. (kd 1 t/l 126-127)

• 17.10.2008 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-1146-08/3182 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele: 1. Musta värvi kilekoti siseküljelt ( XXX 66-27, pakend nr 2), kilepakendilt nr 2 (milles oli kilepakend nr 3; XXX 66-27, pakend nr 2), musta värvi kilekotilt nr 2 ( XXX boks nr 69, pakend nr 1), ainetüki (mis oli musta värvi kilekotis nr 2) ümber olnud kilelt ( XXX boks nr 69, pakend nr 1), kilepakendilt (mis oli esimeses teibitud pakis ja milles oli pulbriline aine; XXX boks nr 69, pakend nr 2), kilepakendilt (mis oli teises teibitud pakis ja milles oli pulbriline aine; XXX boks nr 69, pakend nr 2), musta värvi kilekoti (milles oli spordikott) siseküljelt ( XXX boks nr 69, pakend nr 3), kummikindalt ( XXX boks nr 69, pakend nr 4), kummikindalt nr 2 ( XXX boks nr 69, pakend nr 5), töökindalt nr 2 ( XXX boks nr 69, pakend nr 5), elektroonilise kaalu nuppudelt ( XXX boks nr 69, pakend nr 8), kaitseülikonna vasakpoolse varruka äärelt ( XXX boks nr 69, pakend nr 12), esimeselt lahtilõigatud teibitud pakilt (pruunilt teibilt; mis oli suuremas musta värvi kilekotis; (XXXboks nr 51, pakend nr 3), kolmandalt lahtilõigatud teibitud pakilt (pruunilt teibilt; mis oli suuremas musta värvi kilekotis; XXXboks nr 51, pakend nr 3), esimeselt toidukile rullilt (XXXboks nr 51, pakend nr 5), kilepakendilt nr 13 (mis oli teises musta värvi kilekotis ja milles oli kilepakend nr 14; XXX , pakend nr 1) ja kilepakendilt nr 14 (mis oli kilepakendis nr 13 ja milles oli pulbriline aine; XXX , pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovidest; kilepakendilt nr 1 (milles oli kilepakend; XXX 66-27, pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud teisest proovist ning teise ainetüki (mis oli kilekotis A&O) ümber olnud kilelt ( XXX boks nr 69, pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud esimesest proovist õnnestus määratleda ainult üksikuid inimese DNA alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Vladimir Žuljakov'ilt ja/või Sergei G ilt ja/või Maksim Dvorkin'ilt ja/või SJ'ilt ja/või Valeria Solovjova'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes proovides.

2. Kilepakendilt nr 3 (mis oli kilepakendis nr 2 ja milles oli pulbriline aine; XXX 66-27, pakend nr 2), elektronkaalu lülitilt ( XXX 66-27, pakend nr 4), kilepakendilt nr 8 (mis oli kilepakendis nr 7 ja milles oli pulbriline aine; XXX , pakend nr 10), musta värvi kilekotilt nr 1 ( XXX boks nr 69, pakend nr 1), kilekoti A&O (mis oli musta värvi kilekotis nr 1) sangalt ( XXX boks nr 69, pakend nr 1), esimeselt musta värvi katkiselt kilekotilt (mis oli rohelist värvi katkises kilekotis; XXX boks nr 69, pakend nr 7), kaitseülikonna kapuutsilt ( XXX boks nr 69, pakend nr 12), väiksemalt musta värvi kilekotilt (sõlmelt; milles olid musta värvi kilekotid; XXXboks nr 51, pakend nr 3) ja kilepakendilt nr 11 (mis oli esimeses musta värvi kilekotis ja milles oli kilepakend nr 12; XXX , pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovid ning kilepakendilt nr 1 (milles oli kilepakend; XXX 66-27, pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud esimene proov on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta, sh Vladimir Žuljakov'ilt ja/või Sergei G alt ja/või Maksim Dvorkin'ilt ja/või SJ'ilt ja/või Valeria Solovjovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

3. Vaakumpakendaja lülitilt ( XXX 66-27, pakend nr 3), lahtilõigatud teibitud pakilt (pruunilt teibilt; mis oli kilepakendis nr 4; XXX 66-27, pakend nr 10), esimeselt lahtilõigatud teibitud pakilt (hõbedaselt teibilt; mis oli kilepakendis nr 5; XXX 66-27, pakend nr 10), teiselt lahtilõigatud teibitud pakilt (hõbedaselt teibilt; mis oli kilepakendis nr 5; XXX 66-27, pakend nr 10), elektrilise jahvataja elektripistikult ( XXX , pakend nr 11), elektrilise jahvataja alumiselt äärelt ( XXX , pakend nr 11), vaakumpakendaja kaane alumiselt servalt ( XXX , pakend nr 12), vaakumpakendaja elektripistikult ( XXX , pakend nr 12), esimeselt kilepakendi servalt ( XXX , pakend nr 18), kilepakendilt (mis oli kolmandas teibitud pakis ja milles oli pulbriline aine; XXX boks nr 69, pakend nr 2), esimeselt teibitud pakilt (läbipaistvalt teibilt; mis oli spordikotis; XXX boks nr 69, pakend nr 3), teiselt teibitud pakilt (tumepruunilt teibilt; mis oli spordikotis; XXX boks nr 69, pakend nr 3), kilepakendilt (mis oli teises teibitud pakis ja milles oli pulbriline aine; XXX boks nr 69, pakend nr 3), kolmandalt teibitud pakilt (helepruunilt teibilt; mis oli spordikotis; XXX boks nr 69, pakend nr 3), kilepakendilt (mis oli kolmandas teibitud pakis ja milles oli pulbriline aine; XXX boks nr 69, pakend nr 3), töökindalt ( XXX boks nr 69, pakend nr 4), kummilt (mis oli kilesusside ümber; XXX boks nr 69, pakend nr 5), kummikindalt nr 1 ( XXX boks nr 69, pakend nr 5), töökindalt nr

3 ( XXX boks nr 69, pakend nr 5), plastikkanistri korgilt ( XXX boks nr 69, pakend nr 9), kaitseülikonna parempoolse varruka äärelt ( XXX boks nr 69, pakend nr 12), kaitseülikonna luku ripatsilt ( XXX boks nr 69, pakend nr 12), esimeselt teibitud pakilt (pruunilt teibilt; mis oli reisikohvris; XXX boks nr 276, pakend nr 1), kilepakendilt (mis oli esimeses teibitud pakis ja milles oli pulbriline aine; XXX boks nr 276, pakend nr 1), teiselt teibitud pakilt (pruunilt teibilt; mis oli reisikohvris; XXX boks nr 276, pakend nr 1), kilepakendilt (mis oli teises teibitud pakis ja milles oli pulbriline aine; XXX boks nr 276, pakend nr 1), teiselt lahtilõigatud teibitud pakilt (pruunilt teibilt; mis oli suuremas musta värvi kilekotis; XXXboks nr 51, pakend nr 3), teiselt toidukile rullilt (XXXboks nr 51, pakend nr 5), esimeselt musta värvi kilekotilt (mis oli spordikotis ja milles olid kilepakendid; XXX , pakend nr 1) ja kilepakendilt nr 12 (mis oli kilepakendis nr 11 ja milles oli pulbriline aine; XXX , pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovid ning vaakumpakendaja nuppudelt ( XXX 66-27, pakend nr 3) DNA analüüsiks võetud esimene proov on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Vladimir Žuljakov'ilt ja/või Sergei G alt ja/või Maksim Dvorkin'ilt ja/või SJ'ilt ja/või Valeria Solovjovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

4. Vaakumpakendaja elektripistikult ( XXX 66-27, pakend nr 3), elektronkaalu elektripistikult ( XXX 66-27, pakend nr 4), teiselt lahtilõigatud teibitud pakilt (pruunilt teibilt; mis oli kilepakendis nr 6; XXX 66-27, pakend nr 10), kilepakendilt nr 7 (milles oli kilepakend nr 8; XXX , pakend nr 10), kilepakendilt nr 10 (milles olid ainejäägid; XXX , pakend nr 17), esimeselt teibitud pakilt (läbipaistvalt teibilt; mis oli spordikotis; XXX boks nr 69, pakend nr 2), kilepakendilt (mis oli esimeses teibitud pakis ja milles oli pulbriline aine; XXX boks nr 69, pakend nr 3), rohelist värvi katkiselt kilekotilt ( XXX boks nr 69, pakend nr 7), kollast värvi kilekoti (mis oli katkises rohelist värvi kilekotis) sangalt ( XXX boks nr 69, pakend nr 7), teiselt musta värvi katkiselt kilekotilt (mis oli rohelist värvi katkises kilekotis; XXX boks nr 69, pakend nr 7), elektroonilise kaalu elektripistikult ( XXX boks nr 69, pakend nr 8), plastikkanistri sangalt ( XXX boks nr 69, pakend nr 9), kilekotilt (milles olid fooliumpaberi tükid ja ainetükid; XXXboks nr 51, pakend nr 6) j a fooliumpaberi tükilt (XXXboks nr 51, pakend nr 6) DNA analüüsiks võetud proovid ning vaakumpakendaja nuppudelt ( XXX 66-27, pakend nr 3) DNA analüüsiks võetud teine proov on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas ei õnnestunud nende segaproovide analüüsil kõigi analüüsitud DNA lookuste korral DNA alleele määratleda. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Vladimir Zuljakov'ilt ja/või Sergei G alt ja/või Maksim Dvorkin'ilt ja/või SJ'ilt ja/või Valeria Solovjova'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

5. Vaakumpakendaja külge käivalt pistikult ( XXX 66-27, pakend nr 3), kummikindalt nr

3 (mis oli teises musta värvi kilekotis; XXX 66-27, pakend nr 10), vasaku käe kindalt (mis oli teises musta värvi kilekotis; XXX 66-27, pakend nr 10), kummikindalt ( XXX , pakend nr 20), esimeselt töökindalt ( XXX , pakend nr 20), teiselt töökindalt ( XXX , pakend nr 20) ja respiraatorilt ( XXX , pakend nr 20) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Vladimir Žuljakov'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Vladimir Žuljakovil esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Sergei G ilt ja/või Maksim Dvorkin'ilt ja/või SJ'ilt ja/või Valeria Solovjova'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

6. Respiraatorilt ( XXX 66-27, pakend nr 9), vasaku käe kummikinda siseküljelt ( XXX 66-27, pakend nr 9), parema käe kummikinda siseküljelt ( XXX 66-27, pakend nr 9), kummikindalt nr 1 (mis oli esimeses musta värvi kilekotis; XXX 66-27, pakend nr 10), kummikindalt nr 2 (mis oli esimeses musta värvi kilekotis; XXX 66-27, pakend nr 10), kummikindalt nr 6 (mis oli teises musta värvi kilekotis; XXX 66-27, pakend nr 10), lusika varrelt ( XXX , pakend nr 7), respiraatorilt.( XXX , pakend nr 7), suitsukonilt nr 3 ( XXX , pakend nr 26), suitsukonilt nr 5 ( XXX , pakend nr 26), vasaku käe kindalt (mis oli teises musta värvi kilekotis; XXX 66-27, pakend nr 10), töökindalt (XXXboks nr 51, pakend nr 4), suitsukonilt nr 6 (XXXboks nr 51, pakend nr 10), suitsukonilt nr 8 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) ja suitsukonilt nr 17 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Vladimir Žuljakov'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Sergei G 'i ega Maksim Dvorkin'i ega SJega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Vladimir Žuljakov'i' võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 1,7 x 10"16. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 5,8 x 10 inimese kohta.

7. Esimeselt lahtilõigatud teibitud pakilt (hõbedaselt teibilt; mis oli kilepakendis nr 6; XXX 66-27, pakend nr 10), esimese ainetüki (mis oli kilekotis A&O) ümber olnud valget värvi teibilt ( XXX boks nr 69, pakend nr 1), teise ainetüki (mis oli kilekotis A&O) ümber olnud maalriteibilt ( XXX boks nr 69, pakend nr 1) ja töökindalt nr 1 ( XXX boks nr 69, pakend nr 5) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Vladimir Žuljakov'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Sergei G alt ja/või Maksim Dvorkin'ilt ja/või SJ'ilt ja/või Valeria Solovjovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

8. Kummikindalt nr 4 (mis oli teises musta värvi kilekotis; XXX 66-27, pakend nr 10), kummikindalt nr 5 (mis oli teises musta värvi kilekotis; XXX 66-27, pakend nr 10) ja respiraatorilt (mis oli teises musta värvi kilekotis; XXX 66-27, pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamisi DNA profiile, st DNA profiile, mis pärinevad isikult, kelle DNA- d on nendes segaproovides enam. Need peamised DNA profiilid on kokkulangevad Vladimir Žuljakov'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Sergei G alt ja/või Maksim Dvorkin'ilt ja/või SJ'ilt ja/või Valeria Solovjovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

9. Parema käe kindalt (mis oli teises musta värvi kilekotis; XXX 66-27, pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Vladimir Žuljakovilt ja Maksim Dvorkinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Sergei G alt ja/või SJilt ja/või Valeria Solovjovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.

10. Ajalehepaberilt (milles olid ainetükid; XXX , pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Vladimir Žuljakov'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Vladimir Žuljakov'il esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt, välistada ka SJilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Sergei G alt ja/või Maksim Dvorkin'ilt ja/või Valeria Solovjova'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.

11. Aluspükstelt ( XXX , pakend nr 6), vaakumpakendaja kaane pealmiselt, servalt ( XXX , pakend nr 12) ja teiselt kilepakendi servalt ( XXX , pakend nr 18) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel eristatavad peamised DNA profiilid on kokkulangevad Maksim Dvorkini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Maksim Dvorkini võrdlusproovist määratletud DNA profiili

esinemissagedus on 3,5 x 10 -15. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,9 x 1014 inimese kohta. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Vladimir Žuljakov'ilt ja/või Sergei G alt ja/või SJilt ja/või Valeria Solovjovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

12. Kilepakendilt nr 9 ( XXX , pakend nr 17) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Maksim Dvorkinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Vladimir Žuljakov'ilt ja/või Sergei G alt ja/või SJ'ilt ja/või Valeria Solovjovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis.

13. Suitsukonilt nr 1 ( XXX , pakend nr 25), hambaharjalt ( XXX , pakend nr 28) ja raseerija nr 1 teradelt ( XXX , pakend nr 29) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Maksim Dvorkini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Vladimir Žuljakovi ega Sergei G 'i ega SJega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega.

14. Suitsukonilt nr 2 ( XXX , pakend nr 25), hambaharjalt ( XXX , pakend nr 27) ja raseerija nr 2 teradelt ( XXX , pakend nr 29) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad SJ'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Vladimir Žuljakov'i ega Sergei G 'i ega Maksim Dvorkini ega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. SJ'i võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 8,0 x 10-15. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,3 x 1014 inimese kohta.

15. Suitsukonilt nr 4 ( XXX , pakend nr 26) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Vladimir Žuljakov'i ega Sergei G T ega Maksim Dvorkhfi ega SJ'! ega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga.

16. Teiselt teibitud pakilt (läbipaistvalt teibilt; mis oli spordikotis; XXX boks nr 69, pakend nr 2), kaitseülikonnalt (kapuutsi lähedalt, luku kõrvalt; XXX boks nr 69, pakend nr 12) ja minigrip kilekotilt (XXXboks nr 51, pakend nr 4) DNA analüüsiks võetud proovidest ning teise ainetüki (mis oli kilekotis A&O) ümber olnud kilelt ( XXX boks nr 69, pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud teisest proovist ei õnnestunud määratleda ühtegi inimese DNA alleeli. Tegemist võib olla inimpäritolu DNA sisaldumisega nendes proovides allpool tuvastuspiiri.

17. Kolmandalt teibitud pakilt (pruunilt teibilt; mis oli spordikotis; XXX boks nr 69, pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Vladimir Žuljakov'i ega Sergei G 'i ega Maksim Dvorkin'i ega SJ'i ega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega viieteistkümnendas punktis mainitud DNA profiiliga ega ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga.

18. Kummikindalt (XXXboks nr 51, pakend nr 4) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Vladimir Žuljakov'i ega Sergei G i ega Maksim Dvorkini ega SJega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega viieteistkümnendas ega seitsmeteistkümnendas punktis mainitud DNA profiilidega ega ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga.

19. Suitsukonilt nr 7 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) ja suitsukonilt nr 9 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proovid, on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Sergei G alt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Sergei G 'il esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Vladimir Žuljakov'ilt ja/või Maksim Dvorkin'ilt ja/või SJ'ilt ja/või

Valeria Solovjova'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/ mittesisaldumise kohta nendes segaproovides.

20. Suitsukonilt nr 10 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) ja suitsukonilt nr 11 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Aleksandr Frantsmani (ik 37507180346) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangevad Vladimir Zuljakov'i ega S G 'i ega Maksim Dvorkini ega SJ'i ega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega viieteistkümnendas ega seitsmeteistkümnendas ega kaheksateistkümnendas punktis mainitud DNA profiilidega, Aleksandr Frantsman'i võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 7,3 x 10-16. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,4 x 1015 inimese kohta.

21. Suitsukonilt nr 12 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) ja suitsukonilt nr 13 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on omavahel kokkulangevad ja osutavad potentsiaalselt samalt naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangevad Vladimir Zuljakov'i ega Sergei G 'i ega Maksim Dvorkini ega SJ'i ega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega viieteistkümnendas ega seitsmeteistkümnendas ega kaheksateistkümnendas ega kahekümnendas punktis mainitud DNA profiilidega ega ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga.

22. Suitsukonilt nr 14 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) ja suitsukonilt nr 15 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on omavahel kokkulangevad ja osutavad potentsiaalselt samalt mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangevad Vladimir Žuljakov'i ega S G ega Maksim Dvorkini ega SJ'i ega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega viieteistkümnendas ega seitsmeteistkümnendas ega kaheksateistkümnendas ega kahekümnendas ega kahekümne esimeses punktis mainitud DNA profiilidega ega ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt kriminaalasjade raames ega vastavalt Politseiseadusele talletatud DNA profiiliga.

23. Suitsukonilt nr 16 (XXXboks nr 51, pakend nr 10) DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev Sergei G i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Vladimir Žuljakovi ega Maksim Dvorkini ega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Sergei G i võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 6,5 x 10 -14. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,5 x 1013 inimese kohta.

24. Teiselt musta värvi kilekotilt (mis oli spordikotis ja milles olid kilepakendid; XXX , pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev Vladimir Žuljakov'i ega Sergei G 'i ega Maksim Dvorkin'i ega SJ'i ega VSvõrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega viieteistkümnendas ega seitsmeteistkümnendas ega kaheksateistkümnendas ega kahekümnendas ega kahekümne esimeses ega kahekümne teises punktis mainitud DNA profiilidega ega ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Vladimir Žuljakov'ilt ja/või Sergei G 'ilt ja/või Maksim Dvorkin'ilt ja/või SJ'ilt ja/või Valeria Solovjova'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. (kd 1 t/l 129-145)

• 23.10.2008 koostatud jälitusprotokoll, mille kohaselt koguti teavet Vladimir Žuljakovi käest ära võetud Elioni taksofonikaardi nr XXX kõneeristuse kohta tõendite kogumise eesmärgil tuvastamaks, kellega Vladimir Žuljakov on sellest taksofonikaardilt suhelnud ja kas ta on suhelnud Sergei G . Protokolli kohaselt 20.02.2008 kell 10.30 on selle kaardiga helistatud Raadiku 12 asuvast taksofonist numbrile XXX, mida kasutas S G , 21.02.2008 kell 11.37 on selle kaardiga helistatud Ülemiste tee 1 tanklas asuvast taksofonist numbrile XXX (S.G ), 28.02.2008 kell 14.51 ja kell 17.47 on selle kaardiga helistatud Kadaka tee

60 Neste tanklas asuvast taksofonist numbrile XXX (S.G ). (kd 1 t/l 153)

• 04.11.2008 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt on kogutud teavet Maksim Dvorkinile kuuluva abonendi 051960565 kasutamist ja tehtud kõneeristused ajavahemikul 16.05.2008 kuni 10.06.2008, tuvastamaks kas M.Dvorkin on suhelnud S.G . Kõneeristustest nähtuvalt on sellel ajavahemikul, so 16.05.2008 kuni 08.06.2008 M.Dvorkinile kuuluvalt abonendilt 051960565 välja helistatud Sergei G ile kuuluvale abonendile 37 korral. Seejuures on näha, et 16.05.2008 kaks korda, 17.05.2008 üks kord, 19.05.2008 kaks korda, 22.05.2008 üks kord, 23.05.2008 kolm korda, 24.05.2008 üks kord, 26.05.2008 seitse korda, 27.05.2008 neli korda, 28.05.2008 üks kord, 29.05.2008 viis korda, 30.05.2008 kolm korda, 07.06.2008 viis korda, 08.06.2008 kaks korda. Samast jälitusprotokollist nähtuvalt on tuvastatud, et Sergei G ile kuuluvalt abonendilt 0 XXX on helistatud Maksim Dvorkinile kuuluvale abonendile 051960565 68 korda. Seejuures on näha, et 18.05.2008 neli korda, 19.05.2008 kaks korda, 20.05.2008 neli korda, 21.05.2008 üks kord, 22.05.2008 kolm korda, 23.05.2008 neli korda, 25.05.2008 üks kord, 26.05.2008 kümme korda, 27.05.2008 üks kord, 28.05.2008 kolm korda, 29.05.2008 kolm korda, 30.05.2008 üheksa korda, 31.05.2008 kolm korda, 02.06.2008 üks kord, 03.06.2008 seitse korda, 04.06.2008 üks kord, 07.06.2008 seitse korda, 08.06.2010 üks kord, 09.06.2008 kolm korda. Kõik telefoniühendused on toimunud Tallinna piires. (kd 1 t/l 154-156)

• Keskkriminaalpolitsei 15.08.2008 vastusest nähtuvalt teatatakse, et narkootilise aine metamfetamiini hind ajavahemikul 2006 kuni 2008 alguses tänaval oli 150-200 krooni 1 gramm ja hulgihind 30-50 krooni 1 gramm. Hašiši hind ajavahemikul 2006 – 2008 alguses tänavamüügis oli 200 – 300 krooni 1 gramm ja hulgihind 50 – 100 krooni 1 gramm. (kd 1 t/l 158)

• Keskkriminaalpolitsei Rahapesu Andmebüroo vastusest varalise seisukorra ja finantstehingute analüüsi tulemuste kohta nähtub: Maksim Dvorkin on 07.2007 kuni 09.2007 MTAs deklareeritud töötasu saanud OÜst K 10 803 krooni, arvelduskontole laekunud 0 krooni. JDon 01.2007 kuni 03.2008 MTAs deklareeritud töötasu saanud OÜst Sinilatv

75 799 krooni, lisaks laekunud haigusrahasid

4 856 krooni ja Sotsiaalkindlustusametist peretoetust 11 700 krooni. Tallinna Linnavalitsuselt saanud täiendavat toetust 4 000 krooni ja MTAst tulumaksu tagastust 5 756 krooni. Financial Service Company OÜ on teinud väljamakse 4 944 krooni. Kokku ametlikud sissetulekud

107 055 krooni (15 kuud), keskmiselt 7 137 krooni kuus. Leibkonna ametlik sissetulek 01.2007 kuni 06.2008 117 858 krooni, so 7 857 krooni kuus. Pangakontode analüüsist selgus, et liisingmakseid on leibkond maksnud kokku kuni 03.2008 ca 3 067 krooni kuus, kokku 46 003 krooni. Lisaks igakuised kaardimaksed vahemikus 50 krooni kuni 11 600 krooni, kokku 55 149 krooni ning püsikulud eluasemele 500 kuni 6 400 krooni kuus, kokku

45 365 krooni. Sularaha on arvele kantud kokku 95 650 krooni JDkontole ATM kaudu ja sularaha päritolu on ebaselge. Leibkonna nimel kinnisvara ei ole, leibkond elab aadressil Vilde tee 88-62, korter kuulub ASle Hansa Liising Eesti. Otseselt ei kuulu ARKi andmetel perekond Dvorkinitele ühtegi mootorsõidukit. M.Dvorkin on märgitud kasutajaks sõiduki BMW 530D juures, omanik Sergei Š , teine kasutaja S Š . Analüüsist nähtub ka seda, et Vladimir Žuljakov on 01.2007 kuni 06.2008 MTAs deklareeritud töötasu saanud ASst Elcoteq 197 924 krooni. Lisaks on ta arvele laekunud haigusrahasid 3 854 krooni ja MTAst tulumaksutagastus 1 450 krooni. Ametlikud sissetulekud kokku 203 228 krooni (18 kuud), keskmiselt 11 290 krooni kuus. V.Žuljakovi elukaaslasel Valeria Solovjoval on 02.2007 kuni 06.2008 ametlikke sissetulekuid olnud VKGAS 136 045 krooni. Lisaks on ta arvele laekunud haigusrahasid 33 490 krooni (sh dekreedirahad) ja MTA tulumasu tagastus 4 009 krooni. Kokku ametlikud sissetulekud 173 544 krooni (17 kuud), keskmiselt 10 208 krooni kuus. Leibkonna ametlikud sissetulekud kokku 376 772 krooni, st 20 932 krooni kuus. Pangakontode analüüsist selgus, et laenumakseid on leibkond maksnud keskmiselt 2100 krooni kuus, kokku 33 353 krooni. Lisaks igakuiseid kaardimakseid vahemikus 2000 kuni

10 000 krooni kuus, kokku 121 037 krooni, sh 24 000 krooni eest eeldatavalt USD ost reisi tarbeks ning püsikulud eluasemele 500 kuni 5 300 krooni kuus, kokku 77 197 krooni. 01.2007 kuni 06.2008 on leibkond kandnud oma pangakontodele kokku 124 345 krooni ja välja võtnud 299 900 krooni. Arvestades, et VSema kannab oma tütre arvele aeg-ajalt suuremaid summasid, siis võib lugeda leibkonna sissetulekud tavapärasteks. Vladimir

Žuljakovile kuulub alates 2002 aastast korter Raadiku 21-33. Leibkond on seotud mootorsõidukiga Mercedes Benz C200 Kompressor XXX, omanik Valeria Solovjova, kasutaja Vladimir Žuljakov alates 07.2007. (kd 1 t/l 160, 162, 164)

• Koopia sõiduki registreerimistunnistusest EB 793668. Registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX omanikuks märgitud Sergei Š , kasutajateks Maksim Dvorkin ja S Š . (kd 1 t/l 187)

• 10.06.2008 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 10.06.2008 kell 10.33 kahtlustatavana kinni Vladimir Žuljakov. Kinnipidamisel leiti ja võeti ära musta rahakoti vahelt sularaha 1595 eesti krooni ja 100 Tšehhi krooni, Hansapanga deebetkaart Vladimir Žuljakovi nimele, Elioni 100 kroonine kõnekaart nr XXX, mobiiltelefon Nokia Navigator, milles Tele2 sim-kaart, musta värvi nahkvutlar ja selles olnud Mercedes Benz logoga autovõti. (kd 2 t/l 2-3)

• Maksuja Tolliameti Põhja Maksuameti 12.06.2008 tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et Vladimir Žuljakov on 2007 esitanud tuludeklaratsiooni, mille kohaselt on ta deklareerinud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 144 856 krooni. (kd 2 t/l 30)

• Ärakiri Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 27.06.2008 määrusest, mille kohaselt arestiti Vladimir Žuljakovilt ära võetud sularaha 1595 Eesti krooni ja 100 Tšehhi krooni ja VS kuuluv ning Vladimir Žuljakovi kasutuses olnud sõiduauto Mercedes Benz C200 registreerimismärgiga XXX. (kd 2 t/l 56-58)

• 10.06.2008 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Maksim Dvorkin kahtlustatavana kinni 10.06.2008 kell 14.00. Kinnipidamisel võeti Maksim Dvorkinilt ära sõiduki BMW võti koos väiksema võtme ja puldiga, võtmekimp kolme võtmega, sularaha 564 eesti krooni, mobiiltelefon Nokia, milles kõnekaart ja mobiiltelefon Sony Ericsson, milles kõnekaart. (kd 2 t/l 68-69)

• Koopia Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist, mille kohaselt tuvastati 10.06.2008 kell 18.15 Wismari Haiglasse toimetatud Maksim Dvorkinil kerge joove kokaiinist. (kd 2 t/l 70)

• 07.07.2008 koostatud Määrusest sularaha tagatiskonto kandmise hoiule andmise kohta nähtub, et 10.06.2008 kell 14.00 peeti aadressil XXXTallinnas kinni Maksim Dvorkin, kelle juurest leiti sularaha 564 krooni, 10.06.2008 toimunud läbiotsimise käigus leiti sularaha 54 000 krooni. Määruse kohaselt on nimetatud objektid vaadeldavad KrMS § 124 järgi asitõenditena kui kuriteo läbi saadud vara, mistõttu kuulub sularaha summas 54 564 krooni kandmisele Põhja Prefektuuri tagatiskontole hoiustamisele kuni kohtulahendini. (kd

2 t/l 126-128)

• Koopia Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo kviitungist nr 102, mille kohaselt on Rimma Tšervinskaja üle andnud 54 564 krooni 07.07.2008. (kd 2 t/l 129)

• 04.07.2008 koostatud Määrusest sularaha kassasse hoiule andmise kohta nähtub, et 10.06.2008 toimunud läbiotsimise käigus leiti sularaha 1150 eurot. Määruse kohaselt on alust arvata, et antud rahasumma on seotud narkootiliste ainete tehingutega, seega kuulub nimetatud rahasumma 1150 eurot paigutamisele kuni kohtulahendini Põhja Politseiprefektuuri kassasse hoiule. (kd 2 t/l 130-131)

• Ärakiri Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 27.06.2008 määrusest, mille kohaselt arestiti kahtlustatava Maksim Dvorkini vara: tema elukoha läbiotsimisel, samuti tema kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha summas 54564 krooni ja 1150 eurot, samuti Sergei Š nimele registreeritud, M.Dvorkinile kuuluv sõiduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX. (kd 2 t/l 141-143)

• 18.11.2008 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt koguti jälitustoiminguga teavet: Vladimir Žuljakovilt ära võetud mobiiltelefoni suhtes kõneeristus ajavahemikul 03.03.2008 kuni 10.06.2008, tuvastamaks, kellega Vladimir Žuljakov on sellelt abonendilt suhelnud. Abonendi XXX suhtes kõneeristuse analüüs, millest nähtuvalt toimus suhtlemine: kõned abonendilt XXX abonendile XXX. Analüüsist nähtuvalt on toimusid 04.03.2008 kuni 09.06.2008 korduvad telefoniühendused alates paarist kuni mitmekümneni päevas. Viimane telefoniühendus oli 10.06.2008 kell 10.47 (kd 2 t/l 274-307) Samast jälitusprotokollist nähtuvalt on abonendilt XXX võetud ühendust abonendiga XXX ajavahemikul 04.03.2008 kuni 09.06.2008 alates mõnest ühendusest kuni mitmekümne ühenduseni päevas, viimane ühendus oli 10.06.2008 kell 10.47. (kd 2 t/l 307-314) Abonendilt XXX on abonendile XXX saadetud SMS sõnumeid: 10.06.2008 kell 15.22.15: Sõida kiiresti Sergei vanemate juurde. 10.06.2008 kell 10.47.39: Au, Võtmeid mingeid ei ole? Üleliigseid!, 09.06.2008 kell 23.01.23: Ok!, 09.06.2008 kell 22.58.23: Kodus! Ei saanud teada! Hiljem!, 09.06.2008 kell 16.03.30: Ok. 09.06.2008 kell 15.22.29: Vaata korralikult üle! Kas ei ole mingeid puudusi!!!, 09.06.2008 kell 15.21.37: Korista köögist laua pealt ära., 09.06.2008 kell 13.26.01: Ok. Kirjuta tagasi kui kohale jõuad., 09.06.2008 kell 13.23.25: Kiilakale toimetad?, 09.06.2008 kell 13.17.54: Kus sa ise oled?, 09.06.2008 kell 13.17.21: Ei ole veel uurinud. Abonendilt XXX abonendile XXX saadetud SMS sõnumid: 09.06.2008 kell 23.00.58: Homseni. Head ööd, 09.06.2008 kell 17.09.42: Aga kas autojuhina töö kohta ei ole midagi teada?, 09.06.2008 kell 15.28.03: Hilja, juba sõitsin sealt ära. Teine kord võtan ära, 09.06.2008 kell 13.24.39: Jah. Pärast kella 17 võib ta enda juurest läbi käia., 09.06.2008 kell 13.19.21: Kodus. Kell 15 sõidan ära. (kd 2 t/l 315)

Tõendid kriminaalasjas nr 10230102565

• 20.03.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Peterburi mnt-l koordinaatidega N:59.43849 E: 25.14837 seisvat musta värvi sõiduautot Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX. Sõiduk seisab suunaga Tallinna poole tee servas paralleelselt Tallinn-Peterburi mnt-ga. Sõiduki uksed avatud, kõrvalistuja tagumise ukse klaas purustatud. Sõiduki süütelukus asub süütevõti, tagaistmel hulgaliselt klaasitükke. Kõrvalistuja istme taga jalamatil kirju riidetükk, mille alt näha läbipaistev kilekott. Kilekotis kolm minigrip kilekotti heledat värvi pulbrilise ainega. (kd 1 t/l 4-6)

• 06.04.2010 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt teostati jälitustoimingut 20.03.2010 kella 11.35st kuni 18.00ni Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Harjumaal, jälitustoimingu objektiks oli Vitali Gorkov. Jälitusprotokollist nähtuvalt on jälgimist alustatud 20.03.2010 kell 11.35 ja varjatud jälgimise alla võeti Tallinn-Narva mnt. Kell 11.57 fikseeriti Tallinn- Narva mnt-l Haljala asula juures suunaga Narva poole sõitmas Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, mille juhiistmel istus Alexey Smirnov, kõrvalistmel Vitali Gorkov ja tagaistmel Maksim Dvorkin. Kell 12.20 peatus sõiduk Püssi asulas kaupluse Adlar parklas, sõidukis olnud isikud väljusid. Mõne aja pärast sisenesid isikud kauplusesse ja väljusid koos tundmatu isikuga. M.Dvorkin jäi isikuga vestlema, teised istusid autosse. Kell 12.31 tundmatu isik lahkus sõidukiga Honda registreerimismärgiga 702BBI ja M.Dvorkin istus Mercedes Benzi ning sõideti Narva suunas. Kell 13.07 jõudis sõiduk Sillamäe linnas Olerex tanklasse ja sõidukis viibinud isikud läksid kohvikusse. Tankla juurde sõitis VW Golf registreerimismärgiga 769AXN, millest väljus Aleksandr Sljusarenko ning sisenes kohvikusse ja läks V.Gorkovi, M.Dvorkini ja A.Smirnoviga vestlema. Kell 13.12 väljus A.Smornov telefoniga helistades kohvikust, kõne lõppedes sisenes uuesti kohvikusse. Kell 13.25 kõik neli väljusid, istusid oma autodesse ja sõitsid edasi. Kell 13.29 peatus Mercedes Benz Sillamäel Viru pst 31 maja juures, sõidukist väljusid V.Gorkov ja M.Dvorkin ning kohtusid tundmatu isikuga. Pärast vestlust istusid M.Dvorkin ja V.Gorkov Mercedes Benzi ja sõiduk sõitis edasi Narva suunas. Kell 13.51 peatus sõiduk Narvas Roheline 8 asuva hotelli Europe juures ja sõidukist väljus M.Dvorkin ja sisenes hotelli. Mõne aja pärast väljus M.Dvorkin koos tundmatu meesterahvaga ja jäi vestlema. Vestluse lõppedes tundmatu isik sisenes hotelli ja M.Dvorkin istus autosse ning hakkas läbi avatud akna vestlema kõrvalseisvas sõidukis Audi registreerimismärgiga XXX juhiistmel istuva Artur Mamatmussajeviga ja kõrvalistmel istuva tundmatu isikuga. Mõne minuti pärast jätkasid mõlemad sõidukid sõitu, Audi sõitis ees ja Mercedes Benz järel. Kell

13.59 sõitis Mercedes Benz Võidu prospekt 17 elamu juurde, isikud jäid autosse istuma. Audi jätkas peale hetkelist peatust sõitu. Kell 14.06 väljus Võidu prospekt 17 majast isik, keda jälitustoimingu läbiviija nimetab Vovaks, isik istus Mercedes Benz tagaistmele ja jätkati sõitu. Samal ajal oli Võidu ja Kerese ristmikul pargitud Audi registreerimismärgiga XXX, milles istus vaid kõrvalistuja. Kell 14.09 peatus Mercedes Benz Kerese ja Energia tänavate ristmikul, sõidukist väljusid V.Gorkov, Vova ja M.Dvorkin, kellel oli üle õla rihmaga kott. Mercedes Benz A.Smirnoviga sõitis minema. Sõidukist väljunud isikud läksid Energia 4 maja juurde, kus Vova helistas mobiiltelefoniga mitu korda. Seejärel siseneti Energia 4 majja. Kell 14.42 peatus Energia 4 maja juures Mercedes Benz, milles istus A.Smirnov ja jäi ootama. Energia 4 majast väljusid V.Gorkov, Vova ja M.Dvorkin, kellel oli üle õla rihmaga väike kott ning isikud istusid autosse ja sõitsid edasi. Kell 14.50 peatus sõiduk Võidu prospekt 17 maja juures, Vova väljus autost ja sisenes majja, Mercedes Benz jätkas sõitu ning peatus Tallinna mnt ja Võidu prospekti ristmiku juures parklas. Mõne aja pärast peatus sõiduki kõrval Audi registreerimismärgiga XXX, millisest sõidukist väljus A.M ja Mercedes Benzist väljus M.Dvorkin ja asuti vestlema. Kell 14.57 vestlus lõppes, isikud istusid tagasi autodesse ja Mercedes Benz jätkas sõitu. Kell 14.59 peatuti Tallinna mnt 37 asuva Statoili tankla juures, sõidukist väljusid M.Dvorkin ja V.Gorkov ja sisenesid hoonesse. Sõidukisse tagasi tulles jätkati sõitu Narva-Jõesuu suunas. Kell 15.19 peatuti Narva-Jõesuus Vabaduse 8 asuva kaupluse Maxima parklas ja jäädi ootama. Kell 15.24 peatus sõiduki kõrval sõiduk BMW registreerimismärgiga XXX, millisest sõidukist väljus Anatoli Pokrovskile sarnane isik ja Mercedes Benzist väljusid V.Gorkov ja M.Dvorkin ja asuti vestlema. Vestluse lõppedes A.Pokrovskile sarnanev isik istus oma sõidukisse ja lahkus, M.Dvorkin ja V.Gorkov istusid Mercedes Benzi ja jäädi ootama. Mõne aja pärast liikus sõiduk edasi Tallinn-Narva mnt suunas ja sõiduk peatus linnapiiril metsateel, kus seisis juba sõiduk Audi registreerimismärgiga XXX. Sõidukite juures fikseeriti seismas V.Gorkov, M.Dvorkin ja A.Mamutmussajev. Mõne aja pärast liikus Mercedes Benz Tallinn-Narva mnt suunas ja Audi Narva-Jõesuu keskuse poole. Kell

15.59 jõudis Mercedes Benz Sillamäe linna, kus sõiduki järel hakkas sõitma politsei patrullauto. Mercedes Benz suundus Olerex tankla territooriumile ja V.Gorkov, M.Dvorkin ning A.Smirnov asusid jälgima patrullauto liikumist. Kui patrullauto oli eemaldunud, jätkas Mercedes Benz sõitu Tallinna suunas. Sõitmise ajal tehti mitmeid peatusi. Kell 18.00 peeti Mercedes Benz ja selles viibivad V.Gorkov, M.Dvorkin ja A.Smirnov Põhja Prefektuuri narkokuritegude talituse ja kiirreageerimisteenistuse ametnike poolt kinni. Varjatud jälgimine lõpetati. (kd 1 t/l 7-10)

• 18.06.2010 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt on lahti kirjutatud kohtuistungil kuulatud telefonikõnede salvestused. Protokolli kohaselt on salaja pealt kuulatud Vitali Gorkovi telefonikõnesid 18.03.2010, 19.03.2010 ja 20.03.2010.

18.03.2010 kell 12.48.52 helistas V.Gorkov Aleksandr Jerjomikinile ja leppis kokku kokkusaamise „Karina” juures, lubades peatselt kohale jõuda. Kell 13.11.09 helistas V.Gorkov uuesti A.J le ja teatas, et on kolme minuti pärast koha. Kell 13.37.26 helistas Maksim Dvorkin V.Gorkovile ja tundis huvi, kas viimane on ringi liikumas ja palus olla telefoni teel kättesaadav. Kell 13.40.43 helistas Alexey Smirnov V.Gorkovile ja tundis huvi millega viimane tegeleb, teatades, et ta ise on kodus, sest auto on teeninduses. V.Gorkov teatas A.Smirnovile, et varsti peaks talle helistama M.Dvorkin ja oleks vaja sõita, kuid ta ise ei taha sõita, sest puudub juhtimisõigus ning tunneb huvi kas saab A.Smirnovi peale loota ja palub olla telefoni teel kättesaadav. Kell 13.56.20 helistab M.Dvorkin V.Gorkovile ja lepitakse kokku kokkusaamine Kristiines. Kell 13.56.45 helistas V.Gorkov A.Smirnovile ja küsis kas viimane saab kohe sõitma hakata, sest tal on vaja sõita Kristiinesse, kuid A.Smirnov teatas, et tema auto on senini teeninduses ja klient juba ootab. Selle peale teatab V.Gorkov, et ju siis peab ise sõitma. Kell 14.14.00 helistas M.Dvorkin V.Gorkovile ja tundis huvi kui kaugel V.Gorkov asub ning V.Gorkov teatas, et on 10 meetri kaugusel Statoilist, ristmikul. Kell 14.22.49 helistas V.Gorkov A.J le ja tundis huvi kus viimane asub. A.Jerjomkin teatas, et Karina juures ja V.Gorkov ütles, et jõuab 15 minuti pärast sinna. Kell 14.34.39 helistas V.Gorkov A.J le ja tundis huvi kus viimane asub ning A.Jerjomkin teatas, et on kodus ja lubas kohale tulla. V.Gorkov ütles, et tuleb maja juurde. Kell 15.09.42 helistas A.Jerjomkin V.Gorkovile ja teatab, et asja kohta räägitakse, et on normaalne, et see ehk oli isegi parem. Kell 15.11.14 helistas V.Gorkov M.Dvorkinile ja teatab, et talle helistati ja öeldi, et asi oli normaalne. Selle peale tetab M.Dvorkin, et siis peab küsimust lahendama hakkama kui V.Gorkov tahab. V.Gorkov vastab, et tahab küll, kuid seal on aga, kuid sellest ta ei räägiks, vaid kirjutab sõnumi. Kell 15.17.32 saatis

V.Gorkov M.Dvorkinile sõnumi, mille kohaselt juhul, kui ta teda aitab talle muretseda, siis annab raha paari-kolme päeva jooksul, sest raha saamine sõltub järgmisest nädalast, kui välja aitab ja oleks väga tänulik. Kell 15.51.37 helistas M.Dvorkin V.Gorkovile ja teatas, et ootame ühe päeva, ehk näkkab ja V.Gorkov palub järgmisel päeval helistada. Kell 17.31.39 helistas Ruslan K V.Gorkovile ja V.Gorkov küsis R.K kas tal on võimalik Virbisse tulla, sinna 17 korruselise punase maja juurde Laagna juures ning R.K l on võimalik sinna minna. Kell 17.58.13 helistas R.K ja teatas, et on kohale jõudnud. Kell 20.44.59 helistas V.Gorkov R.K le ja küsis kuidas asjad on. R.K teatas, et kõik on korras ja ta on juba laiali visanud kõik. V.Gorkov küsis sellepeale, kas R.Krutškovi on täna veel oodata ja R.K vastas jaatavalt. Kell 22.57.23 helistas V.Gorkov R.K le ja küsis kuidasd asjad on. R.K teatas, et seni pole talle veel keegi tagasi helistanud, kuid täna saab raha, võib-olla ööseks ja ta helistab siis. V.Gorkov teatab, et jääb ootama kuni tuleb.

19.03.2010 kell 12.40.38 helistas M.Dvorkin V.Gorkovile ja tetab, et on lapsega kodus, kuid kui V.Gorkovil päeva jooksul aega on, siis astugu läbi. Kell 13.17.50 helistas V.Gorkov M.Dvorkinile ja teatas, et sõitis välja ja tundis huvi kas M.Dvorkin on kodus. M.Dvorkin vastas jaatavalt. Kell 13.45.12 helistas V.Gorkov Irina Malantšukile ja teatas, et neil on vaja homme hommikul sõita Narva ja õhtul tagasi tulla ja kiiresti on vaja sõita. I.Malantšuk tundis huvi kuidas nad sinna sõidavad ning V.Gorkov teatas, et võtab auto renti ja ta hakkab sellega kohe tegelema, lubades dokumente näidata, kas kõik on korras ning auto sama päeva õhtul ära tuua. Kell 14.48.13 helistas V.Gorkov R.K ja tunneb huvi kas R.K l on võimalik tema juurde sõita, et järgmisel päeval on kell 10 vaja sõita Narvasse ja et ta võtab auto rendile ning et on vaja leida raha bensiini ja rendi jaoks hiljemalt õhtuks. R.K tunneb huvi kas selle sõiduga ka midagi teenib ning V.Gorkov vastas jaatavalt, kuid tundis huvi eelmisel õhtul toimunu vastu. R.K selgitas, et ta jaotas kõik laiali, kuid raha ei ole veel saanud, ei võtnud kohe. V.Gorkov tundis huvi kui palju eile anti ja R.K vastas, et

200 krooni võeti bensiini jaoks ja 300 andis V.Gorkovile. V.Gorkov selgitab uuesti, et homme on vaja nende asjas Narva sõita. V.Gorkov seletas uuesti, et õhtuks kella 18ks on vaja raha saada sõiduki rentimiseks ja et tal endal on 200 ja juurde oleks veel 200 vaja ja bensiini jaoks veel 250. Kell 15.51.40 helistas V.Gorkov A.Smirnovile ja küsis, et ehk A.Sminov ise sõidab nendega ja teenib midagi. A.Smirnov vastas eitavalt, leides, et on juba mitu korda Narva sõitnud ja miinusesse jäänud. V.Gorkov seletas, et ta sõidab Maksiga, kuid ei ole autot võtta kuskilt, et on vaja sõita Narva ja tagasi konkreetses asjas ja tagasi jõudes kohe arveldaks. A.Smirnov seletas, et saagu V.Gorkov aru, et kaks korda on nad juba sinna sõitnud ja ta on kaks korda rahas kaotanud. V.Gorkov seletas, et konkreetselt arveldab A.Smirnoviga ära ja A.Smirnov arvestagu välja kui palju vaja on ja homme lepivad kokku kui palju A.Smirnov võtab. A.Smirnov tundis huvi millal peab sõitma ja V.Gorkov selgitas, et kell 10 hommikul peab olema Maksi juures Mustamäel, kõik toimub kiiresti, sõidavad kohale, võtavad ära ja sõidavad minema. Kui on tagasi tulnud, siis teevad A.Smirnoviga lõpuni, A.Smirnov aitab teda ja V.Gorkov maksab A.Smirnovile kõik mida A.Smirnov tahab. Selgitas juurde, et sõitis Maksi juurde ja lubas, et leiab auto, et on kiiresti vaja ning küsis kas A.Smirnov saab õhtul kella 21 ajal tema juurde tulla. Kell 15.59.34 helistas V.Gorkov M.Dvorkinile ja teatas, et leidis auto ja on homme kell 10.00 tema juures. Kell 17.00.45 helistas V.Gorkov R.K le ja teatas, et ilmselt R.K temaga homme ei lähe, et ta sõidab Ljohhaga ja et R.K otsiks talle bensiiniraha, et hiljem saavad kokku. Kell

18.12.29 helistas A.Jerjomkin V.Gorkovile ja küsis kuidas asjad on ning V.Gorkov vastas, et homme on kõik olemas. Kell 21.23.21 helistas V.Gorkov M.Dvorkinile ja viimane teatab, et ta läheb Lasnamäele pidutsema ja hommikul võib talle sinna järele tulla. Kell

21.24.56 helistas V.Gorkov A.Smirnovile ja tundis huvi kas A.Smirnov tuleb tema juurde. A.Smirnov leidis, et kuna peab hommikul nii või teisiti minema, siis õhtul enam mõtet ei ole. V.Gorkov teatas, et M.Dvorkin on hommikul Lasnamäel ja ja sealt tuleb sõitma hakata ja ta ootab maja juures kell 10.00.

20.03.2010 kell 10.11.48 helistas V.Gorkov A.Smirnovile ja tundis huvi kus see asub. A.Smirnov teatas, et on Lindakivi juures ja ootab millal Monahh trepist alla tuleb, et tal on vaja üht-teist saada. V.Gorkov seletas, et Maks juba kiirustab, et kus ta on. (kd 1 t/l 11- 19B)

• 20.03.2010 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt otsiti Pärnu mnt 139 avaparklas läbi sõiduauto M-B registreerimismärgiga XXX. A.Smirnovile tehti ettepanek välja anda narkootilised ained ja muud ebaseaduslikud ning kriminaalmenetluses tähtsust omavad esemed, samuti temale mittekuuluvad asjad. A.Smirnov teatas, et tal ei ole midagi ebaseaduslikku välja anda. Sõiduki keskkonsoolist leiti mobiiltelefon Nokia 1208, mis oli lahti võetud ja aku eemaldatud, Nokia 5800D, võtmekimp kuue metallist võtme, magnetvõtme ja võtmehoidjaga, kõrvalistuja istmelt mobiiltelefon Samsung, tagaistmel oleva jope taskust rahakott sularahaga 600 krooni, juhiluba Aleksei Kožokini nimele, sõiduki registreerimistunnistus XXX ja kindlustuspoliis nr XXX, sõiduauto tagaistmel olevast musta värvi õlakotist leiti ja võeti ära mobiiltelefon Samsung ja märkmeplokk A7 formaadis ruuduliste lehtedega, millel 3 leheküljel käsikirjas märkmed ja 1 lillat värvi märkmepaber käsikirjaliste märkmetega. (kd 1 t/l 21-22)

• 20.02.2010 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt teostati läbiotsimine V.Gorkovi elukohas XXX Tallinnas. V.Gorkovile tehti ettepanek anda välja narkootilisipsühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid, muud kriminaalmenetluses tähtsust omavad ained või esemed. V.Gorkov teatas, et tal midagi ebaseaduslikku välja anda ei ole. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära elutoast sektsioonkapi riiulist ZEN sim-kaardi ümbris abonendile +37256715421, Tele2 sim-kaart 89372033110019365118, sõiduki registreerimistunnistus ED 229182, 3 arvet paberkandjal, koridoris olevast kapist A4 formaadis kokkuvolditud paber käsikirjaliste kirjetega. (kd 1 t/l 24-25)

• 24.05.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 20.03.2010 sündmuskohalt Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Peterburi mnt leitud ja äravõetud esemeid: punase-sinise-rohelise-valge-kollase kirjusse kleiti mähitud kilekotti, milles kolm minigrip kilekotti mõõtmetega 12,0 x 19,2 cm, millistes heledat värvi pulbriline aine. Vaatlus toimus pärast ekspertiiside tegemist; samuti vaadeldi Alexey Smirnovi kasutuses olevast sõiduautost Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX leitud ja ära võetud: Samsung SGH-P300 koos Diil kõnekaardiga, mobiiltelefoni Nokia 1208 koos ZEN kõnekaardiga, mobiiltelefoni Nokia XpressMusic 5800 koos ZEN kõnekaardiga ja 8 GB mälukaardiga, võtmekimpu kuue metallist võtme, magnetvõtme ja võtmehoidjaga, mobiiltelefoni Samsung koos Tele2 kõnekaardiga, sularaha 600 krooni, juhiluba ET424843 Aleksei Kožokini nimele, sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistust XXX ja kindlustuspoliisi XXX, mobiiltelefoni Samsung SGH- C170 koos Elisa kõnekaardiga, lillat värvi märkmepaberit käsitis kirjutatud märkmetega Aleksandr Sokharevi andmetega, märkmeplokki A7 formaadis ruuduliste lehtedega, mille kolmel leheküljel märkmed; samuti vaadeldi Maksim Dvorkini juurest kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni Samsung GT-S5230 koos Tele2 kõnekaardiga; samuti vaadeldi Vitali Gorkovi kinnipidamisel ära võetud võtmekimpu nelja metallist võtme ja magnetvõtme ning sinisest plastist võtmehoidjaga; samuti vaadeldi Vitali Gorkovi elukoha XXXTallinnas läbiotsimisel leitud ja ära võetud ZEN kaardi ümbrist, Tele2 sim-kaarti, sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistust XXX (omanik VZ, kasutaja D Š , kolme arvet: sularaha sissemakse, mille kohaselt 18.03.2010 maksis V.Gorkov MS kontole 7500 krooni, Vitali Gorkov saadab 7821,89 krooni (500€) VR nimele, A4 formaadis valget kokkuvolditud lehte käsikirjaliste märkmetega. (kd 1 t/l 26-28, fotod 29-51)

• 23.03.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr AN-290-10/1008 nähtuvalt esitati ekspertiisiks beeži värvusega pulbrid kolmes minigrip kilekotis, mis olid omakorda kilekotis, kus lisaks ka kiletükk ja triibuline kleit ning ekspert on jõudnud arvamusele, et: pulber massiga 313,6 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinsulfaadi sisaldus on 15%, seega on pulbris 34,53 g amfetamiini, pulber massiga 313,2 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinsulfaadi sisaldus on 17 %, seega on pulbris 39,08 g amfetamiini, pulber massiga 313,0 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinsulfaadi sisaldus on 13 %, seega on pulbris 39,08 g amfetamiini. (kd 1 t/l 54-55)

• 23.03.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr GE-0348-10/1007 nähtuvalt esitati eksperdile värvilisse kleiti mähitud läbipaistev kilekott, milles on läbipaistva kile sisse mähitud kolm minigrip kilekotti pulbrilise ainega. Ekspetiisi käigus läbipaistvalt kilekotilt võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. V.Gorkovi ja A.Smirnovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga, M.Dvorkinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Esimesest proovist minigrip kilekotilt nr 2, nr 3, teisest proovist minigrip kilekotilt nr 3 saadi DNA analüüsil täielikud segaprofiilid, V.Gorkovi, M.Dvorkini ja A.Smirnovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad nendest segaproovidest saadud DNA profiilidega. Läbipaistvalt kilekotilt võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil osaline segaprofiil. M.Dvorkini ja A.Smirnovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga, V.Gorkovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldusmise/mittesisaldusmise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Minigrip kilekotilt nr 1 võetud esimesest proovist saadi DNA osaline segaprofiil. M.Dvorkini, V.Gorkovi ja A.Smirnovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Minigrip kilekotilt nr 1 võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil. V.Gorkovi, M.Dvorkini, A.Smirnovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA profiiliga. Minigrip kilekotilt nr 2 võetud teisest proovist õnnestus DNA analüüsil määratleda ainult üksikuid alleele. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. (kd

1 t/l 57-59)

• 20.03.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Vitali Gorkov kahtlustatavana kinni 20.03.2010 kell 18.00. V.Gorkovi kinnipidamisel võeti tagi taskust võtmekimp 4 metallist võtme, 1 magnetvõtme ja sinise plastist võtmehoidjaga. (kd

1 t/l 75-76)

• Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et Vitali Gorkovil 2008 ja 2009 aastal deklareeritud tulu puudus. (kd 1 t/l 131)

• 20.03.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Maksim Dvorkin kahtlustatavana kinni 20.03.2010 kell 18.00. Kinnipidamisel võeti M.Dvorkinilt parema käe pealt kollasest metallist käekett markeeringuga 585, kaelast kollasest metallist kaelakett markeeringuga 585, kollasest metallist sõrmus valget värvi kividega, jope parempoolsest välimisest taskust mobiiltelefon Samsung, milles sim-kaart abonendile 058346659. (kd 2 t/l 2-3)

• Ärakiri Tallinna Linnakohtu 11.12.2002 otsusest, millega Maksim Dvorkin tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 4 aastat ja 5 kuud. (kd 2 t/l 7- 8)

• Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et Maksim Dvorkinil 2008 ja 2009 aastal deklareeritud tulu puudus. (kd 2 t/l 11)

• AS M 15.04.2010 koostatud ekspertiisiaktist nr 2-7 nähtuvalt on ekspertidele esitatud kollasest metallist kaelakett massiga 134, 13 grammi, kollasest metallist käevõru massiga 90, 87 grammi, kollasest ja valgest metallist sõrmus massiga 10,09 grammi, millel 15 läbipaistvat värvitut kivi. Eksperdid on jõudnud arvamusele: 1. Kaelakett, massiga 134,13 g: kaelaketi osad on valmistatud neljakomponentsest (Au, Ag, Cu, ZN) standardproovile 585o vastavast kullasulamist. Toode on märgistatud nõuetekohaselt: ketile on kantud proovimärgis 585o ja VGAOÜ valmistaja nimemärgis. Kaelakett on komplektne, tootel silmaga nähtavaid mehaanilisi vigastusi või deformatsioone ei avastatud. Toote kvaliteedi põhjal on eksperdil alust arvata, et kaelakett on kõrge kvaliteediga käsitöö. Seega on ekspertiisiks esitatud kaelaketi väärtuseks jaekaubandusvõrgus müügi korral 43 600 +/- 3350 krooni. 2. Käevõru, massiga 90,87 g: käevõru osad on valmistatud kolmekomponentsest (Au, Ag, Cu) standardproovile 585o vastavast kollasest kullasulamist. Tootele on kantud Eesti Vabariigi ühitatud proovi-kontrollmärgis 585. Käevõru on komplektne, tootel silmaga nähtavaid vigastusi või deformatsioone ei avastatud. Toote kvaliteedi põhjal on eksperdil alust arvata, et käevõru on kõrge kvaliteediga käsitöö. Seega on ekspertiisiks esitatud käevõru väärtuseks jaekaubandusvõrgus müügi korral: 29 500 +/- 2250 krooni. 3. Sõrmus, massiga 10,09 g: sõrmuse osad on valmistatud kahest erinevast sulamist: kolmekomponentsest (Au, Ag, Cu) roosast ja neljakomponentsest (Au, Ag, Cu, Zn) kollasest proovile 585o vastavast kullasulamist. Kollasest kullast osad on rodeeritud. Sõrmuse kivid ei ole vääriskivid. Tootel on võltsitud Venemaa ühitatud proovikontrollmärgis 585, sõrmuse realiseerimiseks tuleb tootele kanda Eesti Vabariigi ühitatud proovi-kontrollmärgis 585. Sõrmuse kandmise jooksul on materjali vigastatud. Kuna sõrmus on tehase masstoodang, siis nimetatud väike vigastus ei mõjuta toote kvaliteeti ja sõrmust võib jaemüügis pakkuda ilma remondita. Seega on ekspertiisiks esitatud sõrmuse väärtuseks jaekaubandusvõrgus müügi korral: 2750 +/- 250 krooni. (kd 2 t/l 30-31)

• AS Swedbank vastusest päringule nähtub, et A G omab arvelduskontot XXXXXXX ning DG arvelduskonto XXXXXXXXXX kasutusõigust. Ei oma hoiulaeka kasutusõigust ega pangalaenu. Konto nr XXXXXXXXX juurde väljastatud pangakaardi kasutaja oli Alexey Smirnov. Esitatakse konto väljavõtted alates 01.01.2008 kuni 20.03.2010. (kd 2 t/l 58)

• A G arvelduskonto väljavõte 15.03.2010 kuni 20.03.2010, 18.03.2009 kuni 20.03.2010. (kd 2 t/l 74, 77, 78)

• 26.05.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Alexey Smirnovi kasutuses olevat sõiduautot: musta värvi Mercedes Benz E 300 turbodiisel registreerimismärgiga XXX. Läbisõit 212201 km. Puudub parempoolne tagumine küljeklaas. Kriimustatud esistange ja parempoolne nurk. Kriimustused parempoolsel esitiival ja tagatiival. (kd 2 t/l 79, fotod 80-86)

• 27.04.2010 väljatrükk auto24.ee leheküljelt otsingu tulemuste kohta. Otsingu objektiks Mercedes Benz E 300 turbodiisel 3.0 130 kW – BRC Autokeskus. Leitud sõiduki väljalaskeaasta 1999, läbisõit 239402 km, hind 59 000 krooni. (kd 2 t/l 87-89)

• 29.04.2010 väljatrükk auto24.ee leheküljelt, leheküle altpoolt 3 sõiduk: Mercedes Benz E

300 TD Avantgarde 3.0 R6 130 kW, väljalaske aasta 1999, hind 85 000 krooni. (kd 2 t/l 90)

• 20.03.2010 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti Alexey Smirnov kahtlustatavana kinni 20.03.2010 kell 18.00. (kd 2 t/l 108-109)

• Ärakiri Harju Maakohtu 22.06.2007 otsusest, mille kohaselt tunnistati Alexey Smirnov süüdi KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistati vangistusega 1 aasta ja

10 kuud. (kd 2 t/l 116-118)

• Ärakiri Harju Maakohtu 09.04.2009 otsusest, mille kohaselt tunnistati Alexey Smirnov süüdi KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistati vangistusega 3 kuud, millist karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 2 kuud, milline karistus jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata. (kd 2 t/l 119-120)

• Tõend isiku maksustatava tulu kohta, millest nähtuvalt andmed Alexey Smirnovi 2008 ja 2009 aasta deklareeritud tulude kohta puuduvad. (kd 2 t/l 121)

Kohtuistungil esitatud tõendid

• R OÜ 11.01.2011 koostatud iseloomustusest nähtuvalt töötas Vladimir Žuljakov äriühingus 05.10.2009 kuni 31.07.2010 mehaanikuna. Töötamise ajal näitas end kvalifitseeritud töölisena, tööülesandeid täitis õigeaegselt, täpselt ning kohuseja vastutustundega. On distsiplineeritud, aus, seltskondlik, abivalmis ja avameelne. Vastutab tehtud otsuste ja tegevuste eest. Õigustab usaldust materiaalsete ja rahaliste vahendite väljaandmisel, hoiab ettevõtte vara. Töödistlipliini rikkumise kohta märkused puuduvad. (kohtu köide t/l 136)

• W OÜ 19.01.2011 koostatud iseloomustusest nähtuvalt töötab Vladimir Žuljakov äriühingus alates 02.08.2010 mehaanik-operaatorina. Tööülesanneteks on elektrija mehaanikaseadmete korrashoid ja operaatori töö. Sulandus hästi kollektiivi, võeti kiiresti omaks. Olemuselt aktiivne, otsekohene, abivalmis, seltskondlik. Oma töökohustusi täidab hoolikalt ja vastutustundlikult. Ei ole olnud distsiplinaarikkumisi ega muid märkusi. (kohtu köide t/l 137)

• Tunnistaja S Š esitatud arve müügitšekk nr 55 16.09.2007. Tšekk on isekopeeruva tšeki originaal. Tšeki on väljastanud VGAjuveelisalong. Ostjana on märgitud S Š . Kaubana on märgitud: Anti 145,67 (585o) Au. Ketti valmistamine 65 sm. Valmistamine kadu 10%, töö 6500 eek. Tasumise kohta on märgitud: makstud. (kohtu köide t/l 143 koopia, t/l 144 originaal)

• Tunnistaja VBesitatud vastuvõtu talong. Kohtule esitati nii talongi originaal kui ka isekopeeruv koopia. Talongi kohaselt on talongi väljastanud SK FIE. Tellijana on märgitud: Viktor ja telefoninumber. Töö iseloomuna on märgitud: 193,15 g + kivid kett 70 cm, võru 22 cm, kett 72,67 g + 10% 7,26 0 79,93 g. 79,93+104,66=184,59 g. Võru 95,15 g + 10% - 9,51 = 104,66 g. Tagasi 8,54 g. Kuupäev: 17.03.09. Talongil tellija allkiri selle kohta, et toode on kätte saadud, pretensioone ei ole. (kohtu köide t/l 145 isekopeeruv koopia, t/l 146 koopiad originaalist ja isekopeeruvast koopiast)

Kuulanud ära süüdistatava Vladimir Žuljakovi süüd tunnistavad ütlused, süüdistatava Maksim Dvorkini süüd osaliselt tunnistavad ütlused, süüdistatava Vitali Gorkovi süüd osaliselt tunnistavad ütlused ja süüdistatava Alexey Smirnovi süüd eitavad ütlused, kannatanu JD, kolmanda isiku A G , tunnistajate AK, S Š , S Š , MI, VB, SJütlused, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasja kirjalikke tõendeid ja kohtuistungil esitatud kirjalikke tõendeid, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele.

Maksim Dvorkinit süüdistatakse KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 03.10.2007 XXXkorteris Tallinnas lõi rusikaga JD ühe korra näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu. Süüdistatav on kohtulikul uurimisel ülekuulamisel oma süüd tunnistanud, väites samas, et ta ei löönud JDrusikaga, vaid lahtise käega ning löömise põhjustas JDsolvang. Kannatanuna üle kuulatud JDselgitas, et M.Dvorkin hakkas teda provotseerima ja ta püüdis mitte vastata, misjärel M.Dvorkin lõi teda käega näkku, vasakule poole.

Löök tekitas valu, kuid ei olnud tugev. Kohtuistungil avaldatud patsiendikaardist nähtuvalt pöördus JDmeditsiiniabi saamiseks meditsiiniasutusse 04.10.2007 ning patsiendikaardile (t/l 6 kr asi 07231702638) tehtud sissekandest nähtuvalt on isik pöördunud seoses sellega, et on saanud löögi vastu nägu ja soovib seda fikseerida. Läbivaatusel on objektiivselt tuvastatud, et väliselt trauma tunnuseid ei ole, kuid patsient kaebab valu vasakul põsel ja eeshammaste sild-proteesi katkiminekut. Samas kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et eeshammaste sild-proteesi katkiminekut oleks kontrollitud.

Arvestades süüdistatava väidet, et ta lõi JDlahtise käega, samuti JDselgitusi selle kohta, et löök ei olnud tugev ning seda, et meditsiiniasutusse pöördumisel väliselt mingeid trauma tunnuseid ei tuvastatud, leiab kohus, et süüdistuses esitatud versioon löögist rusikaga näkku ei ole tõendamist leidnud ning kohus asub seisukohale, et tõendatuks tuleb lugeda löömine lahtise käega. Tuvastatud asjaoludest teeb kohus järelduse, et M.Dvorkini käitumises esinevad KarS § 121 koosseisu kaks tunnust, so teise inimese löömine ja sellega valu tekitamine, mis moodustavad kehalise väärkohtlemise süüteokoosseisu.

Seejuures ei ole taoline käitumine normaalsetes inimestevahelistes suhetes vastuvõetav kuigi see käitumine ei põhjustanud kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt tervisekahjustust. Arvestades süüdistatava ja kannatanu vahelisi pingelisi suhteid ning seda, et kehaliseks väärkohtlejaks oli meesterahvas ja kannatanuks naisterahvas, leiab kohus, et süüdistatava füüsilist üleolekut ja teineteise pikemaajalist tundmist arvestades ei tegutsenud süüdistatav eksimuses, vaid käitus vägivalda kasutades teadlikult ja eesmärgiga valu tekitada, andmaks sellisel moel teada oma suhtumisest kannatanusse.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud kavatsetusega. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 ettenähtud kuriteona, so kehalise väärkohtlemisena.

Samuti süüdistatakse Maksim Dvorkinit ja Vladimir Žuljakovi KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Seejuures süüdistatakse V.Žuljakovi selles, et tema suure varalise kasu saamise eesmärgil valdas isikute grupis suures koguses narkootilist ainet ning

M.Dvorkinit süüdistatakse suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine käitlemises selles, et ta valdas isikute grupis ja andis edasi suures koguses narkootilist ainet isikuna, kes on varem toime pannud KaRS 12 ptk 1. jaos sätestatud kuriteo. Süüdistuse kohaselt on süüdistatavad neile inkrimineeritud teo toime pannud grupis koos Sergei G , kelle suhtes on materjalid eraldatud eraldi menetlusse seoses S.G i tagaotsitavaks kuulutamisega. Kohtulikul uurimisel on süüdistatav V.Žuljakov oma süüd põhimõtteliselt tunnistanud, selgitades, et ettepaneku narkootilise aine käitlemiseks tegi talle S.G , vajalikud ained käitlemiseks sai S.G kokkulepitud kohtadest ning toimetas narkootilised ained XXXkorterisse.

Samas tal kokkupuude M.Dvorkiniga puudus. Süüdistatav M.Dvorkin end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et XXXkorteri võttis ta S.G ilt rendile, korteris narkootilisi aineid ei ole näinud, on korterit koristanud ja ebavajalikud esemed S.G i loal ära visanud. Kohus suhtub süüdistatava M.Dvorkini ütlustesse kriitiliselt ega loe neid usaldusväärseteks, kuivõrd need ütlused ei riimu kriminaalasjas kogutud ja kohtuistuingil kontrollitud teiste tõenditega. M.Dvorkini sõnade kohaselt üüris ta korterit kaks kuud S.G ilt ja riidekapis hoidis oma puhast ja musta pesu kilekotis.

Kriminaaltoimikus leiduvast läbiotsimisprotokollist nähtuvalt riidekapist mingit pesu ei leitud. Sellest riidekapist leiti aga hoopis spordikott 10 kg narkoainega, kilekotid ja peegel pulbrilise ainega, eraldi vaakumpakend narkoainega, elektriline jahvataja, vaakumpakendaja, kapi pealt respiraator ja lusikas aine jääkidega. M.Dvorkini sõnade kohaselt oli talle S.G öelnud, et ta võib kõik asjad, mida tal vaja ei ole, korterist välja visata ning M.Dvorkini sõnade kohaselt ta seda tegigi, väites, et viskas ära kilekotte ja muud, mis leidis riidekapist, et oma asjadele ruumi teha.

Kohus leiab, et isikuna, kes ei ole oma sõnade kohaselt varem vaakumpakendajat näinud ja kellele ei ole vaja ka mingeid pulbreid kilode kaupa, oleks ta needki asjad kui väärtusetud ja temale mittevajalikud ära visanud. Ometigi olid kõik korterisse narkoaine käitlemiseks kohale toodud narkoaine, magneesiumsulfaat ja töövahendid alles. Seega väide, et M.Dvorkin mittevajaliku ära viskas ja korteri endale sobilikuks muutis, on ümber lükatud. Mis puudutab M.Dvorkini väidetavalt korteris hoitavat pesu, so nii puhast kui ka musta pesu, siis kogu korteri peale leiti vaid ühed aluspüksid, mis rippusid jalgrattal ja millistelt saadi kasutaja DNA, samuti leiti vaid kaks hambaharja ja žiletiterad, mille kasutajad tuvastati.

Sellest tulenevalt on M.Dvorkini väide selle kohta, et ta riidekapis oma pesu hoidis ja narkoaineid kapis üldse ei näinud, ümber lükatud. Riidekapist leitud vaakumpakendajal ja vaakumpakendi äralõigatud kileribadest ühel kilel aga avastati M.Dvorkinile kuuluv bioloogiline materjal. M.Dvorkini ütlustest võinuks järeldada, et selliseid kileribasid ei oleks seal saanud olla, sest ta viskas väidetavalt kõik ära. Ometigi oli neid seal 22 tükki ja määrdunud pulbrilise ainega ja kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et M.Dvorkin selles ribas oma pesu hoidis.

Vaakumpakendajal M.Dvorkini bioloogilise materjali avastamine viitab aga sellele, et ta on seda seadet katsunud ega ole pidanud vajalikuks ära visata, kuigi väidetavalt ei tea seadme otstarvet. Samast riidekapist leitud kahest pulbrilise ainega kilekotilt tuvastati samuti bioloogilist materjali ning eksperdil ei olnud võimalik välistada seda, et see bioloogiline materjal kuulub M.Dvorkinile. Kilepakend oli aga määrdunud pulbrilise ainega ja sellest kilepakendist M.Dvorkini pesu ei avastatud. M.Dvorkini sagedasele viibimisele korteris viitab kohtu arvates ka asjaolu, et XXXkorterist leitud hambaharjal, raseerijal ja sigaretikonil leiti samuti M.Dvorkini bioloogilist materjali.

Hambaharja ja raseerija asumine korteris viitab aga sellele, et korterit ei kasutatud ööbimiseks erandkorras. Seejuures leiti köögist leitud ajalehel, milles oli hašiš nii V.Žuljakovi kui ka S.Jefimovi bioloogilist materjali. Ometigi viibis S.Jefimov oma sõnade kohaselt korteris vaid siis kui M.Gorkin ta sinna lubas ning seda olevat olnud harva. Kriminaalasja materjalidest nähtub ka seda, et V.Žuljakovi elukoha XXXläbiotsimisel leiti peale muude narkootilise aine käitlemisele viitavate esemete ka kilekoti seest mitu paari kummikindaid ja töökindaid, milledest ühelt leiti M.Dvorkinile ja V.Žuljakovile kuuluvat bioloogilist materjali.

M.Dvorkini ja V.Žuljakovi sõnade kohaselt ei olnud nad varem kokku puutunud ja M.Dvorkin V.Žuljakovi elukohas käinud ei ole. V.Žuljakovi sõnade kohaselt võttis ta XXX korterist XXX tänava korterisse kaasa narkoaine käitlemiseks vajalikke esemeid ning pidas võimalikuks ka seda, et võttis kaasa ka kinda. XXX tänava korteri läbiotsimisel leiti kilekottidest aga hulgaliselt teipe, kilepakendeid, kummikindaid, respiraator ning üks paar kindaid. Seega võib järeldada, et V.Žuljakovi ütlused on selles osas usaldusväärsed. Samas nähtub ekspertiisist, et kinnast olid kasutanud mõlemad, nii M.Dvorkin kui ka V.Žuljakov ja kuivõrd kinnas leiti V.Žuljakovi elukohast, siis pidi kinnast eelnevalt kasutama M.Dvorkin.

Seega sai M.Dvorkin kinnast kasutada vaid XXX korteris ja mitte mujal ning sellest tulenevalt teadis M.Dvorkin väga hästi, et XXX korteris kindad asuvad ning kasutas neid. Kohtuistungil väitis M.Dvorkin, et ta põeb psoriaasi ja jalgrattaga sõites paneb alati kindad kätte. Kohus suhtub sellisesse põhjendusse kriitiliselt. Kohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et M.Dvorkin kasutas jalgrattaga sõitmiseks igapäevaselt selliseid korterist leitud ja ilmselgelt amfetamiini ja magneesiumsulfaadiga määrdunud töökindaid. Kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu JDja tunnistaja S.Š ütlustest ning kirjalikest materjalidest nähtuvalt armastas M.Dvorkin kanda erinevaid kuldehteid, mis kindlasti pidid nähtaval olema ning selline isik ei saaks endale lubada seda, et samaaegselt on tal käes määrdunud töökindad.

Seetõttu ei pea kohus M.Dvorkini väidet kinda võimaliku kasutamise kohta jalgrattasõidul usaldusväärseks. Arvestades aga XXXkorteri olukorra kohta antud selgitusi, millest võis järeldada, et tegemist oli halvas seisus korteriga, milles ei olnud tehtud remonti aastakümneid, siis ei saanud M.Dvorkin kindaid kasutada remondi tegemiseks. M.Dvorkini väidete kohaselt ta suhtles aegajalt S.G , kuid enne kinnipidamist viibis ta Saksamaal ja tuli riideid vahetama ning seejärel sõitis Ida-Virumaale, kust tagasi tulles kinni peeti. Samas kohtuistungil avaldatud jälitusprotokollist nähtuvalt on ajavahemikul 16.05.2008 kuni 08.06.2008 M.Dvorkin helistanud S.G ile 37 korda ja S.G M.Dvorkinile 68 korda.

Seejuures on telefoniühendusi olnud päevas ühest kümneni ja on näha, et M.Dvorkin on kõned vastu võtnud mitte Saksamaal või Ida-Virumaal, vaid Tallinnas. Seega M.Dvorkini väide selle kohta, et ta viibis 2008 aastal enne kinnipidamist Saksamaal või Ida-Virumaal, on jälitusprotokollis kajastatud andmetega ümber lükatud. Kriminaalasjas leiduvatest jälitusprotokollidest nähtub ka seda, et V.Žuljakov on ühenduses olnud S.G sõnumite edastamise kaudu. Seejuures nähtub saadetud SMSdest, et 09.06.2008 kell 13.17.54 on S.G huvi tundnud kus V.Žuljakov asub ning kell

13.19.21 on V.Žuljakov vastanud, et on kodus ja väljub kell 15. Sellele järgnevalt on S.G saatnud kell 13.23.25 uue sõnumi küsimusega kas V.Žuljakov kiilakale toimetab ja V.Žuljakov on S.G ile kell 13.24.39 vastanud jaatavalt ja lisanud, et ta võib pärast kella 17 enda juurest läbi minna. Pärast seda on S.G kell 13.24 helistanud M.Dvorkinile, kes asus kõnele vastamise ajal Mustamäel Sääse tänava mobiilimasti piirkonnas. Kell 15.21.37 on S.G saatnud uue sõnumi ja käskinud köögist laua pealt ära koristada ja seejärel kell 15.22.29 uue sõnumi, et korralikult üle vaataks ja kas ei ole mingeid puudusi, kuid V.Žuljakov on kell

15.28.03 vastanud, et ta on juba ära sõitnud ja teine kord võtab ära. Kell 16.03.30 vastas S.G : ok ja kohe on teinud lühikese kõne M.Dvorkinile. Sellisest S.G i ühenduste võtmisest V.Žuljakoviga ja V.Žuljakovilt koheselt informatsiooni saamise järgselt ühenduste võtmisest M.Dvorkiniga teeb kohus järelduse, et M.Dvorkini viibimine XXX korteris sõltus sellest, et V.Žuljakovi selles korteris samal ajal ei viibinud. Seega välditi nende omavahelist kokkusaamist. V.Žuljakovi ütluste kohaselt käitles ta viimane kord narkootilisi aineid oma kodus XXX tänava korteris ja viis lahjendatud kümme kilo Tammsaare teele. 09.06.2008 SMS sõnumitest teeb kohus järelduse, et viimane narkoaine käitlemine toimus just nimelt 09.06.2008 ja V.Žuljakov andis kell 13.19.21 S.G ile teada, et on veel kodus, kuid kell 15 sõidab välja. Pärast seda on S.G tundnud huvi kas V.Žuljakov „kiilakale“ toimetab ja V.Žuljakov on vastanud jaatavalt ning väitnud, et pärast kella 17 võib ta enda juurest läbi käia. Kogu kriminaalmenetluse vältel, alates ajast, mil süüdistusakt kohtusse saadeti, on süüdistatav M.Dvorkin olnud ühesuguse soenguga, mis on võrreldav väljendiga „kiilakas“. Peale selle on süüdistatav M.Dvorkin selgitanud, et ta üüris S.G ilt korterit XXX . Seega V.Žuljakovi sõnum selle kohta, et ta toimetab midagi „kiilakale“ ja asjaolu, et M.Dvorkin üüris XXX korterit, viitavad kohtu arvates üheselt sellele, et V.Žuljakovi lahjendatud ja edasitoimetatav narkootiline aine pidi jõudma XXXkorterisse M.Dvorkinile, kes pärast kella

17 võis sinna korterisse minna, kuivõrd V.Žuljakov pidanuks kõigi eelduste kohaselt juba lahkunud olema. V.Žuljakovi korterist lahkumise kohta sai aga M.Dvorkin informatsiooni S.G ilt, kellele lahkumisest teatas V.Žuljakov. Samas saab V.Žuljakovi ja S.G i sõnumitest teha järelduse, et vaatamata sellele, et V.Žuljakov on väitnud, et ta ei ole kunagi kohtunud M.Dvorkiniga, oli ta teadlik konkreetsest isikust, selle konkreetse isiku viibimistest selles korteris ja ka S.G oli sellest teadlik, et V.Žuljakov viib narkoaine konkreetsele isikule, kelle olemasolust ja viibimistest korteris on V.Žuljakov teadlik.

Seejuures on S.G pärast V.Žuljakovilt saadud informatsiooni võtnud ühendust M.Dvorkiniga. Jälitusprotokollides leiduvast informatsioonist saab teha järelduse, et S.G i ja M.Dvorkini telefoniühendused on teatud päevadel mõningate ajavahemike järel mitme järjestikuse päeva vältel järsult aktiviseerunud ja seejärel piirdunud vaid ühe kõnega päevas. Samasuguse järelduse saab teha ka S.G i ja V.Žuljakovi telefoniühendusest, kusjuures enam-vähem samadel kuupäevadel on toimunud sõnumite vahetused kümnete sõnumite kaupa päevas ja seejärel ei ole vahetatud ühtegi sõnumit või mõned üksikud ning seejärel algab kõik uuesti.

Seejuures on suhtlus M.Dvorkini ja S.G i ning V.Žuljakovi ning S.G i vahel omavahelises ajalises nihkes ning sõltuvuses S.G suhtlusest. S.G i ja V.Žuljakovi tihedale suhtlusele järgnev M.Dvorkini ja S.G i tihe suhtlus, kuid samal ajal S.G i suhtlemine V.Žuljakoviga väheneb ja seejärel toimub vastupidi. Kriminaalasjas üle kuulatud süüdistatava V.Žuljakovi ütlustest nähtuvalt tegi temale narkootilise aine käitlemiseks ettepaneku S.G ja süüdistatava ütluste kohaselt sai ta narkootilised ained, nende lahjendamiseks ja segamiseks vajalikud ained, selleks vajalikud vaakumaparaadid, kaalud, kiled, pakendid, jm vahendid S.G i nimetatud kohtadest, enamasti erinevatest garaažiboksidest, mille võtmed mõlemal olemas olid ja ta käitles narkootilisi aineid nii XXXkorteris kui ka oma elukohas XXXkorteris ja kohtueelsel menetlusel tuvastatud garaažiboksides.

Läbiotsimiste käigus leiti ja võeti ära nii XXXkorterist, XXXkorterist, kui ka garaažiboksidest XXX, XXX ja XXXnii narkootilisi aineid kui ka nende käitlemisel kasutatud vahendeid ning läbiotsimistel saadud tõendid riimusid süüdistatava V.Žuljakovi ütlustega narkootiliste ainete käitlemiste asjaolude kohta. Need süüdistatava ütlused riimusid ka suuremas osas kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus läbi viidud ekspertiisides antud ekspertide arvamustega. Seejuures leiti erinevatest korteritest ja garaažiboksidest erinevaliigilisi narkootilisi aineid, so nii metamfetamiini kui ka hašišit.

Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et V.Žuljakov oli teadlik hašišist nii XXXkorteris kui ka XXX garaažiboksis, kuid V.Žuljakov on eitanud selle narkootilise aine käitlemist ning puutumust nendesse ainetesse. Samas nähtub jälitusprotokolliga tuvastatud asjaoludest, et V.Žuljakov oli teadlik hašišist XXXkorteris ja lubas selle ära panna, samuti kogus ta garaažis vedelenud hašiši, mida kokku oli suures koguses, kokku ja pani ära. Seega hoidis ja valdas ta ka suures koguses hašišit, kuigi tema põhirolliks oli metamfetamiini aktiivne käitlemine.

XXXkorterist leitud esemed, mis on otseselt seotud pikaajalise narkootilise aine käitlemisega ja M.Dvorkini poolt selle korteri kasutamine peatuspaigana väidetavalt mitme kuu vältel ajal, mil toimus V.Žuljakovi poolt narkootilise aine käitlemine selles korteris ja oma asjade hoiupaigana kasutamine viitab kohtu arvates otseselt sellele, et M.Dvorkin oli teadlik sellest, et korteris toimub narkootiliste ainete käitlemine ning väidetavalt M.Dvorkini kasutuses olevast riidekapist narkootliliste ainete leidmine viitab sellele, et V.Žuljakovi poolt S.G ilt saadud ja selle järgselt lahjendatud narkootiline aine jäeti alati XXX korterisse ning V.Žuljakovi ülesanne piirdus narkootilise aine lahjendamisega ning valmistoodangu kokkulepitud koguses XXXkorterisse jätmises edasiandmiseks M.Dvorkinile edasise käitlemise eesmärgil. Läbiotsimisel leitud eraldi pakk ja äsja valmistatud peaaegu kümme kilo leiti aga riidekapist, kusjuures V.Žuljakov ei teadnud eraldi pakist midagi. Kogutud tõenditest kogumis saab seega järeldada, et V.Žuljakovi ülesanne oli S.G kokkulepitud kogused lahjendada ja M.Dvorkinile edasiandmiseks jätta XXXkorterisse, millele ligipääs oli peale V.Žuljakovi ja S.G i ainult M.Dvorkinil. Leitud narkootiliste ainete asukohtadest eelnimetatud korteris, M.Dvorkini bioloogilise materjali leidmisest narkootiliste ainete käitlemiseks kasutatud esemetelt, tihedale korteris viibimisele viitavate M.Dvorkini hambaharja ja raseerijate, sealhulgas kõigi isikut tõendavate ja omandatud haridust puudutavate ning muude oluliste dokumentide leidmine korterist ning M.Dvorkini ja S.G i omavahelise suhtluse tihedusest ja V.Žuljakovilt saadud informatsiooni edastamisest M.Dvorkinile järeldab kohus, et M.Dvorkini ülesanne oli V.Žuljakovi poolt ettevalmistatud ja korterisse toimetatud narkootilise aine edasiandmine, mida ta sai teha seda narkootilist ainet vallates XXXkorteris. Seejuures leiti korterist köögist ka hašišit, mille olemasolust olid teadlikud mõlemad, millele viitavad SMS teel saadetud sõnumid vajadusest hašiš köögist ära võtta. Kuivõrd hašiši pakendilt leiti nii S.Jefimovi kui ka V.Žuljakovi bioloogilist materjali, siis S.Jefimov viibis korteris vaid siis kui seal oli M.Dvorkin, sest tal puudus korterisse ligipääs. Seejuures ilmneb, et M.Dvorkin oli selles korteris tihemini kui S.Jefimov. Seega valdas ja hoidis M.Dvorkin korterist leitud suures koguses hašišit teadlikult.

Sellest tulenevalt teeb kohus järelduse, et süüdistatavate V.Žuljakovi ja M.Dvorkini käitumist saab hinnata narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt XXXkorterist leiti ja võeti ära 9723 grammi metamfetamiini sulfaadina, milles oli puhast metamfetamiini kokku 2269,08 grammi, samuti leiti ja võeti ära hašišit 102,5 grammi. Vastavalt senisele kohtupraktikale on metamfetamiini tarvitamisel tavaline üksikannus 5 kuni

15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus 30 mg, sagedasel kasutajal päevane annus võib ulatuda 200 mg-ni ja eriti tugeva sõltuvuse korral ka 2000 mg-ni, samas hašiši puhul piisab joobe tekitamisel 1 g-st. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene suureks koguseks kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega XXXkorterist leitud amfetamiinist saanuks narkootilist joovet tekitada keskmiselt 75 636 isikule ja hašišist 102 isikule. Arvestades selliseid andmeid leiab kohus, et ainuüksi XXXkorterist leitud narkootiliste ainete puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses NPALS § 31 lg 3 ja KarS § 184 lg 1 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt leiti kriminaalmenetluse käigus lisaks ülalmärgitud XXXkorterile V.Žuljakovi elukohast, so XXXkorterist 1283 g metamfetamiini sulfaadina, milles oli puhast metamfetamiini 299,5 g; XXX garaažiboksist nr 69 16 461 g metamfetamiini sulfaadina, milles oli puhast metamfetamiini 6817 g; XXX garaažiboksist nr 276 1895 g metamfetamiini sulfaadina, milles oli puhast metamfetamiini 841,9 g; XXX garaaiboksist nr 69 erinevatest kohtadest 1299 g ja 3913 g hašišit. Seega võeti kokku läbiotsimiste käigus ära metamfetamiini puhta ainena 13 460,48 g, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 448 682 isikule ning hašišit 5312,5 g, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 5312 isikule. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et senise kohtupraktika kohaselt on tegemist narkootilise ainega suures koguses.

Süüdistatava V.Žuljakovi ütluste kohaselt hoiustati temale segamiseks ettenähtud metamfetamiini põhiliselt XXX garaažiboksis nr 69 ning narkootilise aine käitlemise ajal oli ta osa viinud XXX garaažiboksi nr 276 ning XXXkorterist leitud narkootiline aine oli ülejääk viimasest narkootilise aine lahjendamisest, kuivõrd ületas vajaliku 10 kg kogust. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et metamfetamiini segamiseks vajalikku magneesiumsulfaati kokku 105,22 kg hoiustati S.G ile kuuluvas Retke tee 11 garaažiboksis nr 51 ning V.Žuljakovi elukohast XXXleiti jahvatatud magneesiumsulfaati 175,7 g ning jahvatamata kujul 6,83 kg.

Sellistest metamfetamiini kogustest, mis asusid XXX garaažiboksis nr 69 ja XXX garaažiboksis nr 276 ja magneesiumsulfaadi kogusest, mis asusid XXXgaraažiboksis nr 51 saab teha järelduse, et eesmärgiks oli suure koguse narkootilise aine käitlemine. Läbiotsimiste käigus avastatud narkootilise aine määrdumustega suured kogused kilepakendeid, teibitud ja lahti lõigatud pakendid viitavad sellele, et eelnevalt oli juba käideldud suures koguses narkootilist ainet. Seejuures ei nähtu kriminaalasjas tõendeid selle kohta, et süüdistatavad V.Žuljakov ja M.Dvorkin ise oleks olnud regulaarsed metamfetamiini tarvitajad, kuigi M.Dvorkini karistusandmetest nähtuvalt on teda narkootilise aine suures koguses käitlemise eest karistatud ning M.Dvorkin on väitnud, et käitles narkootilist ainet enda tarbeks. Samas leitud ja äravõetud kogust arvestades ei oleks süüdistatavad suutnud ise seda äravõetud kogust ära tarvitada, millest saab järeldada, et tegemist on suures koguses narkootilise aine käitlemisega selle aine edasiandmise eesmärgil. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ka seda, et V.Žuljakovile või M.Dvorkinile oleks seaduses ettenähtud korras väljastatud luba narkootilise aine käitlemiseks NPALS § 3 lg 1 mõttes, so narkootilise aine käitlemiseks meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Seetõttu tuleb süüdistatavate poolt narkootilise aine käitlemine lugeda ebaseaduslikuks käitlemiseks.

Kriminalasjas kogutud tõenditest saab järeldada, et süüdistatavate Maksim Dvorkini ja Vladimir Žuljakovi ja eraldi menetlusse eraldatud Sergei G i käitumine oli omavahel koordineeritud ja hõlmatud rollide jaotusest. V.Žuljakovi ütlustest, jälitusprotokollidest ja läbiotsimistel saadud informatsioonist, mis on omavahel riimuvad, nähtub, et S.G teatas V.Žuljakovile, millal ja kuhu on valmis pandud narkootiline aine, selle segamiseks vajalik magneesiumsulfaat, pakendamiseks vajalikud seadmed, pakendid ja abivahendid. S.G ilt sai ka V.Žuljakov teada millal ja millises koguses tuleb narkootiline aine lahjendada ja kuhu jätta või toimetada. Sellele järgnevalt on S.G andnud edasi informatsiooni M.Dvorkinile, kes tegeles V.Žuljakovi ettevalmistatud ja XXXkorterisse jäetud narkootilise aine edasise käitlemisega. Seejuures tegutseti S.G i juhtnööride alusel selliselt, et V.Žuljakov ja M.Dvorkin omavahel kokku ei puutunud ning V.Žuljakov ei puutunud kokku ka tema jaoks vajalikud ained ja esemed valmis pannud isikuga. Seega oli kummalgi süüdistataval oma teopanus ja mõlemad süüdistatavad osalesid vahetult neile inkrimineeritava käitumise objektiivse teokoosseisu realiseerimisel ühise lõppeesmärgi saavutamiseks. Süüdistatavad käitusid ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel ning igaühe puhul oli tegemist olulise teopanusega, mille täitmisel lähtuti ühisest teootsusest S.Grigorjavi kaudu kooskõlastatult. Igaüks süüdistatavatest soovis objektiivsest käitumisest nähtuvalt näha ka enda teopanust osana ühisest tegutsemisest ning sellise kokkuleppe olemasolu näitasid süüdistatavad oma osategude toimepanemisega. Kohtu arvates on narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses omistatav mõlemale süüdistatavale, kuivõrd mõlemad valitsesid tegu oma osateona ühises käitumises ja igaüks neist hoidis oma osategu oma kontrolli all. Seejuures olid süüdistatavate osateod kantud kaugeleulatuvast eesmärgist, so käideldava narkootilise aine tasu eest edasimüügist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavatele inkrimineeritud tegu on toime pandud grupi poolt.

Süüdistatavaid süüdistatakse muuhulgas suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtuistungil avaldatud Keskkriminaalpolitsei informatsiooni põhjal oli metamfetamiini tänavamüügi hind 2006 kuni 2008 150-250 krooni gramm, hulgihind 30-50 kr gramm, hašiši tänavamüügi hind 200-300 krooni gramm, hulgimüügi korral 50-100 krooni gramm. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt võeti läbiotsimistel ära XXXkorterist 31%st metamfetamiini sulfaadina 1283 grammi, milles oli puhast metamfetamiini 299, 5 grammi, XXXkorterist 30%st metamfetamiini sulfaadina 137, 6 grammi ja 31%st metamfetamiini sulfaadina 9585 grammi, kokku 9722, 6 grammi, milles kokku oli puhast metamfetamiini vastavalt 31, 08 grammi ja 2238 grammi, so kokku 2269,08 grammi. V.Žuljakovi ütlustest saab järeldada, et väiksema metamfetamiini sisaldusega aine oli tema poolt lahjendatud narkootiline aine. Samas leiti XXX garaažiboksist nr 69 52 %st metamfetamiini sulfaadina 8256 grammi, 55%st metamfetamiini sulfaadina 16 461 grammi ja XXX garaažiboksist nr 276 59%st metamfetamiini sulfaadina 1895 grammi, millede kohta on V.Žuljakov seletanud, et need ained olid tal veel magneesiumsulfaadiga lahjendamata. Garaažiboksidest leitud ainetes oli puhast metamfetamiini kokku 10 891,9 grammi.

Kuivõrd narkootilist ainet lahjendatakse selleks, et omandatud kogust suurendada ja see lahjendatuna maha müüa, suurendades sellega ka müügitulu, siis võib järeldada, et XXXja XXXkorteritest leitud lahjendatud metamfetamiini koguses 11 005,6 grammi saanuks ühegrammiste doosidena jagatuna edasimüügi puhul müüa 11 005 isikule. Arvestades aga seda, et põhiosa oli ettevalmistatud 9585 grammise kogusena võrdsetes pakendites, võib teha järelduse, et tegemist oli hulgimüügiga. Seega saanuks korteritest leitud koguse hulgimüügi korral miinimumhinnaga, so 30 krooniga müües 330 168 krooni.

Arvestades sinna juurde veel lahjendamata koguse, jättes lahjendamisel tekkiva lisakoguse kõrvale, siis saanuks garaažiboksidest leitud metamfetamiini 26 621 grammisest kogusest 30 kroonise grammihinnaga müües 798 360 krooni, kokku 1 128 528 krooni. Seejuures tuleks arvestada sellega, et garaažiboksidest leitud narkootiline aine oli veel lahjendamata ning lahjendamise korral olnuks saadav müügihind oluliselt suurem. Peale selle leiti XXXkorterist 102 grammi hašišit, Retke tee 51 garaažiboksist 19,52 grammi hašišit ja XXX garaažiboksist nr 69 3913 grammi hašišit, kokku leiti läbiotsimistel 4034,52 grammi hašišit, mille hulgimüügi miinimumhind oli 50 krooni gramm.

Arvestades leitud kogust ja selle hoidmistingimusi, võib järeldada, et selline kogus oli mõeldud hulgimüügiks ning selle müügist saanuks 201 726 krooni. Seega leiti kokku narkootilisi aineid hulgihindades vähemalt 1 330 254 krooni väärtuses. Vastavalt senisele kohtupraktikale lähtutakse suure varalise kasu kindlakstegemisel KarSRS § 8 p 2 sätestatud suure varalise kahju mõistest, millega sisustatakse mõistet suur varaline kasu. KarSRS § 8 lg 2 kohaselt loetakse suureks kahjuks kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt.

Süüdistatavatele inkrimineeritud tegude ajal, so 2008 aastal oli palga alammääraks 4350 krooni ja käesoleval ajal 278,02 €, mis on suurusjärgult sama. Seega ületas äravõetud narkootilise aine hulgihind palga alammäära kuus vähemalt 305 kordselt. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et sellises koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine on hinnatav narkootilise aine käitlemisena suure varalise kasu saamise eesmärgil. Vastavalt senisele kohtupraktikale kujutab suure varalise kasu saamise eesmärk endas subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab teo toimepanija sihti ja ei ole tähtis, kui suure varalise kasu isik narkootilise aine käitlemisega tegelikult sai ja kas seatud plaanid realiseerusid, vaid kui suurt kasu ta taotles.

Süüdistatava V.Žuljakovi ütluste kohaselt oli ta S.G ilt senise metamfetamiini käitlemise eest saanud umbes 40 000 kuni 50 000 krooni, kusjuures tasuks oli 500 krooni lahjendatud metamfetamiini kilogrammi valmistamise eest. Läbiotsimistel leitud ja äravõetud juba lahjendatud ja seni veel lahjendamata metamfetamiini kogustest, samuti kasutatud pakendite rohkusest saab järeldada, et narkootilise aine käitlemine oli jätkuv ja alaline tegevus, mille realiseerumisel oleks saadud lõppkokkuvõttes ka suur varaline kasu, kuid kriminaalmenetluse alustamise tõttu võeti käideldav aine ära ja vähemalt selle koguse äravõtmise tõttu jäi oodatud tulu, so suur varaline kasu saamata.

Küll oleks see suur varaline kasu saadud äravõetud narkootilise aine realiseerimisel. Äravõetud kogus aga annab üheselt aluse järeldada, et suure varalise kasu saamise eesmärk oli püstitatud ja käitlejad olid sellest teadlikud ning tegutsesid sellise eesmärgi saavutamise nimel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine on omistatav mõlemale süüdistatavale, siis on V.Žuljakovile ja M.Dvorkinile omistatav ka suure varalise kasu saamise eesmärk kui lõppeesmärk, sõltumata sellest kas nad suurt varalist kasu said.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võeti XXXkorterist ära 51 500 krooni ja 1150 eurot, millised summad tunnistas M.Dvorkin enda omaks. Seejuures nähtub Maksuja Tolliameti andmetest, et ajavahemikul 2006 kuni 2009 oli M.Dvorkini deklareeritud sissetulekuks 2007 aastal 10 875 krooni. Arvestades V.Žuljakovi ütlusi summade kohta, mis ta väidetavalt sai S.G ilt narkootilise aine käitlemise eest ja M.Dvorkini asukohast äravõetud summasid, mis on samas suurusjärgus, leiab kohus, et leitud ja äravõetud sularaha puhul on tegemist narkootilise aine käitlemisest saadud ja äravõtmise hetkeks alles jäänud summadega, so kuriteo toimepanemisest saadud varaga.

Süüdistatav M.Dvorkin on küll andnud selgitusi oma sissetulekuallikate kohta, kuid esitatud versioonidest ei ole ükski versioon kontrollitav ning süüdistatav ei ole ka kriminaalmenetluse käigus soovinud anda võimalusi nende versioonide kontrollimiseks.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava Vladimir Žuljakovi käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku valdamisena, mis on toime pandud isikute grupi poolt ja suure varalise kasu saamise eesmärgil, so KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud kuriteona. Samuti leiab kohus, et süüdistatava Maksim Dvorkini käitumine on õigesti kvalifitseeritud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku valdamise ja edasiandmisena, mis on toime grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo ja mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil.

Samuti süüdistatakse Maksim Dvorkinit ja Alexey Smirnovi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja Vitali Gorkovi KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil süüdistatavad M.Dvorkin ja A.Smirnov end neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja süüdistatav V.Gorkov tunnistas end süüdi, esitades versiooni, et inkrimineeritud teo pani ta toime üksinda. M.Dvorkini selgituste kohaselt kohtus ta 18.03.2010 V.Gorkoviga, sest V.Gorkov oli temalt piiritust võtnud ja sellega oli midagi valesti. Narva sõiduks aga leppis kokku seetõttu, et üks isik oli temalt võtnud müügiks 20 paari teksaseid ja kadus koos kaubaga ning ta läks seda isikut ja kaupa otsima. V.Gorkovi selgituste kohaselt tegeles ta M.Gorkovilt müügiks saadud piirituse realiseerimisega, üle piiri toodud sigarettide realiseerimisega ja M.Gorkovilt müügiks antud riiete realiseerimisega ning Narva sõitis selleks, et ära tuua narkootiline aine, mis oli peidetud maantee 150 kilomeetril bussipeatuse taga. Narva sõideti M.Dvorkini initsiatiivil ja tema muretses autojuhiks A.Smirnovi. A.Smirnovi ütluste kohaselt pakkus V.Gorkov talle võimalust teenida ning ta nõustus sellega, kuid sõidu eesmärgist ei teadnud ta midagi. Kohus suhtub süüdistatavate esitatud versioonidesse kriitiliselt ega loe neid usaldusväärseteks.

Kohtueelse menetluse käigus on pealt kuulatud V.Gorkovi telefonikõnesid kolme päeva vältel, so 18.03.2010 kuni 20.03.2010. V.Gorkovi helistamisest A.J le nähtub, et lepitakse kokku kokkusaamine, sellele järgnevalt helistas V.Gorkovile M.Dvorkin ja palus olla kättesaadav, mille peale võttis V.Gorkov ühendust A.Smirnoviga, et see teda sõidutaks ja sõitmine sõltub M.Dvorkini helistamisest. Pärast uut M.Dvorkini kõnet V.Gorkovile võtab V.Gorkov uuesti ühendust A.Smirnoviga, kuid see ei saa V.Gorkovi sõidutada. Sellele järgnevalt saab telefonikõnedest V.Gorkovi ja M.Dvorkini vahel järeldada, et V.Gorkov sõitis ise M.Dvorkiniga kokkusaamisele.

Mõni aeg hiljem lepib V.Gorkov A.J ga kokku kokkusaamise. Pool tundi pärast seda helistab aga juba A.Jerjomkin V.Gorkovile ja teatab, et asi oli normaalne ning kaks minutit hiljem teatab saadud info V.Gorkov selle kohta, et asi on normaalne, edasi M.Dvorkinile. Sellistest telefonikõnedest alguses ühes isikute järjekorras ja seejärel vastupidises isikute järjekorras saab järeldada, et V.Gorkov sai M.Dvorkinilt midagi, mille ta viis A.J le ja A.Jerjomkin andis tagasisidet saadu kvaliteedi kohta. Selle järgselt pakub M.Dvorkin V.Gorkovile võimalust sama asja veel saada, kuid V.Gorkov teatab sõnumit saates, et ta küll väga tahaks seda, kuid tal ei ole hetkel raha ja raha saaks hiljem ning M.Dvorkin helistas V.Gorkovile ja pakkus päeva jagu oodata.

Sellele järgnevalt aga võttis V.Gorkov ühendust R.K ga ja küsis kuidas asjad on ja R.K teatas, et on juba laiali jaganud, hilisema telefoniühenduse ajal aga teatas R.K , et ta ei ole veel raha saanud, kuid saab. Taolisest telefoniühendusest V.Gorkovi ja R.K vahel saab järeldada, et V.Gorkov on R.K le nagu ka A.J le midagi edasi andnud ja ootab selle eest raha. Järgmisel päeval, so 19.03.2010 võttis V.Gorkoviga ühendust M.Dvorkin ja kutsus enda juurde. Pärast seda aga helistas V.Gorkov juba I.Malantšukile ja teatas, et järgmisel päeval on vaja Narva sõita ja õhtul peab tagasi olema.

Samuti helistas V.Gorkov R.K le ja teatas, et järgmisel päeval on vaja Narva sõita ja selleks on vaja raha ning kas R.K on eelmisel õhtul raha saanud, kuid R.K teatas, et ta jagas küll laiali, kuid raha kohe ei võtnud. Nii I.Malašenkovale kui ka R.K le selgitas V.Gorkov, et sõiduks on vaja sõiduk rentida ja selleks on vaja raha, kuid siis helistas hoopis A.Smirnovile ja pakkus Narva sõitmist. A.Smirnov ei olnud aga nõus, sest on kaks korda sõitnud ja V.Gorkov pole suutnud talle maksta. V.Gorkov lubas seekorda maksta ja arveldada ning teatas, et hommikul kell 10 peab olema Maksi juures ja et ta oli sõitnud Maksi juurde ja lubanud auto muretseda.

Seejärel teatas V.Gorkov M.Dvorkinile, et tal on sõiduks auto olemas. Samuti teatas V.Gorkov R.K le, et temal ei ole vaja tulla, kuid on vaja kokku ajada bensiiniraha. Õhtul helistas A.Jerjomkin V.Gorkovile ja küsis kuidas asjad on ning V.Gorkov teatas, et homseks on kõik olemas. Seejärel sai V.Gorkov M.Dvorkinilt teada, et viimane läheb Lasnamäele alkoholi tarvitama ja hommikul tuleb talle sinna järele minna ning selle info andis V.Gorkov edasi A.Smirnovile. 20.03.2010 hommikul helistas V.Gorkov A.Smirnovile ja tundis huvi kuhu see on jäänud.

Sellistest telefonikõnedest V.Gorkovi, M.Dvorkini ja A.Smirnovi vahel saab järeldada, et Narva sõitmise initsiatiiv tuli M.Dvorkinilt ja see oli lahenduseks eelmisel päeval tekkinud küsimusele, kas sama asja, mis eelmine õhtu otsa sai, veel saab ning M.Dvorkin palus V.Gorkovil päeva oodata. Sama küsimuse esitas V.Gorkovile ka A.Jerjomkin ning 19.03.2010 õhtul teatas V.Gorkov peale M.Dvorkini juures käimist, et järgmisel päeval on kõik olemas. Samas nähtub kõnest R.K le, et R.K ei olnud senini V.Gorkovi antud kauba eest raha kätte saanud.

M.Dvorkini juures käimisele järgnevalt loobus V.Gorkov auto rentimise mõttest ja pöördus A.Smirnovi poole, pakkudes sõitmist Narva. V.Gorkovi selgitustest A.Smirnovile saab järeldada, et A.Smirnov on teadlik Maksi nimelisest isikust, kellele V.Gorkov oli lubanud sõiduvahendi muretseda ja A.Smirnov ei esitanud Maksi nimelise isiku kohta mingeid küsimusi. Seega teadsid mõlemad kes Maksi nimeline isik on. A.Smirnovi vastustest V.Gorkovi ettepanekutele saab järeldada, et A.Smirnov on juba kahel korral sama asja pärast Narvas käinud ja V.Gorkovi sõidutanud ning mõlemal korral on V.Gorkovil tekkinud raskusi sõidu eest tasumisega.

Seega on A.Smirnovile teada ka sõidu eesmärk ja mille järele sõidetakse ning tal ei teki küsimusi peale tasu saamise. 20.03.2010 hommikune V.Gorkovi kõne A.Smirnovile näitab seda, et A.Smirnov on sõna pidanud ja nõustunud Narva sõitma, millele andis kinnitust ka A.Smirnovi juhitud sõiduki varjatud jälgimine Tallinnast Ida-Virumaale ja tagasi.

Varjatud jälgimise puhul on tuvastatud sõiduki liikumine, peatumised kaupluste juures, parklates, sisenemised kauplustesse ja kohvikusse, kohtumised erinevate isikutega erinevate hoonete juures. Samas on fikseeritud see, et ainukesena väljus autost kotiga M.Dvorkin, kes pärast ka kotiga autosse istus ning see oli Narvas Energia 4 maja juures. V.Gorkov väitis kohtuistungil, et tema käis Tallinn-Narva tee 150 kilomeetril bussipeatuse tagant peidikust valmis pandud narkootilist ainet toomas, kuid varjatud jälgimisega on tuvastatud, et sõidukist väljusid nii V.Gorkov kui ka M.Dvorkin ning nad tegelesid selles kohas hoopis urineerimise, mitte asjade võtmisega.

Varjatud jälgimisest saab teha järelduse, et süüdistatavad sõitsid Narva teatud eesmärgil ja nad selle eesmärgi ka realiseerisid. Varjatud jälgimisest on näha, et M.Dvorkin ja V.Gorkov kohtusid mitmel korral samade isikutega ning saades erinevates kohtades kokku, said nad uuesti kokku tagasiteel ning varjatud jälgimine katkestati ajutiselt. Selline korduv kohtumine viitab pigem kokkuleppimisele, kohtade vahetamisele ja millegi lõpule viimisele, mitte aga kaduma läinud isiku otsimisele, kelle käes olid väidetavalt M.Dvorkini riided või nende eest saadav tasu. 18.03.2010 pealt kuulatud telefonikõnedest V.Gorkovi ja M.Dvorkini vahel saab järeldada, et M.Dvorkin andis V.Gorkovile edasiandmiseks narkootilist ainet, mille V.Gorkov edasi andis A.J le ja R.K le ja sai neilt tagasisidet ning V.Gorkov soovis seda ainet veel saada, kuid tal ei olnud raha.

M.Dvorkin aga lubas selle küsimuse lahendada päeva möödudes ning järgmisel päeval teataski V.Gorkovile, et on vaja Narva sõita, mille kohta V.Gorkov teatas A.J le, et homme saab veel. Seejuures peeti 20.03.2010 A.Smirnovi juhitud sõiduk tagasiteel Narvast kinni ja sõidukis olid samad isikud, kes sõitu alustasid ja kes sõidu osas kokku leppisid, so V.Gorkov ja M.Dvorkin. Seejuures nähtub V.Gorkovi selgitustest A.Smirnovile, et nad vaid sõidavad Narva, võtavad kauba ära ja tulevad kohe tagasi. Varjatud jälgimisega tuvastatigi, et A.Smirnov sõidutas V.Gorkovi ja M.Dvorkini Ida-Virumaale, sh ka Narva, kohtuti erinevate isikutega ning sõideti tagasi, kusjuures sõidukis oli tagasiteel suur kogus narkootilist ainet.

Sellisest käitumisest saab järeldada, et tehti nii nagu A.Smirnovile V.Gorkov selgitas. Arvestades seda, et telefonikõnedest tulenevalt oli Narva sõidu initsiaator M.Dvorkin, kelle istme juurest maast leiti ka narkootiline aine ja kes lubas V.Gorkovile 18.03.2010, et V.Gorkov peab päeva ootama uue kaubaga, siis saab sellest järeldada, et M.Dvorkini selgitused kaduma läinud riiete ja nende müüja otsimisest Ida-Virumaal ning V.Gorkovi poolt narkootilise aine järele minekust seetõttu, et ta ühitas võimaluse koos M.Dvorkiniga Narva sõita, ei ole usaldusväärsed.

Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et V.Gorkovi telefonikõnesid on pealt kuulatud 18.03.2010 kuni 20.03.2010 ning Narva sõidust sai V.Gorkov teada alles 19.03.2010, kuid ei teatanud sellest kellelegi peale tuvastatud isikute ringi. Seega on selline V.Gorkovi versioon sellest, et ta teatas oma sõidust Narva kellelegi, kes pidi tema jaoks Tallinn-Narva teele bussipeatuse juurde ära peitma narkootilise aine, teadvalt vale.

Kohtuistungil avaldas V.Gorkov, et narkootilise aine toomiseks tegi talle ettepaneku Gennadi nimeline isik, kes pakkus teenimisvõimalust, öeldes, et kui salasigarette tooma läheb, siis võib tuua ka narkootilisi aineid. Samas ei nõustunud V.Gorkov nimetama täpsemaid isikuandmeid Gennadi kohta väitega, et ta ei saa neid avaldada, kuivõrd peab veel kinnipidamiskohas viibima. Seega tõi süüdistatav kohtuistungil välja konkreetse isiku, kes kinnitaks tema kohtuistungil esitatud versiooni. Konkreetse isiku väljatoomine aktiivse kaitse elemendina on arvestatav senise kohtupraktika kohaselt vaid juhul, kui sellise kaitseversiooni paikapidavust on võimalik kontrollida, so menetlejale esitatakse informatsioon, mida menetleja saab isiku väidet kinnitava asjaoluna tuvastada.

Süüdistatav ei ole aga sellist informatsiooni esitanud ega ole andnud võimalust seda versiooni kinnitavate tõendite kogumiseks. Samas esitas süüdistatav sellise versiooni alles kohtuistungil. Seejuures põhjendas ta konkreetsete andmete esitamata jätmist sooviga tagada enda edasist julgeolekut kinnipidamisasutuses. Seega tekitab sellise versiooni esitamine olukorra, et oma ütlustega süüstatakse kõrvalist isikut, kes ei pea enda vastu ütlusi andma ning ilmselt ka ei soovi anda ütlusi asjaolude kohta, mis tingiks tema kahtlustamise vähemalt KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Seega ei oleks esitatav versioon nii või teisiti kontrollitav. Vastavalt kohtupraktikale pidanuks süüdistatav aktiivse kaitse puhul ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või siis looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui aga isik seda ei tee, siis ei saa ka rääkida tekkinud kahtlustest, mida peaks tõlgendama süüdistatava kasuks. Süüdistatav ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks ning seetõttu ei saa ka kohtul tekkida mingeid kõrvaldamata kahtlusi, mida süüdistatava kasuks tõlgendada ning kohus annab süüdistatava versiooni kohta oma hinnangu, lugedes süüdistatava väiteid ebausaldusväärseteks ja ümber lükatuteks kohtuliku menetluse käigus kogutud tõenditega.

Seejuures on kohtuistungil ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil avaldatud osa süüdistatava ütlustest kohtueelsel menetlusel, kus ta kahtlustatavana ülekuulamisel eitas täielikult oma puutumust temale inkrimineeritud kuriteoga. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistab ta end osaliselt süüdi temale inkrimineeritud kuriteos, võttes süü täielikult enda peale, välistades samas teiste süüdistatavate osavõtu kuriteost, kusjuures teised kogutud tõendid sellise süüditunnistamise versiooniga ei riimu. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava erinevas menetlusstaadiumis antud vastuolulised ja üksteist välistavad ütlused ei ole tõendina arvestatavad ning süüdistatava V.Gorkovi ütlused tuleb täies ulatuses jätta tõendina arvestamata.

Süüdistatavad V.Gorkov ja M.Dvorkin on selgitanud oma aktiivset suhtlust 18.03.2010 kuni 19.03.2010 sellega, et M.Dvorkin muretses suuremas koguses piiritust, mida andis edasi V.Gorkovile, samuti andis ta edasi Türgist toodud riideid, mida muuhulgas realiseeris ka V.Gorkov, kes piiritust ja riideid edasi müüs. Süüdistatavate selgituste kohaselt viimane partii piiritust ei olnud kõige parem, mistõttu tekkisid probleemid müügiga ja neid probleeme nad ka lahendasid. Sama kinnitas ka V.Gorkov kohtuistungil. Ometigi nähtub kohtuistungil kuulatud telefonikõnedest, et M.Dvorkinilt saadud ja V.Gorkovi poolt A.J le edasi antud kauba kohta on tagasisidemeks olnud vastupidine informatsioon. A.Jerjomkin on pool tundi pärast kauba kättesaamist teatanud, et kaup on normaalne, kuigi eelmine oli olnud parem. R.K aga teatas vaid seda, et kaup on laiali jagatud ning ootab raha kauba eest. Seega mingeid pretensioone kauba kohta ei esitatud, mistõttu süüdistatavate väited ebakvaliteetse piirituse käitlemise kohta on väljamõeldis. Mis puudutab süüdistatavate väiteid piirituse müügi kohta, siis saab järeldada süüdistatavate selgitustest, et tegemist ei olnud legaalse äriga nagu ka sigarettide müügi puhul, millest V.Gorkov väidetavalt elatist teenis. Seega esitatakse ühe süüteo toimepanemise välistamiseks versioon sellest, et süüdistatavad tegelesid inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajal teiste süütegude toimepanemisega, milles neile süüdistust esitatud ei ole. Ka sellist käitumist hindab kohus aktiivse kaitsena, kusjuures ka need esitatud väited ei ole kontrollitavad ja isikute ring, kelle kohta need on esitatud on suhteliselt väike, kuid ilmselgelt ei oleks need isikud valmis enda vastu ütlusi andma. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate väited piirituse müügi kohta vaidlusalusel ajal on väljamõeldis. Süüdistatav on sellise aktiivse kaitse puhul ise kohustatud esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või siis looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui aga isik seda ei tee, siis ei saa ka rääkida tekkinud kahtlustest, mida peaks tõlgendama süüdistatava kasuks. Süüdistatavad ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks ning seetõttu ei saa ka kohtul tekkida mingeid kõrvaldamata kahtlusi, mida süüdistatava kasuks tõlgendada. Seetõttu jätab kohus süüdistatavate M.Dvorkini ja

V.Gorkovi väited piirituse või siis nn salasigarettide müügiga tegelemise kohta kui tõendid arvestamata. Mis puudutab M.Dvorkini väiteid sissetulekute saamise kohta Türgist toodud riiete müügist, siis kinnitas seda versiooni M.Dvorkini endine elukaaslane S.Š ja kaudselt ka tunnistaja V.Borženkov, kes väidetavalt andis M.Dvorkinile kandmiseks oma kullast käeketi, millistesse ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt. Samas kui M.Dvorkin oli vahistatud ja tal oli raskusi oma väidete kinnitamiseks tõendeid koguda, siis vabaduses viibivad S.Š ja V.B ei pidanud peale paljasõnaliste väidete millegagi vajalikuks kinnitada nn riideäri toimumist, Türgis käimise kohta lennupiletite esitamist, rahaliste vahendite liikumist kinnitavate tõendite esitamist ega muid tõendeid. S.Š ja V.Borženkovi ülekuulamist peeti vajalikuks vaid selleks, et päästa kahte kuldketti konfiskeerimisest, kuid oluliste tõendite esitamiseks neid ei vajatud. Seetõttu leiab kohus, et M.Dvorkini sissetulekute päritolu Türgist toodud riietega äritsemisest on väljamõeldis ning kohus hindab taolise versiooni esitamist aktiivse kaitsena, kuid versiooni esitaja ei pidanud vajalikuks versiooni kinnitavate tõendite kogumist ega esitamist, kuigi aktiivse kaitse puhul on isik ise kohustatud esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või siis looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kuivõrd seda ei tehtud, siis ei saa ka rääkida tekkinud kahtlustest, mida peaks tõlgendama süüdistatava kasuks ja asuma seisukohale, et M.Dvorkini sissetulekud seisnesid komisjonimüügist saadud tulust. Seetõttu ei saa ka kohtul tekkida mingeid kõrvaldamata kahtlusi M.Dvorkini sissetulekute osas, mida süüdistatava kasuks tõlgendada ning kohus asub seisukohale, et M.Dvorkinil ei ole aastatel 2008 kuni 2010 olnud legaalset sissetulekut.

Kohtuliku arutamise ajal püüti kohtule rõhutatult tõendada seda, et M.Dvorkin sõidu ajal Narva ja tagasi praktiliselt kogu tee magas ning ei teadnud asjade käigust midagi, seega ei saavat ta ka olla teadlik narkootilisest ainest. Ometigi nähtub kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud varjatud jälgimise kohta koostatud protokollist, et M.Dvorkin tegutses aktiivselt, väljus korduvalt autost, suhtles korduvalt isikutega, käis erinevate hoonete juures, sisenes hoonetesse, samuti tagasiteel käis autost väljas ja suhtles erinevate isikutega. Selline objektiivne käitumine lükkab kohtu arvates täielikult ümber väited M.Dvorkini sellise seisundi kohta, mis välistaks adekvaatse arusaama ümbritsevast ja toimuvast. Need väited oleks sel juhul ka vastuolus M.Dvorkini enda väidetega selle kohta, et ta läks Narva ühte isikut taga otsima, et kätte saada müüki antud riided või müügist saadud raha, otsides isikut aktiivselt erinevatest kohtadest. Pigem näitab asjaolu, et M.Dvorkin 19.03.2010 oma õhtusi plaane muutis ja alkoholi tarvitama asus seda, et tal ei olnud enam mingeid kohustusi ega muret Narva sõiduga, sest kõik vajalikud asjaolud olid kokku lepitud ja kooskõlastatud ning kõik pidi toimuma plaani järgi nagu ka V.Gorkov A.Smirnovile teatas: sõidavad Narva, võtavad kauba ära ja tulevad tagasi. Kriminaalasjas kontrollitud tõendite kohaselt nii toimuski, so sõideti Narva, saadi kokku varem kokku lepitud isikutega, saadi kätte narkootiline aine ja sõideti tagasi. Igati sujunud korraldamise puhul ei olnudki M.Dvorkini joobeseisundil erilist tähtsust, sest kõik toimis varem kokkulepitud plaani järgi kuni kinnipidamiseni.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse süüdistatavaid Maksim Dvorkinit ja Alexey Smirnovi selles kuriteoepisoodis KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja Vitali Gorkovi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Maksim Dvorkinit Tallinna Linnakohtu 11.12.2002 otsusega karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud rahvatervisevastaste süütegude toimepanemise ajaks ei olnud eelmine karistus kustunud. Seejuures süüdistatakse M.Dvorkinit ka kahes rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Seetõttu on tegemist nii faktilise kui ka juriidilise korduvusega. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et Alexey Smirnovi on Harju Maakohtu 22.06.2007 otsusega karistatud KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning süüdistuses märgitud süüteo toimepanemise ajaks ei olnud ka tema karistus rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest kustunud. Seega olid nii M.Dvorkin kui ka A.Smirnov neile inkrimineeritud süüteo toimepanemise ajal KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud isikuks. Kõigi süüdistatavate käitumine on kvalifitseeritud ka KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, so kuriteo toimepanemisena grupis. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt võeti 20.03.2010 A.Smirnovi juhitud sõiduki kinnipidamisel sõidukist ära 939, 8 grammi pulbrilist ainet, mis eksperdiarvamuse kohaselt sisaldas endas 112, 69 grammi amfetamiini.

Amfetamiin kuulub Eesti Vabariigis kehtivasse sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Senise kohtupraktika kohaselt kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist. Käesoleval juhul on leitud ja ära võetud pulber, mis sisaldas endas 112,69 grammi amfetamiini, millest piisanuks 866le isikule. Sellest teeb kohus järelduse, et tegemist oli suures koguses narkootilise ainega, mille käitlemine on keelatud, seega ebaseaduslik. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, millest võiks teha järeldusi selle kohta, et süüdistatavad oleksid käidelnud äravõetud amfetamiini meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Seega on süüdistatavate puhul tegemist isikutega, kellel puudus seadusest tulenev õigus narkootilise aine käitlemiseks.

Kuivõrd süüdistatavaid süüdistatakse kuriteo toimepandmises grupis, tuleb tuvastada süüdistatavate osavõtt kuriteo toimepanemisest. Kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemusena on kohus jõudnud veendumusele, et kõigi süüdistatavate osateod on kindlaks tehtud. Seejuures on kogutud ja kontrollitud tõenditest võimalik järeldada, et narkootilise aine omandamisest, valdamisest ja edasiandmisest olid huvitatud M.Dvorkin ja V.Gorkov. Seejuures saab teha järelduse, et V.Gorkov oli isikuks, kes sai M.Dvorkinilt narkootilist ainet ja andis seda edasi teistele isikutele, kes selle aine omakorda edasi andsid.

Pealtkuulatud telefonikõnedest saab järeldada, et V.Gorkov sai narkootilist ainet vaid M.Dvorkini kaudu ning tal puudus otsekontakt, mistõttu sõltus tema poolt narkootilise aine käitlemine M.Dvorkini sidemetest, nende sidemete realiseerimisest ja võimalusest narkootilist ainet omandada. Konkreetseks päevaks kokkuleppimine ja sõitmine Narva näitab seda, et M.Dvorkin ja V.Gorkov olid eelnevalt omavahel kokku leppinud saadavas koguses ja koguse eest maksmise tingimustes, samuti selles millal ja kust narkootiline aine omandatakse. Kuivõrd narkootilise aine esialgne asukoht oli Ida-Virumaal ja realiseerimiskoht Tallinnas, siis pidi selle narkootilise aine omandamise järgselt toimetama Tallinna, so vedama.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavad V.Gorkov ja M.Dvorkin tegutsesid 939, 8 grammi pulbrilise aine, mis eksperdiarvamuse kohaselt sisaldas endas 112, 69 grammi amfetamiini, käitlemise osas kavatsetusega ja kooskõlastatult ning nende eesmärgiks oli suures koguses narkootiline aine omandada ja seejärel ühest asustataud punktist teise vedada edasise realiseerimise eesmärgil, mida ei saanuks teha narkootilise aine hoidmiseta. Samas ei sisalda esitatud süüdistus, mis oli A.Smirnovile arusaadav, konkreetse aine kogust ega nimetust, mille veos ja hoidmises A.Smirnovi süüdistatakse.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatava A.Smirnovi osavõtu osas tuleb lähtuda kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsist. Kohtuistungil kuulatud telefonikõnedest nähtuvalt on V.Gorkov pärast M.Dvorkiniga kokkusaamist viimase kodus hakanud otsima transporti Narva sõiduks. Esmalt on ta ühendust võtnud I.Manašenkovaga ja rääkinud sõiduki rentimisest, seejärel rääkinud R.K ga, et rendisõiduki jaoks on vaja rahalisi vahendeid ja andnud mõista, et sõidab koos R.K ga, hiljem on aga pöördunud A.Smirnovi poole, kes alguses ei soovinud Narva sõita, kuivõrd oli seda varem juba kahel korral teinud ja rahaliselt kaotanud.

Seega oli A.Smirnov varasemast teadlik sõidu eesmärgist, millest annab tunnistust ka asjaolu, et A.Smirnovi on samalaadse süüteo toimepanemise eest juba karistatud ning ühisest kinnipidamisasutuses viibimisest V.Gorkoviga teadis ka hästi V.Gorkovi tausta ja seda, et V.Gorkovil on kalduvus elatusvahendeid teenida ebaseaduslike vahenditega. Samas nähtub samadest kõnedest seda, et A.Smirnovi on vaja vaid vedajaks ja teda üksikasjadesse ei pühendatud. Seega ei teadnud A.Smirnov seda, missuguse konkreetse narkootilise aine järele tuleb minna ning missugune on veetava aine kogus.

Samas oli ta nõus eeldatava ja lubatud tasu eest seda tegema. On ilmselge ka asjaolu, et ei ole majanduslikult tasuv sõita mitusada kilomeetrit maha mõne grammi narkootilise aine järele, sest selle edasiandmisest saadav tulu ei kompenseeriks sõidukulu, mida V.Gorkov A.Smirnovile lubas. Seega selleks, et M.Dvorkin ja V.Gorkov teeniks toodava koguse pealt niipalju, et sellest jätkuks nii neile kui ka A.Smirnovile sõidukulude katteks, rääkimata kulutustest narkootilise aine omandamisel, pidi tegemist olema suure koguse narkootilise ainega ja sellest kogusest sai A.Smirnov teada täpsemalt alles kinnipidamise järgselt.

Sellest teeb kohus järelduse, et A.Smirnovi käitumine on suures koguses narkootilise aine vedamise ja hoidmise osas toime pandud kaudse tahtlusega. Kui V.Gorkov oleks vastavalt esialgsele plaanile võtnud rendiauto, siis oleks A.Smirnovi osavõtt süüteos olnud välistatud. Kuivõrd aga V.Gorkovil puudusid sõiduki rendiks vajalikud rahalised vahendid, siis tegi ta kuriteost osavõtuks ettepaneku A.Smirnovile, lubades ka tasu. Seega leiab kohus, et süüdistatava A.Smirnovi osategu seisneb suures koguses narkootilise aine käitlemises narkootilise aine vedamises ja selle samaaegses hoidmises kuni kinnipidamiseni, mis on toime pandud grupis ja ühiselt M.Dvorkini ja V.Gorkoviga, kelledest esimene oma sidemete kaudu omandas narkootilise aine ja grupis teiste süüdistatavatega hoidis ja vedas seda A.Smirnovi juhitud sõidukis edasise edasiandmise eesmärgiga V.Gorkovile ning V.Gorkovi osa oli selles, et ta tegi ettepaneku M.Dvorkinile narkootilise aine omandamiseks ja vedamiseks ning vedas ja hoidis seda M.Dvorkini poolt omandatud narkootilist ainet selle aine edasise omandamise ja sellele järgneva edasiandmise eesmärgil.

Sellest teeb kohus järelduse, et A.Smirnovi tahtluse vormi tõttu ei oleks, vaatamata kaitsja etteheidetele, saanudki A.Smirnovile inkrimineerida suures koguses narkootilise aine käitlemist konkreetse narkootilise aine ja selle aine konkreetse koguse suuruse osas. Süüdistatavale A.Smirnovile oli ükskõik milline see aine on ja kui suur see kogus on, peaasi, et ta saab selle käitlemise eest lubatud tasu, mööndes samas, et paneb uuesti toime KarS § 184 ettenähtud kuriteo ja seda eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate M.Dvorkini ja A.Smirnovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg

2 p 1, 2 ettenähtud kuriteona ja süüdistatava V.Gorkovi käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona.

Süüdistatavale Vladimir Žuljakovile KarS § 184 lg 21 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuuest kuni kahekümne aastani või eluaegne vangistus. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole kohus tuvastanud koosseisuväliseid karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kuigi süüdistus esitas raskendava asjaoluna süüteo toimepanemise omakasu ajendil KarS § 58 p 1 tähenduses, leiab kohus, et KarS § 184 lg 21 lg 1 sätestatud eesmärk, so suure varalise kasu saamise eesmärk juba sisaldab endas koosseisulist raskendavat asjaolu ning selle eraldi esiletoomine KarS § 58 p 1 mõttes ei ole seadusega kooskõlas, kuivõrd selle välistavad KarS § 59 sätted ning kohus leiab, et süüteos sisalduv koosseisulise raskendava asjaolu esiletoomine väljendub juba ettenähtud sanktsioonis ja selle kõrges alamja ülemmääras. Küll leiab kohus, et süüdistatava Vladimir Žuljakovi karistust kergendava asjaoluna saab arvestada KarS § 57 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, mis tingis suures koguses narkootiliste ainete leidmise ja äravõtmise ning sellest tulenevalt ringlusest kõrvaldamise. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises tuvastatud karistust kergendavad asjaolud on oma sisult sedavõrd kaalukad, et neid saab hinnata erandlike asjaoludena KarS § 61 lg 1 mõttes ning need tingivad süüdistatavale karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni alammäära. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavat Vladimir Žuljakovi ei ole varem kohtu poolt karistatud ning kogu suhteliselt pikaajalise kriminaalmenetluse jooksul ei ole kogutud andmeid selle kohta, et süüdistataval oleks kalduvus toime panna õigusrikkumisi. Arvestades taolisi asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ning süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta ärakandmata osas täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt ei ole teda varem kohtu poolt karistatud ning inkrimineeritud süütegu võib süüdistataval pidada ainukordseks raskeks seaduserikkumiseks, siis leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, määrates süüteo raskust arvestades siiski maksimaalse katseaja.

Maksim Dvorkinile KarS § 121 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolme aastani. Kriminaalasjas kogutud andmetest nähtuvalt on süüdistatava 2007 aastal deklareeritud sissetulek olnud

10 875 krooni, kuid 2006, 2008, 2009 aastate kohta ei ole temal legaalset sissetulekut tuvastatud. Sellest saab järeldada, et süüdistataval puuduvad sellised rahalised vahendid, mis võimaldaks tal rahalist karistust tasuda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest. Kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditest nähtuvalt on süüdistatava käitumises tuvastatud endise abikaasa löömine lahtise käega näkku. Kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole selline käitumine põhjustanud ka terviseriket ning kohtuistungil teatas kannatanu, et ta on süüdistatavale andestanud. Kohtuistungil on küll tuvastatud, et süüdistatav pani inkrimineeritud teo toime alaealise lapse juuresolekul, kuid taoline asjaolu ei ole hinnatav karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 mõttes nagu seda ei ole ka teo toimepanemine naisterahva suhtes. Süüdistatava ütlustest võis järeldada ka seda, et ta oma käitumist kahetses, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 p 3 mõttes ning süüdistuse kohaselt on tegemist ühekordse vägivallateoga, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole niivõrd suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohus leiab, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena.

Maksim Dvorkinile KarS § 184 lg 21 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuuest aastast kuni kahekümne aastani või eluaegne vangistus. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava rollist grupilise kuriteo toimepanemisel ja kuriteo eesmärgist. Kriminaalasja kohtuliku arutamisega on kohus jõudnud veendumusele, et süüdistatav tegutses grupis koos S.G , kelle suhtes on materjalid eraldatud eraldi menetlusse. Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatava roll olnud narkootilise aine hoidmine ja edasiandmine. Seejuures sõltus edasiandmine sellest, kui palju tema jaoks edasiandmiseks ainet toodi ning sellele kogusele oli ligipääs V.Žuljakovil, kes käitles narkootilist ainet omakorda S.G ilt saadud korralduste kohaselt. Seega võrreldes S.G oli M.Dvorkini poolt narkootilise aine käitlemise ulatus oluliselt väiksem. Samas valdas süüdistatav XXXkorteris peale metamfetamiini ka suures koguses narkootilist ainet hašišit, kuid selle edasiandmise eesmärgi kohta ei ole kriminaalasjas tõendeid kogutud. Arvestades asjaolu, et ajavahemikul 2006 kuni 2009 oli süüdistataval legaalne sissetulek vaid 2007 aastal ja kogu aasta peale keskmise kuupalga ulatuses, siis saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on aastate vältel olnud mittelegaalne ja sõltus kuritegude toimepanemise intensiivsusest ning sellise sissetuleku olemasolu näitas ka sularaha leidmine samast korterist ja ruumist, kust leiti suures koguses narkootilist ainet. Sellise sissetuleku saamisele viitas ka asjaolu, et ka hiljem peeti süüdistatav kinni uue narkootilise ainega suures koguses. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et puudub igasugune alus väita, et süüdistatava süü ei ole suur. Kuivõrd kriminaalmenetluse käigus ei ole KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisel tuvastatud ka karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, leiab kohus, et süü suurust arvestades tuleb süüdistatavale karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana.

Maksim Dvorkinile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani. Eelmärgitud kuriteo toimepanemise osas ei ole kohtulikul arutamisel tuvastatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Süü suuruse hindamisel peab kohus oluliseks süüteo toimepanemisel süüdistatava rolli osatähtsust grupilises kuriteos. Kriminaaltoimikust nähtuvalt tegeles süüdistatav narkootilise aine käitlemisega ning inkrimineeritud narkootiline aine omandati just süüdistatava kuritegelikke sidemeid kasutades ning olgugi, et narkootilise aine omandamise ettepanek tuli V.Gorkovilt, sai narkootilise aine omandamine võimalikuks vaid M.Dvorkini käitumise tõttu, kuivõrd M.Dvorkini osaluseta ei oleks V.Gorkovil olnud võimalik suures koguses narkootilist ainet omandada ning nii narkootilise aine omandamine, hoidmine ja vedu ei oleks toimunud. Seetõttu leiab kohus, et selles inkrimineeritud grupilises kuriteos on süüdistatava M.Dvorkini süü kõige suurem võrreldes V.Gorkovi ja A.Smirnoviga. Karistuse määra valikul peab kohus oluliseks ka seda, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud teo toime ajal, mil toimus kriminaalasja kohtulik menetlus samalaadse süüteo toimepanemise süüdistuses. Selline asjaolu viitab kohtu arvates veelgi enam sellele, et taoline õigusvastane käitumislaad on süüdistatava jaoks väljakujunenud elulaadiks ja käitumisviisiks ning põhiliseks sissetulekuallikaks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana.

Süüdistatavale maksim Dvorkinile liitkaristuse määramisel asub kohus seisukohale, et kuivõrd KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ning § 184 lg 21 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteod on üheliigilised, siis võib KarS § 64 lg 1 alusel lugeda KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava kergema karistuse lugeda kaetuks KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava raskema üksikkaristusega, kuigi tegemist on erineval ajal ja erineva tahtlusega toimepandud kuritegudega. Samas, arvestades süüdistatavale KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava ja võrreldes teiste kuritegudega ka oluliselt kergemat karistust, mis oma raskuselt on tühine, võrreldes KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistusega, leiab kohus, et kuigi tegemist on teiseliigilise kuriteoga, peab kohus võimalikuks ka KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse kui kergema lugeda KarS § 64 lg 1 alusel kaetuks KarS § 184 lg 21 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava oluliselt raskema karistusega.

Vitali Gorkovile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tunnistas süüdistatav V.Gorkov end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, võttes omaks kuriteo toimepanemise viisil, mis välistaks teistele süüdistatavatele grupis toimepandud süüteo inkrimineerimise. Kohus asub seisukohale, et taoline süü omaksvõtt oli tingitud eesmärgist kohut eksiteele viia teiste süüdistatavate süüküsimuses ning kohus ei saa taolist süü tunnistamist ja kahetsust võtta siirana. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumises ei ole kohtuliku uurimisega tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seetõttu lähtub kohus karistuse määra valikul süü suurusest ja süüdistatavale inkrimineeritud süüteo iseloomust. Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning kriminaalasjas kogutud tõenditest võib teha järelduse, et süüdistatava jaoks on narkootilise aine käitlemisest, sh omandamisest, hoidmisest ja edasiandmisest saadav tulu põhiline sissetulekuallikas. Kriminaaltoimiku kohaselt puudusid süüdistataval 2008 ja 2009 aastal deklareeritud sissetulekud, mis veelgi enam annab tunnistust temal legaalsete elatusvahendite puudumise kohta, millele viitavad ka korduvad karistused varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samas nähtub kriminaalasjast, et tal on võimalusi kasutada sõidukit, mille juhtimiseks tal õigus puudub, kasutada A.Smirnovi teenuseid, lubades talle piisavat tasu kuriteost osavõtu eest ning ta on oma tuttavatelt A.J ja R.K nõudnud edasiantud ainete eest rahalisi vahendeid, kusjuures nii A.J kui R.K vastustest saab järeldada, et V.Gorkovi nõudmised rahaliste vahendite saamiseks on õigustatud. Seetõttu, arvestades süü suurust, süüksarvatud teo toimepanemise iseloomu ja eesmärki ning asjaolu, et varem mõistetud lühemad ja pikemaajalised vangistused ei ole suutnud süüdistatavat sundida uute raskete süütegude toimepanemisest hoidumisele, tuleb süüdistatavale mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena.

Süüdistatavale Alexey Smirnovile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ei ole kohus tuvastanud süüdistatava käitumises karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Seetõttu lähtub kohus karistuse määra valikul süüdistavava süü suurusest, so põhiliselt tema tahtluse vormist, aktiivsuse astmest kuriteo toimepanemisel ja rollist isikute grupis. Kohus on asunud seisukohale, et süüdistatav on pannud kuriteo toime kaudse tahtlusega. Tema teopanuseks oli narkootilise aine vedu ja hoidmine ning kriminaalasja materjalidest ei saa teha järeldusi, et ta oleks olnud puutumuses narkootilise aine omandamise ja selle veo järgselt edasiandmisega. Samuti nähtub kriminaalasjast, et süüdistatavale pidi tasutama tema teopanuse eest suhteliselt tühine summa. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdistatav on samalaadse kuriteo toimepanemise eest juba varem karistatud ning tema tahtlus kuritegu toime panna tekkis alles siis kui talle selle eest tasuda lubati. Süü suurusest lähtudes leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid arvestades seda, et süüdistatavat on juba samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud ja ta ei ole eelmisest karistusest järeldusi teha soovinud, siis ei pea kohus võimalikuks karistada süüdistatavat ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid oluliselt kõrgemas määras. Peale selle on süüdistatav inkrimineeritud kuriteo toime pannud Harju Maakohtu 09.04.2009 otsusega määratud katseajal, mistõttu tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 1 kuu ja 28 päeva täies ulatuses.

Kohtueelsel menetlusel on Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 28.05.2010 määrusega arestitud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks sõiduauto Mercedes Benz E300 registreerimismärgiga XXX (VIN-kood WDB2100251A911533). Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanikuna märgitud A G . Vara arestimise taotluse ja kohtumääruse kohaselt on A.Smirnovi pikaajaliseks sissetulekuallikaks olnud narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ning seetõttu on alus arvata, et sõiduki puhul on tegemist kriminaaltulu arvel saadud varaga. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse A.Smirnovi vaid ühe kuriteo toimepanemises ning kriminaaltoimikus kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest võib teha järeldusi, et süüdistatav on eelnevalt ka kahel korral samalaadseid kuritegusid toime pannud, kuid oodatud tulu on jäänud saamata ning inkrimineeritud süüteo toimepanemise ajal peeti ta kinni ja puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks saanud olulist kriminaalset tulu. Muid tõendeid süüdistatava võimaliku kriminaaltulu kohta kogutud ei ole. Kolmanda isiku A.G ütlustest ja pangakonto väljavõtetest võib teha järeldusi süüdistatava materiaalse toetamise kohta, kuid summad ei ole kuigi suured. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluse käigus ei ole kogutud piisavaid tõendeid, millest saaks teha järelduse, et vaidlusalune sõiduk oleks saadud kriminaaltulu arvelt ning alus selle sõiduki osas laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks puudub. Seetõttu tuleb ülalmärgitud sõiduk aresti alt vabastada ning välja anda selle seaduslikule ja registrijärgsele omanikule AG (ik XXX, eluk: XXXTallinnas) ühes sõiduki registreerimistunnistusega.

Kohtueelsel menetlusel on Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 06.05.2010 määrusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks Alexey Smirnovi läbiotsimisel leitud sularaha 600 krooni. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime kriminaaltulu saamise eesmärgil, kuulub arestitud raha summas 600 krooni KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse.

Kohtueelsel menetlusel on Harju Maakohtu 06.05.2010 määrusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks Maksim Dvorkinilt kinnipidamisel ära võetud kullast kaelakett massiga 134,13 grammi, väärtusega 43 600 krooni, kullast käekett massiga 90,87 grammi, väärtusega 29 500 krooni ja kullast sõrmus massiga 10,09 grammi, väärtusega 2750 krooni. Kohtuistungil väitis Maksim Dvorkin, et sõrmus on tema oma, kaelaketi võttis kandmiseks tunnistajalt S Š ja käeketi VB. Kohtuistungil kinnitasid eelmärgitud tunnistajad, et nemad on ehete omanikud ning need olid antud kandmiseks M.Dvorkinile.

Kohtuistungil esitas S Š arve-müügitšeki nr 55, milline kandis kuupäeva 16.09.2007 ja millise kohaselt olevat see kett valmistatud Juveelisalongis VG. AS M ekspertiisiakti kohaselt on tegemist kaelaketiga, mille mass on 134,13 grammi ning ketile on kantud VGAOÜ valmistajamärgis. Kohtuistungil leidis kaitsja, et tegemist on just sama kaelaketiga. Kohtule esitatud arvelt-müügitšekilt nähtub, et S.Š on andnud 585o kulda 145,67 grammi ning tšeki kohaselt pidi olema kadu 10%. Seega pidanuks S.Š kuulunud kuldkett olema kaaluga 131,11 grammi.

Sellisest arvutusest tulenevalt ei saa väita, et tegemist on sama kaelaketiga, kuivõrd 3,02 grammine vahe kuldeseme puhul on oluline vahe. Kviitungi kohaselt on S.Š tellitud keti valmistajaks VGAjuveelisalong ning ekspertiisi andmetel on ketil VGAOÜ valmistajamärgis. Sellest saab järeldada, et keti valmistaja võib olla sama. Samas ei ole esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et nimetatud valmistaja oleks tootnud kogu äriühingu tegutsemise ajal vaid ühe keti ja see on just S.Š tellimisel valmistatud. Kriminaalasja materjalidest võib järeldada, et süüdistatavale M.Dvorkinile meeldis kuldehteid kanda ka enne seda kui M.Dvorkin oma sõnade kohaselt S.Š koos elama hakkas ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ta ka enne S.Š tutvumist oleks S.Š ehteid laenanud.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt M.Dvorkinilt kinnipidamisel ära võetud kaelakett ei kuulunud S.Š , vaid M.Dvorkinile ning kuivõrd kriminaalasjast ei ilmne, et süüdistataval oleks olnud legaalset sissetulekut aastate vältel, siis on kullast kaelaketi puhul tegemist kriminaaltulu eest saadud varaga ning see kaelakett kuulub konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse. Kohtule esitas tunnistaja V B SK FIE vastuvõtutalongi, millega püüti tõestada, et V.B on tellinud juveliirilt kullast käeketi valmistamise ning olles kuldketi laenanud M.Dvorkinile kandmiseks, võeti see kuldkett M.Dvorkinilt kinnipidamisel ära.

M.Dvorkinilt ära võetud ja ekspertiisiks esitatud kuldkäevõru kaaluks oli 90,87 grammi, kohtule esitatud vastuvõtu talongist võib järeldada, et tellija Viktor on saanud käevõru kaaluga 104,66 grammi ja tellija materjali tagasi 8,54 grammi. Taolised talongil leiduvad andmed ei ühti ekspertiisiks esitatud ehte kaaluga ning esitatud talongist ei saa teha järeldusi, et tegemist on V.Borženkovile kuulunud ehtega. Seega V.Borženkovi ütlused ei riimu tema enda esitatud tõendiga ning ei ole usaldusväärsed. Seetõttu leiab kohus, et on piisav alus lugeda vaidlusalune käevõru M.Dvorkinile kuuluvaks ning kohus peab seda käevõru kriminaaltulust saadud varaks, mis kuulub konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse.

Peale selle on süüdistatavalt M.Dvorkinilt ära võetud kuldsõrmus, mille kohta on süüdistatav märkinud, et ta on selle sõrmuse ise ostnud. Ekspertiisi kohaselt on tegemist tehase masstoodanguga ning arvestades seda, et süüdistataval on puudunud legaalsed rahalised vahendid ehete ostmiseks, siis peab kohus seda sõrmust samuti kriminaaltulu arvelt saadud varaks, mis kuulub konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse.

Kohtueelsel menetlusel on Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 27.06.2008 määrusega arestitud Vladimir Žuljakovi kinnipidamisel ära võetud sularaha 1595 krooni ja 100 tšehhi krooni ning VSkuuluv ning Vladimir Žuljakovi kasutuses olnud sõiduauto Mercedes Benz C200 registreerimismärgiga XXX (VIN-kood WDB2030451A086283). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegeles süüdistatav V.Žuljakov alates 2008 algusest kuni kinnipidamiseni 10.06.2008 narkootilise aine käitlemisega. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et V.Žuljakovilt ära võetud sularaha 1595 krooni ja 100 tšehhi krooni kuuluvad kriminaalse tulu hulka ning need rahalised vahendid kuuluvad konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse. Samas ilmneb kriminaaltoimikust, et V.Solovjavale kuuluv ja V.Žuljakovi kasutuses olnud sõiduauto Mercedes Benz oli omandatud 2007 aastal, so enne süüdistatavale V.Žuljakovile inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ja legaalsetest rahalistest vahenditest. Seega ei saa asuda seisukohale, et VSnimele registreeritud sõiduki puhul oleks tegemist kriminaaltulu arvelt saadud varaga ning alus sellise vara konfiskeerimiseks ja riigi omandisse andmiseks puudub. Seetõttu tuleb eelmärgitud sõiduk vabastada aresti alt ning välja anda selle omanikule VS koos asitõendina kriminaalasja juurde võetud registreerimistunnistusega.

Kohtueelsel menetlusel on Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 27.06.2008 määrusega arestitud Maksim Dvorkini elukoha läbiotsimisel leitud sularaha 54 564 krooni ja 1150 eurot. Kuivõrd kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et 2008 aastal puudus süüdistataval legaalne sissetulek ning 2007 deklareeritud tulu moodustas leitud ja äravõetud rahasummaga võrreldes vaid tühise osa, asub kohus seisukohale, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süüdistuse sisu ja süüteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et leitud ja äravõetud sularaha puhul on täies ulatuses tegemist kriminaalse tuluga, mis kuulub konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse. Süüdistatav M.Dvorkin väitis kohtuistungil, et tegemist oli säästudega ja väljalaenatud rahadega, mis ta oli tagasi saanud, kuid süüdistatav ei avaldanud isikuid, kellega ta rahalistes suhetes oli. Kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõenditest saab teha üheseid järeldusi süüdistatava legaalse sissetuleku suuruse, õigupoolest selle puudumise ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse kohta, millest nähtuvalt ei saa selle sularaha puhul olla tegemist legaalse päritoluga rahaga ja tegemist saab olla vaid kuritegelikul teel omandatud rahaliste vahenditega, siis kuuluvad sellised rahalised vahendid konfiskeerimisele, kuivõrd süüdistatav ei ole tõendanud, et rahalised vahendid on omandatud õiguspäraselt.

Peale rahaliste vahendite arestiti süüdistatava kasutuses olnud sõduauto BMW 530D registreerimismärgiga XXX. Kriminaaltoimikus leiduva sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanikuna märgitud Sergei Š , kasutajatena Maksim Dvorkin ja S Š . Kohtuistungil üle kuulatud Sergei Š seletas, et sõiduk vormistati tema nimele tütre palvel, kuid tema ise rahalisi kulutusi sõiduki omandamiseks teinud ei ole ning sõidukit ei kasuta. Registreerimistunnistusel viimase muudatuse tegemise ajal jäi talle meelde, et omanikuks vormistati M.Dvorkin, kuid kindel ta selles ei olnud. S Š ütluste kohaselt ostis sõiduki tema abikaasa Nikolai Zaenchuk, kes viibib Soomes, kuid sõiduk vormistati tema isa Sergei Š nimele ja kasutajatena S Š ja Nikolai Zaenchuk, hiljem vormistati Nikolai Zaenchuki asemele kasutajaks Maksim Dvorkin. Kohtuliku uurimise käigus saatis Soome Vabariigis vangistust kandev N.Zaenchuk kohtule avalduse selle kohta, et tema ostis sõiduki Leedust ja palub selle jätta Sergei Š le, kuid kohus jättis esitatud avalduse tõendina arvestamata, kuivõrd tegemist ei ole kohtuliku arutamise käigus vahetult saadud tõendiga ning N.Zaenchukki ei ole kohtus üle kuulatud. Samas nähtub kohtuistungil kogutud tõenditest, et sõiduki põhikasutaja oli M.Dvorkin, kes ka tankis sõidukit ja vajadusel remontis seda, kasutades sõidukit kui faktiline omanik. Arvestades kogutud tõendeid, saab järeldada, et omanikuna märgitud Sergei Š puudub tegelik valdus asja üle ning sõiduki kasutajate ringis tehtavad muudatused toimusid S.Š äranägemisel. Kogutud tõenditest nähtuvalt oli tegelik sõiduki valdaja M.Dvorkin, kes aga ei ole teinud kulutusi sõiduki omandamiseks ning puuduvad andmed ka muude sõiduki omandamisviiside kohta. S.Š ise aga ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduk kuuluks temale, samuti ei ole esitatud ka ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduk oleks omandatud N.Zaenchuki rahaliste vahendite arvelt või et üldse keegi oleks sõidukit omandanud. N.Zaenchuki nime ei ole ka sõiduki registreerimistunnistusel ning N.Zaenchuki isikut ei ole võimalik sõidukiga seostada. Seega ei ole vaidlusaluse sõiduki BMW registreerimismärgiga XXXomandisuhe selge ning kohus ei saa seda sõidukit anda isikutele, kes ei ole selle sõiduki omanikud või seaduslikud valdajad. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlusalune sõiduk kuulub konfiskeerimisele ja andmisele riigi omandisse.

Kohtuistungil asus prokurör seisukohale, et süüdistatava Vladimir Žuljakovi suhtes tuleb kohaldada KarS § 84 sätteid, mõistes süüdistatavalt välja 50 000 krooni, so 3195, 70 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt selgitas süüdistatav V.Žuljakov kui palju rahalisi vahendeid sai ta iga ettevalmistatud narkootilise aine partii eest ning pidas võimalikuks, et see summa võis ulatuda 50 000 kroonini. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatava ütluste kohaselt kulutas ta saadud kriminaaltulu oma igapäevavajadusteks ja seda tulu saab lugeda äratarvitatuks, siis tuleb kohaldada KarS § 84 sätteid ning süüdistatavalt välja mõista süüteoga saadud vara, so 50 000 krooni, so 3195, 70 eurot, mis tuleb kanda riigi omandisse.

Mare Kaiv Rahvakohtunik Märt Toming Kohtunik Jüri Ehasalu Rahvakohtunik