3-22-1123/41 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number 3-22-1123

Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida kaebajale

Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkiri nr 52/22/54,

04.02.2022 käskkiri nr 5-2/22/53, Tallinna Vangla direktori

03.02.2022 vastus nr 5-8/22/927-2 ja 03.02.2022 vastus nr

5-15/22/7-3 vene keelde

Menetlusosalised Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika

Raiendik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus osaliselt ja kohustada Tallinna Vanglat uuesti otsustama

Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkirja nr 52/22/53 ja

03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3 kaebajale vene keelde tõlkimise üle. Muus osas jätta

kaebus rahuldamata.

2. Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda ning

muud poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.11.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

04.02.2022 sai kinnipeetav X Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 52/22/54,

04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-

8/22/927-2 ja 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3. Kõik nimetatud dokumendid edastati

kinnipeetavale posti teel 04.02.2022 (dtl 163).

2. Tallinna Vanglas registreeriti 03.03.2022 X vaidena pealkirjastatud võõrkeelne

pöördumine (reg nr 5-15/22/75-1). Võõrkeelsest vaidest on aru saada, et vaide esitaja

vaidlustab, et 07.02.2022 pöördumisele nr 18/22/3796-1 vastati ühise 25.02.2022 vastusega nr

18/22/3794-2 ja tagastati võõrkeelsed pöördumised Xle tõlkimise korraldamiseks ja jäeti

pöördumine läbi vaatamata.

3. Tallinna Vangla andis 23.03.2022 kirjaga nr 5-15/22/75-2 Xle tähtaja võõrkeelse

pöördumise tõlke esitamiseks või nõusoleku andmiseks tõlketeenuse eest tasumiseks. Tähtaja

jooksul X puudusi ei kõrvaldanud. Sellest tulenevalt tagastas Tallinna Vangla 04.04.2022

kaebaja vaide oma otsusega nr 5-15/22/75-3 läbivaatamatult.

4. Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määruses nr 3-22-602 antud selgitusi

luges Tallinna Halduskohus oma 01.06.2022 määruses kohustusliku kohtueelse menetluse

läbituks, rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ning võttis kaebaja kaebuse menetlusse nõudes

kohustada Tallinna Vanglat tõlkida kaebajale Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkiri nr 52/22/54,

04.02.2022 käskkiri nr 5-2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastus nr 58/22/927-2

ja 03.02.2022 vastus nr 5-15/22/7-3 vene keelde.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. X kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1.

Tallinna vangla rikub kõikides oma vastustes VangS § 41 lg 1 ja 2 ja ei täida neid, jättes

õigusvastaselt kõik kaebaja kaebused ja vastuväited tõlkimata ja arvestamata. Tallinna Vangla

annab oma vastustes valeandmeid. Vangla volituste ja kohustuste hulka kuulub juba

olemasolevate seaduste range rakendamine sellisena nagu need on, moonutamata nende

olemust ja tähendust omal moel, et vältida nende rakendamist. Kaebajal ei ole raha, et tõlkimise

eest maksta. Kaebaja ei räägi eesti keelt. Kaebaja nime ja perekonnanime sildil on vanglas eesti

keele oskuse kategooria A. Ja ITK-s 2021-2022 on kaebajal hinne üks, mis on selge tõend, et

kaebaja ei oska eesti keelt, ehk vangla valetab oma vastustes, et kaebaja räägib eesti keelt. Kui

kaebaja räägiks eesti keelt, siis jääb selgusteks, miks pakub vangla kaebajale eesti keele kursusi

A1 tasemel.

5.2.

Kaebaja selgitab, et ei valda eesti keelt ega ole seda kunagi õppinud. Vastavalt VangS §

34 lg-le 4 võib vangla kinnipeetavale pakkuda eesti keele õppimist ainult kinnipeetava enda

soovil. Vanglal ei ole õigust peale suruda eesti keele õppimist ilma kaebaja nõusolekuta ega

heita eesti keele õppimisest keeldumist kaebajale ette ning seetõttu jätta kaebaja pöördumistest

tõlked tegemata.

Kaebaja leiab, et vanglal ei ole õigust nõuda kaebajalt eesti keele õppimist. Vastavalt Harju

Maakohtu otsusele mõistis kohus talle vabaduse kaotuse, ning kuskil ei ole kirjas seda, et

vanglas karistusaega kandes peab kaebaja õppima keeli. Vangla on kohustatud kõik oma

käskkirjad ja otsused viima kinnipeetavani talle arusaadavas keeles, kas suuliselt või kirjalikult.

5.3.

Vastustaja valetab, et kaebaja valdab eesti keelt ning saab end ise kaitsta, sest on kunagi

vangla poole eesti keeles pöördunud. Kaebaja ei ole kunagi isiklikult vangla poole pöördunud

eesti keeles, kuna ei oska seda. Kõik eestikeelsed pöördumised on kaebaja jaoks mõni

vanglaametnik või kinnipeetav kirjutanud ning kaebaja on need ümber kirjutanud. Vangla ei

ole kaebaja keeleoskust faktidega tõendanud. Kui kaebaja saaks eesti keelest aru, oleks ta ammu

kirjutanud eesti keeles.

5.4.

Kaebaja leiab, vastustaja hoiab antud juhul kõrvale Justiitsministri 30.11.2000 määruse

nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 49¹ lg-de 1, 2, 4 täitmisest.

5.5.

Vangla kontaktisik Dorel Poogen jättis täitmata õiguskantsleri 04.06.2009 nõudmise nr

7-4/080940/0903300, mida ametnik väga hästi teadis ja mida kaebaja oli ametnikule selgitanud.

5.6.

Antud asjas vaidlus seisneb selles, kas Tallinna Vangla oleks pidanud tegema oma

04.02.2022 distsiplinaarkäskkirjade tõlkeid kaebajale arusaadavasse vene keelde või siis mitte.

Tallinna Vangla võttis oma 30.06.22 vastuses kaebusele kaebaja arvates arusaamatu seisukoha.

Kord kirjutab punktis 3, et vangla ei ole kohustatud tõlkima oma käskkirju, kus viitab suurele

hulgale seadustele, sealhulgas ka haldusmenetluse seadusele, keeleseadusele, teine kord punktis

4 juba märgib, et kontaktisik tõlkis kaebajale dokumente ja et väidetavalt seda on

videosalvestisest näha, mis on vale. Tallinna Vangla on vastuses iseendaga vastuolus ja esitab

vaid neid seadusi, mis on talle endale kasulikud. Mitte mingisuguseid suulisi, ega kirjalikke

käskkirju ametnik Dorel Poogen pole kaebajale tõlkinud. Vastasel korral ei oleks kaebaja

kohtusse pöördunud.

5.7.

Tulles tagasi vangla vastuse juurde, milles ta väidab, et vangla ei pidanud tegema ei

kirjalikke ega suulisi tõlkeid, soovib kaebaja vanglale meelde tuletada Euroopa Vangla Reeglid

REC (2006)2 p.59,a,e – Distsipliin ja karistus: Reegel 59 – Distsipliini rikkumises süüdistavad

vangid: 59.a. Nendele teatatakse viivitamatult nendele arusaadavas keeles ja üksikasjalikult

nende vastu esitatud süüdistuse laadist. 59.e. Peavad saama tasuta tõlgi abi, kui nad ei saa

menetluses kasutatavast keelest aru või ei kõnele seda.

5.8.

Ülal nimetatud reeglid kuuluvad vangla jaoks täitmisele kohustuslikus korras, seda on

kinnitanud ka kohtupraktika (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-14-

70244)

Eeltoodust saab järeldada, et vangla on kohustatud tegema enda distsiplinaarkäskkirjadest

tõlkeid vangide jaoks arusaadavasse keelde, mida nad valdavad. Antud juhul on selleks vene

keel. Vastasel juhul pole kaebajale üldsegi arusaadav, kuidas peab eesti keeld mitte valdav

kinnipeetav aru saama, mida vangla talle ette heidab ja millest kirjutab.

Sama nõuab õiguskantsler kõikidelt vanglatelt, sh Tallinna Vanglalt, oma 04.06.2009 kirjas nr

7-4/080940/0903300 p. 83 kõikidele vangladirektoritele märkides: „Vangla peab kandma hoolt

lähtudes heast haldustavast, mis lähtub põhiseaduse § 14, et vangid saaksid oma muredega

(avaldustega, taotlustega jne) pöörduda vangla poole ja saaksid vangla vastustest aru. Vajadusel

peab vangla oma ametlikud vastused ja isiku arvamusel kõige tähtsamad ühekordse toimega

aktid (näiteks distsiplinaarkaristuse käskkirjad) ka tõlkima. Hinnates tõlkimise vajadust (kas

tõlkida või mitte), viisi (tervikuna või osaliselt) ja vormi (suuliselt või kirjalikult) tuleb hinnata

iga konkreetse juhtumi asjaolusid. Kuid Tallinna Vanglas polnud mitte kunagi ükski

distsiplinaarkäskkiri või tavaline vangla direktori või tema asetäitja käskkiri vangidele tõlgitud

ei suuliselt, ega kirjalikult.

Kaebaja väidab, et kontaktisikud ei ilmu sektsiooni nädalate kaupa. Küsimusi ei saa lahendada,

ei saa ei koputamise ega helistamise teel kätte. Telefone vastu ei võeta, sektsioonidesse kohale

ei tulda, vangidega ei töötata.

5.9. 04.02.2022 käskkirjad nr 5-2/22/53 ja nr 5-2/22/54 saatis vangla kaebajale postiga nagu

talle tavaliselt meeldib teha (vt postiregistri väljavõtte koopia, kus on märgitud, et need

käskkirjad saatis vangla kaebajale posti teel, aga mitte pole toonud kontaktisik Dorel Poogen ja

tutvustanud kaebajale nende sisu tõlkides vene keelde).

5.10. Vangla vastuse puntki 5 kohta selgitab kaebaja kohtule, et kontaktisik peale kaebaja

kaebusi vangla direktorile ja ploki juhatajale tema peale loomulikult käis kaebaja juures, kuid

mitte selleks, et tõlkida 04.02.2022 nr 5-2/22/53 ja 04.02.2022 nr 5-2/22/54 käskkirju. Kaebaja

oli lukustatavas kambris ja juttu võis olla ükskõik millest. Teiseks, kaebajal on suured

kahtlused, et kontaktisik D. Poogen oli kaebaja kambri juures isegi 20 minutit. Videosalvestiselt

pole ju näha, mis dokumendid need on ja milleks kaebaja midagi näitas käega ametnikule kui

ta tõlkis dokumenti (vist luges seda suuliselt ette). Milleks ametnikule D. Poogen tulla kaebaja

juurde kambrisse, tõlkida kaebajale suuliselt käskkirju, et hiljem kaebajale need postiga saata?

5.11. Kaebaja väidab, et ta sai käskkirjade sisust teadlikuks pöördudes esialgse õiguskaitse

taotlusega halduskohtu poole.

Mis puudutab kaebusi haldusasjades nr 3-22-710 ja 3-22-711, et kaebaja justkui ei kinnitanud,

et ta ei saanud aru käskkirjade sisust, siis kohtus kaebajalt seda ei küsitud. Kaebajale tegi

nendest käskkirjadest nr 5-2/22/54 ja 5-2/22/53 suulise tõlke kinnipeetav.

5.12. Kaebaja on kokkuvõtvalt seisukoha, et vastustaja rikkus õiguskantsleri 04.06.2009

nõudeid nr 7-4/080940/0903300 väljastades kaebajale distsiplinaarkaristuse käskkirjad

04.02.2022 nr 5-2/22/53 ja 04.02.2022 nr 5-2/22/54 ning tahtlikult ja teadlikult ei tõlkinud

kaebajale nende sisu, takistades nende edasi kaebamist. Kaebaja märgib, et õiguskantsleri

arvamus on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav ning vangla vastupidised väited on asjakohatud.

Õiguskantsleril on vaieldamatu autoriteet ja kõik tema soovitused on täitmiseks kohustuslikud

ning neil on suur kaal ja tähtsus. Tallinna Vangla suhtumine õiguskantsleri soovitustesse

peegeldab aga üldiselt vangla suhtumist seaduste täitmisesse.

5.13. Kaebaja toob veel välja, et ei ole kordagi oma kaebuses Tallinna Vanglale ega

halduskohtule väitnud, et ta nõuab või nõudis Dorel Poogenilt endale kirjalikke tõlkeid

04.02.2022 käskkirjast nr 5-2/22/53 ja 04.02.2022 käskkirjast nr 5-2/22/54. Pärast 07.01.2022

konflikti kaebajaga seoses vangla käskkirjaga (vangla 06.01.2022 käskkiri nr 1-22 (1-2/7), mida

keelduti tõlkimast, keeldus ametnik Dorel Poogen ka neid distsiplinaarkäskkirju tõlkimast.

Mis puudutab veel kontaktisiku Dorel Poogen käitumist 28.07.2022 kaebuses ja 07.01.2022

kaebuses asjas nr 3-22-602, siis kuigi Tallinna Halduskohus koos Tallinna Vanglaga pesid

Dorel Poogna süüst puhtaks, et mitte maksta kaebajale rahalist kompensatsiooni 100 euro

suuruses summas, on kaebaja kaebusel tulemus olemas. Ülemad, ilmselt sisekontrollist,

raputasid Dorel Poognat tema käitumise ja kinnipeetavatega konfliktitsemise eest. Nüüd on ta

siidine, räägib kaebajaga viisakalt ja täidab kõik kaebaja nõudmised, kuigi kurdab sageli. Nii et

kaebaja on oma kaebuse tulemusega rahul.

5.14. Kokkuvõtvalt jääb kaebaja oma nõudmiste juurde ja palub kaebuse rahuldada.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Tallinna Vangla leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

6.1.

Kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida kaebajale Tallinna Vangla 04.02.2022

käskkiri nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkiri nr 5-2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022

vastus nr 5-8/22/927-2 ja 03.02.2022 vastus nr 5-15/22/7-3 vene keelde, on perspektiivitu.

6.2.

Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on toimingut tegema või haldusakti

andma kohustava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud

toimingu tegema või haldusakti andma ning see puudutab isiku õigusi (Riigikohtu

halduskolleegiumi 19.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-62- 09, p 11).

6.3.

EV põhiseaduse (PS) §-st 6 ja § 52 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeel eesti

keel, mis on ka riigiasutustes asjaajamiskeel. Keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg 1 kohaselt on Eesti

riigikeel eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 sätestab haldusmenetluse keelena

eesti keele. Seega PS §- st 6 ja § 52 lg-st 1, KeeleS § 3 lg-st 1 ning HMS § 20 lg-st 1 tulenevalt

tuli Tallinna Vanglal kaebaja viidatud dokumendid vormistada eesti keeles. Vangistusseadusest

ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene vanglale kohustust tõlkida kinnipeetavale dokumente

kirjalikult vene keelde. Ka ei tulene ühestki õigusaktist kaebajale sõnaselget õigust nõuda

eestikeelsete haldusaktide tõlkimist vene keelde. Seega ei olnud Tallinna Vanglal kohustust

kaebajale väljastada dokumentide kirjalikku või täielikku suulist venekeelset tõlget.

6.4.

Vastustaja selgitab, et tavapärase praktika kohaselt annavad inspektor-kontaktisikud

(vajadusel ka teised vanglaametnikud) riigikeelt mittevaldavatele isikutele vajadusel suulise

ülevaate nendega seonduvalt koostatud dokumentidest (haldusakti, kirjad jms) ning selgitavad

kokkuvõtlikult dokumentide sisu kinnipeetavale arusaadavas keeles. Ka õiguskantsler on oma

mitmetes avaldatud seisukohtades leidnud, et reeglina on küllaldane, kui vangla abistab

kinnipeetavat isikut riigikeelsete dokumentide mõistmisel sel moel, et mõni vanglateenistuse

ametnik aitab selgitada vastava dokumendi sisu (õiguskantsleri 16.07.2012 seisukoht nr

74/120987/1203388; 16.05.2012 seisukoht nr 7-4/120704/1202392).

6.5.

Käesoleval juhul on inspektor-kontaktisik 02.04.2022 tutvustanud ja tõlkinud kaebajale

04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54 ja 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53 aluseks olnud

02.02.2022 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollid (30.06.2022 vastuse lisa 1 dtl 79-94).

Seda, et kaebajale on eelnimetatud protokollides sisalduva kohta antud põhjalik teave tõendab

ka 02.02.2022 videosalvestis, millest nähtuvalt on inspektorkontaktisik Dorel Poogen

02.02.2022 ligi 20 minutit (kell 16.51 — 17.11) 03 kambri nr 12 (kus viibis kaebaja üksinda)

kinnipeetavale lahtise toiduluugi kaudu selgitusi andnud. Kuigi Tallinna Vangla videokaamerad

heli ei salvest on kehakeelest aru saada, et ametnik annab kambris viibijale selgitusi luugil

olevate paberite kohta — kambris oleva isiku käsi osutab korduvalt luugil olevatele paberitele

ning ka ametnik suunab oma käe vestluse käigus korduvalt paberite suunas. Kuivõrd 04.02.2022

distsipliinirikkumiste kohta koostatud käskkirjad nr 5-2/22/54 ja nr 52/22/53 sisuliselt kordavad

rikkumiste kohta 02.02.2022 koostatud distsiplinaarmenetluste protokolle, oli kaebajale

käskkirjade kättetoimetamisel nende sisu juba teada.

Kuivõrd 04.02.2022 distsipliinirikkumiste käskkirjad nr 5-2/22/54 ja nr 5-2/22/53 kordavad

sisuliselt rikkumiste kohta 02.02.2022 koostatud distsiplinaarmenetluste protokolle ning

kaebajale ka selgitati protokollide tutvustamisel, et käskkirjad tulevad sisult prokollidega

samad, oli kaebajale käskkirjade kättetoimetamisel nende sisu juba teada. Arvestades, et

kaebaja on mõlema käskkirja tühistamiseks ka kohtule kaebused esitanud – haldusasjad nr 3-

22-710 ja nr 3-22-711 – ning ei ole antud kaebustes väitnud, et poleks käskkirjadest aru saanud,

saab järeldada, et kaebajale oli käskkirjade sisu teada. Kuivõrd kaebaja on pöördunud

käskkirjade nr 5-2/22/54 ja nr 5-2/22/53 tühistamise nõudega halduskohtusse ning kohus on

kaebused asjades nr 3-22-710 ja nr 3-22-711 menetlusse võtnud, sh on haldusasjas nr 3-22- 711

tehtud kohtuotsus tänaseks ka jõustunud, võib vastustaja hinnangul käesolev kaebus Tallinna

Vangla kohustamiseks käskkirjade nr 5-2/22/54 ja nr 5-2/22/53 olla muutunud ainetuks.

Kaebajale 03.02.2022 antud vastusega nr 5-15/22/7-3 (30.06.2022 vastuse lisa 2 dtl 102-103)

tagastati kaebajale vaie põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud vaides esinevaid puuduseid, s.o

tõlkinud vaiet eesti keelde ning vangla ei pidanud põhjendatuks vaiet riigi kulul tõlkida.

03.02.2022 vastus oli sisult sarnane vastustega, millega oli kaebajale varasemalt korduvalt

vaideid tagastatud. Arvestades, et vaide esitaja on 03.02.2022 vastusele nr 5-15/22/7-3

sarnaseid kirju eelnevalt juba arvukat saanud (30.06.2022 vastuse lisa 3, dtl 95-100), ei saanud

kaebajale jääda arusaamatuks ka 03.02.2022 koostatud dokumendi pealkirjaga „Vaide

tagastamine“ sisu. Vangiregistrisse 22.02.2022 inspektor-kontaktisiku päevikukandest

järelduvalt on Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 sisu kaebajale

tõlgitud hiljemalt 22.02.2022.

6.6.

Eeltoodust lähtuvalt on kaebajale teada Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirjade nr

52/22/54 ja nr 5- 2/22/53, Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 ja

03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7- 3 sisu. Kuivõrd õigusaktidega ei ole pandud vanglale

kohustust esitada kinnipeetavatele dokumente võõrkeelsetena, ei saa Tallinna Vanglat

kohustada sooritama toiminguid, mille sooritamiseks vanglal õigusaktidest tulenevalt kohustus

puudub.

6.7.

Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et kaebajale on vangistuse ajal korduvalt pakutud

võimalust riigikeele õppes osalemiseks, kuid isik ei ole olnud motiveeritud eesti keelt õppima.

Viimati suunati kaebaja riigikeelt õppima 2021. a sügisel, kuid tema vähese motiveerituse tõttu

õpe taas katkestati. Vangiregistri andmetest nähtuvalt sooviti 25.09.2020 ja 17.06.2022 kaebaja

riigikeele oskust testida, kuid isik sellest keeldus. Olukorras, mil vanglal ei ole kaebaja

keeldumise tõttu olnud võimalik tema keeletaset testida, ei saa järeldada, et kaebajal eestikeele

oskus puudub - pigem näitab see kaebaja soovib oma keeleoskust varjata, kuivõrd vastupidisel

juhul jääb arusaamatuks, miks kaebaja keeletaseme testist keeldub. Samuti on kaebaja praeguse

vangistuse ajal inspektor-kontaktisikule avaldanud, et ei kavatse eesti keelt õppida, kuna muidu

nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles. Seega kaebaja põhimõtteliselt keeldub

enda riigikeele oskust arendamast. Arvestades, et kaebaja ka pidevalt nõuab, et

vangalaametnikelt korduvate sarnaste vangla vastuste tõlkimist, võib kaebaja käitumist pidada

pahatahtlikuks. Kaebaja tegevus ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga, milleks

on õpetada kinnipeetavale vajalikke põhimõtteid ja oskusi eluks vabaduses. Kinnipeetav peab

võimalikult suures ulatuses ise hakkama saama, sh hoolitsema rahaliste vahendite olemasolu

eest ja kasutama vanglas pakutud võimalusi igapäevaelus hakkama saamiseks, sh tegema omalt

poolt kõik, et suuta Eestis elades hakkama saada riigikeeles suhtlemisega. Seega peab

kinnipeetava enda huvi olema kasutada vangla pakutud võimalusi keeleoskuse arendamiseks.

Kinnipeetavas ei tohi vanglas viibimise tõttu tekkida ja süveneda tunne, et ta ongi õigustatud

saama riigilt kõike tasuta ning riigil ongi ühepoolne kohustus suhelda kaebajaga tema poolt

sobivas keeles. Sellise põhjendamatu ootuse tekitamine ja kaebaja võõrkeelse suhtluse

soodustamine viib üha enam võõrandumiseni ühiskonnast ning selliselt saab kaebajast isik, kes

unustades ära oma kohustused, oskab üksnes nõuda oma õigusi. Hea usu põhimõttega ei saa

kuidagi kooskõlas olevaks pidada olukorda, mil kaebaja ilma igasuguse adekvaatse

põhjenduseta on aastaid vangla pakutud riigikeele õppes osalemisest keeldunud ning nõuab oma

keeleoskamatusele rõhudes pidevalt vanglaametnikelt vastuste tõlget.

6.8.

Kaebaja on eksimuses, õiguskantsleri 04.06.2009 soovitus nr 7-4/080940/0903300 on

soovitusliku iseloomuga. Õiguskantsleri soovitus ei loo vanglale lisakohustusi ega anna

kinnipeetavale lisaõigusi. Samuti on kohtupraktika kohaselt liikmesriikidele õiguslikult

mittesiduvaks

dokumendiks

kaebaja

viidatud

Euroopa

vanglareeglistik

(nt

Tartu

Ringkonnakohtu 24.11.2021 otsus asjas nr 3-19-1538, Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2017

otsus haldusasjas nr 3-15-1968).

6.9.

Kaebaja väited inspektor-kontaktisiku Dorel Poogeni suhtes on ulmelised ja otsitud.

Tallinna Vangla palub kohtul tutvuda 01.07.2022 esitatud tõendiga, mis sisaldab

inspektorkontaktisiku selgitusi. Inspektorkontaktisik on kaebajale vangla poolt koostatud

dokumentide sisu tõlkinud ja selgitanud.

6.10. Tallinna Vangla juhib esmalt tähelepanu asjaolule, et õiguskantsleri soovitus oli

adresseeritud Viru Vanglale. Kaebaja on vääriti tõlgendanud õiguskantsleri 04.06.2009

soovituse nr 7-4/080940/0903300 sisu.

Õiguskantsler on leidnud, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel ja vangla ei ole kohustatud

tingimusteta ja tasuta tagama kinni peetavale isikule kirjaliku tõlke teenust. Samuti on

õiguskantsler leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole vastuolus lahendus, kus riik ei

taga kõigi riigi poolt kinni peetavale isikule edastatavate dokumentide kirjalikku tõlget talle

arusaadavasse keelde ja kompenseerib seda inspektorkontaktisikute selgitustega dokumentides

öeldu kohta. (Õiguskantsleri 04.06.2009 soovitus nr 7-4/080940/0903300, õiguskantsleri

16.05.2012 seisukoht nr 7-4/120704/1202392)

Õiguskantsler on seisukohal, et vanglal on kohustus teatud määral hoolitseda selle eest, et kinni

peetavatel isikutel, kes küllaldaselt riigikeelt ei valda, oleks võimalik nende igapäevaelu enam

mõjutavate üldkorralduste (eeskätt päevakavad jms aktid) sisust küllaldaselt aru saada. Vangla

võib seda tagada kas nimetatud üldkorraldusi tõlkides või ka seeläbi, et inspektor-kontaktisikud

või muud vanglateenistuse ametnikud selgitavad kinni peetavatele isikutele nende sisu.

(Õiguskantsleri 16.07.2012 seisukoht nr 7-4/120987/1203388.)

Õiguskantsleri soovituses nr 7-4/080940/0903300 on õiguskantsler märkinud, et üheski vanglas

pole kinnipeetavatel talle teadaolevate statistiliste andmete kohaselt õigust nõuda

vähemusrahvuste keelseid vastuseid. Tallinna Vangla soovib juhtida tähelepanu õiguskantsleri

soovituse kolmandale lõigule: „Kinni peetavate isikute võimalused keeleõppeks on üksjagu

väiksemad vabaduses viibivate isikute võimalustest. Keele omandamine ei sõltu vaid nende

tahtest.“ Soovituse punktis 96 on õiguskantsler välja toonud, et ta ei pea lahendust, kus riik ei

taga kõigi riigi poolt kinni peetavale isikule edastatavate dokumentide kirjalikku tõlget talle

arusaadavasse keelde ja kompenseerib seda inspektor-kontaktisikute selgitustega dokumentides

öeldu kohta, põhiseadusega vastuolus olevaks lahenduseks. Seda eeldusel, et selline süsteem

tõepoolest toimib ja riigiasutus rakendab vajadusel ka HMS § 21 lõikes 2 sätestatud

kaalutlusõigust. Niisugune olukord peaks olema optimaalne lahendus, mis ühest küljest tagab

kinni peetavale isikule võimaluse mõista tema suhtes langetatud otsuseid, ent samas stimuleerib

ka teda otsima ja kasutama võimalusi riigikeele õppimiseks kas omal käel või vangla abiga.

Tallinna Vangla on kaebajale korduvalt pakkunud riigikeele õpet, kuid kinnipeetav ei soovi

riigikeele õppes osaleda. Kaebaja eesti keele oskuse testimine oli planeeritud läbi viia

17.06.2022, kuid kaebaja keeldus testimisest ja ei väljunud kambrist, kui valvur teda kutsus.

6.11. Kuigi kaebaja 28.07.2022 kaebuses toodud väited ametnik D. Poogeni 07.01.2022

käitumise kohta ei ole käesoleva kaebusega otseselt seotud, peab vastustaja vajalikuks märkida,

et haldusasjas nr 3-22-602 toimunud kohtumenetluse käigus kaebaja süüdistused D. Poogen

poolt käskkirja tõlkimata jätmise ja ebaviisaka käitumise kohta kinnitust ei leidnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Käesolevas ajas on küsimuse all, kas Tallinna Vangla on kohustatud tõlkima kaebajale

Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53, Tallinna

Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 ja 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3 vene

keelde.

8. Kaebus on esitatud küll ka seoses kaebaja 03.03.2022 vaidega, mille Tallinna Vangla

tõlkimata jättis, kuid tulenevalt sellest, et kohus luges kohtueelse menetluse läbituks ja võttis

kaebuse menetlusse, siis kaebaja eesmärk on antud juhul üheselt see, et vastustaja tõlgiks

vangla kulul kaebajale ülal viidatud dokumendid. Seejuures ei ole kaebaja nõudnud

tingimata viidatud dokumentide kirjalikku tõlkimist, kaebaja nõustub ka nende suulise

tõlkimisega lähtudes õiguskantsleri soovitustest.

9. Kohtul tuleb asja lahendamiseks seega esmalt kindlaks teha, kas vangla on kaebajale Tallinna

Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53, Tallinna

Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 ja 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3

vene keelde tõlkinud või mitte.

Kohus märgib siinkohal, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kirjalikult nimetatud dokumente

kaebajale vene keelde tõlgitud ei ole. Kohus märgib, et ka vastustaja poolt tõendina esitatud

videoülesvõte käsitleb väidetavat otsuste aluseks olnud protokollide tõlkimist. Kohus peab

vajalikuks märkida, et iseenesest ei oleks kohtul ka hääleta ja piisava teravuseta

videosalvestiselt kindlaks teha, millist dokumenti ja kas üldse tõlgitakse kaebajale. Kohus

märgib, et helisalvestuseta videoülesvõtte tõenduslik väärtus räägitus suhtes on paratamatult

väga väikene ja vastustaja peaks tõsiselt kaaluma, millistel juhtumitel ja mille tõendamiseks

saab selliseid tõendeid kohtule esitada.

9.1.

Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud ka see, et kõik ülal nimetatud dokumendid

on kaebajale kätte antud allkirja vastu posti teel kuupäeval 04.02.2022, mida kinnitab

kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaart (dtl 163), ehk mitte kontaktisiku poolt koos suuliste

selgitustega. Vastustaja ei ole eeltoodule ka vastu vaielnud ega ühegi tõendiga ümber lükanud.

9.2.

Küll aga väidab vangla esmalt, et kaebajale pidi olema Tallinna Vangla 04.02.2022

käskkirja nr 5-2/22/54 ja 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53 sisu teada ja arusaadav, kuivõrd

kaebajale olid tõlgitud varasemalt so 02.02.2022 kontaktisiku poolt suuliselt vastavad

distsiplinaarmenetluse protokollid (dtl 79-94). Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse

lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, kas distsiplinaarmenetluse prokolle tutvustati

kaebajale suuliselt vene keeles või mitte. Vaidlus on selles, kas vangla pidi kaebajale vene

keelde tõlkima ka lõplikud haldusaktid ehk distsiplinaarmenetluse käskkirjad. Kohus leiab, et

vastustaja enda seisukohtadega on tõendatud, et nimetatud käskkirju ei ole kaebajale vene

keelde tõlgitud ei kirjalikult ega ka suuliselt.

9.3.

Samuti ei ole vaidlust selles, et 03.02.2022 vastust nr 5-15/22/7-3 „vaide tagastamine“

ei ole kaebajale vene keelde tõlgitud. Vangla leiab, et kaebaja pidi sellest dokumendist aru

saama, kuivõrd talle on varasemalt korduvalt samasisulisi otsuseid tehtud. Kohus vastustaja

eeltoodud seisukohaga nõustuda ei saa. Üksnes selle põhjal, et isikule on tehtud samasisulisi

otsuseid ei saa asuda seisukohale, et isik pidi dokumendi sisust ja põhjendustest aru saama.

9.4.

Tallinna Vangla 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 „taotluse rahuldamata jätmine“

(kaebaja taotles enda ümberpaigutamist Tartu Vanglasse) osas on vastustaja märkinud, et

Vangiregistrisse 22.02.2022 inspektor-kontaktisiku päevikukandest järelduvalt on Tallinna

Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 sisu kaebajale tõlgitud hiljemalt

22.02.2022. Kohtule on esitatud nimetatud päevikukande väljavõte (dtl 254). Kohus leiab, et

eeltooduga on tõendatud, et Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastuse nr 5-8/22/927-2 sisu

on kaebajale suuliselt tõlgitud 22.02.2022 ning selles osas on kohustamiskaebus põhjendamatu.

Kaebaja ka oma kaebuses sisuliselt viidatud dokumendi osas ühtegi seisukohta kohtule esitanud

ei ole.

10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel.

HMS § 21 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja

menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. HMS § 21 lg 2

täpsustab, et tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui

seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.

Keeleseaduse

(KeeleS) § 12 lg 1 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget

eesti keelde. Tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja

nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Lisaks sätestab KeeleS § 12 lg 3 ka võimaluse

võõrkeelse avalduse vastuvõtmiseks ja menetlemiseks seda tõlkimata, vastates sellele eesti

keeles. Niisiis tuleb haldusmenetlus eelkõige läbi viia eesti keeles, kuid seadusandja on

haldusorganile jätnud ka kaalutlusruumi otsustamaks, kas nõuda tõlget ning kui seda nõuda, siis

kas nõuda tõlke eest tasumist võõrkeelse pöördumise esitajalt või tasuda selle eest ise.

Kohus leiab, et eeltoodud põhimõtted kehtivad ka olukorras, kus isik ei soovi esitada

omapoolset avaldust võõrkeeles ja otsustada tuleb selle tõlkimise üle ning selle üle, kelle kulul

avaldus tõlgitakse, vaid ka olukorras, kus isiku suhtes koostatakse haldusakt haldusorgani

algatusel ning tõusetub küsimus haldusakti (sh haldusmenetluse materjalide) tõlkimisest

isikule. Teisisõnu on haldusorganil kaalutlusõigus ka sellise haldusakti tõlkimise vajaduse üle

otsustamisel.

11. Kinnipeetavad on karistuse kandmise tõttu allutatud vangla režiimile ning seetõttu on

nende potentsiaalne vajadus haldusmenetluses oma õigusi kaitsta oluliselt suurem kui

vabaduses viibivatel isikutel. Seejuures ei ole eesti keelt mittevaldavatel kinnipeetavatel

vabaduses viibivate isikutega võrreldavaid võimalusi haldusmenetluses eesti keeles

osalemiseks, kuna nende kasutuses olevad ressursid on üldreeglina oluliselt piiratumad.

Seega tuleb nii kinnipeetavate võõrkeelsete pöördumiste puhul kui ka eesti keelt

mittekõnelevate kinnipeetavate puhul neile eesti keelsete haldusaktide vormistamisel eriti

hoolikalt kaaluda, kas kinnipeetavalt tõlke kulude kandmise nõudmine on põhjendatud.

Siiski ei tähenda see seda, et kinnipeetavale tuleks alati ja piiramatult võimaldada

kinnipidamisega seonduvates haldusmenetlustes riigi kulul tõlgi kasutamist. Riik peab

tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada

puudulikust riigikeele oskusest tingitult kahjustada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020

määrus nr 3-20-558, p 5). Seetõttu näevad ka VSKE § 491 lg-d 1, 4 ja 5 ette, et võõrkeelsed

vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega tõlgitakse vangla kulul, kui kinnipeetaval

puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid ja kinnipeetav ei valda eesti keelt

tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta.

Kohus leiab, et vanglal tuleb nii võõrkeelsete pöördumiste, millele ei kohaldu VSKE § 491, kui

ka vangla poolt omal algatusel antavate haldusaktide puhul kaaluda, kas pöördumise

menetlemiseks on vajalik nõuda kinnipeetavalt tõlget või tuleb haldusakt kinnipeetavale tõlkida

ning kas on põhjendatud nõuda tõlke eest tasumist kinnipeetavalt.

12. Kaalutlus, et kaebaja ei ole olnud huvitatud riigikeele õppimisest, pole iseenesest nii

isiku pöördumiste kui ka vangla poolt väljastatavate haldusaktide tõlkimiskulude kandmise

otsustamisel õigusvastane. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebajal ei ole eesti keele õppimise

kohustust. Kuid samamoodi ei ole riigil piiramatut kohustust tõlkida riigi kulul isikule, kes

lihtsalt ei taha keelt õppida. Sellisel juhul on kohtu hinnangul tõlkimine põhjendatud vaid

isiku õiguste intensiivse riive korral. Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse käskkirjade puhul

tuleb igal juhul asuda aga seisukohale, et tegemist on isiku õiguste intensiivse riivega.

13. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vangla oli kohustatud kaaluma Tallinna Vangla

04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54 ja 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53 kaebuse esitajale

vähemalt suuliselt tõlkimist. Eeltoodust ei vabasta asjaolu, et isikule tõlgiti 02.02.2022 ülal

viidatud käskkirjade aluseks olevad distsiplinaarmenetluse prokollid. Isikul peab olema

võimalik aru saada lisaks distsiplinaarmenetluse protokollile ka tema suhtes välja antud

lõplikust haldusaktist (sh selleks, et välja selgitada selle vaidlustamise vajadus).

Sama moodi leiab kohus, et vaide läbivaatamata jätmise otsus riivab intensiivselt kaebaja õigusi,

kuivõrd sellest sõltub otseselt edasine kaebeõigus. Seega tuli vastustajal kaaluda kaebajale ka

Tallinna Vangla 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3 tõlkimist.

Nagu ka vangla ja kaebaja viitavad, siis õiguskantsler on korduvalt selgitanud, et vangla peab

konkreetses kinni peetavat isikut puudutavas haldusmenetluses tõlke vajaduse, viisi vormi ja

vangla poolt tõlke kulude kandmise üle otsustamisel kaalutlusõiguse teostamisel lähtuma hea

halduse põhimõtetest. (Õiguskantsleri 04.06.2009 soovitus nr 7-4/080940/0903300.)

Samuti on õiguskantsler leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole vastuolus lahendus,

kus riik ei taga kõigi riigi poolt kinni peetavale isikule edastatavate dokumentide kirjalikku

tõlget talle arusaadavasse keelde ja kompenseerib seda inspektorkontaktisikute selgitustega

dokumentides öeldu kohta. (Õiguskantsleri 04.06.2009 soovitus nr 7-4/080940/0903300,

õiguskantsleri 16.05.2012 seisukoht nr 7-4/120704/1202392).

Lisaks viitab kaebaja siinkohal asjakohaselt ka Euroopa Vanglareeglistikule Rec(2006), mille

p 59. sätestab, et distsipliini rikkumises süüdistatava vangi suhtes kehtib järgmine: a. talle

teatatakse viivitamata – temale arusaadavas keeles ja üksikasjalikult – tema vastu esitatud

süüdistuse laadist; e. ta saab kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei saa menetluses kasutatavast

keelest aru või ei kõnele seda.

Käesoleval juhul ei ole vastustaja järginud ei hea halduse põhimõtet ega ka ülal viidatud

õiguskantsleri soovitust ega Euroopa Vanglareeglistikus sätestatut tagada vähemalt suuline

tõlge kaebaja suhtes koostatud distsiplinaarmenetluse käskkirjadest ning nendele esitatud vaide

tagastamise otsusest. Veelgi enam, kusagilt ei nähtu, et vangla oleks üldse kaalunud nimetatud

dokumentidest tõlke tegemist. Kohus leiab, et sellega on vangla käitunud õigusvastaselt. 14.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kaebus rahuldada osaliselt. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib

kohus aga kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või

toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tegemist

on aga otsusega, kus vastustajal on kaalutlusruum, mistõttu ei saa kohus kohustada vastustajat

kaebajale Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54, 04.02.2022 käskkirja nr 5-

2/22/53 ja 03.02.2022 vastust nr 5-15/22/7-3 tõlkima. Niisiis rahuldab kohus kaebuse osaliselt

ja kohustab Tallinna Vanglat Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54, 04.02.2022

käskkirja nr 5-2/22/53 ja 03.02.2022 vastuse nr 5-15/22/7-3 tõlkimist uuesti otsustama.

Kuivõrd Tallinna Vangla direktori 03.02.2022 vastus nr 5-8/22/927-2 on kaebajale tõlgitud, siis

selles osas jääb kaebus rahuldamata.

15. Kohus selgitab siinkohal veel menetlusosalistele, et kuivõrd kaebaja on vaidlustanud

Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/54 ja 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53

halduskohtus (vt haldusasi nr 3-22-710 ja 3-22-711) ning mõlemas haldusasjas on esimese

astme kohtuotsused tehtud, siis võib käesolevaks ajaks olla ära langenud vajadus kaebajale

nimetatud käskkirju tõlkida. Samas kohus rõhutab, et tegemist on vangla kaalutlusotsusega,

mida tuleb põhjendada.

Küll aga tuleks vanglal edaspidi arvestada käesolevas kohtuotsuses märgituga tõlkimise

küsimuse otsustamisel vältimaks korduvaid samasisulisi vaidlusi.

16. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt seoses kaebaja viitega vangla poolsele VSKE § 49¹

lõigete 1, 2 ja 4 rikkumisele kohtueelse menetluse läbimisel, et selles osas on kohus seisukoha

võtnud eelmenetluses ning vastavaid asjaolusid kohus käesolevas otsuses korduvalt ei pea

vajalikuks käsitleda.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesolevas asjas rahuldas kohus kaebuse 3 nõude

osas ja 1 nõude osas jättis rahuldamata. Kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule

esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Küll aga

vabastati kaebaja menetlusabi korras riigilõivu kandmise kohustusest. HKMS § 118 lg 2 alusel

jäävad need kulud riigi kanda. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik