2-22-122544/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-122544

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. K. (K. ) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2381 eurot 57 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja J. M. (e-post XXX)

Kostja: Kert K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. K. (K. ) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista K. K. lt (K. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 1875 eurot 87 senti (sealhulgas põhivõlg 1300 eurot, intress 184 eurot 80 senti, võla

sissenõudmiskulu 35 eurot ning viivis 29. septembri 2022 seisuga 356 eurot 7 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 1300 eurolt alates 30. septembrist 2022 kuni

põhivõlgnevuse 1300 euro tasumiseni määras 38,90% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud K. K. (K. ) kanda.

6. Mõista K. K. lt (K. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 470 eurot.

7. Mõista K. K. lt (K. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1300 eurot,

intressi 184 eurot 80 senti, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, viivise 29. septembri 2022 seisuga

356 eurot 7 senti ning jooksva viivise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS (edaspidi: laenuandja) ja kostja 5. septembril 2021

krediidilepingu nr XXX, mille alusel võimaldas laenuandja kostjale arvelduskrediidi limiidi

2000 euro kasutamist. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva

lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi

(määras 38,90% aastas) 15. kuupäevaks. Kostja kasutas 5. septembril 2021 krediiti 1300 eurot,

ent krediidi ega intressi katteks tagasimakseid ei teostanud.

Laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks, ent kuivõrd kostja nimetatud

tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu 15. jaanuaril 2022 üles. Pärast lepingu

ülesütlemist oli kostja põhivõlgnevus 1300 eurot ning intressivõlgnevus 184 eurot 80 senti.

Laenuandja loovutas 15. veebruaril 2022 oma nõuded kostja vastu hagejale.

Hageja

on

saatnud

kostjale

kolm

võlateatist,

mistõttu

nõuab

hageja

kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot.

2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte 21. septembril 2023 nende

allkirja vastu üleandmisega kostja õele Kertu Sarapile aadressil Pae, Lustivere küla, Põltsamaa

vald. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu

poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja maksekäsu

kiirmenetluses ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu kogusummas 350 eurot ning õigusabikulud

summas 420 eurot (käibemaksuga), kokku 770 eurot.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hagejale osutati õigusabi 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja

esitas nõude tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulu ja

viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist

nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu kui mitte tuhandeid. Hageja lepingulise

esindaja osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega. Seetõttu

ei pea kohus ajakulu 3 tundi ja 30 minutit täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on

põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1

tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu on

seega vajalik ja põhjendatud 1 tunni, s.o 120 euro ulatuses (käibemaksuga).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 470 (350 + 120) euro ulatuses.

Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 470 eurot kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik