2-21-19257/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19257

Kohtuasi

X hagi kohtutäitur Elin Vilippuse, Bigbank AS ja

Arvila OÜ vastu kinnisomandi enampakkumise

kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande

parandamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.08.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

45 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Kostja I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik

esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kenno Vilippus

Kostja II Bigbank AS (registrikood 10183757)

Kostja III Arvila OÜ (registrikood 14092508), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 24.09.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.08.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

otsuse põhjendusi.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

2-21-19257

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 08.12.2021 Harju Maakohtule kohtutäitur Elin Vilippuse (kostja I), Bigbank AS-i

(kostja II) ja Arvila OÜ (kostja III) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks kostja I

täitemenetluses nr 022/2012/6304 läbi viidud enampakkumine, mille käigus müüdi Harju

maakonnas Tallinna linnas, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) 1/2 suurune

mõtteline osa kostjale III ja mille kohta on 27.08.2021 koostatud enampakkumise akt. Hageja

palus kohustada kostjat III andma nõusolek kinnistusraamatus Harju maakonnas Tallinna

linnas, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) 1/2 suuruse mõttelise osa

omanikukande parandamiseks selliselt, et kustutada omanikukanne kostja III kohta ja kanda

omanikuna sisse hageja. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kostja I algatas kostja II 04.09.2012 täitmisavalduse ja Harju

Maakohtu 21.08.2012 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-12-13973 alusel hageja suhtes

täitemenetluse nr 022/2012/6304. Täitemenetluses koostatud 27.08.2021 enampakkumise akti

kohaselt on kohtutäitur müünud 22 000 euro eest hagejale kuuluva 1/2 suuruse mõttelise osa

korteriomandist registriosa numbriga XXXXXXX kostjale III. 27.08.2021 enampakkumise akt

oli hagejale kätte toimetatud 02.12.2021. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on 27.08.2021

kohtutäituri avalduse ja 27.08.2021 enampakkumise akti alusel vaidlusaluse kinnisasja

omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 28.09.2021 kostja III.

3. Enampakkumine toimus tühise arestimise alusel kuna hagejale ei ole kätte toimetatud

täitmisteadet, kinnisasja arestimise akti ega teadet enampakkumisest. Arestimisakti edastamata

jätmise tagajärjel ei saanud hageja esitada arestimise osas vastuväiteid, samuti vaidlustada

ebaseaduslikku arestimist seadusega sätestatud korras. Enampakkumise etteteatamise

kohustuse rikkumise tõttu puudus hagejal võimalus enampakkumise vältimiseks tasuda võlg

enne enampakkumist, osaleda enampakkumisel või muud moodi vältida kinnisasja välja

minekut võlgniku omandist.

4. Kinnisasi on arestitud isiku kasuks, kes ei ole täitemenetluse osaline. Täitemenetluses

puuduvad dokumendid, mille alusel on võimalik tuvastada, et kostja II on loovutanud

täitemenetluse objektiks olevad nõuded Osaühingule Aktiva Finants (uus ärinimi Aktiva

Finance Group OÜ).

2-21-19257

5. Kuna enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada, siis on kostja III ebaõigesti kantud

vaidlusaluse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse.

Kostja I vastuväited

6. Kostja I palus jätta hagi läbivaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja I jätta hageja kanda.

7. Hagi on esitatud muuhulgas kostja II suhtes, kes on oma nõude loovutanud ega olnud

enampakkumise toimumise kuupäeva seisuga täitemenetluses sissenõudjaks. Tegelik

sissenõudja ei ole kostjana hagis nimetatud.

8. Hageja on esitanud hagiavalduse hilinenult. Hageja suhtles kostjaga I kogu täitemenetluse

jooksul e-posti YYY kaudu, kuhu edastati hagejale menetlusosalistele 27.08.2021

enampakkumise akt, palvega kinnitada dokumentide kättesaamist. Samas e-kirjas selgitati, et

juhul kui kirja ja selle manuste kättesaamise kohta kinnitust ei saadeta, siis loeb kohtutäitur

käesoleva kirja koos manustega kolme tööpäeva möödumisel menetlusosalisele kätte

toimetatuks. Võlgnik dokumentide kättesaamist ei kinnitanud, seega võis lugeda

enampakkumise akti võlgnikule kätte toimetatuks 02.09.2021. Lisaks edastas kohtutäitur

enampakkumise akti 07.09.2021 posti ja e-postiga ka võlgniku eelnevalt avaldatud ja

registrijärgseks elukohaks olevale aadressile, mis loeti kätte toimetatuks 11.09.2021. Hageja

esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 08.12.2021 ehk ligikaudu 3 kuud pärast

enampakkumise akti kättetoimetamist võlgnikule.

9. Täitemenetluse läbiviimisel, vara arestimisel ega enampakkumiste korraldamisel ei rikkunud

kohtutäitur täitemenetluse seadustikus kehtestatud tingimusi ja on võlgnikku täitetoimingutest

informeerinud.

10. Käesoleva nõude aluseks oleva täitemenetluse nr 022/2012/6304 algatamise hetkeks oli

kohtutäitur hageja suhtes läbi viimas ka täitemenetlusi nr 022/2010/922, 022/2012/385 ja

022/2012/1533. Täitemenetluses nr 022/2010/922 toimetati võlgnikule täitmisteade isiklikult

kätte 10.03.2010 aadressil PPP, Tallinn. 18.03.2010 märkis võlgnik, et ta on nõus, et

kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse talle aadressil PPP, Tallinn ilma

saamiskinnitust tagastamata. Dokument loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes

postitamisest arvates. Täitemenetluses nr 022/2012/385 toimetati võlgnikule täitmisteade

isiklikult kätte 15.02.2012 aadressil PPP, Tallinn. Täitemenetluses nr 022/2012/1533 toimetati

võlgnikule täitmisteade kätte 14.03.2012 samuti aadressil PPP, Tallinn, kus selle võttis vastu

võlgniku abikaasa. Kuna varem algatatud täitemenetlustes ja nende läbiviimise ajal avaldas

võlgnik oma elukoha aadressiks PPP, Tallinn ning on andnud nõusoleku dokumentide

edastamiseks märgitud aadressile, siis saatis kohtutäitur ka täitmisteate täitemenetluses nr

022/2012/6304 samale aadressile, millega luges täitmisteate täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 10 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 312 ja § 314 lg 8 alusel (kuni

01.01.2013 kehtinud redaktsioonis) võlgnikule kätte toimetatuks 18.09.2012. Andmed

täitmisteate postitamise kohta 12.09.2012 on kontrollitavad kohtutäituri väljasaadetavate

dokumentide registreerimise raamatus. Seda, et võlgnik on täitmisteate kätte saanud, kinnitab

see, et pärast täitemenetluse algatamist on hageja vaidlusaluses täitemenetluses soovinud

maksegraafikut, ta on seda täitnud ja tasunud osamakseid viitega konkreetsele täitemenetlusele.

11. Arestimise akt on koostatud ja menetlusosalistele toimetatud kooskõlas täitemenetluse

seadustiku sätetega. Kostja I ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt tema teavitamata jätmine

vara arestimisest on oluline rikkumine TMS § 55 p 4 mõttes, mis toob kaasa arestimise tühisuse.

2-21-19257

Hageja kinnisasja mõttelise osa arestimise aktis on märgitud andmed arestitava vara kohta,

kinnisasja päraldised ja olulised osad, kinnisasja mõttelise osa hind, arestitud vara mõõtmed,

ruumide arv ja otstarve, märge selle kohta, et arestitakse vaid hagejale kuuluvat mõttelist osa ja

viited menetlusosaliste õigustele seoses vara arestimisega, mis kõik kajastavad arestimise käiku

ja selle tulemust. Seega vastab kinnisasja arestimisakt seadusele (TMS § 143). Täitemenetluse

seadustik ei näe kohtutäiturile ette kohustust viia kinnisasja arestimise toiming tingimata läbi

võlgniku juuresolekul või kinnisasja asukohas. Hageja ei ole näidanud, millise tema õiguse

rikkumise tõi endaga kaasa see, et ta ei osalenud arestimise akti koostamise juures või millise

oma õiguse kahjustamist oleks kaebaja saanud vältida arestimise juures viibides. Hageja on

jätnud ka märkimata, millele tuginedes ta väidab, et vara hind oli madal.

12. Kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja enampakkumise teate saatis kohtutäitur

28.07.2021 võlgniku aadressile XXX, Tallinn. Need dokumendid edastati võlgnikule

27.07.2021 ka e-posti teel. E-posti aadressile YYY saatmisega on võlgnik ise nõustunud ja

sellelt kohtutäituriga kirjavahetust pidanud. See elektronposti aadress ja elukoha aadress on

võlgniku aadressideks ka registrite järgi. E-kirjas oli märgitud palve kinnitada dokumentide

kättesaamist. Samas e-kirjas selgitati, et juhul kui kirja ja selle manuste kättesaamise kohta

kinnitust ei saadeta, siis loeb kohtutäitur kirja koos manustega kolme tööpäeva möödumisel

menetlusosalisele kätte toimetatuks. Kohtutäitur luges kinnisasja mõttelise osa arestimise akti

ja enampakkumise teate võlgnikule kätte toimetatuks 01.08.2021.

13. Kinnisasja mõttelise osa arestimine toimus 26.07.2021, avalik enampakkumise teade

avaldati 27.07.2021, võlgnik sai informatsiooni enampakkumise kohta kätte hiljemalt

01.08.2021, registreerimine elektroonilisele enampakkumisele lõppes 17.08.2021 ja

enampakkumine toimus 25.08.2021. Kohtutäitur on järginud seadusega kehtestatud

tähtaegasid.

Kostja II vastuväited

14. Kostja II hinnangul on hagi esitatud vale kostja vastu ja hagi tuleb kostja II osas jätta

läbivaatamata, alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata.

15. Täitemenetluse sissenõudjana on kaasatud kostja II, kuid nõude aluseks olevad

täitedokumendid on loovutatud Osaühingule Aktiva Finants. Lisaks kohtutäituri poolt hagejale

esitatud selgitustele nähtub nõude loovutamine ja sissenõudja muutumine mitmetest

täitemenetluses koostatud dokumentidest. Seega pidi hagejale olema teada, kes on

täitemenetluse tegelikuks sissenõudjaks.

16. Arestimine ja enampakkumine on toimunud õiguspäraselt. Kohtutäitur on toimetanud

täitmisteate võlgnikule kätte tema poolt varasemalt kinnitatud aadressile õiguspäraselt järgides

kättetoimetamise hetkel sätestatud menetlusnorme. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta,

et kinnisasi oleks oluliselt väärtuslikum, kui arestimisaktis märgitud hind. TMS § 74 lg 7

võimaldab menetlusosalistele hinna vaidlustamist tagantjärgi, kuid kumbki pool ei ole seda

võimalust tähtaegselt kasutanud. Lisaks ei ole hageja esitanud kaebust kohtutäituri tegevusele

ega vaidlustanud arestimisakti. Seetõttu on enampakkumine toimunud kehtiva arestimisakti

alusel. Kinnistusraamatusse on keelumärge kantud juba 22.10.2019, seega on arestimine kehtiv

sellest hetkest.

2-21-19257

Kostja III vastuväited

17. Kostja III ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata. Kostjale III ei ole teada asjaolusid,

mis võiksid tingida täiteasja nr 022/2012/6304 raames toimunud enampakkumise kehtetuks

tunnistamise. Kostja III on ostnud kinnistu seaduslikult korraldatud enampakkumiselt. Ostjana

on ta tähtaegselt tasunud ettemakse ning ettenähtud tähtaja jooksul tasunud ostuhinna.

Enampakkumise akti alusel on kostja III kantud kinnisturaamatusse seadusliku omanikuna.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Harju Maakohus jättis 18.08.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus jättis kostja I ja kostja II taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

Maakohus tühistas Harju Maakohtu 09.12.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega kohus määras seada kostjale III kuuluvale kinnisasjale (registriosa

nr XXXXXXX) ½ suuruse mõttelise osa käsutamise keelumärge hageja kasuks.

19. Menetluses valib hageja isiku(d), kelle vastu ta oma nõude suunab. Hagiavalduse kohaselt

on hageja toonud välja, et täitemenetlus nr 022/2012/6304 on algatatud kostja II 04.09.2012

täitmisavalduse alusel, mistõttu on kostja II sissenõudjaks täitemenetluses nr 022/2012/6304 ja

kostjaks täitemenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohtumenetluses.

Täitemenetluse nr 022/2012/6304 korraldas kostja I ja enampakkumise ostjaks on kostja III

Seetõttu pole põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata.

20. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et kostja I algatas

kostja II 04.09.2012 täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse nr 022/2012/6304 ning

müüs 25.08.2022 toimunud enampakkumisel 22 000 euro eest kostjale III hagejale kuuluva 1/2

suuruse mõttelise osa korteriomandist registriosa numbriga XXXXXXX.

21. Maakohtu hinnangul ei olnud tõendamist leidnud enampakkumise läbiviimisel sellise

kaaluga rikkumised, mis tooksid kaasa enampakkumise kehtetuse. Maakohus leidis, et

täitmisteade on võlgnikule käeolevas täiteasjas kätte toimetatud. Vaidluse all ei ole, et

täitemenetluse nr 022/2012/6304 algatamise hetkeks oli kohtutäitur hageja suhtes läbi viimas

täitemenetlusi

nr 022/2010/922,

022/2012/385

ja

022/2012/1533.

Täitemenetluses

nr 022/2010/922 toimetati võlgnikule täitmisteade isiklikult kätte 10.03.2010 aadressil PPP,

Tallinn. 18.03.2010 märkis võlgnik, et ta on nõus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid

edastatakse talle aadressil PPP, Tallinn ilma saamiskinnitust tagastamata. Dokument loetakse

kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Kohtutäituri vastuse kohaselt

kasutas hageja 01.10.2010 kohtutäiturile esitatud avalduses sama postiaadressi YYY, milliselt

on pidanud kohtutäituriga kirjavahetust 2012. aasta veebruaris ja aprillis. Isegi kui lähtuda

kohtule esitatud C kirjast, et hageja elas aprillist 2012 kuni augustini 2012 aadressil XXX,

Tallinn, siis ei ole hageja sellest kohtutäiturit teavitanud, olles eelnevalt andnud nõusoleku

edastada dokumendid PPP, Tallinn.

22. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja väited täitmisteate mittesaamise kohta

vastuolulised arvestades täitemenetluse faktilist läbiviimist ja toiminguid. Hageja ei ole ümber

lükanud asjaolu, et pärast täitemenetluse algatamist on ta vaidlusaluses täitemenetluses

soovinud maksegraafikut, ta on seda täitnud ja tasunud osamakseid viitega konkreetsele

täitemenetlusele. Ühtlasi on täitemenetluse raames toimunud laekumised arestimise tulemusel

nii võlgniku töötasust kui ka arveldusarvetelt ning ka selles osas ei ole võlgnik vastuväiteid

esitanud. Seega on ebatõenäoline, et hagejale ei olnud kohtutäitur kätte toimetanud

täitmisteadet.

2-21-19257

23. Täitemenetluse seadustik ei näe kohtutäiturile ette kohustust viia kinnisasja arestimise

toiming tingimata läbi võlgniku juuresolekul või kinnisasja asukohas. TMS § 70 lg 1 võimaldab

vara üleskirjutamist võlgniku osavõtuta kahe manuka või politseitöötaja juuresolekul. Juhul kui

võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte, mida kohtutäitur oli

maakohtu hinnangul teinud. Kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja enampakkumise teate

saatis kohtutäitur 28.07.2021 võlgniku aadressile XXX, Tallinn. Need dokumendid edastati

võlgnikule 27.07.2021 ka e-posti teel. E-posti aadressile YYY saatmisega on võlgnik ise

nõustunud ja sellelt kohtutäituriga kirjavahetust pidanud. See elektronposti aadress ja elukoha

aadress on võlgniku aadressideks ka registrite järgi. E-kirjas oli märgitud palve kinnitada

dokumentide kättesaamist. Samas e-kirjas selgitati, et juhul kui kirja ja selle manuste

kättesaamise kohta kinnitust ei saadeta, siis loeb kohtutäitur kirja koos manustega kolme

tööpäeva möödumisel menetlusosalisele kätte toimetatuks (TMS § 10 lg 1 ja 5, TsMS § 314¹

lg-d 1 ja 2). Kohtutäitur luges põhjendatult kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja

enampakkumise teate võlgnikule kätte toimetatuks 01.08.2021. Hagis märgitu, et viidatud

dokumendid, samuti 27.08.2021 enampakkumise akti, sai hageja esmakordselt kätte

02.12.2021, tutvudes kohtutäituri 01.12.2021 e-kirjaga, kinnitab, et hagejale on edastatud

dokumente menetluses esile toodud e-aadressile, mida ta valikuliselt kinnitab. Seega ei ole

hageja tõendanud, et vara arestimise akt oleks tühine TMS §-s 55 märgitud eeldustel.

24. Kuivõrd hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, tuleb tühistada Harju Maakohtu 09.12.2021

kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Apellatsioonkaebus

25. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 18.08.2022 otsus

ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kõik menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt

kostjate kanda.

26. Hageja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et täitmisteade oli võlgnikule täiteasjas

nr 022/2012/6304 kätte toimetatud. Otsusest ei nähtu millal ja mis viisil toimetati võlgnikule

täitmisteate kätte, samuti mis tõendid täitmisteate kättetoimetamist tõendavad. Maakohus ei ole

andnud hinnangut asjas esitatud poolte väidetele selle kohta, kas täitmisteade oli hagejale kätte

toimetatud 12.09.2012 lihtkirjana saatmisega aadressil PPP, Tallinn. Selliselt on maakohus

jätnud otsuse põhjendamata, millega on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.

27. Menetlusdokumendi saab lugeda TsMS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 mõttes kätte toimetatuks

üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis

tõendada. Kohtutäitur ei ole esitanud kohtule tõendeid, kust nähtuks, et väidetavalt 12.09.2012

postitatud täitmisteade täitemenetluses nr 022/2012/6304 oleks jõudnud hagejani. 12.09.2012

seisuga kehtinud TMS § 314 lg 5 järgi loetakse dokument lihtkirjana kätte toimetatuks, kui

saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel

või elektrooniliselt või avab dokumendi faili e-toimiku süsteemis, mille korral registreerib e-

toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt, kinnituses tuleb märkida dokumendi

kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja.

Käesolevas asjas ei ole kohtutäitur esitanud kohtule tõendeid, kust nähtuks, et hageja oleks

kinnitanud väidetavalt 12.09.2012 postitatud lihtkirjana kättesaamist. Täitetoimikus puuduvad

andmed täitmisteade kättetoimetamise kohta täitemenetluses nr 022/2012/6304.

28. Kuna maakohus ei ole tuvastanud, et kohtutäitur oleks saatnud täitemenetluses

nr 022/2012/6304 täitmisteate lihtkirjana aadressil PPP, Tallinn ning hageja oli vahetanud oma

2-21-19257

elukoha veel enne, kui täitemenetlus nr 022/2012/6304 oli algatatud, siis on asjakohatu

maakohtu põhjendus, et hageja ei olnud kohtutäiturit teavitanud oma elukoha muutumisest.

29. Hagejale täitmisteate kätte toimetamata jätmise tagajärjeks on TMS § 55 p 2 järgi

täitemenetluses hagejale kuuluva vara arestimise tühisus ning tühise arestimise alusel toimunud

enampakkumise kehtetuks tunnistamine TMS § 223 lg 1 kohaselt.

30. Hageja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur on hagejale kätte toimetanud

27.07.2021 arestimisakti ja 27.07.2021 teate enampakkumisest. Käesolevas asjas ei ole

kohtutäitur esitanud kohtule tõendeid, kust nähtuks, et hageja oleks kinnitanud väidetavalt

28.07.2021 postitatud lihtkirja ja/või e-postile YYY saadetud e-kirja kättesaamist. Käesolevas

asjas ei leidnud tõendamist (ja isegi pole väidetud), et hageja oleks avaldanud täitmisteate

kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud

dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. TsMS § 3141 on erandlik

menetlusdokumentide kättetoimetamise viis ning enne tuleks üritada menetlusdokument saajale

muid viise kasutades tegelikult üle anda. TMS § 10 lg 1 teise lause kohaselt annab lihtsustatud

korras

dokumentide

kättetoimetamise

õiguse

kohtutäiturile

üksnes

täitmisteate

kättetoimetamisel võlgniku avaldatud teave ja taotlused. Võlgniku teistes dokumentides

avaldatud kontaktandmed ja nende kontaktandmete kaudu suhtlemine ei vabastanud

kohtutäiturit dokumentide kättetoimetamise kohustusest dokumentide kättetoimetamiseks

ettenähtud üldises korras. Ebatäpne on maakohtu seisukoht, et e-posti aadressilt YYY

saatmisega on võlgnik kohtutäituriga kirjavahetust pidanud. Kohtutoimikus puuduvad tõendid,

et pärast 20.04.2017 oleks apellant kasutanud e-posti aadressi XXX. Pidevate tõrgete tõttu ei

kasutanud apellant postiserverit @hot.ee alates septembrist 2019. Täitmisteade oli hagejale

esmakordselt kätte toimetatud koos 02.12.2021 kirjaga, ehk pärast kinnisvara arestimist ja

müümist enampakkumisel.

31. Kuna kinnisasja enampakkumise teade oli avaldatud kinnisasja arestimisega samal päeval

27.07.2021, siis oli enampakkumine korraldatud enne, kui hageja sai kinnisasja arestimisest

teada. Arestimisakti kätte toimetamata jätmise tõttu puudus hagejal võimalus TMS § 74 lg 7

alusel kaebusega vaidlustada arestitud kinnisvara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale

TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Vaidlustatud enampakkumise akti kohaselt oli kinnisasi

enampakkumisel müüdud 22 000 euro eest, kui kohtule esitatud tõendite kohaselt on

korteriomandi väärtuseks tervikuna vähemalt 90 000 eurot, ja seega hagejale kuuluv

korteriomandi mõtteline osa väärtuseks on ca 45 000 eurot. Arestimisakti kätte toimetamata

jätmise tõttu võõrandati hagejale kuuluv kinnisasja osa turuhinnast oluliselt madalama hinna

eest. Seega tuleb arestimisakti kätte toimetamata jätmist käsitleda enampakkumise tingimuste

olulise rikkumisena TMS § 223 lg 1 tähenduses, mis toob kaasa 27.08.2021 enampakkumise

kehtetuks tunnistamise.

32. Võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see on toonud

kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtutäitur ei ole hagejat kinnisasja arestimisest ette

teavitanud, mistõttu ei saanud hageja olla arestimise juures. Hagejale ei olnud tagatud ega

selgitatud õigust teha ettepanekuid kinnisasja hinna määramise osas ega õigust vaidlustada

kohtutäituri poolt määratud hinda ja seetõttu on kinnisasi arestitud ja pandud müügile

turuväärtusest oluliselt madalamaga hinnaga. Hagejat ei teavitatud enampakkumisest ette,

mistõttu puudus hagejal võimalus enampakkumise vältimiseks võlg enne enampakkumist

tasuda, osaleda enampakkumisel või muudmoodi vältida kinnisasja välja minekut võlgniku

omandist.

2-21-19257

Vastustajate seisukohad

33. Kostjad I–III vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

jätta muutmata, kuid täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

35. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja

arvatud osas, milles ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

36. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Asjaolu, et hageja ei

nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse

norme oluliselt rikkudes. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et

maakohus ei ole tuvastanud, millisel kuupäeval sai võlgnik täitmisteate kätte või millisest

kuupäevast alates tuleb dokumendid võlgnikule kätte toimetatuks lugeda. Kuigi maakohus ei

ole andnud hinnangut kõigile asjas esitatud hageja ja kostja väidetele ning tõenditele

eraldiseisvalt, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise

kohustust, ei ole selline rikkumine viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu

menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja põhjendada otsust alljärgnevalt. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

37. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I müüs 27.08.2021 enampakkumisel täiteasjas

nr 022/2012/6304 korteriomandist (registriosa nr XXXXXXX) hagejale kuulunud ½ suuruse

mõttelise osa kostjale III (kd I, tl 11–14, 16). Vaidlust ei ole selle üle, et täitemenetlus

nr 022/2012/6304 algatati kostja II 04.09.2012 täitmisavalduse alusel (kd I, tl 6–10). Pooled

vaidlevad selle üle, kas on alust tunnistada enampakkumine kehtetuks.

38. TMS § 223 lg 1

kohaselt

võib

täitemenetluse

osaline

enampakkumise

akti

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks mh juhul, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti

enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 55 p-de 2 ja 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest

ei tulene õiguslikke tagajärgi eelkõige siis, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet

või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa

võlgniku õiguste rikkumise.

39. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled enam selle üle kas hageja on hagiga

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks pöördunud kohtusse enampakkumise akti

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

2-21-19257

40. Kolleegium ei nõustu kostja II seisukohaga, et tema suhtes ei saanud maakohus hagi

sisuliselt lahendada seetõttu, et kostja II sissenõudjana oli oma nõude võlgniku vastu

loovutanud Osaühingule Aktiva Finants. Iseenesest on õige kostja II väide, et täitemenetluse

kestel võib sissenõudja muutuda seetõttu, et sissenõudja on oma nõude võlgniku vastu

loovutanud. Samuti ei ole käesoleval juhul tegemist sellise nõude loovutamisega, mille puhul

oleks uus sissenõudja pidanud sundtäitmisega ühinema (vrd TMS § 18 lg 1² ja TMS § 149).

TMS § 18 lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja õigusjärglase

suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile

tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud

dokumendiga. Seega on põhjendatud järeldada, et kui kohtutäiturile on tõendatud sissenõudja

õigusjärglus, siis astub uus võlausaldaja esialgse sissenõudja asemele ning menetlus jätkub

õigusjärglase suhtes sealt, kus see pooleli jäi. Samas ei saa nõustuda, et hageja pidi sissenõudja

poolt täitedokumendist tuleneva nõude loovutamist ise eeldama, mistõttu hagi justkui polekski

esitatud õige sissenõudja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja

oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle

teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 järgi on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja

teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab

nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi võlgnikule. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle

kohta, et Osaühing Aktiva Finants oleks hagejale esitanud nõude loovutamise kohta välja antud

dokumendi või kostja II oleks varem kui käesolevas menetluses teatanud hagejale nõude

loovutamisest uuele võlausaldajale või hagejale oleks esitatud nõude loovutamise kohta

dokument (kd I, tl 68–72). Seetõttu ei ole hageja esitanud hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks vale kostja, s.o kostja II vastu, sest hageja suhtes muutus nõude loovutamine

kehtivaks alles käesolevas menetluses sellest teada saades.

41. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle kas hagejale on täitmisteade

nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kuna maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile asjas esitatud

hageja ja kostjate väidetele ning tõenditele täitmisteate kättetoimetamisest hagejale, siis teeb

seda ringkonnakohus.

42. Hageja väidete kohaselt ei ole temale vaidlusaluses täiteasjas täitmisteadet kätte toimetatud

(kd I, tl 26–27). Kostja I vastuväidete kohaselt on hagejale täitmisteade kätte toimetatud

18.09.2012 lihtkirjaga aadressile PPP, Tallinn, milliselt aadressilt on hageja varasemalt teistes

täitemenetlustes menetlusdokumente kätte saanud.

43. TMS § 10 lg 1 järgi tuleb nii täitmisteade kui ka vara arestimise akt võlgnikule kätte

toimetada. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2

esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta

sätestatut. TsMS § 306 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine

dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste

teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

44. Täitmisteate kättetoimetamise ajal, 18.09.2012 kehtinud TsMS § 314 lg 8 sätestas, et kui

kohus on saanud samas menetluses või hiljuti muus menetluses isikule Eesti aadressil

menetlusdokumente kätte toimetada ja ei ole andmeid aadressi muutumise kohta, võib

menetlusdokumendi toimetada isikule kätte lihtkirjaga ka tema nõusolekuta, postitades lihtkirja

sellel aadressil ja märkides toimikusse postitamise andmed. Sel juhul loetakse

menetlusdokument kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel postitamisest, kui kohus ei

määra kättetoimetatuks lugemiseks pikemat tähtaega.

2-21-19257

45. Täiteasja nr 022/2012/6304 dokumentidest nähtub, et täitmisteade saadeti hagejale

12.09.2012 aadressile PPP, Tallinn, milliselt aadressilt oli hageja täiteasjas nr 022/2012/385

saanud temale saadetud menetlusdokumendid isiklikult kätte (kd I, tl 18). Pooled ei vaielnud

selle üle, et hageja suhtes kostja II avalduse alusel täitemenetluse nr 022/2012/6304 läbiviimise

algatamise hetkeks oli kostja I hageja suhtes läbi viimas ka teisi täitemenetlusi nr 022/2010/922,

nr 022/2012/385 ja nr 022/2012/1533. Vaidlust ei olnud selle üle, et täitemenetluses

nr 022/2010/922 toimetati hagejale täitmisteade isiklikult kätte 10.03.2010 aadressile PPP,

Tallinn ning 18.03.2020 märkis hageja, et ta on nõus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid

edastatakse talle aadressil PPP, Tallinn ilma saatmiskinnitust tagastamata ning dokumendid

loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates (kd II, tl 1–2). Vaidlust ei

ole selle üle, et täitemenetluses nr 022/2012/385 toimetati hagejale täitmisteade isiklikult kätte

15.02.2012 samuti aadressil PPP Tallinn (kd II, tl 8). Vaidlust ei ole selle üle, et täitemenetluses

nr 022/2012/385 toimetati hagejale täitmisteade kätte 14.03.2012 aadressil PPP, Tallinn, kus

selle võttis vastu hageja abikaasa (kd II, tl 9). Seega ei ole vaidlust selle üle, et kostja I

menetluses olevatest teistest täiteasjadest oli kostjale I teada hageja aadress PPP, Tallinn ja

hageja nõusolek sellele aadressile dokumentide edastamiseks ning dokumentide kätte

toimetatuks lugemise kohta. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei olnud kostjale I teistes

täitemenetlustes teatanud oma aadressi muutumisest, kuigi ta oli võtnud endale kohustuse selle

muutumisest teatada.

46. Kolleegiumi arvates saab teistest täitemenetlustest kostjale dokumentide kättetoimetamisest

10.03.2010, 15.02.2012 ja 14.03.2012 põhjendatult järeldada, et kui 15.02.2012 ja 14.03.2012

oli hagejale teistes pooleli olevates täitemenetluses kätte toimetatud menetlusdokumente

aadressil PPP, Tallinn, siis oli sama aadressi täitmisteate kättetoimetamiseks kasutatud hiljuti.

Kuna hageja oli ise teises täiteasjas 18.03.2010 andnud kinnituse, et talle edastataks

menetlusdokumendid PPP, Tallinn ilma saatmiskinnitust tagastamata ning need loetakse kätte

toimetatuks kolme tööpäeva jooksul, ning hageja ei olnud andnud teada oma aadressi

muutumisest, siis on põhjendatud järeldada, et kostjale I ei olnud teada andmeid, et hageja

aadress menetlusdokumentide kättetoimetamiseks võiks olla muutunud. Kuna hageja on

täitemenetluses võlgnikuks ja kostja I menetluses olid ka teised täitemenetlused hageja kui

võlgniku suhtes, siis on põhjendatud menetlusdokumentide kätte toimetamine täitmisteate

saatmise ajal kehtinud TsMS § 314 lg 8 alusel. Kostja I oli hiljuti hagejale kätte toimetanud

menetlusdokumente samal aadressil, millele kostja I postitas käesolevas vaidlusaluses

täitemenetluses täitmisteate ning kostjal I ei olnud põhjust arvata, et hageja aadress oleks olnud

muutunud, siis võis kostja I täitmisteate täitemenetluses nr 022/2012/6304 toimetada hagejale

kätte postitades selle 12.09.2012 lihtkirjaga. Hageja ei ole esitanud väiteid, et ta on kostjale I

teatanud oma elukoha andmete muutumisest. Ka asjaolust, et hageja elas täitmisteate

postitamise ajal teisel aadressil XXX, Tallinn (kd I, tl 124–125), ei ole võimalik järeldada, et

hageja ei kasutanud või hagejal polnud võimalik kasutada menetlusdokumentide

kättesaamiseks aadressi PPP, Tallinn. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul oleks

hageja pidanud lihtkirjaga saadetud täitmisteate kätte toimetatuks lugemiseks selle kättesaamist

kinnitama oma allkirjaga. Kostja I on saatnud täitmisteate hagejale täitmisteate saatmise ajal

kehtinud TsMS § 314 lg 8 alusel, mis lubas menetlusdokumendi lugeda kätte toimetatuks

kolme tööpäeva möödumisel postitamisest. Selliselt on kostja I toiminud. Hagejat oli

varasemalt teavitatud ja hageja andis kinnituse, et talle saadetakse menetlusdokumendid ilma

et hageja tagastaks selle kohta saatmiskinnituse, ja need loetakse kätte toimetatuks kolme

tööpäeva möödumisel selle saatmisest. Ka kehtivas TsMS §-s 314¹ on sätestatud võimalus

lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks vaid saatmisega, kui menetlusdokumendi saaja ei

pea vajalikuks nende kättesaamist kinnitada. Kohtutäituri väljasaadetavate dokumentide

raamatu väljavõttega on tõendatud hagejale täitmisteate postitamine 12.09.2012 (kd II, tl 10).

2-21-19257

Kuna täitmisteates on märgitud, et see loetakse kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul

postitamisest, siis on kostja I tõendanud, et hagejale oli tehtud hoiatus täitmisteate kättesaamise

kohta ning hageja on täitmisteate kätte saanud 18.09.2012.

47. Asjaolust, et maakohus on pidanud vajalikuks märkida, et hageja käitumisest on võimalik

järeldada, et hageja oli teadlik täitemenetlusest nr 022/2012/6304, ei tulene, et maakohus oleks

hageja käitumisele tuginedes tuvastanud täitmisteate kättetoimetamise. Olukorras, kus hagejale

on kätte toimetatud täitmisteade täitemenetluses nr 022/2012/6304, on põhjendatud järeldada,

et hageja on teadlik tema suhtes läbiviidavast täitemenetlusest nr 022/2012/6304, mis on

väljendunud ka täitemenetluse kestel toimunud suhtluses hageja ja kostja I vahel ning millest

nähtub, et hageja oli teadlik täitemenetlusest (kd II, tl 11–32). Seda järeldust ei muuda asjaolu,

et hageja on seadnud kahtluse alla tema poolt maksegraafiku alusel tehtud makseid (kd I, tl

123). Lähtudes eeltoodust on kostja I tõendanud, et hageja on täitmisteate täitemenetluses

nr 022/2012/6304 kätte saanud 18.09.2012.

48. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et hagejale on kätte toimetatud täimisteade, siis ei ole

tõendatud hageja väide, et kinnisasja arestimine võib olla tühine seetõttu, et hagejale pole

täitmisteadet kätte toimetatud.

49. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle kas hageja õigusi

täitemenetluses on rikutud sellega, et teda on olulises osas jäetud teavitamata oma õigustest

täitemenetluses. TMS § 223 lg 1 tähenduses on enampakkumise olulise rikkumisena oluline

eelkõige, kas hagejat on teavitatud enampakkumise toimumisest korrakohaselt.

50. Hageja väidete kohaselt ei ole temale 27.07.2021 kinnisasja arestimise akti ega

enampakkumise teadet kätte toimetatud (kd I, tl 19–24). Kostja I vastuväidete kohaselt on

27.07.2021 kinnisasja arestimise akt ja enampakkumise teade kätte hagejale toimetatud

TsMS § 314¹ lg-te 1 ja 2 alusel nende saatmisega 28.07.2021 hageja aadressile XXX, Tallinn

ja 27.07.2021 hageja e-posti aadressile YYY. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on

27.07.2021 kinnisasja arestimise akt ja enampakkumise teade nende saatmisega 27.07.2021

hageja e-posti aadressile YYY ja 28.07.2021 hageja aadressile XXX, Tallinn hagejale kätte

toimetatud kolme tööpäeva möödumisel nende saatmisest 01.08.2021.

51. TsMS § 314¹ lg 1 järgi, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte

toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama

aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme

tööpäeva

möödumisel

saajale

kättetoimetatuks.

TsMS § 314¹

lg 2

kohaselt,

kui

menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja

aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks

tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument

loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

52. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 27.07.2021 kinnisasja arestimise akt ja enampakkumise

teade on hagejale kätte toimetatud kolme tööpäeva möödumisel nende saatmisest hageja e-posti

aadressile YYY 27.07.2021 ja hageja aadressile XXX, Tallinn 28.07.2021 (kd II, tl 38–39).

Hageja on samas täitemenetluses nr 022/2012/6304 kostjale I avaldanud oma elukoha

aadressiks XXX, Tallinn ja e-posti aadressi YYY, mis on ka hageja aadressideks registrite järgi,

ning nõustunud nendele aadressidele menetlusdokumentide saatmisega ilma nende

saatmiskinnitust tagastamata, teades, et dokumendid loetakse kätte saaduks kolme päeva

möödudes postitamisest arvates (kd II, tl 33–35, 40–41). Selliselt on hageja avaldanud soovi

saada menetlusdokumente tema märgitud kontaktandmeid kasutades. Täitemenetluse

2-21-19257

seadustikust ei tulene, et võlgnik saab oma kontaktandmeid avaldada vaid täitmisteate

kättesaamisele vastates. Mõistlik on arvata, et kontaktandmete muutumisel tuleb sellest kogu

täitemenetluse kestel teada anda. Käesoleval juhul on oluline, et hageja on ise märkinud samas

täitemenetluses oma elukoha aadressiks XXX, Tallinn ja e-posti aadressiks YYY ja avaldanud,

et menetlusdokumendid saadetaks samadele hageja märgitud aadressidele. Hageja oli teadlik,

et temale saadetud dokumendid loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on mitmel korral avaldanud oma e-posti aadressina YYY

nii vaidlusaluses täitemenetluses kui teistes täitemenetlustes (kd II, tl 3–7). Kostja I on

tõendanud, et vaidlusaluse täitemenetluse raames on hageja omakäeliselt korduvalt avaldanud

oma e-posti aadressina YYY ja kostja I on hagejaga suhelnud vaidlusaluse täitemenetluse

raames sama e-posti aadressi kasutades (kd II, tl 33–37). Asjaolu, et hageja pole väidetavalt

kasutanud e-posti aadressi YYY alates septembrist 2019 ei lükka iseenesest ümber hageja

avaldatud kinnitust, et temale saadetaks menetlusdokumendid tema poolt täitemenetluses

märgitud e-posti aadressile. Vaidlust ei ole, et hageja ei olnud täitemenetluses kostjat I

teavitanud enne vaidlusaluste dokumentide saatmist, et ta ei kasuta enam kostjale I antud e-

posti aadressi ning ei soovi sellele aadressile menetlusdokumentide saatmist. Seega ei pidanud

kostja I teadma, kas hageja kastutab või ei kasuta e-postiaadressi, ning hagejale saadetud

menetlusdokumentide kättesaamise riski kandis hageja. Kuna hageja on selgesõnaliselt

nõustunud temale menetlusdokumentide saatmisega e-posti aadressile YYY, siis võis

kohtutäitur ka hageja nimetatud e-postiaadressile menetlusdokumente kätte toimetada Kostja I

on tõendanud, et saatis hagejale 27.07.2021 kinnisasja arestimise akti ja enampakkumise teate

27.07.2021 elektronkirjaga e-posti aadressile YYY ning 28.07.2021 kirjade registri

väljavõttega, millest nähtub lihtkirja saatmine hageja aadressile XXX, Tallinn (kd II, tl 38–39).

Vaidlust ei ole, et hageja ei ole kinnitanud temale 27.07.2021 ja 28.07.2021 saadetud kinnisasja

arestimise akti ja enampakkumise teate kättesaamist. Hageja oli teadlik, et temale loetakse

menetlusdokumendid kätte toimetatuks kolme tööpäeva jooksul nende saatmisest (kd II, tl 33–

35, 38). Seega tulevad hageja 27.07.2021 e-posti aadressile YYY ja 28.07.2021 hageja

aadressile XXX, Tallinn saadetud 27.07.2021 kinnisasja arestimisakt ja enampakkumise teade

lugeda hagejale kätte toimetatuks hiljemalt kolme tööpäeva möödumisel nende saatmisest, s.o

2021. aasta kalendri järgi päevi lugedes 03.08.2021 (mitte 01.08.2021 nagu maakohus oli

ekslikult märkinud) TsMS § 314¹ lg 2 alusel. Kolleegium nõustub hagejaga, et asjaolust, et

hageja esindaja e-posti aadressile olid 01.12.2021 saadetud täitemenetluse dokumendid (kd I,

tl 15, 17, 25), ei ole võimalik hagejale ette heita dokumentide valikulise kättesaamise

kinnitamist.

53. Kuna hagejale oli kätte toimetatud 27.07.2021 kinnisasja arestimise akt ja enampakkumise

teade , siis on põhjendatud järeldada, et hageja on teavitatud arestimisest ja enampakkumisest

(kd II, 42–44). Põhjendatud on järeldada, et hagejal oli seega võimalik TMS § 74 lg 7 alusel

kaebusega vaidlustada arestitud vara hinda selle mittevastavuse tõttu turuhinnale TMS § 217

lg-s 1 sätestatud korras või tasuda võlgnevus, tehes seda enne vaidlustatud enampakkumist.

Hagejal oli õigus vaidlustada kinnisasja arestimise hinda või kohtutäituri tegevust seoses

kinnisasja arestimisega arestimise akti kättesaamisest ja seda enne kinnisasja enampakkumise

toimumist, mistõttu ei ole tähtsust, et kinnisasja arestimisakt ja enampakkumise teade avaldati

samal päeval.

54. Praegusel juhul hageja sai enampakkumise teate kätte 03.08.2021. TMS § 84 lg 3 kohaselt

tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme

päeva enne enampakkumist. Hageja sai informatsiooni enampakkumise kohta hiljemalt

03.08.2021. Arvestades enampakkumise toimumise aega 17.08.2021–25.08.2021 (kd I, tl 55),

on hagejat teavitatud enampakkumise kuulutuse sisust rohkem kui kümme päeva enne

enampakkumist.

2-21-19257

55. Eelnevast tulenevalt ei anna asjas esile toodud asjaolud ja tõendid alust järeldada, et

täitemenetluses oleks rikutud enampakkumise muid olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1

tähenduses.

Menetluskulude jaotus

56. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

57. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud hageja kanda.

58. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

59. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)