2-23-133406/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

12.oktoober 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-133406;

OÜ GS Core hagi K. M. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 902,81 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OÜ GS Core (registrikood 16183586; aadress Jõe tn.2a,

Tallinn, 10143 Harjumaa)

Hageja esindaja

Alar Liivamägi (alar.l@gscore.ee)

Kostja

K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xx.x,

xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx;

xxxxxxxxxxxx@xxxxx.xxx)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista K. M.lt OÜ GS Core kasuks põhivõlgnevus

461,49 eurot, intress 121,46 eurot, sissenõudmiskulud 38,80 eurot ja viivis 174,69 eurot; välja

mõista K. M.lt OÜ GS Core kasuks viivis põhinõudelt (461,49 eurot) 0,067% päevas alates

13.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude

ulatuses.

2.Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 välja mõista K. M.lt OÜ GS Core kasuks menetluskuluna 265 eurot;

2.3 välja mõista K. M.lt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 265 eurot) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku

viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

3.4 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses;

3.5 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud

kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esita-

misega;

3.6 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.7 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.8 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.9 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

1.TF Bank AB (publ.) (laenuandja) Eesti filiaali kaudu ja kostja sõlmisid 29.04.2021 kostja

poolt kauba (telefon) ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 8332676,

mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest, maksegraafikust ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks

laenu 461,49 eurot. Laenulepingule kohaldub üldtingimuste 1. lõigu kohaselt ka panga

hinnakiri. Laenuleping, eelkõige eritingimused, sisaldavad kõiki tarbijakrediidilepingus

avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Kostja sai kauba müüjalt kätte. Laenuandja on

laenusumma müüjale kostja ostetud kauba eest tasumisena välja maksnud ja leping hakkas

kehtima. 25.03.2022 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega

laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Ühtlasi

teatas laenuandja kostjale nõude loovutamisest hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt

põhivõlg 461,49 eurot, intress 121,46 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 38,80 eurot ja hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 168,20 eurot ja põhivõlalt arvestatud viivis

0,067 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni ning

menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt

menetluskuludena riigilõiv 245 eurot ja kiirmenetlusega seonduvast menetluskulust 20 eurot.

Kostja põhjendused

2. Kostja tunnistab, et on lepingu sõlminud ja pole seda kohaselt täitnud. Kostja tunnistab

põhinõuet summas 461.49. Kostja pole suutnud täita võetud kohustusi kuna, eelnevalt täitis

kostja oma kohustusi töötasu arvelt. Töökoha kaotus 2021 novembris päädis lõpuks sellega, et

kostja jäi rahalisse kitsikusse ja polnud suuteline kompromisse sõlmima. Hetkel on kostja

ainukeseks sissetulekuks vanemahüvitis, millest peab üleval x last pluss elukaaslast, kes pole

hetkel samuti tööd leidnud ja kuna x laps on alles x- aastane. Kostja taotleb kohtult, et

viivisenõue summas 168.20 on lõplik ja sellele alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk

alates 23.08 rakendataks enam juurde lisanduvat viivist ka mitte seadusjärgses määras. Kostja

on jätkuvalt aktiivselt tegelenud ka tööotsimisega, aga pole sobiva kellaajaga tööd leidnud( 8-

17ni), et saaks elukaaslasele ka lastekasvatamisel abiks olla. Kostja palub mitte rahuldada

hagi täies ulatuses, kuna kostjal on välja mõistetud kohustusi, mida täidab ta vastavalt

kohtutäiturite nimekirjale ja kuna esmajärjekorras, seda konkreetset kohustust täita ei saa. See

tõttu palub kostja ka mitte välja mõista viiviseid, mis kasvaks muidu üle mõistuse suureks.

Kostja palub jaotada menetluskulud pooleks kaasaarvatud kulutused menetluses tasutud

riigilõivule ja õigusabikuludele, mis tunduvad kostja jaoks ebamõistlikult suured. Kostja

palub mitte välja mõista viivist põhinõudelt alates 23.08.2023, ka mitte seadusjärgses määras.

Kostja palub mitte rakendada talle määratavale menetluskulude summale viivisemäära VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõude TF Bank AB (publ.)

(laenuandja) Eesti filiaalilt ning nõue tulenes kostja ja TF Bank AB (publ.) (laenuandja)

Eesti filiaali vahel 29.04.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 8332676.

5. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu,

mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

6. Tarbijakrediidilepingute regulatsioon rajaneb 5.aprilli 1993. a Euroopa Liidu Nõukogu

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti

õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi

omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei

tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste

täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu

kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kontrollida, kas laenuandja on järginud tarbija suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Riigikohtu seisukoha kohaselt

KAS § 83 lg-s 3 ja VÕS §-s 4032 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada

oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 3-2-1-169-13, p 21).

7. Kohus leiab, et hageja on kostjale laenu väljastamise otsuse tegemisel järginud vähemasti

vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid miinimumnõudeid ja on tuvastanud

piisavalt kostja võimekuse laen tagastada ja laenulepingust tulenevaid kohustusi täita.

8. Kostja tunnistab põhinõuet hageja poolt märgitud suuruses. Ei nõustu hageja kulutustega

ja palub mitte välja mõista viivist põhinõudelt alates 23.08.2023, ka mitte seadusjärgses

määras.

Kohus leiab, et kostja väited raske majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud ja

põhjendatud. Kostja poolt esitatud põhjenduste alusel ei ole põhjendatud jätta viivis välja

mõistmata. Hageja on piiranud enda viivisenõude põhinõude suurusega. Hagejal on õigus

otsustada, millal ja millise nõudega ta kohtusse pöördub. Kostja saanuks viivise

suurenemist ära hoida nõude tasumisega.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse

täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu

lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Antud juhul on nõue vähem kui 1000 eurot ning hageja on kohtule esitatud andmete

kohaselt enne hagiga kohtusse pöördumist saatnud kostjale kaheksa meeldetuletuskirja,

hinnaga 4,85 eurot, s.o kokku 38,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 38,80 eurot.

10. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus

kostjalt nõuda viivist 29.04.2021 lepingu sätestatud määras 0,067% päevas. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 27.03.2022-21.09.2023

viivist põhivõlgnevuselt 461,49 eurot viivisemääraga 24,15% aastas, mis on kokku 168,20

eurot.

11. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele

ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 461,49 eurot

määraga 24,15% aastas (0,067% päevas) alates 27.03.2022 kuni kohtulahendi tegemiseni

summas 174,69 eurot (168,20 +6,49). Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis

põhinõudelt (461,49 eurot) 24,15% aastas alates 13.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

12. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 461,49 eurot, intress 121,46 eurot, sissenõudmiskulud

38,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 174,69 eurot on hagiavalduse põhjal

õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

13. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 461,49 eurot,

intress 121,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 174,69 eurot ja sissenõudekulud

38,80 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

15. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse

kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 245 eurot ja kiirmenetlusega seonduvast

menetluskulust 20 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja

põhjendatud menetluskulu kokku 265 eurot.

16. Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (265 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s

1 sätestatud määras.

17. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik