1-23-4527/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-4527

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2023, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-4527 (2X1702939)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

Kaido Sibula (Sibul) süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121

lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises

Lühimenetlus

Prokurör

Reelika Ratassepp

Süüdistatav

Kaido Sibul

Ik: 37110254712, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, xxx

haridus, töökoht: X OÜ, xxx, elukoht: püsiv elukoht xxx,

viibib aeg-ajalt: xxx, xxx ja xxx.

Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni

peetud 18.09.2022 kuni 20.09.2022, s.o 3 päeva

Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole

Kaitsja

Advokaat Eva Tibar

RESOLUTSIOON

1. Kaido Sibul süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. Kaido Sibul süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista

kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat.

4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Kaido Sibulale mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat.

5. KarS 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud

karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 18.09.2022 kuni 20.09.2022, s.o

3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat, 11

(üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

6. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Kaido Sibul´ale mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse)

päeva Kaido Sibul´a suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele

pööramata tingimusel, et Kaido Sibul temale määratud 4 (neli) aasta pikkuse katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

7. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Kaido Sibul´ale määratud 4 aastase katseaja kulgemist

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.10.2023.

Menetluskulu

8. Kaido Sibulalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1

p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1812 (üks

tuhat kaheksasada kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

-

määratud kaitsjale Eva Tibar kohtueelses menetluses makstud tasu 288 (kakssada

kaheksakümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 396 (kolmsada

üheksakümmend kuus) eurot, kokku määratud kaitsjatele makstud tasu 684

(kuussada kaheksakümmend neli) eurot;

-

isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu 84 (kaheksakümmend neli)

eurot;

-

DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust summas 1653 (üks tuhat kuussada

viiskümmend kolm) eurot osa, s.o 741 (seitsesada nelikümmend üks) eurot;

-

Täiendava DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust summas 399 (kolmsada

üheksakümmend üheksa) eurot osa, s.o 228 (kakssada kakskümmend kaheksa)

eurot;

s.o kokku menetluskulu 3549 (kolm tuhat viissada nelikümmend üheksa) eurot ja 50

(viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda

kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse:

„Kaido Sibul, 1-23-4527, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga

edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Kaido Sibulale tema nimetatud

ajutisele aadressile või e-toimiku süsteemi kaudu. Määratud maksetähtajaks

menetluskulu hüvitamata jätmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust 1653 eurot osa, s.o 912 (üheksasada kaksteist)

eurot ja DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust 399 eurot osa, s.o 171 (ükssada

seitsekümmend üks) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata,

jättes selle osa menetluskulust riigi kanda.

Asitõendid, äravõetud objektid ja salvestised

9. CD-R plaat Häirekeskusesse tehtud kõnedega ja DVD-R plaat vormikaamera

salvestistega (II kd, tl 82 ümbrikus) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

10. Kaido Sibula isiku kinnipidamise ja läbivaatuse käigus ära võetud ning Politsei- ja

Piirivalveameti asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 hoiustatud (akt xxx): visketäht

vöökotiga (pakend 2), musta värvi t-särk (pakend 7), musta värvi teksapüksid (pakend

8), 1 paar sokke (pakendid 9-10) ja aluspüksid (pakend 13) kui asjad, mille tagastamist

Kaido Sibul ei soovinud ja millel ei ole kohtuotsuse jõustumise järgselt ei tõenduslikku

ega materiaalset väärtust, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

11. Kaido Sibula isiku kinnipidamise ja läbivaatuse käigus ära võetud ning Politsei- ja

Piirivalveameti asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 hoiustatud (akt xxx): tumeroheline

kõrge kaelusega kampsun (pakend 6), 1 paar plätusid (pakendid 11-12) ja musta värvi

püksirihm (pakend 14) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Kaido

Sibul.

12. Kaido Sibula kinnipidamisel ja asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx alusel

09.12.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud viskenuga vutlaris (pakend

1), mis on tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel

ja kuivõrd asjal puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne

väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi RelvS § 83 lg 1 p 3 ja lg

41 sätestatud korras.

13. 18.09.2022 sündmuskoha Xxx vaatluse käigus ära võetud ning Politsei- ja

Piirivalveameti asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 hoiustatud (akt xxx) kannatanu A M

riided: verega määrdunud dressipüksid ja verega määrdunud ning lõikevigastusega halli

värvi t-särk (pakendid 27 ja 29), mis on muutunud kasutuskõlbmatuks ning millel ei ole

kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslikku ega materiaalset väärtust, hävitada KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

14. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx alusel 06.12.2022 Põhja Prefektuuri

asitõendite hoidlasse antud – 3 võrdlusproovi (T P, K S ja M N süljeproovid), 4 DNA-

proovi K S kätelt (pakendid 1-4), 4 DNA-proovi riietelt (pakendid 17.1, 27.1, 29.1,

29.2), 2 DNA-proovi visketähelt (pakendid 2.1-2.2), 8 DNA proovi K S riietelt

(pakendid 6.1, 6.2, 7.2, 9.1, 10.1, 11.1, 12.1, 12.2), 19 DNA-proovi sündmuskohast

(pakendid 1-8, 11-16, 18-19, 24, 28, 30), 10 K S küünealust kaapeproovi – milledel

puuduvad kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada

KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

15. 18.09.2022 A Mlt menetlustoimingu käigus ära võetud ning 23.09.2022 vaatluse käigus

mobiiltelefonist Samsung Galaxy A33 tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud

andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (II kd, tl 46), mis minetavad otsuse jõustumisel oma

tõendusliku väärtuse, kustutada andmehoidlast KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtusetud asjad.

16. 18.09.2022 M N menetlustoimingu käigus ära võetud ning 23.09.2022 vaatluse käigus

mobiiltelefonist Samsung Galaxy Grand Prime tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud

andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (II kd, tl 48), mis minetavad otsuse jõustumisel oma

tõendusliku väärtuse, kustutada andmehoidlast KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtusetud asjad.

17. 18.09.2022 Kaido Sibulalt menetlustoimingu käigus ära võetud ning 22.09.2022

vaatluse käigus mobiiltelefonist Samsung Galaxy A22 tehtud koopiafailid, raportfail,

töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (II kd, tl 50), mis minetavad otsuse jõustumisel oma

tõendusliku väärtuse, kustutada andmehoidlast KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtusetud asjad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja,

tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata

ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Kaido Sibulat süüdistatakse selles, et tema 18.09.2022 kella 15.25 - 15.40 paiku aadressil xxx

haaras ühe käega kinni oma tuttava T P näost pigistades põski, mille tagajärjel tundis kannatanu

füüsilist valu põskedel ja lõual, ning teise käega võttis noa, pani noatera vastu kannatanu kaela

ja ähvardas ta ära tappa, mille tagajärjel tundis kannatanu hirmu ja põgenes naabrite juurde.

Oma tahtliku tegevusega pani Kaido Sibul toime teisele inimesele valu tekitava kehalise

väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kaido Sibulat selles, et tema 18.09.2022 kella 15.40 paiku aadressil xxx

pärast seda, kui T P oli põgenenud naabrite, sh A M juurde, lõi A Mt, kes oli teda korrale

kutsuma tulnud, noaga alakõhu piirkonda, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse:

kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool alakõhu piirkonnas, mille tulemusel tekkis A

Ml äge verekaotus (verikõht) ning verekaotusšokk, mis on eluohtlik tervisekahjustus.

Oma tahtliku tegevusega pani Kaido Sibul toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse

tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale

asumist põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud

oht elule.

19.09.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 2-9) on vaadeldud kahte 18.09.2022 kell 15.40

kuni 15.46 Häirekeskusesse toimunud kõnet. Kell 15.40 tehtud kõnes palub M N kiirabi, kuna

tema meest on noaga pussitatud, aadressile xxx. Mees on 41-aastane, teadvusel, verd on palju,

pussitati paremale poole alakõhtu. Alates kella 15.42 on kõne M N ja meediku vahel, viimane

juhendab haavale käterätikut peale panema ja sellega haavale suruda. Tunnistaja ütleb, et haav

on umbes 5 cm pikkune, lahtine ja kardab, et sool on haavast väljas.

18.09.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga (I kd, tl 10-48) on vaadeldud

sündmuskohta xxx, koridori ning kortereid X ja Y. Teisel korrusel asuva koridori põrand on

kaetud veresarnase aine jälgedega alates uksest kuni koridori lõpuni välja, suuremad jäljed

tähistatakse, aine jäljed annavad testides verepositiivsed tulemused. Tähistatud verejälgedelt nr

1-7 ja nr 8 koridoriseinalt võeti ka DNA proovid. Korterite X ja Y sisemistelt ja välimistelt

ukselinkidelt võetakse puuteproovid. Korter X on ühetoaline, laual olnud mobiiltelefon ja

mobiiltelefon Samsung koos Kaido Sibula dokumentidega pakendati, voodi ees põrandal on

veretaolise aine määrdumised, milledelt võeti DNA-proovid. Kaasa pakendati ka kolm nuga.

Korter nr W on ühetoaline, ukse pool põrandal olevast veretaolisest määrdumisest võeti DNA-

proov. Pakendati kaks mobiiltelefoni. Voodi ja laua vahel on põrandal verekahtlast määrdumist,

voodikattel

olevalt

verekahtlasest

määrdumisest

võeti

DNA-proov.

Verekahtlase

määrdumisega dressipüksid ja tugeva verekahtlase määrdumisega t-särk pakendati.

Kannatanu A M antud ütluste (I kd, tl 49-54) kohaselt elab ta aadressil Xxx (isikuandmetes

xxxx-Y) koos elukaaslase M Nga. 18.09.2022 võttis koos naisega kodus napsu, korraga tuli

nende korterisse nende naaber T ja ütles, et Kaido Sibul tahab ta maha lüüa, T värises üle keha

ja palus nende abi, et aidake, päästke. Vigastusi ta Tl ei näinud. T käis nende juures kahel korral

ja ütles, et Kaido tahab ta ära tappa, noaga pussitada. Kannatanu läks seejärel Kaido juurde

tuppa ja ütles, et ta ära lõpetaks ja keda ta siin maha tahab lüüa. Kaido ei suutnud midagi vastata,

oli nii purjus, lebas voodis vasakul küljel ja võttis pükste paremalt küljelt noa ja torkas sellega

kannatanut kõhtu. Kannatanu seisis Kaido voodi ees püsti, Kaido isegi ei vaadanud kuhu torkab,

oli näoga seina poole, aga pidi sellest aru saama, sest kuulis, et kannatanu seal seisab. Löök oli

hooga, kaarega külje pealt. Haavast tuli palju verd, oli šokis, hiljem sai teada, et kaotas 1 liitri

verd, sellest tekkis nõrkus ja ebamugavus, teadvust ei kaotanud. Läks oma korterisse ja

elukaaslane kutsus kiirabi. Tol päeval kandis musta värvi t-särki ja dressipükse. Kaido nuga oli

läikivast metallist, erinevate värvidega, ei käinud kokku, sai noatuppe panna, tera oli lai. Kaidot

on vaid koridori suitsunurgas näinud, pikemalt rääkinud ei ole. Elukaaslane ja tema ise on teda

käinud paaril korral korrale kutsumas. Olid pühapäeval naisega kahepeale ära joonud 1 liitri

viina. Kaido tundus purjus olevat, oli ebaadekvaatne. Kaido elab T juures umbes aasta aega,

neid seob alkohol. Kaido suhtes tal mingeid pretensioone ei ole.

Kannatanu A M läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (I kd, tl 55-63) kohaselt on alakõhul

keha keskpinnal kaks õmmeldud haava, üks horisontaalne pikkusega 90 mm ja teine vertikaalne

ca 195 mm. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt edastatud ravidokumentide (I kd, tl 71-82)

kohaselt A M hospitaliseeriti erakorraliselt noaründe tagajärjel 18.09.2022, opereeriti ning

lubati kodusele ravile 22.09.2022. Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxx (I kd, tl 89-96)

kohaselt sedastati 18.09.2022 A Ml kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool alakõhu

piirkonnas, mille tulemusel tekkis tal äge verekaotus (verikõht) ning verekaotusšokk, milline

tervisekahjustus on eluohtlik, selle paranemise kestus ületab 4 nädalat, kuid ei ületa 4 kuud.

Tervisekahjustus võib olla tekitatud terava vägivalla toimel 18.09.2022 löögist torke-

lõikevahendiga paremale poole alakõhu piirkonda. Ei ole võimalik öelda millise torke-

lõikevahendiga vigastus on tekitatud, samuti ei ole määratav kannatanu kehaasend, lööja

paiknemine kannatanu suhtes ning löögi suund. Tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi ei

ole tuvastatud. Tallinna Kiirabi kiirabikaardi kohaselt esines A Ml alkoholijoove, kuid

puuduvad viited etanooli või narkootiliste ainete määramise kohta.

Kannatanu T P ütluste (I kd, tl 99-106) kohaselt tunneb Kaido Sibulat umbes 2,5 aastat, esmalt

olid neil lähisuhted, kuid nüüd on umbes 1 aasta olnud ainult toanaabrid. 16.09.2022 õhtul tuli

Kaido töölt ja hakkas jooma õlut Walter, jõi seda päris palju ja seda mitu päeva järjest, reedel,

laupäeval ja pühapäeval, vahepeal magas. Kannatanu jõi ainult ühe kruusi õlut reedel.

18.09.2022 kella 11-12.00 ajal Kaido nõudis, et kannatanu õlut juurde tooks, millest ta aga

keeldus. Selle peale Kaido vihastas, võttis ühe käega tema näost kinni ja pigistas sõrmedega

põski, millest kannatanu tundis valu. Teise käega võttis Kaido noa, mida ta alati vöövahel tupes

kaasas kannab ja pani selle vastu kannatanu kaela öeldes eesti keeles, et tapan su ära. Nuga on

tal alati kaasas, umbes 20 cm pikk, hallikat või rohekat tooni, tera on terav. Kannatanu tundis

hirmu, sest ütles et tapab ta ära, kui noatera oli ta kaela vastas, näos tundis ka valu. Sai Kaido

eest põgenema ja jooksis naabrite, M ja A, juurde. A läks Kaido käest pärima, miks ta

vägivaldselt käitub. Mõne minuti pärast tuli A korterist välja ja kannatanu nägi, et tal on

alakõhus haav, kust tuli palju verd ja A kukkus koridori põrandale, M kutsus kiirabi. Kaido

kutsus kannatanut tuppa, et rääkida, mis juhtus, kuid nad ei jõudnud rääkida, kuna politsei juba

tuli ja pidas Kaido kinni. Ei märganud, et Kaido riided või nahk oleks verine olnud, kui tuppa

läks nägi, et põrand on verine. Vigastusi tal rünnakust ei ole, ainult tundis valu näos, arsti poole

ei ole pöördunud. Kaido on muidu tubli ja töökas mees, aga nädalavahetustel joob mitu päeva

järjest õlut.

Tunnistaja M N ülekuulamise protokolli (I kd, tl 112-118) kohaselt elab ta aadressil Xxx-Y

koos elukaaslase A M. 18.09.2022 kui olid päevasel ajal just ärganud tuli nende juurde naaber

T P, kes oli hirmul ja paanikas ja ütles, et Kaido Sibul tapab ta ära. T värises üle keha, hoidis

kätega kaelast kinni ja kaelal oli punetus, kuid tunnistaja ei pannud tähele, kas oli veel vigastusi.

T tahtis, et nad aitaksid Kaido toast välja ajada. Tunnistaja läks tuppa nr X, viskas Kaido

seljakoti toast välja ja ütles, et ta ära läheks ja kui hakkas Kaidoga rääkima võttis viimane pükste

parempoolsest tagataskust noa ja ütles tera tunnistaja poole suunatud, et tahaks talle nuga anda

aga praegu seda ei tee. Kaido tõusis seda rääkides istukile ja tunnistaja taganes toast. Kaido

käes olnud nuga oli metallist, meenutas viskenuga kuna sellel ei ole käepidet, pikkusega umbes

15 cm. On seda nuga tema juures varem ka näinud, samuti on tal kaasas alati visketähik. On

mõlemaid esemeid korduvalt talle ja A näidanud. Tunnistaja läks toast välja ja rääkis juhtunust

Ale, mille peale A pani riidesse ja läks Kaido ja T tuppa, tunnistaja ja T tegid samal ajal

koridoris suitsu. Umbes 4 minutit pärast tuli A verisena toast välja, verd jooksis paremalt poolt

alakõhust ja nägi, et seal oli noahaav. Algselt tuli A suitsunurka ja istus taburetile, kui tunnistaja

haava nägi, hakkas ta teda tuppa talutama aga A kukkus kordori põrandale. Tunnistaja jooksis

tuppa, helistas numbril 112. A sai kuidagi põrandalt püsti ja tuli tuppa, heitis voodile. A ei

rääkinud midagi, küsis vaid vett. Tunnistaja surus haava kinni, kiirabi tuli kiiresti. Kui A oli

veel koridoris, siis Kaido tõi talle plaastri, et haavale panna, siis tal enam nuga ei olnud,

veremäärdumisi temal ka ei märganud aga ta kannab musta värvi riideid, samuti ei rääkinud ta

midagi sellest, mis juhtunud oli. Kaido oli Tga koos elanud korteris nr X umbes aasta aega,

tülitsevad tihti ja joovad alkoholi koos. Nemad Aga nendega ei suhtle, on vaid teretuttavad, T

on nii mõnigi kord proovinud Kaidot välja visata. Ühel korral kui Kaido oli purjus, siis ta näitas

koridoris oma nuga ja viskerelva, ühel korral tahtis selle visketähikuga tunnistajat visata ka.

Kaido räägib purjus peaga alati, et tal on palju viskerelvi ja ta tapab kõik ära, eriti vihkab ta

venelasi. 18.09 olid nii tema kui A viina võtnud, A vähem kui tunnistaja. T jutust sai aru, et

Kaido oli teda rünnanud, kuna polnud nõus poodi õlle järgi minema, kui Kaido tahtis veel juua.

Viimasel ajal on tihti nende toast karjumist kuulnud. Al oli seljas hall t-särk, millega tunnistaja

ka haava kinni surus. Tunnistaja M N läbivaatuse protokolli (I kd, tl 123-128) kohaselt on

tunnistajal seljas oleval hommikumantlil veresarnast määrdumist, samuti kätel ja sõrmedel,

hommikumantel pakendatakse.

Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 129-146) on vaadeldud aadressilt Xxx toa nr Y põrandalt

võetud dressipükse ja t-särki. Dressipüksid on rohke verekahtlase määrdumisega, esiküljel

rohkem kui tagumisel küljel, verekahtlast määrdumist kontrollitakse Tetrabase lahusega, mis

annab positiivse tulemuse, dressipükstelt võetakse kaks puuteproovi, võtmise kohad

markeeritud. Halli värvi t-särgil on nii esi- kui tagaosas suures ulatuses verekahtlane

määrdumine, esikülje alumises keskosas on kangast läbiv L-kujuline kahjustus, mõlema osa

pikkus umbes 2,8 cm ning on parempoolsel osal on jätkuv diagonaalne lõige pikkusega 0,7 cm.

Verekahtlaseid määrdumisi kontrollitakse Tetrabase lahusega, mis annavad positiivse tulemuse

ning võetakse kaks puuteproovi, võtmise kohad on markeeritud.

Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (II kd, tl 1-15) on vaadeldud viskenuga vutlaris ja

vöökotiga visketähte. Nuga on sümmeetriline, metallil on vikerkaare värvidega helendus,

üldpikkus 228 mm, tera laius 27 mm, tera pikkus 105 mm. Käepidemel on kokku 9 ava.

Visuaalsel vaatlusel verejärgi ei tuvastatud. Noa testimine Tetrabase lahusega andis vere suhtes

positiivse reaktsiooni. Viskenoalt võeti 6 bioloogilise aine proovi. Kinnitustrukiga vöökotis oli

visketäht seitsme teraga, mille terad on teritatud mõlemalt poolt. Tetrabase lahusega testiti

visketera terasid, mis andis negatiivse reaktsiooni Visketähelt võeti kaks bioloogilise aine

proovi.

Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (II kd, tl 16-44) on vaadeldud Kaido Sibula riideid

ja jalatseid, ehk kampsun, t-särk, teksapüksid, sokipaar, rannajalatsid, aluspüksid ja vöörihm.

Musta värvi t-särgilt saadi parempoolselt rinnalt vere olemasolule positiivne reaktsioon, parema

õla piirkonnast väga nõrgalt positiivne reaktsioon. Teksapükste vasakul säärel olevad

määrdumised andsid indikaatorlahusega kontrollides verepositiivse tulemuse. Mõlemad halli

värvi soki tallad oli kaetud punakat tooni määrdumisega, mis andsid indikaatorlahusega

kontrollides verepositiivse tulemuse. Ühel jalatsil andis verekahtlane määrdumine jalanõu

sisetallal verepositiivse tulemuse, teisel nii sisetallal kui pealmisel vasakul küljel. Kampsunilt,

t-särgilt, teksapükstelt, sokkidelt ja jalanõudelt võeti bioloogilise aine proovid, võtmise kohad

on fotografeeritud.

Ekspertiisiakti nr xxx (I kd, tl 151-156) kohaselt Kaido Sibula pükste esiküljelt ja vasaku sääre

reieosast verekahtlaste määrdumiste puuteproovide puhul saadi Kaido Sibula DNA-profiiliga

kokkulangevus tõepärasussuhtega 1021. Viskenoa ühelt küljelt ja Kaido Sibula pükste esiküljelt

ja vasaku sääre sääreosalt võetud puuteproovide puhul saadi A M DNA-profiiliga

kokkulangevus tõepärasussuhtega 1020, ei saa aga välistada Kaido Sibulalt pärineva bioloogilise

materjalis sisaldumist segaproovides. Viskenoa tera teiselt küljelt ja Kaido Sibula särgi

esiküljelt verekahtlasest määrdumisest võetud puuteproovide puhul saadi segaprofiilid, millest

on eristatav peamine A M DNA-profiil, tõepärasussuhtega 1020. Viskenoa käepideme ühelt ja

teiselt küljelt võetud proovide puhul ei saa segaproovides välistada Kaido Sibulalt ja A Mlt

pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Viskenoa käepideme ühe külje avade seest võetud

proovist ei saa välistada Kaido Sibulalt ja T Plt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ning

viskenoa käepideme teise külje avade seest võetud proovist Kaido Sibulalt pärineva bioloogilise

materjali sisaldumist. Täiendava DNA-ekspertiisiakti xxx (I kd, tl 159-163) kohaselt leiti, et

viskenoa käepideme ühelt küljelt võetud proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Kaido

Sibulalt ja kolmelt tundmatult isikult, tõepärasussuhtega 1012 ning A Mlt ja kahelt tundmatult

isikult, tõepärasussuhtega 1011. Viskenoa käepideme ühe külje avade seest võetud proovis

leiduv bioloogiline materjal pärineb Kaido Sibulalt ja kahelt tundmatult isikult

tõepärasussuhtega 1020 ning T Plt ja kahelt tundmatult isikult tõepärasussuhtega 1020. Viskenoa

käepideme teiselt küljelt võetud proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Kaido Sibulalt ja

kolmelt tundmatult isikult tõepärasussuhtega 1011 ning A Mlt ja kolmelt tundmatult isikult

tõepärasussuhtega 1010. Viskenoa käepideme teise külje avade seest võetud proovis leiduv

bioloogiline materjal pärineb Kaido Sibulalt ja kahelt tundmatult isikult tõepärasussuhtega 1020.

Kaido Sibula kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (I kd, tl 164-166) kohaselt peeti Kaido

Sibul kinni 18.09.2022, millisel hetkel kandis ta musta värvi t-särki ja halli kampsunit, mis olid

verised, tumedaid teksaseid, tumehalle sokke ja kummist susse. Indikaatorvahendi

kasutamise protokolli (I kd, tl 171) kohaselt 18.09.2022 kell 16.59 tuvastati Kaido Sibulal

alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,43 mg/l. Kaido Sibula läbivaatuse protokolli (I kd, tl

172-184) kohaselt oli isikul vasaku käe peopesal näha veresarnase aine määrdumist ning kaks

kriimustust, veresarnane määrdumine ka nimetissõrmel ja pöidlal kriimustused. Isiku mõlema

jala jalatallal ja varvastel on näha veresarnase ainega määrdumist. Isiku välimus ja riided

fotografeeriti. Isiku kätelt võeti puuteproovid, küünealused kaapeproovid ning võeti ära isikul

seljas olnud riided.

Kaido Sibula kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (I kd, tl 185-186) kohaselt tunnistab,

et on toime pannud kahtlustuses märgitud teod, kuid Tt ei ähvardanud, tal ei olnud siis nuga

käeski. Xxx-X ta koguaeg ei ela, hoiab seal pigem oma asju ja teinekord ööbib voodi jalutsis,

mingeid lähisuhteid neil Tga ei ole. 17.09.2022 ja 18.09.2022 jõi T juures Xxx-X 2-liitriseid

Walteri õllesid, laupäeval 3 pudelit ja pühapäeval 2 pudelit. T jõi õlut temaga koos ja kui õlu

otsa sai, hakkas T vinguma. Neil on omavahel sõnalisi konflikte olnud, tavaliselt siis, kui õlu

otsa saab, hakkab T teda provotseerima ja toast välja ajama. Ka 18.09 nokkis T tema kallal, et

ta õlut ei osta ja tema kulul elab, kuigi tegelikult ostab süüdistatav ise oma söögid-joogid. Selle

peale tõukas T ühe käega voodisse padja peale pikali, võis teda tõukamiseks näost haarata ja

öelda, et tapab ta ära, aga ei mäleta. Möönab, et võis nii öelda, aga tõukamise hetkel tal nuga

käes ei olnud. Oma nuga hoiab ta püksirihma küljes paremal küljel, mis on tavaline nuga ilma

käepidemeta, kollakat tooni metallist. Igapäevaselt seda ei kasuta, vahel kuivatatud kala

puhastamiseks. Nuga on terav, kogupikkusega 20-25 cm. Selle noaga lõi pühapäeval Ad.

Kannab vööl ka tähikut, mis on tal niisama kaasas, vahel teeb sõpradega võistlust, kes

kaugemale viskab. Pärast T tõukamist ütles talle, et teda rahule jätkas, tahab puhata ja habet

ajada, kuna järgmisel päeval on tööpäev. T jooksis toast välja, süüdistatav lesis voodil ja umbes

5-10 minuti pärast tuli tuppa naabrimees A ja hakkas teda käsutama, et ta toast välja läheks. See

ei ole aga A öelda, kas ta võib T toas olla, vihastas A peale, sest tahtis magada ja tema segas.

Ta oli voodil pikali, vasakul küljel, hing sai täis, et A õiendas ja võttis vöörihma vahelt noa ja

lõi sellega Ad. Ei näinud kuhu ta tabas, arvas, et jalga. A seis löögi ajal voodi ees, tema selja

taga, andis löögi parema käega selja taha. Löök ei olnud täie jõuga, kuna oli pikali. Järgmisena

läksid koridori suitsule, A käis omal jalal tualetis ja alles siis avastas, et kõhul on veritsev haav.

Otsis enda asjade juures plaastreid, et Ad aidata. M, A elukaaslane, hüsteeritses ja kutsus

kiirabi, koridori põrand oli verd täis, A minestas koridori põrandale. Nuga ta ära ei puhastanud,

pani selle tagasi vöörihmale kotikesse. Politseile andis nii noa kui tähiku üle. Aga üldiselt palju

ei suhtle, on teretuttavad. Kahetseb kogu tekkinud olukorda, seda ei oleks pidanud juhtuma.

Tga ei ole palju tülis olnud, ainult siis kui T vintis on, muutub sõnakaks.

Eeltoodud tõenditest nähtub ja puudub ka vaidlus selles, et süüdistatava ja kannatanu A M vahel

tekkis 18.09.2022 konflikt, mille käigus süüdistatav kannatanut noaga lõi. Süüdistatav tunnistas

end kohtulikul arutamisel süüdi täies ulatuses ja ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.

Seega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 18.09.2022 kella 15.40 paiku Tallinnas, Xxx-X

korteris lõi Kaido Sibul noaga ühel korral A M alakõhu piirkonda, tekitades viimasele sellega

füüsilist valu ja ekspertiisiakti kohaselt eluohtliku vigastuse – kõhuõõnde ulatuva tore-

lõikehaava paremal pool alakõhu piirkonnas, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus (verikõht)

ja verekaotusšokk. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (Vabariigi valitsuse

määrus nr 266 13.08.2002) lähtudes on A Ml esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna tegemist

on kõhuõõnde ulatuva haavaga ning mille puhul oleks võinud saabuda kannatanu surm, kui

kannatanu oleks jäänud meditsiinilise abita. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1

objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on

põhjustatud oht elule.

Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb KarS § 118 lg 1 järgi süüteo kvalifitseerimiseks

tuvastada kas isikul oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule

(KarS § 121) vastav tagajärg. KarS § 121 lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine

sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu

tekitamine (alt 2). Seadusandja on KarS § 118 lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte p-

des 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on

tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on KarS § 118

käsitatav vaid KarS § 121 lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva

koosseisuna. Sellise KarS § 121 lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse

tekitamine peab KarS § 118 lg 1 kohaldamiseks olema tahtlik. Järelikult ei saa KarS § 118 lg-

s 1 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt

kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on

sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis

lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Juhul kui

süüdistatav on tekitanud tervisekahjustuse tahtlikult, kuid KarS § 118 lg 1 ps 1 nimetatud raske

tagajärg on saabunud ettevaatamatusest, ei saa isik vastutada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Lisaks

tuleb tervise kahjustamisena käsitleda igasugust keha normaalsest toimimisest erineva

kahjuliku iseloomuga haigusliku seisundi esilekutsumist, sõltumata sellest, kas kannatanu valu

tunneb või mitte.

Järgmisena peab kohus hindama Kaido Sibula tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud

süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest ning eeltoodud

järeldustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult.

Sellisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates eelkõige tervisekahjustuse asukoht ja selle

suund, samuti tervisekahjustuse tekitamise vahend. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab

kohus, et süüdistatav, lüües noaga teisele inimesele kõhu piirkonda, pidi oma senise

elukogemuse pinnalt üheselt aru saama, et ta tekitab teisele inimesele tervisekahjustuse,

torkehaava sügavusest aga tuleneb selle tervisekahjustuse ohtlikkuse aste, s.t mida sügavam on

haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus. Arvestades kasutatud vahendit, mis on viskenuga tera

pikkusega 105 mm, mille tera mõlemad pooled on teravad, siis teadis süüdistatav, et ta teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda,

või vähemalt möönis seda, kuivõrd teist inimest noaga lüües ja tabades ei saa eeldada, et

tervisekahjustust ei teki. Kuigi süüdistatav selgitas, et lõi kannatanut voodis lebades, selja taha

ja seega ei olnud ka hooga ning arvas, et lõi jalga, näitab see kohtu hinnangul seda, et tema

eesmärk oli vihasena kannatanule vigastusi tekitada ja noaga suvaliselt lüües oli tal ükskõik,

millised vigastused kannatanul tekivad. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis

kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus

ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule.

Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis

võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga teist inimest

lüües, s.h ka kehasse lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast

ohtu elule. Isegi kui lähtuda süüdistatava versioonist, s.o soovist lüüa kannatanut noaga jalga,

siis on üldteada, et inimese jalgades on suured veresooned, millede vigastamine võib samuti

tekitada ohu elule. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t

ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid tal oli

sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist

on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht

elule.

Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et Kaido Sibul tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse,

millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, s.t

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavat süüdistatakse ka KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning KarS § 121

kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline

väärkohtlemine. Süüdistatav kohtulikul arutamisel selle süüteo toimepanemist ei tunnistanud

ning leidis, et kannatanule T P on omane, et ta mõtleb asju välja. Noaga kannatanut kindlasti

ähvardanud ei ole.

Kannatanu T P ütluste (I kd, tl 99-106) kohaselt oli süüdistatav mitu päeva järjest õlut joonud,

18.09.2022 kella 11-12.00 ajal vihastas süüdistatav selle peale, et kannatanu ei olnud nõus õlut

juurde tooma, misjärel süüdistatav võttis kannatanul ühe käega tema näost kinni ja pigistas

sõrmedega põski, millest kannatanu tundis valu. Teise käega võttis Kaido noa, mida ta alati

vöövahel tupes kaasas kannab ja pani selle vastu kannatanu kaela öeldes eesti keeles, et tapan

su ära. Kannatanu tundis hirmu, sest ütles et tapab ta ära, kui noatera oli ta kaela vastas, näos

tundis ka valu. Sai Kaido eest põgenema ja jooksis naabrite, M ja A, juurde. Kannatanu kirjeldas

juhtunut sündmuse päeval vormikaamerate videosalvestistelt nähtuvalt kahel korral ka kahele

patrullpolitseinikule.

Tunnistaja M N ülekuulamise protokolli (I kd, tl 112-118) kohaselt 18.09.2022 kui olid

päevasel ajal just ärganud tuli nende juurde naaber T P, kes oli hirmul ja paanikas ja ütles, et

Kaido Sibul tapab ta ära. T värises üle keha, hoidis kätega kaelast kinni ja kaelal oli punetus,

kuid tunnistaja ei pannud tähele, kas oli veel vigastusi. T tahtis, et nad aitaksid Kaido toast välja

ajada. Tunnistaja läks tuppa nr X, viskas Kaido seljakoti toast välja ja ütles, et ta ära läheks ja

kui hakkas Kaidoga rääkima võttis viimane pükste parempoolsest tagataskust noa ja ütles tera

tunnistaja poole suunatud, et tahaks talle nuga anda aga praegu seda ei tee. Kaido tõusis seda

rääkides istukile ja tunnistaja taganes toast. Tunnistaja ütluste kohaselt Kaido ja T tülitsevad

tihti ja joovad alkoholi koos. T on nii mõnigi kord proovinud Kaidot välja visata. Ühel korral

kui Kaido oli purjus siis ta näitas koridoris oma nuga ja viskerelva, ühel korral tahtis selle

visketähikuga tunnistajat visata ka. Kaido räägib purjus peaga alati, et tal on palju viskerelvi ja

ta tapab kõik ära, eriti vihkab ta venelasi. T jutust sai aru, et Kaido oli teda rünnanud, kuna

polnud nõus poodi õlle järgi minema, kui Kaido tahtis veel juua.

Kannatanu A M antud ütluste (I kd, tl 49-54) kohaselt 18.09.2022 võttis koos naisega kodus

napsu, kui korraga tuli nende korterisse nende naaber T ja ütles, et Kaido Sibul tahab ta maha

lüüa, T värises üle keha ja palus nende abi, et aidake, päästke. Vigastusi ka Tl ei näinud. T käis

nende juures kahel korral ja ütles, et Kaido tahab ta ära tappa, noaga pussitada.

Kaido Sibula kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (I kd, tl 185-186) kohaselt ta Tt ei

ähvardanud, tal ei olnud siis nuga käeski. 17.09.2022 ja 18.09.2022 jõi T juures Xxx-X 2-

liitriseid Walteri õllesid, laupäeval 3 pudelit ja pühapäeval 2 pudelit. T jõi õlut temaga koos ja

kui õlu otsa sai, hakkas T vinguma. Neil on omavahel sõnalisi konflikte olnud, tavaliselt siis,

kui õlu otsa saab, hakkab T teda provotseerima ja toast välja ajama. Ka 18.09 nokkis T tema

kallal, et ta õlut ei osta ja tema kulul elab, kuigi tegelikult ostab süüdistatav ise oma söögid-

joogid. Selle peale tõukas T ühe käega voodisse padja peale pikali, võis teda tõukamiseks näost

haarata ja öelda, et tapab ta ära, aga ei mäleta. Möönab, et võis nii öelda, aga tõukamise hetkel

tal nuga käes ei olnud. Oma nuga hoiab ta püksirihma küljes paremal küljel, mis on tavaline

nuga ilma käepidemeta.

Eelnimetatud tõenditest, s.o kannatanu selgitustest süüdistatava poolt temal näost haaramise ja

sellest valu tundmise, tunnistaja ütlustest kannatanult kuuldu ja kaelal punetuse nägemise,

süüdistatava selgitusest kannatanul näost haaramise ja tõukamise kohta kinnitavad, et Kaido

Sibul pani T P vastu toime kehalise väärkohtlemise, mis tekitas valu. Seejuures kattuvad

kannatanu T P, tunnistaja M N ja kannatanu A. M ütlused omavahel T P toast väljumise

põhjuse, naabrite juurde jooksmise ja K S käitumise osas. Juhul, kui T P oleks selle välja

mõlenud, siis ei teaks M N ega A. M selliseid üksikasju, s.h tapmisega ähvardamist. Seejuures

toimus T P naabrite juurde jooksmine vahetult pärast tema suhtes aset leidnud rünnakut ja T P

poleks jõudnud nii palju välja mõelda. Lisaks sellele läks M N ise K S juurde aru pärima ja ka

teda ähvardas K. Sibul noaga. Seega kattuvad kahe isiku ütlused selle kohta, et K. Sibul

ähvardas neid noaga ning kohus ei loe usutavaks, et juba kaks inimest noaga ähvardamise välja

mõtlesid. Seejuures lõppeski konflikt sellega, et selle sama noaga, millega kahte isikut eelnevalt

oli ähvardatud, löödi kolmandat isikut. Arvestades selliseid asjaolusid peab kohus kahe

kannatanu ja tunnistaja ütlusi noaga ähvardamise ja T P suhtes vägivalla kasutamise kohta

usaldusväärsemaks kui süüdistatava süüd eitavaid ütlusi. Seejuures ei süüdistata süüdistatavat

ei T P ega ka M N tapmisega ähvardamises, vaid ainult vägivalla kasutamises T P suhtes, mis

seisnes selles, et K. Sibul pigistas T Pt näost ja tekitas valu.

Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab,

et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine,

hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja,

mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu

tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule

valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo

tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).

Kannatanu ütluste kohaselt haaras süüdistatav ühe käega tema näost, mis põhjustas talle

füüsilist valu, ning teise käega võttis noa, mille pani kannatanu kaelale ja ähvardas teda ära

tappa. Süüdistatav ise tunnistas kohtueelsel menetlusel kannatanu näost haaramist ja tõukamist,

mööndes ka ähvardamist, kuid leidis, et nuga ta tõukamise hetkel välja ei võtnud. Kuna

kohtuistungil süüdistatav eitas temale inkrimineeritud süüteo toimepanemist, siis on

süüdistatava ütlused erinevates menetlusstaadiumites sama asjaolu osas omavahel vastuolus ja

seetõttu ei saa kohus selles episoodis süüdistatava ütlusi tõendina arvestada ning jätab selles

osas süüdistatava ütlused tõendikogumist välja ning lahendab süüküsimuse teiste kogutud

tõendite kogumit arvestades. Politseiametniku vormikaamerate videotest nähtub, et

süüdistataval oli nuga vööle kinnitatud ja haardeulatuses. Samuti tunnistaja M N ütluste

kohaselt võttis sama sündmuse järgselt süüdistatav ka tema ähvardamiseks noa välja. Antud

juhul puudub kohtul alust kannatanu ja tunnistaja ütlustes kahelda ning alus kahelda kannatanu

poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

Seejuures kui isikulised tõendiallikad sooviksid oma ütlustes süüdistatava käitumist üle

võimendada ja tooksid sisse noaga ähvardamise, siis puuduks vajadus välja mõelda kannatanu

näo pigistamist ja valu tekitamist, mis oleks noaga ähvardamise kõrval tühine. Samas puudub

kohtul alus kahelda tunnistaja ja kannatanu ütlustes noaga ähvardamise osas, kuivõrd muud

tõendid kogumis annavad sellise sisuga ütlustele tõenduslikku tuge ning veel vähem on kohtul

alust seada kahtluse alla samade tõendiallikate ütlusi kannatanu näost pigistamise osas. Seetõttu

asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud

süüteo teise koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese valu tekitav kehaline

väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et

oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule teda näost haarates ja sõrmedega pigistades

valu. Kuigi kogutud tõenditest nähtuvalt saab teha järeldusi ka selle kohta, et süüdistatav

ähvardas kannatanut ka tapmisega, kasutades ähvarduse tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks ka

nuga, siis ei ole süüdistatavale selles osas süüdistust esitatud ning kohus sellel asjaolul ei peatu,

kuivõrd sellise süüteo koosseis ei ole tõendamiseseme asjaoluks.

Järgmisena peab kohus hindama Kaido Sibula tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud

süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava,

tunnistajate ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime

teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut haarata ja tõugata ja on

selge, et inimest näost haarates ja pigistades ning teda tõugates põhjustab see valu ning see oli

vihahoos tema tegevuse ainus eesmärk, mille ta ka saavutas. Kuivõrd kannatanu ja süüdistatava

vanuse vahe on märkimisväärne ja kannatanu puhul on tegemist ka naisterahvaga, kelle valu

tundmine on meesterahvast erinev, pidi süüdistatav veel eriti hästi mõistma, et ta tekitab oma

käitumisega füüsilist valu.

Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud

teoga, kuivõrd kannatanut näost haarates teadis süüdistatav nii vägivallaga kannatanule

põhjustatavat tagajärge, s.o valu tekitamist ja ta tahtis sellise tagajärje saabumist või vähemalt

möönis seda, kuivõrd sellise käitumise tulemusena ei saanud eeldada, et sellist tagajärge ei

saabu.

Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole

tuvastatud.

Seega on tõendamist leidnud, et Kaido Sibul pani toime kehalise väärkohtlemise, ehk

teisele inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavat iseloomustavad tõendid

Karistusregistri andmetest (II kd, tl 58) nähtub, et Kaido Sibulal ei ole kehtivaid karistusi.

Maksu- ja Tolliameti registri väljatrüki (II kd, tl 59) kohaselt 2021. aastal oli Kaido Sibula tulu

pärast tulumaksu mahaarvamist 879 eurot.

Kaido Sibula töötamise registri andmete väljatrüki (II kd, tl 62-63) kohaselt puudub tal kehtiv

töösuhe.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.05.2023 sundtoomise määruse (II kd, tl 70-71) kohaselt

kohaldati menetlustoimingust osavõtu tagamiseks Kaido Sibula suhtes 18.05.2023

sundtoomist.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 põhimõttest lähtuvalt süüdistatava süü suurust,

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 121 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud

karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta.

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette

näinud karistusena vangistuse 4 kuni 12 aastat.

Süüdistatava karistusregistri andmetest (II kd, tl 58) nähtub, et süüdistataval ei ole kehtivaid

karistusi.

Kuivõrd KarS § 121 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleks tuvastada kas

süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süüdistatava

isikuandmetest nähtub, et ta aeg-ajalt elab aadressil, kus kuriteod toime pani ehk ühe kannatanu

juures ja süüdistatav ei ole suutnud leida endale oma elukohta. Kuigi süüdistatav on selgitanud,

et endale söögi-joogi ostab ta endale ise, ei ole kriminaalmenetluse vältel tuvastatud

süüdistatava legaalset sissetulekut, millest saab järeldada, et süüdistataval puudub töökoht.

Süüdistatav on selgitanud, et ta töötab X OÜs, samuti sõbra juures Jüris ning tema sissetulek

on ligi 1500 eurot kuus, kuid töötamise registri andmetest nähtub, et süüdistataval on olnud

lühiajalisi töösuhteid, millistest viimane lõppes detsembris 2022. Süüdistatava selgituste

kohaselt ei ole tal vaatamata korduvatele lubadustele tööandjaga töölepingut sõlmitud ning

palka saab ta erinevate osadena. Seega ei ole süüdistataval tõendatavat, kontrollitavat ja püsivat

sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik rahalist karistust täita, milline asjaolu välistab rahalise

karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamise ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada

vangistuslikku karistust.

Järgnevalt hindab kohus Kaido Sibula süü suurust talle KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

õigusvastase teo toimepanemisel, kus süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise

väärkohtlemise episoodi toimepanemist. Tekitatud tervisekahjustust saab pidada teo ohtlikkuse

mõttes suhteliselt väheohtlikuks, kuna süüdistatav haaras kannatanul näost ühel korral ja

pigistas, millega tekitas valu. Kannatanul nähtavaid vigastusi selle tulemusel ei tekkinud,

tunnistajad nägid vaid kaela punetust ning kannatanu arsti poole ei pöördunud. Kohus loeb

arvestades nii süüteo tagajärge kui ka süüteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava süü

keskmisest väiksemaks.

Hinnates Kaido Sibula süü suurust KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo

toimepanemisel, osundab kohus, et süüdistatav lõi A Mt noaga, tekitades kõhuõõnde ulatuva

torke-lõikehaava paremal pool alakõhu piirkonnas, mille tulemusel tekkis tal äge verekaotus

(verikõht) ning verekaotusšokk, milline tervisekahjustus on eluohtlik, selle paranemise kestus

ületab 4 nädalat, kuid ei ületa 4 kuud. Joobes süüdistatav sai kannatanu peale pahaseks, kuni

tuli teda korrale kutsuma ja tema und segama, mistõttu leidis, et sel hetkel on lahenduseks

kannatanut noaga lüüa, milline tegevus ei saa olla mingil juhul õigustatud. Süüdistatav küll

kasutas väiksemat, kuid teravat viskenuga ja lõi noaga enda selja taha kannatanu suunas, tekitas

kannatanule tervisekahjustuse, mis oli eluohtlik ning sellise tervisekahjustuse tekitamine oli

süüdistatava teadlik ja tahtlik tegevus. Seetõttu kohtu hinnangul, arvestades süüteo asjaolusid

ja vigastuste tekitamise intensiivsust, on süüdistatava süü arvestades tagajärge ja

tervisekahjustuse raskusastet ning kannatanu paranemise aega alla keskmise.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on kohtueelses menetluses tunnistanud süütegude toimepanemist, kuid kohtuistungil on ta

tunnistanud vaid KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist ning eitanud KarS § 121

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist. Seejuures on süüdistatav kohtueelsel menetlusel

avaldanud KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise osas ka kahetust sellise

olukorra osas ja leidis, et seda ei oleks pidanud juhtuma. Kohus ei tuvastanud raskendavaid

asjaolusid, mis võiksid karistust mõjutada karistuse raskendamise suunas.

Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et kõigi kuritegude puhul on tegemist ka n.ö

ühekordsete õigusriivetega, s.t süüdistatav ei ole ühtegi temale inkrimineeritud kuritegu toime

pannud korduvalt, on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista inkrimineeritud kuritegude

eest karistused alla keskmise määra, arvestades süütegude ohtlikkuse taset teo toimepanemise

hetkel, samuti arvestades süüdistatava alla keskmise süüd.

Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus kuritegude kogumi eest liitkaristust moodustades KarS

§ 64 lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega. Kuna KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 ettenähtud kuriteod olid suunatud sama

õigushüve vastu, kuid erinevaid kannatanuid ja kuritegude toimepanemise vahelisi

ajavahemikke arvestades toime pandud erineva tahtlusega, siis arvestades erinevate

õigushüvede riivete rohkust peaks kohaldama süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise

viisi, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamist. Samas on tegemist olukorraga, kus ühe

süüteo toimepanemine kutsus esile teise süüteo toimepanemise ja need süüteod on ajaliselt ja

ruumiliselt omavahel seotud, s.t süüdistatav pani erinevate kannatanute suhtes süüteod toime

olukorras, kus ta viibis kogu aeg samas ruumis, milles viibisid erineval ajal erinevad

kannatanud. Seejuures on süütegude toimepanemise põhjused erinevad, kuid samas omavahel

seotud ning teist süütegu ei oleks toime pandud, kui ei oleks toime pandud esimest. Seetõttu

leiab kohus, et süütegude toimepanemise asjaolusid arvestades võib süüdistatavale liitkaristust

mõistes kohaldada kergemat karistuste liitmise viisi, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskemaga.

Kuivõrd kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2

vähendada süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik

karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise

eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et

karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud

seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks

karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda

ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi

ega väärteokaristusi ei ole. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese ja teise astme

kuritegude toimepanemises, millede eest mõistetakse talle liitkaristusena esimese astme kuriteo

eest ettenähtud sanktsiooni kõrgest alammäärast tingituna suhteliselt pikaajaline vangistus, ei

ole süüdistatava karistusandmete puudumist arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses

täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ja täies ulatuses

ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samas ei saaks kohus

jätta arvestamata süütegudega saabunud tagajärgi, kuid süüdistatava ütlustest nähtuvalt käib

süüdistatav aeg-ajalt kannatanu T P juures, viies talle süüa ning kohtub ning suhtleb ka

kannatanu A. M . Seega saab järeldada, et kannatanute ja süüdistatava vahelised suhted on

endiselt normaalsed nagu nad olid ka enne süütegude toimepanemist. Arvestades selliseid

asjaolusid leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täies ulatuses

täitmisele pööramata.

Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS § 73

kui ka § 74 sätteid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on ei ole süüdistataval karistusregistri

andmetel ühtegi kehtivat kriminaalkaristust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistataval

pärast kinnipidamist tuvastatud väljahingatavas õhus alkoholi 1,43 mg/l (I kd, tl 171), mis viitab

mitte alkoholi tarvitamise tunnustele, vaid üle keskmise joobele. Samuti süüdistatava enda,

kannatanute ja tunnistaja ütluste kohaselt tarvitab süüdistatav pidevalt alkoholi ja tavaliselt

nädalavahetustel, kuid kohtul ei ole õnnestunud kriminaalasja kahel korral arutada seetõttu, et

süüdistatav on toimetatud ja ka ilmunud kohtuistungile alkoholijoobes. Kuivõrd kohus püüdis

kriminaalasja arutada tööpäevadel, saab järeldada, et süüdistatav ei tarvita alkoholi ainult

nädalavahetustel. Süüdistusaktis süüks arvatud süüteod on süüdistatav samuti pannud toime

alkoholjoobes, olles tarvitanud alkoholi mitu päeva järjest. Samuti kohaldas prokuratuur isiku

suhtes sundtoomist, kuna ei olnud võimeline ise prokuratuuri kohale tulema ning vestlustest

temaga tuli välja, et ta oli sel hetkel alkoholijoobes. Süüdistatav on selgitanud, et ta alkoholi ei

tarvita ja ta joob ainult õlut, kuid süüdistatava korduv seisund viitab sellele, et tarvitatava õlle

kogused on väga suured. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava isikuandmed ja pidev alkoholi

tarvitamine ning alkoholi mõju all kuritegude toimepanemise viitavad selgelt sellele, et isikul

on alkoholiprobleem. Sellise probleemiga tegelemine katseajal eeldaks süüdistatavale

käitumiskontrolli seadmist ja kohustuste panemist ning üheks kohustuseks oleks alkoholi

tarvitamisest hoidumine. Kohaldatav käitumiskontroll eeldaks aga süüdistataval püsiva elukoha

olemasolu, kuivõrd käitumiskontrolli nõuete kohaselt peaks süüdimõistetu elama kohtu

määratud elukohas ning alluma käitumiskontrollile oma elukohas. Süüdistataval aga püsiv

elukoht puudub ning ta ööbib tööpäeviti tööandja juures, nädalavahetustel kannatanu T P juures

või ema juures Pärnus. Selline eluviis viitab sellele, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik KarS

§ 74 lg 1 ja 3 sätteid ja KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli kohaldada. Kohus ei saa

kohustada süüdistatavat endale üürima püsivat elukohta, et selle järgselt allutada süüdistatav

käitumiskontrollile. Samas ei pea kohus vajalikuks pöörata mõistetavat karistust täitmisele ei

osaliselt ega ka täies ulatuses. Seetõttu peab kohus kohaldama KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid ning

lootma, et süüdistatav suudab uute tahtlike süütegude toimepanemisest hoiduda ka tema

käitumiskontrollile allutamiseta.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul menetlusel,

ekspertiiside kulud ning esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud

kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest.

Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist, on kohtu

arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning

kuivõrd ka lühimenetluses on esimese astme kuriteo puhul kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii

või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava

kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale

makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses.

Ekspertiisikulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis

menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis

määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude

kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja

uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad

korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on

selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale

saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja

ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja

lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr xxx oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle

tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises

kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas

süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu

jätta süüdistatava kanda täies mahus.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 (p 6.2) sätestatud põhimõtte kohaselt kuulub DNA-

ekspertiisiakti nr xxx kulu välja mõistmisele väiksemas mahus, vastavalt ekspertiisiobjektide

ehk proovide arvule, mida oli antud juhul 13 (sh 4 võrdlusproovi), seega süüdistatavalt kuulub

välja mõistmisele ekspertiisi kulu 13 korda 57 eurot ehk 741 eurot. Ülejäänud osa, 912 eurot

antud ekspertiisikulust tuleb jätta riigi kanda.

Samuti kuulub DNA-ekspertiisiakti nr xxx kulu välja mõistmisele väiksemas mahus, vastavalt

ekspertiisiobjektide ehk proovide arvule, mida oli antud juhul 4, seega süüdistatavalt kuulub

välja mõistmisele ekspertiisi kulu 4 korda 57 eurot ehk 228 eurot. Ülejäänud osa, 171 eurot

antud ekspertiisikulust tuleb jätta riigi kanda.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Kuigi isikuandmetest nähtub, et süüdistataval ei oma hetkel kindlat ja

tuvastatavat töökohta ja väidetav töökoht on tal vahelduva eduga, leiab kohus, et süüdistatavat

ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Süüdistatava selgitustest tulenevalt saab ta sissetulekut

erinevatest allikatest, kuigi käesoleval ajal on erialase töö saamisega raskusi ning ta on toetanud

materiaalselt ka oma lapsi. Seega mingisugune sissetulek on tal olemas, kuigi sellest

sissetulekust ei pruugi piisata kõikide rahaliste kohustuste täitmiseks.

Kohus peab vajalikuks märkida, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte

ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid.

Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb

esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Senise

kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada

selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Samuti ei tuvastanud kohus

kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi,

mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude

vähendamist. Kohus leiab sedagi, et süüdistatavat süüdistatakse esimese ja teise astme

isikuvastaste kuritegude toimepanemises, mille menetlemisega kaasnevad süüteo eripärast ja

tõendamisesemest tulenevalt ka suuremad menetluskulud, millega pidanuks süüdistatav enne

süüteo toimepanemist arvestama. Seetõttu leiab kohus, et väljamõistmisele kuuluvate

menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja

mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda.

Samas leiab kohus menetluskulu suurusest, samuti süüdistatava ebakindlast sissetulekust

lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulu hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS

§ 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu

määratud 1-aastase tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

5. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse

lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

kohtueelse menetleja juures.

Kriminaalasjas on tõenditeks CD-R plaat Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega ja DVD-

R plaat politsei vormikaamerate salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures

ümbrikus II kd tl 82. Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset

puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega

juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis

kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas.

18.09.2022 on Kaido Sibula isiku kinnipidamise ja läbivaatuse käigus ära võetud ja pakendatud

ning vaadeldud visketäht vöökotiga (pakend 2), tumeroheline kõrge kaelusega kampsun

(pakend 6), musta värvi t-särk (pakend 7), musta värvi teksapüksid (pakend 8), 1 paar sokke

(pakendid 9-10), 1 paar plätusid (pakendid 11-12), aluspüksid (pakend 13) ja musta värvi

püksirihm (pakend 14), asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas üleandmise-vastuvõtmise

akti nr xxx (II kd, tl 52) alusel. Kohtulikul arutamisel küsis kohus süüdistatavalt milliseid asju

soovib ta tagasi ning milliste tagastamist ta ei soovi. Süüdistatava selgituste kohaselt soovis ta

tagasi tumerohelist kõrge kaelusega kampsunit, plätusid ja püksirihma. Kohus leiab, et kuna

nende asjade omanik on teada ja ta soovib nende asjade tagastamist, tuleb need asjad tagastada

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule. Mis puudutab teisi hoiustatud asju, s.o visketähte

koos vöökotiga, musta värvi T-särki, musta värvi teksaspükse, sokipaari ja aluspükse, siis

kuivõrd asjade omanik on teada ja omanik ei soovinud nende tagastamist, lugedes asjad

väärtusetuteks, ei ole otsuse jõustumise järgselt neil asjadel enam tõenduslikku ega materiaalset

väärtust ja need tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

18.09.2022 on Kaido Sibula isiku kinnipidamise käigus äravõetud ja vaadeldud üleandmise-

vastuvõtmise akti nr xxx alusel 09.12.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud

viskenuga vutlaris (pakend 1). Viskenoa näol on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise

vahendiga, mistõttu tuleb nuga KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg

3 p 4 alusel kui väärtuseta asi.

18.09.2022 sündmuskoha Xxx vaatluse käigus vaadeldi ja võeti ära kannatanu A M riided:

dressipüksid ja halli värvi t-särk (pakendid 27 ja 29), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx (II kd, tl 52) alusel. Kuigi asjade omanik on teada,

ei õnnestunud kohtul kannatanut kohtuistungile saada, kuigi kannatanu oli mõnest

kohtuistungist süüdistatava vahendusel teadlik. Arvestades seda, et asjade vaatlusest nähtuvalt

on asjad tugevasti verega määrdunud ja T-särgil on ka lõikevigastus, leiab kohus, et asjad ei ole

enam kasutamiskõlbulikud ning kohus loeb neid asju väärtusetuteks. Kuna otsuse jõustumise

järgselt neil asjadel enam tõenduslikku ega materiaalset väärtust ei ole, tuleb need hävitada

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx alusel on 06.12.2022 Põhja Prefektuuri

asitõendite hoidlasse antud 3 võrdlusproovi (T P, K S ja M N süljeproovid), 4 DNA-proovi K

S kätelt (pakendid 1-4), 4 DNA-proovi riietelt (pakendid 17.1, 27.1, 29.1, 29.2), 2 DNA-proovi

visketähelt (pakendid 2.1-2.2), 8 DNA proovi K S riietelt (pakendid 6.1, 6.2, 7.2, 9.1, 10.1,

11.1, 12.1, 12.2), 19 DNA-proovi sündmuskohast (pakendid 1-8, 11-16, 18-19, 24, 28, 30), 10

K S küünealust kaapeproovi. Nimetatud asitõendite osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse

jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega

ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel.

18.09.2022 A Mlt menetlustoimingu käigus ära võetud ning 23.09.2022 vaatluse käigus

mobiiltelefonist Samsung Galaxy A33 tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja

jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas

(II kd, tl 46), minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse, mistõttu on tegemist

väärtusetute asjadega, mis tuleb andmehoidlast kustutamise teel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada kui väärtusetud asjad.

18.09.2022 M N menetlustoimingu käigus ära võetud ning 23.09.2022 vaatluse käigus

mobiiltelefonist Samsung Galaxy Grand Prime tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud

andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas (II kd, tl 48), minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse, mistõttu

on tegemist väärtusetute asjadega, mis tuleb andmehoidlast kustutamise teel KrMS § 126 lg 3

p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad.

18.09.2022 Kaido Sibulalt menetlustoimingu käigus ära võetud ning 22.09.2022 vaatluse

käigus mobiiltelefonist Samsung Galaxy A22 tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud

andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas (II kd, tl 50), minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse, mistõttu

on tegemist väärtusetute asjadega, mis tuleb andmehoidlast kustutamise teel KrMS § 126 lg 3

p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/