2-23-13466/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-13466 Tsiviilasi M.A. hagi K.Õ. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1260 eurot Menetlusosalised

ja

nende esindajad Hageja M.A. (isikukood xxxxxxxxxxx ; aadress xxxxx xx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; epost xxxxxxxxx.xxxxxxxx

@xxxxx.

xxx) Kostja K.Õ. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxxxxxxxxx/xx

xx-xx,

xxxxx

xxxxxxxx;

e-post xxxxxxxxx@xxxxx.xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M.A. hagi K.Õ. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. 2. Mõista kostjalt K.Õ.ilt hageja M.A. kasuks välja elatis 140 eurot kuus alates 01.09.2023 kuni M.A. poolt põhi-, keskvõi kõrghariduse omandamise või kutseõppe tasemeõppes õppimise lõpetamiseni, ent mitte kauem kui tema 21aastaseks saamiseni, so xx.xx.xxxx. 3. K.Õ.il tasuda väljamõistetud elatis M.A. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS, selgitusega „elatisabi“. Elatist maksta iga kalendrikuu eest hiljemalt kuu viimaseks päevaks. 4. Jätta TsMS § 164 lg 1 tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 5. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. 6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. M.A. esitas 22.09.2023 Tartu Maakohtule hagi K.Õ. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt õpib hageja alates 2023/2024 õppeaastal xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx põllumajandustöötaja eriala x kursusel. Õppekava kood EHISes 215377. Õppekava eeldatav nominaalaja lõpp xxxxx xxxx. Hageja on selgitanud, et soovib isa poolset toetust õpingute ajal ning varasemalt oli elatis välja mõistetud alaealisele lapsele tsiviilasjas nr 21063469, mille alusel lõppes elatise tasumine 01.09.2023. Hageja on märkinud igakuisteks kuludeks 272 eurot. Hageja palub välja mõista igakuine elatis 140 eurot kuus.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 25.09.2023 ning hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue edastati kostjale e-posti teel.

4. Kostja teatas 04.10.2023 vastuses, et ta ei ole keeldunud maksma elatist summas 140 eurot kuus, kuid lapse ema kandis talle tasutud elatise tagasi. Kostja on e-kirja teel ka kohtule selgitanud, et pakkus hagejale asja lahendamist kompromissi teel, kuid hageja ei reageerinud kostja kirjale. Kostja esitas 12.10.2023 hagi õigeksvõtu avalduse.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kuivõrd kostja on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

6. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

7. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

8. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei kohaldu TsMS § 168 lg 6. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes eeltoodust ning lähtudes ka TsMS § 162 lg 4 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

9. TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ 2(3)

Maili Riisenberg kohtunik 3(3)