3-22-2225/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2225

Otsuse kuupäev

12. oktoober 2023

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Egert Dulinetsi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju 1 000 euro hüvitamise nõudes (läbiotsimised

05.08.2022)

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Egert Dulinets

Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata 05.08.2022 toimund esimese lahtiriietumisega läbiotsimisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

2. Rahuldada kaebus 05.08.2022 toimunud teise (korduva) lahtiriietumisega

läbiotsimisega tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt. Mõista vastustajalt kaebaja

kasuks välja hüvitis 100 (ükssada) eurot.

3. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi

vaatamata.

4. Jätta menetluskulud 9/10 ulatuses kaebaja kanda ja 1/10 ulatuses vastustaja kanda.

Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 3 eurot.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

5. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 13.11.2023. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

6. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 21).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja Egert Dulinets esitas 08.08.2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 20),

milles nõudis mittevaralise kahju 500 euro hüvitamist seoses väärikuse alandamisega. Nõude

aluseks oli see, et kaebaja suhtes tehti 05.08.2022 põhjendamatu lahtiriietumisega (täielik)

läbiotsimine, olles vahetult eelnevalt teostanud plaanipärase lahtiriietumisega läbiotsimise.

Kaebaja esitas Justiitsministeeriumile teabenõudena pealkirjastatud avalduse (tl 22), milles

soovis ministeeriumi seisukohta, kas on põhjendatud täielik läbiotsimine 20 minuti jooksul

kahel korral, kui kinnipeetav on kogu selle aja viibinud koos valvuriga. Kaebaja kirjeldas, et

viibis 04.-05.08.2022 pikaajalisel kokkusaamisel. Pärast seda teostati täielik läbiotsimine

(riided seljast ja katsuti need läbi), kaebaja andis uriinianalüüsi, mille järel tehti teistkordselt

täielik läbiotsimine (kontrolliti kaebaja riideid röntgeniga ja katsuti need uuesti läbi). Täielik

läbiotsimine, kus tuleb kõik riided seljast võtta, on iseenesest väärikust alandav. Kaebaja

suhtes ei ole varem kahte täielikku läbiotsimist tehtud, teadaolevalt ei ole seda tehtud ka

teistele kinnipeetavatele. Justiitsministeerium edastas 12.08.2022 kaebaja avalduse

vastustajale, kes lisas selle kahju hüvitamise taotluse juurde.

2. Vastustaja jättis 10.10.2022.a otsusega nr 1-13/254-2 (tl 4-5) kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Vastustaja mõistis kahju hüvitamise taotlust sellisena, et kaebaja pidas

õigusvastaseks tema lahtiriietumisega läbiotsimist kahel korral lühikese ajavahemiku jooksul.

Kuna kaebaja tuli pikaajaliselt kokkusaamiselt, oli tema läbiotsimine kohustuslik ja vajalik.

Vanglaametnik selgitas, et esimesel läbiotsimisel pikaajaliste kokkusaamiste toas riietus

kaebaja lahti ilma korralduseta ning teine lahtiriietumine vastuvõturuumis toimus, kuna

esimeses ruumis ei olnud röntgenseadet, millega kaebaja riideid kontrollida. Vastustaja leidis,

et kaebaja keha teistkordne läbiotsimine oli õigusvastane. Vastustaja vabandas kaebaja ees.

Siiski ei saa möönda kahju tekkimist, kuna kaebaja üleelamisi ei saa hinnata intensiivseteks.

Isegi kui kahju on tekkinud, ei ole põhjendatud rahalise hüvitise maksmine kaebajale.

3. Kaebaja esitas 18.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 1 000 euro

hüvitamise nõudes.

05.08.2022 teostas valvur kaebaja suhtes 20 minuti jooksul kahel korral läbiotsimise koos

lahtiriietumisega, millega alandas kaebaja väärikust ja riivas tema kehalist puutumatust.

Vangla tunnistas sellise tegevuse lubamatust. Rikkumise tunnistamine ja vabandamine ei ole

piisav, kuna kaebaja kehalise puutumatuse riive oli intensiivne. Kaebajale tuleb määrata

rahaline hüvitis. Läbiotsimine lahtiriietumisega ei saa olla rutiinne, selleks peab esinema

põhjendatud kahtlus, et isik on midagi ära peitnud. Kaebaja juurest ei ole kunagi leitud

keelatud esemeid. Selline läbiotsimine ei saa toimuda juhuvalimi või vanglaametniku suva

järgi. Tartu Vangla läbiotsimise juhend on õigusvastane. Kodukord näeb ette, et

lahtiriietumisega läbiotsimine teostatakse vajadusel. Kaebaja palus hinnata, kas vastustaja

toiming - kinnipeetavate rutiinne ilma mõjuva põhjuseta lahtiriietumisega läbiotsimine - on

põhiseadusega kooskõlas.

Kaebaja viitas menetluse käigus esitatud täiendavas seisukohas sellele, et vangla ei ole oma

praktikat muutnud ja lahtiriietumisega läbiotsimiste kasutamine on sagenenud. See näitab, et

vangla vabandus on hüpoteetiline ja tühine. Asjasse ei puutu kaebaja kohta tehtud vanad

ettekanded ja kaebaja palub jätta need tähelepanuta. Hüvitis mõjutab vastustajat hoiduma

sarnase rikkumiste toimepanemisest. Kaebaja väitel andis valvur kokkusaamise toas talle

korralduse lahti riietuda, valvuri vastupidine väide on vale.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelse menetluse

seisukohtade juurde (vt otsuse punkti 2).

Vastustaja tegi kohtueelses menetluses kindlaks, et esimesel läbiotsimisel kaebaja riietus lahti,

valvur kompis riided läbi ja vaatas üle kaebaja keha. Teisel läbiotsimisel riietus kaebaja lahti

selleks ette nähtud kabiinis, valvur kontrollis riided röntgenseadmega ja kontrollis kaebaja

keha (sisenes kabiini ja viibis seal ligikaudu 20 sekundit, kaebaja riided olid samal ajal

röntgenseadme juures). Kinnipeetava läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist on

kohustuslik. Lahtiriietumisega läbiotsimine ei ole iseenesest õigusvastane. Kuigi kaebajalt ei

ole pärast pikaajalist kokkusaamist keelatud esemeid või aineid leitud, tuleb vanglal ära hoida

ka esimest sellist juhtumit. Kaebaja suhtes on tehtud mitmeid ettekandeid seoses keelatud

esemetega (tl 26-34), seega on kaebaja võimeline vajadusel neid hankima.

Kaebaja ei tuginenud kohtueelses menetluses sellele, et läbiotsimine pärast pikaajalist

kokkusaamist oleks üldiselt lubamatu või sellele, et kahju on tekkinud seoses kehalise

puutumatuse või eraelu puutumatuse riivega. Vangla vaatas kahju hüvitamise taotluse läbi

seoses sellega, et lahtiriietumisega läbiotsimine toimus lühikese ajavahemiku jooksul kahel

korral ning kaebaja tugines üksnes väärikuse alandamisele.

Teistkordne läbiotsimine ei olnud ajendatud kaebaja alandamisest, vaid eesmärgist avastada

keelatud esemeid või aineid. Tegemist oli ühekordse juhtumiga. Kuigi teine keha läbiotsimine

võis põhjustada kaebajale ebameeldivat tunnet või hingelist üleelamist, ei ole siiski eluliselt

usutav, et juhtunu võiks põhjustada sedavõrd intensiivseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad

väärikuse alandamisena. Kui tegemist oli väärikust alandava kohtlemisega, ei ole see oma

intensiivsuselt sedavõrd tõsine, et õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Mittevaraline

kahju võib olla heastatav ka vabandamisega kannatanu ees.

Kohtu seisukoht

Lahendatav nõue

5. Vaidlust ei ole selles, et 05.08.2022 toimus ligikaudu 20 minuti jooksul kaks kaebaja

läbiotsimist, mille käigus kaebaja riietus täielikult lahti ning vanglaametnik kontrollis kaebaja

riideid ja kaebaja keha:

- esimene läbiotsimine toimus kokkusaamise ruumis, vanglaametnik kontrollis kaebaja

riideid läbivaatuse ja kompimise teel;

- teine läbiotsimine toimus vastuvõturuumis, vanglaametnik kontrollis kaebaja riideid

röntgenseadmega.

6. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 ütleb, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse

või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks.

7. Poolte seisukohtade põhjal tuleb üle vaadata küsimus, kas menetlusse võetud kaebuse alus

hõlmab ka esimest läbiotsimist või tugineb kaebaja ainult teisele, korduvale läbiotsimisele.

Kohtu hinnangul tugineb kaebaja kaebuses mõlema läbiotsimise õigusvastasusele. See nähtub

kaebaja põhjendustest, et lahtiriietumisega läbiotsimine on lubatav ainult konkreetse isikuga

seotud ohukahtluse korral, tema puhul ei ole ohukahtluseks alust, reegel otsida pärast

kokkusaamist alati kinnipeetav läbi koos lahtiriietumisega on õigusvastane, rutiinne ilma

mõjuva põhjuseta lahtiriietumisega läbiotsimine on põhiseadusega vastuolus.

8. Kui nii, siis ei ole kohus kaebuse menetlusse võtmisel piisavalt hinnanud, kas kaebaja on

nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

Kohus nõustub vastustajaga, et kohtueelses menetluses oli nõude aluseks ainult teine (korduv)

läbiotsimine. Kaebaja kahju hüvitamise taotlusest (otsuse punkt 1) ei ole võimalik aru saada

nii, et kaebaja pidas õigusvastaseks ka esimest läbiotsimist. Kaebaja väidab, et läbiotsimine

oli alusetu ja põhjendamatu, kuna vahetult eelnevalt toimus plaanipärane täielik läbiotsimine

(tl 20). Asja juurde võetud kirjas küsib kaebaja samuti üheselt mõistetavalt, kas põhjendatud

on täielik läbiotsimine kahel korral 20 minuti jooksul ning põhjendab, et varem ei ole kunagi

tehtud kahte läbiotsimist (tl 22).

9. Eeltoodu tähendab, et kohtule esitatud kahju hüvitamise nõue 05.08.2022 esimesena

(kokkusaamise ruumis) toimunud lahtiriietumisega läbiotsimise alusel tuleb jätta läbi

vaatamata. Selle õiguslikuks aluseks on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1

p 1 ja § 121 lg 1 p 4 - pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast.

Kohus selgitab kaebajale, et RVastS § 17 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul (kaebuse asjaoludel

kolme aasta jooksul arvates 05.08.2022.a läbiotsimistest) on tal õigus esitada vastustajale

taotlus esimese läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning pärast

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitada uus kaebus kohtule.

Kaebuse lahendamine

10. Kohus lahendab sisuliselt nõude hüvitada 05.08.2022 toimunud teise (korduva)

läbiotsimisega tekitatud mittevaraline kahju.

RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse

õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise

vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub

RVastS § 9 lg 1 alusel avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

peavad olema täidetud kõik need tingimused.

11. Kohus mõistab vastustaja seisukohti nii, et RVastS § 18 lg 2 tähenduses on tegemist

olukorraga, kus vastustaja jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (mitte

olukorraga, kus kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga). Kohtueelses menetluses

tehtud vastustaja otsuse resolutsioonis on öeldud, et kõik kahju hüvitamise eeldused ei ole

täidetud ja seetõttu jätab vastustaja taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendustest nähtub, et

vastustaja hinnangul ei ole täidetud tingimus, et kaebajal peab olema tekkinud kahju.

Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja

õigusvastase teoga avalik-õiguslikus suhtes. Vastustaja on selge sõnaga kinnitanud, et

05.08.2022 toimunud teine (korduv) lahtiriietumisega läbiotsimine oli õigusvastane. Kohus

nõustub sellega. Kohus märgib lühidalt, et Tartu Vangla läbiotsimise juhend (tl 11-12) näeb

ette, et kinnipeetava riideid ja jalanõusid kontrollitakse röntgenseadme või põhjaliku

läbikompimisega. Seega ei saanud korduvat läbiotsimist põhjendada sellega, et esimeses

ruumis röntgenseadet ei olnud. Samuti oli vanglaametnikul võimalus esimest läbiotsimist

mitte teostada - anda kaebajale selge korraldus riietuda ning mitte vaadelda tema keha või

kontrollida riideid ja jalanõusid.

Vastustaja ei tugine sellele, et puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, põhjuslik

seos või vastustaja süü või et kaebaja oleks saanud kahju tekkimise ära hoida esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega. Kohtule ei ole äratuntav, et need kahju hüvitamise

eeldused võiksid olla täitmata.

12. Kohtul tuleb lahendada küsimus, kas kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju ja kui on,

siis kas põhjendatud on kaebajale rahalise hüvitise määramine.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralise kahju olemasolu ja suurust ei

saa kindlaks teha või tõendada, kuna mittevaralise kahju alla mõistetakse isiku valu ja

kannatusi ning neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda

üksnes väidetavalt kahju põhjustanud teo või tegevusetuse asjaoludest ning hinnata, kas on

tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.

13. Poolte avalduste põhjal toimus kahel korral läbiotsimine, mille käigus kaebaja riietus

täielikult lahti ning vanglaametnik vaatles ja uuris kaebaja keha ilma füüsilise kontaktita.

Käesolevas asjas ei ole teemaks isiku kehaõõnsuste läbiotsimine, s.h rektaalne läbiotsimine.

Pooled ei ole kohtueelse või kohtumenetluse käigus kordagi väitnud sellise läbiotsimise

toimumist. Rektaalse läbiotsimisena ei ole käsitletav Tartu Vangla läbiotsimise juhendis

sisalduv juhis, et veendumaks, et isik ei ole peitnud esemeid tuharate vahele, annab ametnik

isikule korralduse kükkide tegemiseks või kummardamiseks ning tuharate laiali tõmbamiseks.

14. Riigikohus on selgitanud, et läbiotsimise mõju intensiivsus on erinevate

läbiotsimisviiside puhul erinev. Kõige vähem intensiivne on läbiotsimine läbi riiete

kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine. Lisaks on võimalik vaadelda ja uurida alasti

keha ilma läbiotsija ja läbiotsitava füüsilise kontaktita. Kõige intensiivsem on rektaalne ja

vaginaalne kehaõõnsuste läbiotsimine. Läbiotsimise tõhustamiseks või selle alternatiivina

võib kasutada tehnilisi vahendeid, nagu metallidetektorit või kehaskännerit, ja teenistuskoera

(Riigikohtu lahend asjas 3-19-549, p 15).

Kohus ei anna lõplikku hinnangut, kas kinnipeetava ilma igakordse ohuhinnanguta lahti-

riietumisega läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist on õiguspärane, kuna see ei ole asja

lahendamiseks vajalik. Asja lahendamisel saab lähtuda sellest, et inimese kohustust ametiisiku

ees täielikult lahti riietuda ja oma keha täielikku vaatlemist võimaldada saab üldiselt pidada

toiminguks, millel on intensiivne mõju. Õiguspärase läbiotsimise korral tasakaalustab läbi

otsitava isiku õiguste riivet õigus või huvi, mille tagamiseks selline kohustus on kehtestatud.

Vanglas ilma igakordse ohuhinnanguta toimuvaid lahtiriietumisega läbiotsimisi vangla

julgeoleku tagamise eesmärgil on kohtupraktikas aktsepteeritud (vt näiteks Tartu Ringkonna-

kohtu 09.05.2019.a otsus asjas 3-17-1236, Tartu Halduskohtu 25.06.2021.a otsus asjas 3-20-

519, Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2021.a otsus asjas 3-20-1641). Praegusel juhul on aga

tegemist olukorraga, kus teine läbiotsimine oli õigusvastane. Kaebaja õiguste riivet

tasakaalustav õigus või huvi puudub. Toimingu mõju ja intensiivsust tuleb hinnata kõrgeks.

Kohtu hinnangul on kaebajal tekkinud mittevaraline kahju.

15. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kohus ei nõustu vastustajaga, et kinnipeetavast kaebajal tuleb juba kohtueelses menetluses

välja tuua, millisel õiguslikul alusel ta kahju hüvitamist taotleb, ning kohtumenetluses kaebaja

seda seisukohta muuta ei saa. Küsimus sellest, millise RVastS § 9 lg 1 nimetatud õiguse riive

tõttu on kahju tekkinud, on õiguslik. Kaebaja ei saa kohustusliku kohtueelse menetluse nõude

tõttu kohtus juurde lisada asjaolusid, millele ta nõude alusena tugineb, kuid nõude õigusliku

aluse määrab kindlaks kohus.

Kohtu hinnangul on praeguses asjas tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega. Seda võib

pidada erisätteks võrreldes väärikuse alandamisega, mida sarnastes vaidlustes reeglina

sisustatakse läbi VangS § 41 lg 1 sätestatud keelu põhjustada kinnipeetavale rohkem kannatusi

või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Eraelu

puutumatuse tagamine on üks inimväärikuse element. Kui erisäte on olemas, siis tuleb

kohaldada seda.

16. RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 kohaselt:

- hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning

arvestades süü vormi ja raskust;

- arvestatakse hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid

takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid

seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju

hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.

Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige

kehaline või hingeline valu seda õigustab. HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest

tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab

hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise

asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

17. Kohtu hinnangul on käesoleva kohtuasja asjaoludel põhjendatud määrata kaebajale

rahaline hüvitis. Kahju hüvitamiseks ei ole piisav teise läbiotsimise õigusvastasuse

kindlakstegemine. Tegemist on kaebaja eraelu puutumatuse olulise riivega. Vanglaametnikul

oli võimalus kahju tekkimist ära hoida ehk korraldada ametikohustuste täitmine nii, et vajalik

on ainult üks lahtiriietumisega läbiotsimine (vt otsuse punkti 11 teist lõiku). Viimaste aastate

kohtupraktikas on õigusvastase lahtiriietumisega läbiotsimise korral reeglina kannatanu

kasuks välja mõistetud rahaline hüvitis (kohtuasjad 3-22-1239, 3-21-2616, 3-22-311).

Hüvitise summa ei pea käesolevas asjas olema suur. Tegemist oli ühekordse juhtumiga -

kaebaja ei väida, et kordunud oleks olukord, kus ta otsiti lahtiriietumisega läbi kaks korda

järjest. Kaebaja ei ole eriliselt haavatav isik (kohtupraktikas on hüvitised olnud suuremad

näiteks juhul, kui läbi otsiti alaealist).

Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja määrab kaebajale hüvitise 100 eurot.

18. Kaebaja palus kohtul hinnata, kas vastustaja toiming on kooskõlas põhiseaduse §-ga 18.

Tegemist on menetlusliku taotlusega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. HKMS § 158 lg 4 alusel jätab kohus asja

lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti

Vabariigi põhiseadusega. Seega saab põhiseaduslikkuse järelevalvet läbi viia ainult

õigustloova akti suhtes. Vastustaja toimingu põhiseaduspärasust kohus hinnata ei saa.

Menetluskulud. Selgitused

19. HKMS § 108 lg 4 alusel kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud

kaebaja. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Kaebaja taotles kohtueelses menetluses hüvitist 500 eurot (aluseks teine läbiotsimine) ja

kohtus 1 000 eurot (aluseks mõlemad läbiotsimised). Läbi vaatamata jäetud nõudega saab

seostada menetluskulusid pooles ulatuses. Sisuliselt lahendatud nõude rahuldas kohus 1/5 ehk

kaebust tervikuna silmas pidades 1/10 ulatuses. Menetluskulud tuleb jätta 9/10 ulatuses

kaebaja kanda ja 1/10 ulatuses vastustaja kanda.

20. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Ainsaks teada

olevaks menetluskuluks on kaebaja tasutud riigilõiv 30 eurot. Kohus mõistab sellest 1/10 ehk

3 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja.

21. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks

Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2024 otsusega.