3-23-2271/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedoktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2271 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. RESOLUTSIOON Anda luba X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema suhtes tehtud sisenemiskeelu otsuse täitmiseni, ent mitte kauemaks kui 25. oktoobrini 2023.
Legislator headnote
AI generated3-23-2271/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).
Full text
KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2271 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.
Menetlusosalised Taotleja: Politseija Piirivalveamet Esindaja: Anastassia Donets Puudutatud isik: X
RESOLUTSIOON Anda luba X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema suhtes tehtud sisenemiskeelu otsuse täitmiseni, ent mitte kauemaks kui 25. oktoobrini 2023.
Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD 1. Puudutatud isik on Gruusia kodanik, kes saabus Eestisse Tallinna Lennujaama kaudu 11.10.2023. Lennujaamas olevas piiripunktis koostati talle sisenemiskeelu otsus ning Politseija Piirivalveamet (edaspidi „PPA“) pidas ta kinni. Sisenemiskeeldu on põhjendatud ühelt poolt sellega, et tema selgitused reisi eesmärgi kohta ei olnud usutavad ning teiselt poolt seetõttu, et neil ei olnud piisavalt elatusvahendeid. PPA taotleb luba puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks nädalaks, kuna esimene tagasilend Gruusiasse toimub alles 18.10.2023. PPA leiab, et kuna puudutatud isikul ei ole seaduslikku alust Eestisse sisenemiseks, ei ole võimalik neid Eestisse lubada.
2. Puudutatud isik vaidles kohtuistungil taotlusele vastu ning leidis, et sisenemiskeeld on põhjendamatu. Ta möönis, et hotellibroneeringu tegemisel oli midagi valesti läinud, et nüüdseks on hotellibroneering korralikult tehtud ning sularaha ja pangakontol olev suma on piisav plaanitud nädalase Eestis viibimisega seotud kulude katmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 3. PPA taotlus tuleb rahuldada. Puudutatud isikule on tehtud piiril sisenemiskeelu otsus ehk teisisõnu keelduti nende lubamisest Eesti Vabariigi territooriumile. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 281 lõikes 2 on sätestatud, et kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb Politseija Piirivalveamet halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks.
Sisenemiskeelu otsuse täitmine tähendab sisuliselt isiku piirilt tagasi saatmist. Olukorras, kus isik saabub lennujaamas asuvasse piiripunkti ning kui tema kodakondsusriigil ei ole Eestiga maismaapiiri, kuhu isik oleks võimalik kohe toimetada, on sisenemiskeelu täitmiseks vajalik isik tagasi saata lennukiga. Riigipiiri seaduse § 91 lg 2 kohaselt korraldab piirilt tagasisaatmise ning kannab sellega seotud kulud isiku Eestisse vedanud lennuettevõtja. Antud juhul nähtub taotlusest, et esimene lend, millega puudutatud isikud on võimalik tagasi Gruusiasse saata, väljub 18.10.2023.
Seega ei ole sisenemiskeelu otsuse täitmine 48 tunni jooksul võimalik. VSS § 281 lõikest 2 ei tulene, et sellisel juhul peaks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinema mingisugune isikust lähtuv eriline oht. Samuti ei pea PPA tõendama isiku põgenemisohtu. Puudutatud isiku Eestis vabadusse lubamine on võimatu pelgalt põhjusel, et seeläbi muutuks piiril tehtud sisenemiskeelu otsus sisutuks ning puudutatud isikul tekiks reaalselt võimalus Eestisse siseneda, hoolimata sisenemiskeelust.
4. VSS § 282 lõikest 4 tuleneb seejuures, et sisenemiskeelu otsuse peale kaebuse esitamine ei anna alust välismaalast Eestisse lubada. Piiril sisenemiskeelu saanud välismaalase kinnipidamiseks loa andmisest keeldumine saab kõne alla tulla juhul kui piiril väljastatud sisenemiskeeld näib ilmselgelt põhjendamatu. Käesoleval juhul see nii ei ole – PPA on selgitanud, et isiku esialgsed selgitused oma reisi eesmärgi kohta ei olnud usutavad. Asjaolu, et isiku jaoks oli tehtud hotellibroneering, kasutades kehtetu krediitkaardi andmeid, lubab järeldada, et isik ei pruukinud oma reisi tegelikust eesmärgist ja kavatsustest rääkides olla päris aus.
Asjaolu, et selline broneering tehti uuesti pärast seda, kui PPA oli välismaalase kinni pidanud, ei anna alust väita, et PPA hinnang isiku selgituste usaldusväärsusele oleks ilmselgelt põhjendamatu. Igal riigil on suveräänne õigus otsustada välismaalaste riiki lubamine või selle mitte lubamine, mis tähendab seda, et piirile saabuv isik (eelkõige juhul, kui talle ei ole antud eelnevalt viisat (sh. juhul kui viisat ei ole vaja)), peab arvestama võimalusega, et kui ta kõigile riiki lubamise tingimustele ei vasta, ei lubata teda riiki ning sel juhul võidakse teda kuni esimese tagasisaatmise võimaluse tekkimiseni kinni pidada.
5. VSS § 282 lõikes 8 on sätestatud, et haavatava isiku erivajadusi silmas pidades võib PPA sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, ent käesoleval juhul ei ole puudutatud isiku näol tegemist erivajadustega haavatava isikuga. Seega on seaduses sellisteks juhtudeks, nagu käesolev, üldreeglina ette nähtud sisenemiskeelu saanud välismaalase kinni pidamine kuni tema esimese tagasivõi väljasaatmise võimaluse tekkimiseni. Tegemist on vabaduse võtmisega, mis on paratamatu, tingituna sellest, et isiku lubamine Eestisse ei ole sisenemiskeelu tõttu võimalik, samas ei ole teda võimalik jätta ootama piiripunkti, kus puuduvad vajalikud olmetingimused.
Kinnipidamiskeskuses on piiratud küll liikumisvabadus, ent seal on tagatud puudutatud isiku turvalisus, talle tagatakse toitlustamine, vajadusel arstiabi jms. Antud juhul nähtub, et puudutatud isik on võimalik tagasi kodumaale saata 18.10.2022 väljuva lennuga, mida teenindab ta Eestisse toonud lennuettevõtja. Juhuks kui kõnealune lend peaks mingil põhjusel ära jääma, on siiski otstarbekas anda luba puudutatud isiku kinni pidamiseks kaheks nädalaks, mille jooksul on usutav, et leitakse alternatiivne lahendus tema tagasi kodumaale saatmiseks.
Selgitan, et kuigi puudutatud isiku tagasiveo peab korraldama ja sellega setud kulud kandma konkreetne lennuettevõtja, ei saa isiku kinnipidamise kestus sõltuda üksnes vastava lennuettevõtja lennuplaanist. Juhul kui lennuettevõtja ei suuda mõistliku aja jooksul oma kohustust täita, peab PPA leidma muu lahenduse isiku tagasi saatmiseks ning klaarima hiljem kuludega seotud küsimusi kohustatud lennuettevõtjaga. Leian, et piirile saabumisele järgneva 14 päeva jooksul peab PPA leidma võimaluse isiku tagasi saatmiseks. Isiku pikem kinnipidamine on võimalik erandjuhul, kui varem ei ole objektiivselt ühtki mõistlikku tagasisaatmise võimalust. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur