2-23-11340/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-11340

Tsiviilasi

K M maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgade

ümberkujundamise

menetluse

algatamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: K M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Usaldusisik: Oliver Ennok (asukoht Pankrotihalduribüroo

Ennok OÜ Estonia pst 1 Tallinn, telefon 6844400, 5255757,

e-post oliver.ennok@haldur.just.ee)

Resolutsioon

1. Rahuldada K Mi maksejõuetusavaldus ja algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

2. Usaldusisikul Oliver Ennokil esitada kohtule võlgade ümberkujundamiskava hiljemalt

60 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

3. Määrata usaldusisiku Oliver Ennoki tasuks 1200 eurot (käibemaksuga).

4. Mõista K Milt välja usaldusisik Oliver Ennoki tasu 1200 eurot Pankrotihalduribüroo

Ennok OÜ arvelduskontole EE622200221037157598.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid

mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on K Mi maksejõuetusavaldus. Kohus võttis 21.08.2023

määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Oliver Ennoki.

2. Usaldusisik esitas 18.09.2023 aruande, mille kohaselt usaldusisik on seisukohal, et on alus

algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kuna võlgnik on makseraskustes, kuid

ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Võlgniku igakuine sissetulek on ligikaudu 2000 eurot.

Kuivõrd võlgnik jätkab töösuhet ning on nõus panustama täiendava tööga, et suureneks

sissetulek, mille abil saab võimalikku ümberkujundamiskava täita. Usaldusisiku aruande

koostamise seisuga on kõik võlausaldajad andnud oma nõusoleku võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamiseks ja nõustuvad ümberkujundamise kava alusel nõuete ajatamisega

vähemalt 36 kuu pikkuseks perioodiks. Usaldusisik on kooskõlastanud võlgnikuga deposiidi

summa 1800 eurot, mille võlgnik võib tasuda osamaksetena 36 kuu jooksul.

3. Kohtu 27.09.2023 määrusega kohustati võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste

katteks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks kohtu deposiiti 1800 eurot. Kohus

võimaldas deposiidi tasuda 36 kalendrikuu jooksul osamaksetena iga kalendrikuu 10ndaks

kuupäevaks tasudes 50 eurot kuus. Esimese osamakse tasumise tähtaeg oli 11.10.2023. Kohus

märkis, et otsustab võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise peale esimese osamakse

kohtudeposiiti laekumist. Võlgnik tasus esimese osamakse 50 eurot 10.10.2023.

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 19 lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade

ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt

maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade

katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes

olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks

muutumise ajal. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt võib kohus jätta võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu

esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate

või oma kohustuste kohta; võlgnik keeldub esitatud andmeid vandega kinnitamast või kohtu

nõutud täiendavaid andmeid esitamast; võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või

täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 381 ja 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne avalduse esitamist või pärast seda andnud

tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid,

muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises;

võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu määratud summa tasumata. Kohus ei algata võlgade ümberkujundamise menetlust, kui

ta on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul enne

avalduse esitamist juba algatanud või otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise (FiMS

§ 19 lg 4).

5. Kohtule esitatud andmetest ja usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on makseraskustes,

kuid ta ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik leiab, et on alust algatada võlgade

ümberkujundamise menetlus. Võlgnik töötab ja tema igakuine sissetulek on 2000 eurot. Samuti

on ta valmis panustama täiendava tööga, et sissetulek veelgi suureneks. Võlausaldajad on

andnud oma nõusoleku võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimiseks. Kohus ei ole

käesolevaga tuvastanud ühtegi alust võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata

jätmiseks.

Eeltoodust

tulenevalt

peab

kohus

põhjendatuks

rahuldada

võlgniku

maksejõuetusavalduse ja algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

6. FiMS § 19 lg 5 kohaselt kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse,

määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama

ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.

Kohus määrab, et usaldusisikul tuleb kohtule esitada võlgade ümberkujundamiskava hiljemalt

60 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Ümberkujundamiskava peab

vastama seaduses sätestatud nõuetele, eelkõige FiMS § 20 sätestatule.

7. Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka

võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise

menetlusega (FiMS § 23 lg 1). FiMS § 23 lg 2 kohaselt osutab võlgnik viivitamata

usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise

olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma

vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu. Kohus hoiatab, et kui võlgnik ei täida

eelmainitud kohustusi, võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata (FiMS § 23 lg 3).

8. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Samas sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri

tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja FiMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel ja arvestab tasu suuruse määramisel usaldusisiku ülesannete mahtu,

keerukust ja kutseoskusi.

9. Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril

õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi

lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise

halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. aastal on kuupalga alammäär 725 eurot

ehk käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot.

10. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande

kohaselt palub usaldusisik maksejõuetusavalduse menetlemise eest enda tasuks määrata

1200 eurot (käibemaksuga), s.o 10 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses,

kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile.

11. Kui maksejõuetusavalduse alusel algatatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetlus, kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik (FiMS § 8 lg 2). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

usaldusisiku tasu välja võlgnikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik