1-21-6977/100 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

12. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-21-6977 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Kristin Meltsi (isikukood 49410292727) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. septembri 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Kristin Meltsi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Teised määruskaebemenetluse pooled Tallinna Vangla Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 13. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Määrata osaühingule Advokaadibüroo Valge & Uiga määruskaebemenetluses Kristin Meltsile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot, sealhulgas käibemaks

15 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kristin Meltsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 18. novembri 2021 otsusega tunnistati Kristin Melts süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K. Meltsi kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning lõplikuks

2(4) karistuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata. K. Melts allutati katseajaks käitumiskontrollile, teda kohustati järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lisaks keelati tal käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine.

2. Kuna K. Melts rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja narkootikumide tarvitamise keeldu, kohustas maakohus teda 31. märtsi 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pöörduma SA Viljandi Haigla määratud perioodiks narkootikumide tarvitamise sõltuvuse ravimiseks võõrutusravile ning läbima ravi vastavalt määratud raviskeemile. K. Melts aga jätkas registreerimiskohustuse ja narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist. Seetõttu seadis maakohus talle 2. augusti 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel uue lisakohustuse – pöörduda SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse statsionaarsele sõltuvusravile ning läbida pikaajaline ravi vastavalt määratud raviskeemile. K. Melts jätkas statsionaarse sõltuvusravi ajal narkootikumide tarvitamist ja tema ravi katkestati. Sellest tulenevalt esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule 8. septembril 2022 erakorralise ettekande K. Meltsi vangistuse täitmisele pööramiseks. Maakohus luges tõendatuks, et K. Melts rikkus narkootikumide tarvitamise keeldu ja ravile allumise kohustust. Sellegipoolest ei pidanud kohus tema vangistuse täitmisele pööramist põhjendatuks, vaid kohustas teda selle asemel 26. septembri 2022 määrusega pöörduma hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest alates Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse statsionaarse narkosõltuvusvastase ravi määramiseks ja läbima määratud pikaajaline sõltuvusravi vastavalt arsti juhistele. K. Melts jätkas vaatamata eelmistele erakorralistele ettekannetele narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist ja rikkus ka registreerimiskohustust ega teavitanud kriminaalhooldusametniku oma elukohavahetusest. Seetõttu esitas kriminaalhooldusametnik 30. märtsil 2023 maakohtule juba neljanda erakorralise ettekande, milles tegi jälle ettepaneku pöörata K. Meltsi vangistus täitmisele. Kohus ei pidanud K. Meltsi vangistuse täitmisele pööramist seegi kord tarvilikuks, vaid kohustas

K. Meltsi 13. aprilli 2023 määrusega pöörduma kohtumääruse jõustumisest alates 2 nädala jooksul rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Lootuse Küla ning alluma keskuse poolt määratud tähtaja jooksul narkosõltuvusvastasele rehabilitatsioonile. See määrus jõustus 24. mail 2023.

3. 22. juunil 2023 esitas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule K. Meltsi suhtes viienda erakorralise ettekande. Ettekandes tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata K. Meltsi vangistus täitmisele, kuna

K. Melts oli 24. mail ja 12. juunil 2023 tarvitanud narkootikume, ei ilmunud 1., 2. ja 13. juunil 2023 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega pöördunud kohtu määratud aja jooksul ega hiljemgi Lootuse Küla rehabilitatsioonikeskusse.

4. Tartu Maakohus planeeris erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 3. augustiks 2023, mille kohta saadeti kohtukutse ka K. Meltsile. Kuna kohtuistungile K. Melts ei ilmunud, aga oli istungist teadlik, kuulutas maakohus ta 3. augusti 2023 määrusega tagaotsitavaks ning määras, et tabamisel tuleb ta vahistada. K. Melts peeti kinni 5. septembril 2023 ning 6. septembril 2023 jättis maakohus tema vahistamise muutmata. Erakorralist ettekannet arutas maakohus 11. septembri 2023 kohtuistungil.

Vaidlustatud kohtumäärus

5. Tartu Maakohus rahuldas 13. septembri 2023 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras K. Meltsi 4 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Vangistuse kandmise aja algust arvas kohus 5. septembrist 2023.

3(4)

6. Kohus luges K. Meltsile etteheidetavad rikkumised tõendatuks ning märkis järgmist. Kuigi tuvastatult on K. Melts rikkunud katseajal narkootikumide tarvitamise keeldu 7 korral, on kohtul alust arvata, et tegelikult on ta seda teinud märksa tihedamini ning võib väita, et lausa igapäevaselt: seda on K. Melts ise tunnistanud. K. Meltsi narkosõltuvus on väga tugev ja on kestnud juba aastaid, mistõttu on tõenäoline, et vabaduses ei suuda ta iseseisvalt oma sõltuvuskäitumist muuta ning jätkab keelatud ainete tarvitamist. Seejuures on ka märkimisväärne, et isegi 5. septembril 2023 kinnipidamisel leiti K. Meltsi valdusest 3 soonkinnisega kotti valge kristalse ainega ning süstal kuldse ainega. Ilmselt on tegu narkootikumidega. K. Meltsi narkootikumide tarvitamine on kaasa toonud tema teisedki käitumiskontrolli rikkumised ning lõppastmes on olukord päädinud tema kriminaalhooldusest kõrvalehoidumisega. Vaid vahistamine on pärssinud tema keelatud ainete tarvitamist. Kuigi sõltuvuskäitumise puhul võib esineda tagasilangusi, ei vabanda see K. Meltsi rikkumisi. Samalaadseid rikkumisi on ta katseaja kestel pannud toime järjepidevalt. Tõsiseltvõetav ei ole K. Meltsi väide, et ta suudab narkootikumidele „ei“ öelda ning soovib uuesti sõltuvusravile ja kriminaalhooldusele alluda. Seni on ta olnud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste suhtes ükskõikne ega ole olnud motiveeritud oma sõltuvuskäitumist muutma. Muutusi ei ole kaasa toonud ka 2022. aasta viimases kvartalis läbitud narkosõltuvusvastane ravi. Täiendavate ravivõimaluste vastu ei ole K. Melts ise huvi tundnud ega ole teinud midagi ära reaalselt ravile pöördumiseks. Kuna K. Melts on täiskasvanud inimene, kes suudab enda käitumist juhtida ja saada aru sellega kaasnevatest tagajärgedest, ei saa ta vastutust oma valikute eest panna teistele inimestele. Lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine K. Meltsi tõenäoliselt ei distsiplineeriks. Seetõttu tuleb ta vanglasse saata. Kuna praegu on K. Melts vahistatud ja on oht, et vahi alt vabanemisel võib ta karistuse kandmisest kõrvale hoiduda, siis tuleb vahistamist jätkata ning arvata karistuse kandmise aja algust tema kinnipidamisest 5. septembril 2023.

Määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Meltsi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, paludes maakohtu määrus tühistada, jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ning kohustada K. Meltsi asuma 2 nädala jooksul statsionaarsele sõltuvusravile. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. K. Meltsile võiks anda viimase võimaluse asuda vangla asemel vabatahtlikult ravile. K. Meltsi peamine probleem on narkosõltuvus. See on ennekõike haigus, mis moonutab inimese mõtlemist, tundeid ja arusaamu ning sunnib teda käituma teistele mõistetamatul viisil. Sõltuvus tekitab pikaajalisi muutusi aju biokeemilises tasakaalus ja probleeme ühiskonnas toimetulekuga. Sõltuvusest taastumine on pikaajaline protsess. Sõltuvusravi peaks olema kompleksne ja seda peaksid läbi viima professionaalid. Eestis puudub võimalus vangistuse kandmise ajal sõltuvusraviga tegelemiseks. Karistus haigust ei ravi. Süüdimõistetu ei saa vanglas olles küll narkootilisi aineid tarvitada, kuid pärast karistuse kandmist jätkub kõik endist viisi.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist käitumiskontrolli ajal tervikuna.

9. Vaidlust ei ole selles, et K. Melts on katseajal korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning mõjuvaid põhjuseid tal rikkumistele ei ole. Küsimus on selles, kuidas tuleks

K. Meltsi rikkumistele reageerida. Kaitsja hinnangul võiks K. Meltsile anda veel viimase võimaluse jääda vabadusse ja asuda vabatahtlikule sõltuvusravile. Ringkonnakohus nõustub

4(4) sellega, et narkosõltuvus on haigus ja vajab ravi. Ei ole aga tõsiseltvõetavat põhjust loota, et K. Melts on sellisele ravile allub ning kriminaalhooldust on võimalik temaga jätkata. K. Melts on juba korduvalt saanud võimalusi oma käitumist muuta ja tegeleda tõsiselt oma sõltuvusprobleemiga, kuid paraku ei ole see vilja kandnud. Ei ole alust oodata, et nüüd läheks teisiti. Suure tõenäosusega jätkaks K. Melts oma senist käitumist ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumist, mistõttu tuleks ta lõpuks ikkagi vanglasse saata. Paradoksaalsel viisil on vanglasse saatmine K. Meltsi jaoks praeguses olukorras parim lahendus, kuna vabaduses ei suudaks ta kindlusega külgneva tõenäosusega narkootikumidest hoiduda, aga vanglas saab ta mõnda aega neist eemal olla. On võimalik, et mitme aastane abstinents võimaldab K. Meltsil pärast vabanemist spetsialistide juures edukalt narkoravi läbida. Täiendavate kohustuste või katseaja pikendamise distsiplineerivale mõjule ei K. Meltsi puhul loota, mistõttu on vangistuse täitmisele pööramine ainus võimalus.

10. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja §

337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13. septembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

11. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, telefonivestlusele süüdimõistetuga ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kulus tal kokku 62 minutit. Selle eest soovib ta tasu 90 eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu K. Meltsilt riigi kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)