4-23-2374/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2023, Rakvere

Väärteoasja number 4-23-2374 (2590,23,001882)

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteoasi Andrus Kesküla väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 11.07.2023 otsus väärteoasjas nr: 2590,23,001882

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik Andrus Kesküla (isikukood 39709235246, elukoht xxxx, töökoht xxxx, e-post: xxxx); Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Andrus Kesküla kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 11.07.2023 otsus väärteoasjas nr: 2590,23,001882, millega määrati Andrus Keskülale liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, muutmata.

Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.06.2023 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M-W M väärteoprotokolli nr xxxx väärteoasjas nr: 2590,23,001882 Andrus Kesküla suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt Andrus Kesküla 19.06.2023 kell 17.26 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Uudeküla - Väike-Maarja mnt 1. km-l, liikudes Uudeküla suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 107 km/h +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 2 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg

2 järgi.

Menetlusalune isik Andrus Kesküla esitas 19.06.2023 vastulause väärteoprotokollile, milles kirjutas, et kahetseb oma tegu ja lubab, et see rohkem ei kordu. Ta palus ainult, et temalt lubasid ära ei võetaks, need on tal elutähtsal kohal, vaja tööl käia ja lapsele süüa tuua, kuna bussiliiklust tema kandis väga pole.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 11.07.2023 otsusega väärteoasjas nr: 2590,23,001882 määrati menetlusalusele isikule Andrus Keskülale LS § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Otsuse kohaselt Andrus Kesküla juhtis 19.06.2023 kell 17.26 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Uudeküla - Väike-Maarja mnt 1. km-l, suunaga Uudeküla poole, mootorsõidukit kiirusega 107 km/h +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h.

Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime teadlikult ja väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Teadlikult ja tahtlikult toimepandud tegu suurendab süü suurust. Kergendava asjaoluna on märgitud süü tunnistamine. Vastulauses esitatut ei võeta arvesse otsuse tegemisel, kuna isik on teadlik, millised karistused teda ees võivad oodata. Seda enam, et teda on ka varasemalt samaliigilise liiklussüüteo eest karistatud.

Samuti tasus isik viimase, temale karistusena määratud rahatrahvi hilinemisega, millest tulenevalt ei saa kindel olla, et ta sel korral rahatrahvi õigeaegselt tasub. Isik avaldab ka tehtu osas kahetsust, kuid seda otsuse koostamisel arvesse võtta ei saa, sest ilmselgelt ei ole tema kahetsus siiras, sest isik teades, et ta ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h, ületas 70 km/h mõju piirkonnas kiirust lausa 33 km/h. Liikluses teeb tihtipeale autojuht ise valiku, kas tema ja teised liiklejad jõuavad tervelt koju või mitte. Sõidukijuhtide kiiruskäitumise pikaajalist trendi hinnates on suurimast lubatud sõidukiirusest kinnipidamine maanteedel mõnevõrra paranenud, kuid asulaliikluses, kus juba vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkust, pole viimase kolme aasta jooksul paranemist toimunud.

Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega. Kuna menetlusalune isik võttis teadlikult riski, ületades tunduvalt lubatud piirkiirust, siis uue rahatrahvi määramine ei oleks põhjendatud ega väljakujunenud kohtupraktikaga kooskõlas. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et ainuõige on LS § 227 lg 2 alusel põhikaristusena mõista isikule juhtimisõiguse äravõtmine, mis on ka käesoleval juhul ainuõige karistus.

Antud juhul isiku liiklusest kõrvaldamine juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise kaudu teenib eesmärki kaitsta õiguskorda. Kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Juba ainuüksi seetõttu tuleb enamohtlike süütegude eest määratavatesse karistustesse suhtuda täie tõsidusega. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil tuleb ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juht juhtimiselt kõrvaldada.

Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. Võttes otsuse tegemisel arvesse isikut ja teo ohtlikkust, leiab kohtuväline menetleja, et ainuõige viis isiku karistamiseks on temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ja seda 1 kuuks. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel.

Mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine karistusena kaitseb õiguskorra kaitsmise huve, mille alla kahtlemata kuulub ka liikluskord, sh teistele isikutele (avalikkusele) normikehtivuse kinnitamine ja nende usalduse loomine õiguskorra vastu. Õiguskaitseorgani, sh politsei kohus on sellistele suhtumistele piiri tõmbamine keskmisest määrast karmima karistuse kohaldamisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega.

Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Liiklusseaduse § 199 lõike 6 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ 2. peatükis.

Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiiruse mõõtmise teostamisel on järgitud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Piirkiirusest kinni pidamine on liiklusohutuses määrava tähtsusega, ent paraku on see üks kõige sagedamini eiratud liiklusreegleid.

Juhid alahindavad asjaolu, et suurem kiirus vähendab tunduvalt ohule reageerimiseks jäävat aega ning suuremal kiirusel toimunud kokkupõrge toob kaasa endaga tõsisemad kehavigastused. Karistuse määramisel sai määravaks toimepandud tegu. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtu seadmist. Me kõik peaksime mõistma, et liikluses on oluline liikleja sisemist väärikust näitav viisakus. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks.

Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõiduki juhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, kui suur on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Kuna isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga, siis ei saa isiku karistamisse suhtuda kergekäeliselt. Juhtides mootorsõidukit teel, kus suurim lubatud piirkiirus on 70 km/h kiirusega 107 +/-4 km/h, suurendas menetlusalune isik võimaliku ohu tekkimise riski veelgi. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 03.08.2023.

3. 14.07.2023 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Andrus Kesküla kaebus kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 11.07.2023 otsusele väärteoasjas nr: 2590,23,001882. Viru Maakohtu 03.08.2023 määrusega väärteoasjas nr 4-23-2374 jäeti kaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale tähtaeg (määruse kättesaamisest 15 päeva) kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 16.08.2023 kõrvaldas menetlusalune isik kaebuses esinenud puudused ning esitas kohtule uue kaebuse, milles märgib, et soovib vaidlustada otsust määratud karistuse osas. Ta kahetseb oma tegu ja soovib, et antud väärteo eest määrataks talle juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahv. Ta töötab igapäevaselt põllumajandusettevõttes traktoritega ja B-kategooria juhtimisõigus on talle vajalik nii tööl käimiseks kui ka töö tegemiseks. Otsuses määratud karistus pärsib tema töö tegemist ja seeläbi perekonna toimetulekut, sest ta on leibkonna peamine ülalpidaja. Leibkond koosneb lisaks temale aastasest lapsest ja tema emast. Ta soovib, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Kaebusele on lisatud muuhulgas tööandja xxxx tõend, millega tõendatakse, et Andrus Kesküla töötab nimetatud ettevõttes ja tal on igapäevaste tööülesannete täitmiseks vajalik B-kategooria juhtimisõiguse olemasolu.

4. 11.09.2023 kohtule saabunud vastuskirjas Andrus Kesküla kaebusele on kohtuväline menetleja seisukohal, et ka väärteoasjas esitatud vastulauset põhistas isik samamoodi nagu kohtule esitatud kaebust. Vastulauses esitatut ei võetud aga otsuse tegemisel arvesse, kuna isik oli teadlik, millised karistused teda ees võivad oodata. Seejärel on kohtuväline menetleja oma vastuskirjas kaebusele sõna-sõnalt tuginenud koostatud väärteootsusele, mistõttu ei pea kohus vajalikuks taaskord välja tuua seal esitatud seisukohti, vaid märgib üksnes, et kohtuväline menetleja on palunud jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,23,001882 muutmata ja Andrus Kesküla kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõustunud väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

7. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Menetlusalusele isikule Andrus Keskülale on Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 11.07.2023 otsusega väärteoasjas nr: 2590,23,001882 määratud LS § 227 lg 2 alusel karistus selle eest, et ta 19.06.2023 kell 17.26 juhtis Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Uudeküla - Väike-Maarja mnt 1. km-l, suunaga Uudeküla poole, mootorsõidukit kiirusega 107 km/h +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h.

Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis ja väärteootsuses märkinud, et oma tegevusega rikkus Andrus Kesküla liiklusseaduse (LS) § 50 lg 2 sätestatut ning väärtegu kvalifitseeriti LS §

227 lg 2 järgi.

LS § 50 lg 2 kohaselt õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Kohus märgib, et kuigi menetlusalune isik Andrus Kesküla, juhtides mootorsõidukit kiirusega 107 km/h +/- 4 km/h ning omades väärteoprotokolli kohaselt esmast juhiluba, rikkus ka LS § 50 lg 2 nõudeid, kuid arvestades, et teokirjelduse kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 70 km/h, rikkus Andrus Kesküla esmalt LS § 50 lg 5 p 3 sätestatut, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Siiski on kohtu hinnangul antud juhul tegemist sellise väärteoprotokolli puuduse kõrvaldamisega, mis kuulub VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohtu pädevusse.

LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetri tunnis.

8. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Andrus Kesküla poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Andrus Kesküla poolt mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 16) nähtub, et Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M-W M teostas riikliku järelevalve korras Andrus Kesküla poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 19.06.2023 kell 17.26. Mõõtmise koht: Tapa vald Sauvälja k. Uudeküla - Väike-Maarja mnt 1. km, sõidu suund: Uudeküla. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 70 km/h. Kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit: Stalker DSR 2X nr DP009666, antennid KC030769 ja KR009123, tabloo DI098830. Seadme testid 19.06.2023 kell 07.15, seade töökorras. Seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht – asulaväline tee; nähtavus – hea; valgustus – valgeaeg; ilmastik – sademeteta; teeolud – kuiv; teekate – kattega tee; sõiduradade arv 1+1 – kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduki asukoht: seistes, paremal teepeenral. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: statsionaarselt. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus: 1 sõidurajal, pärisuunalisel, lähenes patrullautole, liikus üksinda. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli: ühtlane. Kiirusmõõturi lugem 107 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 70 km/h. Lõplik mõõtetulemus 103 km/h. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel 0 km/h. Ületatut mitte vähem kui 33 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Menetlusalune isik allkirjastas kiirusmõõturi kasutamise protokolli.

Tunnistaja D L ütlustest (tl 17) nähtub, et ta oli 19.06.2023 patrullis koos patrullpolitseinik M- W Miga ning nad teostasid liiklusjärelevalvet. Uudeküla - Väike-Maarja mnt 1. km-l mõõtsid nad kiirust seisvast patrullsõidukist. Kella 17.26 paiku lähenes tagantpoolt sõiduk, mille kiiruseks näitas kiirusmõõtur näitu 107 km/h. Patrullpolitseinik M.-W. M andis sõidukile peatumismärguande sini-punaste vilkuritega. Sõiduk peatus Järva-Jaani – Tamsalu - Kullenga mnt 22. km-l. Sõidukiks oli xxxx reg nr xxxx, mida juhtis Andrus Kesküla. Antud teelõigul lubatud suurim kiirus on 70 km/h. Sõiduk liikus Tamsalu suunas.

Menetlusaluse isiku Andrus Kesküla ütlustest (tl 18) nähtub, et ta juhtis 19.06.2023 sõidukit xxxx reg nr xxxx ning ületas Uudeküla - Väike-Maarja tee 1. km-l, alas kus suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h, lubatud sõidukiirust. Ta teab, et ta ei tohi algaja juhina sõita kiiremini kui 90 km/h. Kahetseb tegu.

Seega on tõendatud, et menetlusalune isik Andrus Kesküla rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Andrus Kesküla toime otsese tahtlusega, sest tema ütlustest nähtub, et ta oli teadlik piirkiiruset 70 km/h antud teelõigul. Seega pidi Andrus Kesküla teadma, et juhtides mootorsõidukit kiirusega 107 km/h +/- 4 km/h teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ning vähemalt möönma seda. Seega on täidetud ka LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel.

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Andrus Kesküla.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Andrus Kesküla puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et Andrus Kesküla süü on keskmisest suurem – kiirust on ületatud 33 km/h, mis on suurem kui LS § 227 lõikes 2 nimetatu (21-40 km/h) keskmine määr.

LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel määranud Andrus Keskülale karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Andrus Kesküla karistust kergendavateks asjaoludeks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistusregistri väljavõttest (tl 21) nähtub, et menetlusalusel isikul Andrus Keskülal on 2 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas üks neist lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. 01.02.2023 karistati teda Rakvere politseijaoskonna poolt LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Karistus on täidetud 16.02.2023. 10.06.2023 karistati teda Jõhvi politseijaoskonna poolt LS § 218 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Karistus on täidetud 07.07.2023. Eeltoodust nähtub küll, et menetlusalune isik on tasunud talle määratud rahatrahvid, kuid arvestades seda, et eelmine analoogne rikkumine LS § 227 lg 2 järgi oli toime pandud 01.02.2023 ning käesolevalt heidetakse isikule ette taas LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemist 19.06.2023, siis võib järeldada, et eelnevalt menetlusalusele isikule lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratud karistus rahatrahvi näol, ei omanud piisavat eripreventiivset mõju tema käitumisele. Kohus märgib, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega ning arvestades, et isik on lühikese ajaperioodi vältel kahel korral ületanud lubatud suurimat sõidukiirust, omades ise esmast juhiluba ehk olles algaja autojuht, siis oli põhjendatud kohaldada sel korral põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule Andrus Keskülale põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks määrates, arvestanud karistuse määramise üldja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest liiklusseaduse nõuete rikkumistest.

LS § 227 lõike 2 kohaselt on menetlusalusele isikule võimalik kohaldada põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-6-17 p-s 17 märkinud, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see mõistetavalt nii ei ole, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest võib juhtimisõiguse ära võtta kuni kuueks kuuks, siis jääb menetlusalusele isikule Andrus Keskülale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks – alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus seoses tööülesannetega ei saa olla aluseks karistusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmisel, sest isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, mitte lootma, et rikkumisi kas ei märgata või neile seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LS § 227 lg 2 alusel Andrus Keskülale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks – vastab isiku süüle, on põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 11.07.2023 otsuse väärteoasjas nr: 2590,23,001882 muutmata ja Andrus Kesküla kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik