4-23-2806/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-2806

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2023. a Tallinn

Väärteoasja number

4-23-2806 (2301,23,000776)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungisekretär

Eda Loor

Tõlk

Eevi Pant

Väärteoasi

Tamara Taltsi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P.

15.08.2023 otsusele nr 2301,23,000776 Tamara Taltsi

karistamises LS § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud

väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS §

223 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, LS

§ 223 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 kuuks ja LS § 236 lg 1 järgi

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupp.

Menetlusalune isik: Tamara Talts, ik: 45309160257,

elukoht: xxxx; kontakt e-post: xxxx (tütre e-post).

Menetlusaluse isiku kaitsja: jurist Aleksei Smelov,

Companion Õigusbüroo OÜ

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tamara Taltsi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. 15.08.2023 otsusele nr

2301,23,000776 Tamara Taltsi karistamises LS § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude

toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 223 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3

kuuks, LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 kuuks ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. 15.08.2023 otsus nr 2301,23,000776

Tamara Taltsi karistamises LS § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise

eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 223 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, LS § 223 lg

1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks

ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. KarS § 63 lg 1 ja LS § 223 lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-

kuulise tähtaja möödumisel.

4. LS § 223 lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3-

kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.

5. LS § 236 lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5-

kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5-kuulise tähtaja möödumisel.

6. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

7. Kohtuvälise menetleja otsusega menetlusaluselt isikult välja mõistetud menetluskulu

summas 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise

tähtaja, s.o 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt

13.11.2023 täies ulatuses tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220235066799 ja selgituse

„Tamara Talts, 2301,23,000776/4-23-2806, menetluskulu“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o alates 12.10.2023. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on

13.11.2023. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus

14.11.2023.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. 15.08.2023 otsusega nr 2301,23,000776 karistati Tamara

Taltsi selles, et tema juhtis 06.02.2023 ajavahemikul 13.21-13.30 Kungla tn 52 juures, Põhja-

Tallinna linnaosa, Tallinn mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks

kahjustada teiste vara. Ei veendunud tagurdades selle ohutuses, tagurdas vastu tema taga olevat

sõidukit Nissan r/m xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju S OÜ’le ja J. T. (fikseeritud

sõiduki

vaatlusprotokolli

ja

fotodega).

Juhtis mootorsõidukit, kui kohustuslik perioodiline tervisekontroll oli läbimata ning

juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 alusel seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva

saabumisega 28.09.2020. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1, § 49 lg

1 ja § 101 lg 3 nõudeid ja kohustusi ning pani toime LS § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud

väärteod. Sama otsusega karistati Tamara Taltsi selles, et tema juhtis 16.07.2023 kella 18.45

ajal Ahtri tn 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakonnas mootorsõidukit, ei olnud piisavalt

hoolas ja ei jälginud tähelepanelikult liiklust. Enne paigalt liikuma hakkamist ei veendunud

selle ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupõrge reguleeritud ülekäigurada ületava

jalgrattaga. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju L. S., mis on fikseeritud fotodega. Juht

lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi kahju saaja ei olnud teada

ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega rikkus

menetlusalune isik LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4,5 nõudeid ja kohustusi

ning pani toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod. Kuna LS § 223 lg 1 ja § 242

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratati nende eest KarS § 63

lõike 1 kohaselt karistus LS § 223 lg 1 järgi. Kuna LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteod on toime pandud eraldi tegudega, määrati nende eest KarS § 63 lõike

3 kohaselt eraldi karistused.

Otsusele esitas menetlusalune isiku kaitsja kaebuse

TAOTLUSED:

1. Võtta kaebus menetlusse.

2. Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

15.08.2023.a. otsus väärteoasjas nr 2301,23,000776 täies ulatuses ning lõpetada

väärteomenetlus Tamara Taltsi´i (45309160257) suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. alternatiivselt tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 15.08.2023.a. otsus väärteoasjas nr 2301,23,000776 mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise osas, asendades karistuse rahatrahviga (kui rahatrahvi suurus on

suurem kui 100 trahviühikuid, siis määrata rahatrahvi tasumise ositi 12-ks kuuks.)

Muud menetluslikud taotlused:

1. Menetlusalune isik soovib kaebuse läbivaatamist suulises menetluses.

2. Menetlusalune isik palub kutsuda istungile kohtueksperdi U. L. (tel. xxxx, e-post:

xxxx), kelle poolt oli koostatud ekspertiisiakt nr 23E-LL0013. Menetlusaluse isiku ja

kaitsja hinnangul on antud juhul tegemist puuduliku ekspertiisiaktiga ja seoses

ekspertiisiakti sisuga tekkisid täiendavad küsimused eksperdile.

Senine menetluskäik:

Väärteoasjas nr 2301,23,000136 on G. S. 20.07.2023 koostanud väärteoprotokolli, mille

kohaselt 06.02.2023 Kungla tn 52 juures, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond

ajavahemikul 13:21-13:30 juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud

kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Ei veendunud tagurdades selle ohutuses, tagurdas

vastu tema taga olevat sõidukit Nissan r/m xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju S

OÜ’le ja J. T.’le. Juhtis mootorsõidukit, kui kohustuslik perioodiline tervisekontroll oli

läbimata ning juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 alusel seoses tervisekontrolli

läbimise tähtpäeva saabumisega 28.09.2020.a.

Väärteoasjas nr 2301,23,00076 on R. J. 25.07.2023 koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt

16.07.2023 kella 18:45 ajal Ahtri tn 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond juhtis

menetlusalune isik mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja ei jälginud tähelepanelikult

liiklust. Enne paigalt liikuma hakkamist ei veendunud selle ohutuses, mille tagajärjel toimus

kokkupõrge reguleeritud ülekäigurada ületava jalgrattaga. Oma tegevusega põhjustas varalise

kahju L. S.’ele, mis on fikseeritud fotodega. Juht lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata

kahju tekitamise eest vastutav isik.

15.08.2023.a. tegi Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn)

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi

M. P. otsuse väärteoasjas nr 2301,23,000776 (Lisa 1).

Otsuse kohaselt määrati Tamara Talts´le järgmine karistus: Liiklusseaduse § 223 lg 1 ja LS §

242 lg 1 alusel koosmõjus KarS § 63 lg 1 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks ja

Liiklusseaduse § 236 lg. 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks.

Menetlusalune isik ei ole ülalnimetatud otsusega nõus nii sisuliselt kui ka määratud karistuse

osas. Otsuse vaidlustamise tähtaeg on 12.09.2023.a. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt.

Kaebuse põhjendused on järgmised:

1. Sündmused 06.02.2023 Kungla tn 52 juures

Esmalt märgib menetlusalune isik, et kohtuväline menetleja on põhjendamatult viitas asjaolule,

et menetlusalune isik Tamara Talts juhtis mootorsõidukit, kui kohustuslik perioodiline

tervisekontroll oli läbimata ning juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 alusel seoses

tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 28.09.2020.a. Selles osas on kohtuväline

menetleja ekslik ja isegi vastuolus väärteoasja materjalidega, kus asub vastav arstitõend, mille

kohaselt Tamara Talts on läbi vaadatud 10.2020 ja 06.2022 ning tema terviseseisund

võimaldab juhtida I grupi mootorsõidukit. Samas on arstitõendis muu hulgas märgitud, et

TEHIK-u poolsetel põhjustel ei ole võimalik teha elektroonset autojuhi tervisetõendit (Lisa 2 –

arstitõend). Võttes arvesse, et nimetatud tõendi olemasolust oli kohtuvälise menetleja teadlik

otsuse tegemise ajal, siis jääb ebaselgeks miks viitas ta oma otsuses vastava tõendi

puudumisele. Sellest tulenevalt leiab menetlusalune isik, et ta pole rikkunud LS § 101 lg-st

3 tulenevaid sätteid ning sel põhjusel pole alust karistada menetlusalust isikut LS § § 242

lg 1 alusel ja selles osas tuleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

Mis puudutab kohtuvälise menetleja järeldust, et 06.02.2023 Kungla tn 52 juures, Põhja-

Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond ajavahemikul 13:21-13:30 juhtis menetlusalune isik

mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning ei

veendunud tagurdades selle ohutuses, tagurdas vastu tema taga olevat sõidukit Nissan r/m xxxx

ja oma tegevusega põhjustas varalise kahju S OÜ’le ja J. T.’le, siis selles osas ei tunnista

menetlusalune isik oma süüd ja vaidleb tehtud järeldustele vastu. Otsuses kirjeldatud ajal ei ole

menetlusalune isik üldse tagurdanud, vaid tema auto seisis enne sõidu alustamist. Tal ei olnud

isegi vajadust tagurdada, sest tal oli võimalus lihtsalt sõita ettepoole, mida ta sooviski teha.

Kokkupõrge toimus sõiduauto Nissan r/m xxxx hooletu juhtimise tõttu, kes soovis oma

sõiduautot parkida menetlusaluse isiku sõiduauto kõrvale.

Selle episoodi osas palub menetlusalune isik kutsuda kohtuistungile eksperdi, kelle

eksperthinnangu alusel olidki tehtud ebaõiged järeldused. Eksperdile soovib menetlusalune isik

ja tema kaitsja esitada täiendavaid küsimusi ja vastused sellistele küsimustele võivad mõjutada

lõpliku kohtuotsust.

Kuna menetlusalune isiku hinnangul ei ole ta LS § 16 lg-st 1 ja § 49 lg-st 1 tulenevaid

kohustusi rikkunud, siis puudub alus karistuse määramiseks LS § 223 lg 1 alusel ja selles

osas tuleb lõpetada Tamara Talts-i suhtes väärteoasja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Sündmused 16.07.2023 kella 18:45 ajal Ahtri tn 9, Tallinn

Esmalt märgib menetlusalune isik, et vaidlust ei ole selle üle, et tema juhtis mootorsõidukit

väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas. Küll aga juhib menetlusalune isik kohtu tähelepanu,

et tema hingul ei ole ta LS §-st 169 tulenevaid kohustusi rikkunud (seda enam tahtlikult) ja sel

põhjusel ei ole alust LS § 236 lg 1 kohaldamiseks. Asi on selles, et menetlusalune isik ei

teadnudki tol hetkel, et on liiklusõnnetus juhtunud.

Vastavalt LS § 2 p 32 Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või

teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Selles osas

juhib menetlusalune isik kohtu tähelepanu, et manöövri käigus ei ole menetlusaluse isiku

hinnangul mis tahes kokkupõrget teiste liiklejatega toimunud ning menetlusalune isik ei ole

midagi kuulnud ega näinud, millest saaks või peaks ta järeldama, et manöövri käigus tekis

varaline kahju. Olukorras, kui liikleja ei tea ning ei saagi teada, et toimus liiklusõnnetus, siis ei

saa ta rikkuda LS §-st 169 tulenevaid kohustusi. LS § 169 rikkumine peab toimuma üksnes

tahtlikult.

Menetlusalune isik on ka seisukohal, et kogutud tõendite alusel pole võimalik järeldada, et

menetlusalune isik oli liiklusõnnetuse juhtumise teadlik, samas on küsimärgi all liiklusõnnetus

kui selline.

Tulenevalt eeltoodust palub menetlusalune isik lõpetada tema suhtes väärteoasja LS § 236

lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Karistuse liik

Karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja oma otsuse sisuliselt põhjendanud, vaid

viitas KarS § 56 lg-le 1 ja § 63 lg-le 3.

Karistuse määramise osas juhime kohtu tähelepanu, et nii LS § 223 lg 1 kui ka LS § 236 lg 1

võimaldavad määrata karistust rahatrahvi näol. Seega isegi kui möönda, et menetlusalune isik

on tõesti LS-st tulenevaid sätteid rikkunud, siis on ebaselge miks karistuse määramisel on

valitud just nimelt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, mis on juhile mõnes mõttes üks

rangemast karistuse liigist, seda enam et antud juhul ei esinenud karistuse määramisel

raskendavaid asjaolusid.

Menetlusalune isik palub arvesse võtta ka see asjaolu, et temal ei ole muid LS rikkumisi, v.a.

neid mille üle käib käesolev vaidlus. Juhtimisõigus on menetlusalusele isikule hädavajalik sel

põhjusel, et Tamara Talts näol on tegemist puudega inimesega (Lisa 3 – puudega inimese

parkimiskaart), kellele sõiduauto igapäevane juhtimine on vajalik olmeküsimuste

lahendamiseks.

Tulenevalt eeltoodust palub menetlusalune isik (kui kohus jõuab järeldusele, et

menetlusaluse isiku süü on tõendatud ja tema tegevuses olid väärteo tunnused) tühistada

kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse osas, määrates karistusena rahatrahv

(kui rahatrahvi suurus on kokku suurem kui 100 trahviühikuid, siis määrata rahatrahvi

tasumise ositi 12-ks kuuks)

Karistuse kohaldamine on peaaegu alati teatud valik õiguslike variantide vahel või kõigi

vajalike õiguslike tingimuste arvestamine. Ja selles mõttes jääb kohtunikul alati

teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Karistuse mõistmine on selles

mõttes ka õiguslikult reguleerimata ja teaduslikult tuvastamatu suhteakt kohtuniku ja

kohtualuse vahel, mis ei sõltu mitte ainult kohtualusest, vaid ka kohtuniku siseveendumusest.

Lähtudes eeltoodust palub menetlusalune isik kaebus rahuldada.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Aleksei Smelov

Lisad:

1. Otsus väärteoasjas nr 2301,23,000776

2. Arstitõend

3. Puudega inimese parkimiskaardi koopia

4. Volikiri

5. Kaitsja haridust tõendav dokument

Tunnistaja L. S. selgitas kohtuistungil, et 16.07.2023 kella 18.45 ajal Ahtri 9 läheduses soovis

ta minna üle ülekäiguraja, foorituli oli roheline, aga auto takistas ülekäigurajalt üle minemist.

Liiklus oli suur, oli liiklusummik ja palju rahvast oli, antud autojuht seisis ülekäigurajal, takistas

teed. Ta ootas ära, et teiselt poolt tuleks inimesed ära, et mahuks rattaga üle tee minna, kui

hakkas minema, siis see naisterahvas toksas teda oma autoga nii, et ta kukkus maha. Asjad olid

laiali, korjas neid kokku, tõusis püsti ja hakkas uuesti minema jätkates tee ületamist, küsis ka

autojuhi käest eesti keeles, et kas on hulluks läinud, mis ta teeb. Autojuht midagi vastu ei

öelnud, vehkis seal kätega, tundus närvis olevat ja siis hakkas autojuht uuesti tema poole sõitma

ja sõitis otsa nii, et jõudis jala ära tõmmata auto ja ratta vahelt. Autojuht sõitis jalgratta esirattast

üle ja tekkis varaline kahju. Ei mäleta, kas siis oli veel roheline tuli, kuna oli tee peal pikali

olnud ja püsti tulnud. Automarki ei mäleta aga oli tumedat värvi, arvab, et Passat. Aga sellel

naisterahval oli aken alla lastud ja vaatas talle otsa, kui talle osta sõitis. Ei mäleta kas tegemist

on sama naisterahvaga, kes saalis on, mäletab, et tal olid vist tumedad juuksed ja vaatas talle

oma suurte silmadega otsa. Siis tulid talle teised inimesed appi, otsisid asju ja ta ise oli sellest

olukorrast täiesti šokis, ehmatas tõesti ära. Läks tagasi ohutussaarele, tulid tunnistajad, kes

nägid numbrimärki, siis helistas 112, läks uue rohelise tulega üle tee ja ootas Hesburgeri juures

kiirabi ja politseid. Samal ajal tuli keskuse turvaülem ja ütles, et nägi kõike kaamerast ja neil

on lindistused olemas. Selle tulemusena olid tal jala peal tursed, kuna ei saa pikalt jala kõndida

on suuresti invaliid, osalise töövõimega, on reaktiivne artriit, kasutab liikumiseks jalgratast.

Sündmuse järgselt haigus aktiveerus, ei saanud pool kuud liikuda enne kui sai ratta remonti

viia. Esiratast taastada ei olnud võimalik ja see oli vaja ära vahetada, see läks maksma 61 eurot.

Ei ole hetkel sellega kindlustusse pöördunud, sest talle öeldi, et temaga võetakse ühendust.

Liigesed said viga. Haiguslehte ei pidanud võtma, kuna teeb tööd kodukontorist.

Tunnistaja A. T. selgitas kohtuistungil, et 06.02.2023 oli tulnud Kungla 52 maja juurde, et

parkida majapoolsesse teeserva, maja juurde jõudes nägi vaba parkimise ruumi ja soovis sinna

parkida. Paremal enne seda parkimiskohta seisis seal tumeroheline pick-up kerega Volkswagen,

milles ei olnud juhti. Kui oli kohapeal antud seletuses kirjutanud, et nägi Volkswageni autojuhti

naisterahvast auto kõrval seismas, siis järelikult nii oli, sellest on möödas 8 kuud. Hakkas

parkimiskohale sõitma ja manööverdada, mis võttis oma minuti aega, kui ühel hetkel tundis ja

nägi peeglist, et see sama Volkswagen on talle vastu tagumist tiiba tagurdanud. Nägi auto tema

poole liikumist ja arvatavasti põlesid ka tagurpidikäigu tuled, täpselt ei tea. Kokkupuudet tajus

kerge löögina, ei olnud nii suur, et ta sõiduk oleks sellest liikunud, ei tundnud sõiduki liikumist.

Parkimiskohale sõitmiseks sõitis ta paremale poole tee äärde, muid manöövreid ei teinud. Pärast

seda väljusid mõlemad autost, et toimunut selgitada. Tamara Talts selleks ajaks suitsetas auto

kõrval, ründas teda vene keelse sõimuga, et on liiklusõnnetuse põhjustanud. Tunnistaja väitis

vastu, et see on Taltsi süü, sest autosse sisenedes oleks pidanud ta veenduma selles, et

ümberringi on ohutu liikuda, aga ilmselt ta seda ei teinud ja tagurdas talle otsa. Palus Taltsil kui

süüdlasel politsei kutsuda, oma süüd ta ei tunnistanud ja väitis tunnistajale vastu, et ei ole

midagi valesti teinud, lõpuks siiski nõustus politseisse helistama. Pärast helistamist istus Talts

oma autosse, tunnistaja pärimise peale, mida politsei vastas, sai ebamääraseid vastuseid ja ütles,

et tunnistaja peab ise politseisse helistama, kuna politsei ei tule kohale. Kui politseisse helistas,

sai vastuseks, et juba tullakse kohale, ootasid veidi, kirjutas seletuse, pärast mida lubas politsei

temal lahkuda. Sõiduki parema tiiva ülaosas on kriimustus ja mõlk, mida seal enne ei olnud, ei

ole veel kindlustusfirmasse pöördunud kuna ootab menetluse tulemust, otsust süüdlase osas.

Politsei ja tema enda tehtud fotode pealt on näha, kuidas autod seal paiknesid. Tema auto ei

olnud õnnetuse hetkel pargitud, õnnetuse hetkel ta manööverdas parkimiskohale. Autosid pärast

õnnetust nad ei liigutanud, politseid pidi ootama umbes 30 minutit. Liikus mööda Kungla tn-t

Salme tn poole kui märkas vaba parkimiskohata, kuskilt hoovist ta ei tulnud.

Tunnistaja J. T. andis kohtuistungil ütlusi selles, et on Volkswagen Passati reg. märgiga xxxx

omanik, sõiduk on registreeritud tema nimele, kuid seda kasutab tema ema Tamara Talts. Teab

liiklusõnnetustest, mis tema emale on süüks arvatud, ise sõidukit vaadanud ei ole. Veebruaris

toimunu kohta esitas kindlustusse avalduse, mille osas vastati, et enne kui ei ole politsei pilte

või vastust, midagi teha ei saa. Jääb vastuse võlgu, kas Volkswagen Passatile on kahju tekitatud,

kuna ei ole sõidukit ega sellest tehtud pilte vaadanud ja autol on seal küll kriimustus, aga

kuivõrd seda ise ei kasuta, siis ei näe vajadust seda igapäevaselt üle vaadata. Praeguseks hetkeks

ei ole sõidukit remonditud ja kindlustusega rohkem ühenduses ei ole olnud. Augusti kuus

toimunud liiklusõnnetuse osas võttis uurija temaga ühendust ja siis sai sellest teada. Ema ei ole

sellest rääkinud. Teab, et emal on kehtiv juhtimisõigus, kuna tema meilile tulevad kõik

pikendamise teated, kuna ema ise arvutit kasutada ei oska, samamoodi tuli ka kohtukutse tema

meilile. Viimane teatis, mis talle tuli, et ema juhiluba on vaja vahetada ja tervisetõend

pikendada oli 2019 või 2020. Teab, et emal on puue, tal on xxxx ja xxxx. Puude raskusastme

määramise otsused tulevad emale paberkandjal koju.

Kohtuekspert U. L. selgitas kohtuistungil, et Nissani vigastused näitavad, et sõiduk liikus

kontakti hetkel ja on liikunud ka vähesel määral edasi pärast kontakti. Viitab ekspertiisiaktile

sarnaselt fotole 6545, kus on näha kontakti algus, on kõige sügavamad vigastused ja on näha,

et pärast kontakti algust on vähesel määral liikunud edasi. Kuivõrd Nissani vigastused on

tekkinud tagarataste juurde, tagarattad ei pööra, seega ei saa ka Nissan ise kontakti peale

pöörata. Samamoodi ei saaks see juhtuda Nissani tagurdamisel, vastupidi, vigastus näitab, et

Nissan pidi liikuma edasi. Kriimustused näitavad seda, et kokkupõrke hetkel Nissan liikus edasi

ja Volkswagen tagurdas. Kui Volkswagen ei oleks tagurdanud, ei oleks sõidukite vahel kontakti

toimunud, kuna selliselt Nissan ise ei saaks kontakti pöörata, Nissani liikumise tagajärjel

kontakti toimumine on välistatud. Fotol, kus on näha kaugemalt sõiduki taga olevad jäljed, seal

on selgelt näha koht, kus on toimunud kerge, kuid järsk nihkumine jälgedest kõrvale, Nissan

on saanud löögi tagatelje piirkonda, siis sellega kaasneb tagatelje nihkumine, mõlema ratta

juures on näha, see on väga iseloomulik. Kui Nissan oleks tagurdanud, oleks vigastused

teistsugused. Hele jälg sõiduki rehvil on iseloomulik olukorras, kus toimub löök, mis lööb ratta

koopa sisepinnast pori lahti ja see pori on langenud ratta peale. Jäljed on kogumis kooskõlas.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et 06.02 väljus majast, vaatas,

et autosid on palju, lumi maas. Seisis buss P. garaaži juures keelumärgi all. Istus oma autosse,

käivitas selle ja ootas, et auto soojeneks. Nägi, et väljus P., kes hakkas riidlema selle inimesega,

kes seisis keelumärgi all. Sel hetkel lülitas suunatule sisse ja tahtis välja sõita, kuna on

ühesuunaline liiklus, siis oli vaja veidi sõita ja siis keerata. Sel hetkel nägi, et buss hakkas

liikuma, tema ise peatus, et buss mööda lasta aga buss keeras täpselt tema vastu. Seal oli vähe

ruumi, ei saanud aru, kuhu buss parkida tahtis. Bussi poolt toimus kokkupõrge, kaebuse esitaja

väljus. Samal ajal bussi juht tegi tema auto ukse lahti, et istuda tema auto rooli, kaebuse esitaja

hakkas tema peale karjuma, misjärel isik väljus autost. Kaebuse esitaja helistas politseisse, kust

mõne aja pärast teatati, et on palju tööd ja peavad ise omavahel olukorra lahendama. Bussi juht

hakkas riidlema ja helistas ise politseisse. Politsei jõudis kohale umbes tunni aja jooksul, kes

palusid joonistada, kuidas avarii toimus. Bussi juht joonistas nagu avarii oleks toimunud Salme

tänaval. Sadama juures toimunu kohta selgitas, et tema sõitis Lasnamäe poolt, oli palju autosid,

sõideti tihedalt. Vaatas, et foorituli vilgub, kõik peatusid, jalakäijad läksid mööda. Ise oli

valgusfoori juurest viies auto, vaatas aknast, et jooksis naisterahvas jalgratas kõrval, mis hetkel

hakkas autode jaoks roheline tuli põlema, autod ja tema hakkasid liikuma. Naisterahvas jooksis

auto serva juurde, kaebuse esitaja karjus talle, et kuhu sa jooksed, punane tuli on, mille peale

naisterahvas jalgrattaga natukene tagurdas ja kaebuse esitaja sõitis mööda. Tema ei näinud,

vaatas ka peeglitest, et oleks seda naisterahvast riivanud, hoidis rooli sirgelt. Liiklus oli nii tihe,

et ei olnud võimalik isegi peatuda. Ei riivanud naisterahvast, muidu oleks teda lohistanud koos

jalgrattaga. Naisterahvas jäi tee äärde seisma, mingeid asju ta ei korjanud.

Kaebuse esitaja kaitsja asus kohtulikes vaidlustes seisukohale, et kaebuse esitaja jääb kaebuse

juurde, ekspert jäi oma arvamuse juurde, et Kungla tn kokkupõrge toimus siis kui mõlemad

sõidukid liikusid ja kaitsja hinnangul on oluline aspekt, et mõlemad autojuhid on selles

episoodis süüdi. Mõlemad pidid veenduma, et nende manöövrid on ohutud ja ei saa panna

vastutust üksnes menetlusalusele isikule. Jalgratturi episoodis tema hinnangul jalgrattur ise

rikkus LS tulenevaid nõudeid ja see oligi peamiseks põhjuseks, miks toimus liiklusõnnetus.

Palub kaebus rahuldada.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et ei nõustu kaitsja väidetega ja leiab, et need

on põhjendamatud. Tegemist on kahe episoodiga. Kuivõrd Tamara Talts väitis läbi menetluse

Kungla tn episoodis, et tema sõiduk seisis paigal viidi läbi ekspertiis, et välja selgitada, kas

selline selgitus vastab tõele. Eksperdi arvamus aktis ja ka kohtuistungil oli ühele, et Volkswagen

tagurdas ja ilma Volkswageni tagurdamiseta ei oleks ka õnnetust toimunud. LS ütleb, et

tagurdamisel peab juht veenduma selle ohutuses kogu selle tagurdamismanöövri vältel. Kontakti

kohta vaadates on selge, et hoolas ja tähelepanelik juht oleks pidanud nägema, et Nissan on tema

taga ja ta ei tohi manöövrit alustada. Tervisetõendi puhul on isikul endal kohustus viia see tõend

Transpordiametisse, kuhu ta seda edastanud ei ole. Tõend oli väljastatud juuli kuus 2022, seega

isikul oli aega peaaegu aasta seda Transpordiametile edastada, kui süsteem välja andmise hetkel

ei töötanud. Kohtueelne menetleja peab lähtuma seaduse kohaselt nendest andmebaaside

andmetest ja andmebaaside andmete kohaselt isikul juhtimisõigus sellel hetkel oli peatunud,

tervisetõendi kehtivus oli peatunud, siis on isikule esitatud selles süüdistus. Siinkohal on

tegemist isiku enda hoolsuskohustuse rikkumisega ja isik on selle rikkumise toime pannud.

Jalgratta episoodis, vaadates videot on ilmselgelt näha, et jalgrattur võib sinna ülekäigurajale

sõita, mitte miski ei keela tal ülekäigurajale sõitmist. Seadus ei keela sõita jalgrattaga üle

ülekäiguraja. Ei ole näha, mis värvi foorituli ülekäigurajal oli, kuid kuna on näha, et seal liiguvad

veel ka jalakäijad oma kohvritega, ei oleks Tamara Talts tohtinud mitte mingil juhul alustada

liikumist. Õnnetus ei juhtunud mitte selle tagajärjel, et jalgrattur sõitis kuidagi ootamatult autole

ette vaid selle tagajärjel, et Tamara Talts enne liikumise alustamist ei veendunud selle ohutuses

ja sõitis jalgratturile otsa. Mis veel hullem, kui esimene kontakt oli toimunud, siis jõuga pressis

ta jalgratturist põhimõtteliselt mööda. Igal juhul oleks ta pidanud seda märkama, reageerima ja

jalgratturit abistama vajadusel, seda ta aga ei teinud. Videost lähtuvalt ei juhtunud midagi sellist

nagu isik täna kohtus kirjeldas. Vaadates Tamara Taltsi liiklusalast käitumist, siis on ta selgelt

ohtlik teistele liiklejatele, ta on põhjustanud liiklusõnnetuse ja varalise kahju mikrobussile

Nissan ja ta on selgelt otsa sõitnud vähemkaitstud liiklejale jalgratturile. Seetõttu kohtuväline

menetleja on leidnud, et lihtsalt rahatrahvi määramine antud asjas ei ole põhjendatud ja on

rakendanud ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Rõhutab seda, et ilmselgelt Tamara

Talts on liikluses teistele liiklejatele ohtlik, kui ta ise ei taju seda, et tema tegevuse tagajärjel on

toimunud liiklusõnnetused. Palub kaebust mitte rahuldada ja jätta politsei otsus muutmata.

Maakohtu seisukoht

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära tunnistajate, eksperdi ja menetlusaluse

isiku ütlused, samuti kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt

lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise

menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus

ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja

kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või

anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

kohaselt (p 10).

Menetlusalusele isikule on koostatud kaks väärteoprotokolli, mis ühendati ühte menetlusse ning

rikkumiste osas tehti üks otsus. Väärteoasjas nr 2301,23,000136 koostatud väärteoprotokolli

AB 1628571 ja vaidlustatud otsuse kohaselt inkrimineeritakse menetlusalusele isikule

06.02.2023 kuupäeval LS § 223 lg-s 1 ja LS § 424 lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

Väärteoasja nr 2301,23,000776 väärteoprotokolli 20230725225701 ja vaidlustatud otsuse

kohaselt inkrimineeritakse menetlusalusele isikule 16.07.2023 kuupäeval LS § 223 lg-s 1 ja LS

§ 236 lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist. Puutuvalt menetlusalusele isikule LS § 223

lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisusid tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas

tegemist oli liiklusõnnetusega.

LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või

teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg

1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on

tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 236 lg 1

sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile

teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 236 lg 1 sõnastusest

lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning

seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.

Väärteoprotokoll AB 1628571

LS § 223 lg 1

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud LS § 16 lg 1 ja § 49 lg 1

sätestatud kohustuste ja keeldude rikkumist, milliste kohaselt peab liikleja olema viisakas ja

arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; tagurdades ei tohi juht ohustada ega

takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Eelnimetatud kohustuste

täitmata jätmise ja keeldude eiramisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning

varalise kahju S OÜ-le ja J. T. (fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ja fotodega).

Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt tuli ta sel päeval kodust välja, käivitas auto

Volkswagen reg. märgiga xxxx ja ootas, et masin soojaks läheks, auto seisis invaliidi koha peal,

suunatuli oli sees, peatus, et Nissan saaks mööda sõita ja parkida tema auto taha. Nissani juht

sõitis tema auto tagumise tiiva vastu, riivas. Sel hetkel tema auto seisis ja ise istus autos, lume

peal olevate jälgede järgi on näha, kuhu ta sõitis. Nissani juht tuli autost välja ja hakkas

sõimama. Helistasid politseisse ja kuni politsei saabumine autod seisid nii, nagu need pärast

liiklusõnnetust jäid, autosid ei liigutanud.

Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu

arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on

liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel

saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on

karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele

isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud

liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on vaadeldud sõidukite asetust Kungla tn 52

sõiduteel ja tuvastatud vigastused kaubikul Nissan Primastar reg. märgiga xxxx ja sõiduautol

Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse

aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit Volkswagen Passat. Menetlusaluse isiku

Tamara Taltsi ütluste kohaselt seisis tema parkimiskohal, lasi kaubikut mööda kui kaubik

keeras paremale ja hakkas parkima ning riivas menetlusaluse isiku auto paremat taga tiiba.

Kaubiku Nissan Primastar juhi A. T. selgituste kohaselt otsis Kungla tn parkimiskohta, alustas

manöövrit, suunatuli sisse lülitatud, hetkel kui sõiduk oli pea peatunud ja paiknes diagonaalis

sõidu- ja kõnnitee suhtes, tundis tagaosas paremal kerget tõuget. Tagavaate peeglist nägi, et

tema taga seisnud sõiduk oli alustanud liikumist ja tagurdas talle otsa. Parkimist alustades nägi

selle sõiduki juhti rohelise Volkswageni kõrval seismas, autost väljudes oli vanem naisterahvas

auto kõrval närviliselt suitsetamas, nägi, et sõiduk oli tagurdanud parema taganurgaga vastu

tema sõiduki paremat tagaratast ja -tiiba. Sel hetkel olid sõidukid kokkupuutes. Ekspertiisiakti

nr 23E-LL0013 kohaselt sõiduauto Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx tagurdas kokkupõrke

hetkel, mida kinnitas ekspert ka kohtuistungil, et ilma Volkswageni tagurdamiseta ei oleks

kokkupõrget toimunud.

Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Tamara Talts juhtis sõidukit Volkswagen

Passat reg. märgiga xxxx, millega tagurdas otsa kaubikule Nissan Primastar reg. märgiga xxxx.

Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt kuulus Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx J. T., kes on

Tamara Taltsi tütar. Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse akti ja sündmuskoha

vaatlusprotokolli fotode järgi on tuvastatavad mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki

kahjustused. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud nii Nissan Primastar

reg. märgiga xxxx omanikule S OÜ kui ka sõiduki Volkswagen Passat omanikule J. T.. Seega

tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju

tekitamisega.

Väärteoasja materjalidest, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt Tamara Talts oli

hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning ei veendunud tagurdades

selle ohutuses, tagurdas vastu tema taga olevat sõidukit, millega põhjustas sõidukite omanikele

varalist kahju. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt

ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud LS § 16 lg 1 ja § 49 lg 1 sätestatud kohustusi, s.t liikleja

peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis

võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning tagurdades ei

tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.

Seejuures sätestab LS § 17 tee andmise üldised kohustused ning sama paragrahvi lg 5 p 6

kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma tagurdades teed kõigile liiklejaile, s.t kõigile, kes

liiguvad, sõltumata sellest, kas need on teiste sõidukite juhid, jalakäijad jne, s.t tagurdades tuleb

teed anda kõigile.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võiks tulla järeldusele, et kuna

menetlusalune isik ei täitnud LS § 16 lg 1 ja § 49 lg 1 kohustusi, siis on süütegu toime pandud

vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida

liiklusnõudeid, s.h arvestama teiste liiklejatega ja tagurdamisel arvestama selle ohutusega, siis

tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kuna kohtuväline

menetleja on asunud seisukohale, et tegemist on hooletusest toime pandud väärteoga, ei saa

kohus süüteo subjektiivse külje osas asuda teistsugusele järeldusele, kuivõrd kohus ei saa

kaebemenetluses süüdlase olukorda raskendada ning kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga

selles osas, et süütegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Arvestades Kungla

tänava laiust ja vaba ruumi menetlusaluse isiku parkimiskoha ees ning teeolusid leiab kohus, et

kaebuse esitajal oli küllaldaselt ruumi ja nähtavust arvestada võimalike liiklejatega ning

võimalus enne tagurdamist veenduda, et tema läheduses ei ole teisi sõidukeid, mistõttu saab

tulla järeldusele, et just kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse

ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav.

Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik tagurdas otsa tema taga seisnud sõidukile on

liiklusnõuete eiramine ette heidetav vaid kaebuse esitajale ning teise sõiduki juhil puudus alus

eeldada, et menetlusalune isik hakkab ilma igasuguse vajaduseta tagurdama olukorras, kus

vastavalt LS § 17 lg 5 p 6 sätestatud kohustusele peab mitterööbassõiduki juht tagurdades

andma teed kõigile liiklejatele. Arvestades kujunenud liiklussituatsiooni oli menetlusalusele

isikule nii tahavaatepeeglist kui ka paremast küljepeeglist üheselt näha, et tema sõiduki taga on

teine sõiduk ja ta peab selle juhile teed andma. On üheselt teada, et tunnistaja juhitud sõiduki

Nissan tagasillal ei ole pööravaid rattaid, mistõttu ei saa liiklusõnnetuses osalenud Nissan

tagasillaga liikuda külgsuunas, vaid saab liikuda vaid otsesuunas. Ometigi on paremast

küljesuunast toimunud mõjutusest Nissan nihkunud vasakule, mida otse liikuvad rattad ei

võimalda. Seega on üheselt tõendatud, et menetlusalune isik eiras liiklusnõudeid ja on

ainukesena vastutav liiklusõnnetuse toimumise eest.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 ja § 49 lg 1

kohustusi ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 242 lg 1

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 101 lg 3 sätestatud kohustuse

rikkumises, mille kohaselt mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli LS § 97 lõikes 7 nimetatud

juhiloa korral iga kümne aasta või LS § 97 lõikes 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel

juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise

tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise

tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva

saabumisel.

Transpordiameti liiklusregistri väljavõttetest nähtuvalt oli Tamara Taltsil juhtimisõigus

peatunud 28.09.2020 kuupäeval LS § 124 lg 3 p 2 alusel tervisetõendi kehtivuse lõppemise tõttu

ning taastunud 30.08.2023. Väärteotoimikus oleva 25.07.2022 arstitõendi kohaselt võimaldab

Tamara Taltsi tevisesisund juhtida I grupi mootorsõidukit, kuid TEHIK-u poolsetel põhjustel

ei olnud võimalik teha elektroonset autojuhi tervisetõendit, TEHIK-u poolt ei ole probleem

lahendatud. Seega ei olnud menetlusalusel isikul 06.02.2023 kehtivat juhtimisõigust.

Menetlusaluse isik kohtuistungil antud rikkumise kohta selgitusi ei andnud.

LS § 101 lg 8 sätestab, et mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva

saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi

vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile

uut kehtivat tervisetõendit. LS § 102 lg 4 järgi edastab mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki

juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed tõendi väljastanud tervishoiuteenuse osutaja

Transpordiametile elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel

sätestatud tingimustel ja korras või esitab tervisetõendi taotleja tervisetõendi Transpordiametile

paberil. LS § 124 lg 6 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub juhiloa või tervisetõendi

kehtivuse lõpupäevale või järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäevale järgneval päeval.

Seega kuivõrd menetlusaluse isiku tervisetõendi kehtivus lõppes, oli tal kohustus esitada kehtiv

tervisetõend Transpordiametile, et tema juhtimisõigus ei peatuks. Seega oli juba kahel korral,

ka 25.07.2022, kui viimane tervisetõend väljastati, menetlusalusele isikule teada, et läbi

elektrooniliste lahenduste ei ole tervisetõend Transpordiametini jõudnud, seega oleks isik

saanud selle ise paberkandjal Transpordiametile esitada, kuid ta oli otsustanud seda mitte teha

7 kuu jooksul enne antud liiklusõnnetuse põhjustamist ning lõpuks taastus juhtimisõigus alles

30.08.2023 ehk veel 7 kuud pärast liiklusõnnetust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus

seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 101 lg 3 kohustuse rikkumine.

Kuivõrd menetlusalune isik pidi ise käima perearsti juures tervisekontrollis selleks, et saada

tervisetõendit, pidi ta kontrollis käies teada saama ka seda, et elektrooniliselt tervisetõendit

esitades on tekkinud tõrked ja ta oleks pidanud võtma tervishoiutreenuse osutajalt tervisetõendi

paberkandjal ja ise toimetama selle Transpordiametile. Seejuures nähtub tõendist, et

elektrooniliselt esitamisel on tõrkeid olnud korduvalt, s.t menetlusalusele isikule pidi olema see

teada ja menetlusalune isik oli teadlik, et tal ei ole kehtivat tervisetõendit Transpordiametile

esitatud, kuid sellest hoolimata juhtis mootorsõidukit ning põhjustas ka liiklusõnnetuse. Kohtu

hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik oli teadlik, et

Terviseametile ei olnud kehtiv tervisetõend esitatud, ei esitanud seda ka ise paberkandjal, kuid

siiski juhtis mootorsõidukit. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi olema ta sellest tulenevalt

teadlik ka sellest, et tema juhtimisõigus seetõttu peatub. Seega on süütegu toime pandud

vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja

möönab selle saabumist.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 101 lg 3 nõudeid ja pani

toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoprotokoll AB 20230725225701

LS § 223 lg 1

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud LS § 16 lg 1 ja 33 lg 2 p 8

sätestatud kohustuste rikkumist, milliste kohustuste kohaselt peab liikleja olema viisakas ja

arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning enne paigalt liikuma hakkamist,

manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista

või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisega

põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju L. S..

Väärteotoimikus leiduvast asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Harju maakond,

Tallinn Nautica keskuse turvakeskusest saadud salvestuse koopiat. Salvestuselt on näha, kuidas

Ahtri tänaval reguleeritud ülekäigurajal juhtub liiklusõnnetus.

Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu

arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on

liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel

saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on

karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele

isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sõiduki vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt

on tuvastatud vigastused jalgrattal Classic, mille esiratas on deformeerunud. Fikseeritud

vigastused eeldaks ilmselgelt jalgratta mõningast taastamisremonti või esivelje vahetust.

Tunnistaja L. S. selgituste kohaselt 16.07.2023 kella 18.54 paiku ületas ülekäigurada rohelise

fooritulega Jõe tn poolt Nautica keskuse suunas, menetlusaluse isiku auto blokeeris osaliselt

ülekäigurada, liiklus oli tihe ning ootas kuni jalakäijaid ära tulevad, hakkas siis uuesti liikuma

kui menetlusalune isik oma autoga teda toksas, nii et ta kukkus. Seejärel hakkas jalgratast

tõstma, tahtis edasi liikuda, kui menetlusalune isik hakkas uuesti tema poole sõitma, tunnistaja

jõudis jala ratta ja auto vahelt ära tõmmata, kuid menetlusalune isik sõitis jalgratta esirattast

üle. Ei mäleta, kas siis oli veel roheline tuli, kuna oli tee peal pikali olnud ja püsti tulnud.

Automarki ei mäleta aga oli tumedat värvi, arvab, et Passat. Aga naisterahval oli aken alla lastud

ja vaatas talle otsa, kui talle osta sõitis.

Liiklusõnnetuse akti kohaselt on sõiduauto Volkswagen Passat reg. märgiga xxxx omanikuks

J. T., kelle ütluste kohaselt ta antud sõidukit ei kasuta, kasutajaks on Tamara Talts ning

liiklusõnnetusest sai teada politseist.

Menetlusaluse isiku Tamara Talts selgituste kohaselt tema sõitis Lasnamäe poolt, oli palju

autosid, sõideti tihedalt. Vaatas, et foorituli vilgub, kõik peatusid, jalakäijad läksid mööda, nägi,

et jooksis naisterahvas jalgratas kõrval, mis hetkel hakkas autode jaoks roheline tuli põlema,

autod ja tema hakkasid liikuma. Naisterahvas jooksis auto serva juurde, kaebuse esitaja karjus

talle, et kuhu sa jooksed, punane tuli on, mille peale naisterahvas jalgrattaga natukene tagurdas

ja kaebuse esitaja sõitis mööda. Tema ei näinud, vaatas ka peeglitest, et oleks seda naisterahvast

riivanud, hoidis rooli sirgelt. Ei riivanud naisterahvast, muidu oleks teda lohistanud koos

jalgrattaga. Naisterahvas jäi tee äärde seisma, mingeid asju ta ei korjanud.

Väärteoasja materjalide juures olevalt ja kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt on selgelt

näha, et tumedat värvi Volkswagen Passat seisab esiosaga ülekäigurajal, takistades ülekäiguraja

ületamist kui jalakäijad ja mh naisterahvast jalgrattur hakkavad ülekäigurada ületama.

Ülekäiguraja ületajaid on palju, jalgrattur jääb Volkswageni nina juurde seisma kuna auto

esiosa takistab ülekäigurajale minekut ja hakkab uuesti liikuma kui vastu tulevad jalakäijad on

temast möödumas, mille järgselt hakkab Volkswagen liikuma nii, et sõidab vastu jalgratast ja

jalgrattur kaotab tasakaalu ning kukub jalgrattalt maha. Samal ajal on näha veel jalakäijaid

kohvritega ülekäigu rajal liikumas. Kui jalgrattur on püsti saanud ja püüab uuesti asuda

ülekäigurada ületama, hakkab Volkswagen uuesti liikuma ja taaskord sõidab jalgrattale otsa.

On näha, et teised jalakäijad reageerivad juhtunule ja vaatavad ülekäiguraja poole. Salvestiselt

on näha, et teist korda jalgrattale otsa sõites on jalakäijate fooris süttinud punane tuli. Samas on

tegemist reguleeritud ülekäigurajaga, kuid sõidukitele selle ülekäiguraja juures foore ei ole,

kuivõrd foorid on ristmikule suubuvatel tänavatel enne ristmikku ning sõidukid peaksid

ristmikule sõites lähtuma nendest fooridest. Seega ei saanud menetlusalusele isikule põleda

foori lubavat tuld, kuivõrd sõidukitele mõeldud foorist oli menetlusalune isik juba möödunud

ja liiklusummiku tõttu ristmikul seisma jäänud, olles seisma jäänud sõiduki esiosaga

ülekäigurajal, takistades jalakäijatel ülekäigurada pidi sõidutee ületamist. Kohtuistungil

märkisid menetlusalune isik ja tema kaitsja, et jalgrattur püüdis ületada teed keelava

fooritulega, kuid ei arvesta sellega, et ei olnud ühtegi foorituld, mis oleks lubanud sõidukil edasi

liikuda, kuivõrd sõidukite liikumist jalakäijate ülekäiguraja foor ei reguleeri.

Seega ei riimu menetlusaluse isiku ütlused kuidagi teiste väärteoasjas kogutud tõenditega ning

on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Tamara Talts juhtis sõidukit Volkswagen Passat reg.

märgiga xxxx, millega sõitis otsa ülekäigurada ületada üritanud tunnistaja L. S. kuuluvale

jalgrattale. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt kuulub sõiduk Volkswagen Passat reg. märgiga

xxxx J. T., kelle ütluste kohaselt kasutab seda autot vaid tema ema Tamara Talts.

Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse akti ja jalgratta Classic vaatlusprotkolli ning fotode

järgi on tuvastatav jalgratta esiratta deformeerumine. Sellest tulenevalt saab järeldada, et

varalist kahju on tekitatud jalgratta Classic omanikule L. S.. Seega tegemist on

liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju

tekitamisega.

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest, sh videosalvestisest lähtuvalt Tamara

Talts ei veendunud enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega hoidnud kõigest, mis võiks

ohustava või kahjustada inimesi ja vara ning sõitis otsa ülekäigurada ületavale jalgrattale.

Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid

juhtimisvõtteid ega järginud LS § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 sätestatud kohustusi, s.t juht peab enne

paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on

ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid ning peab olema viisakas ja

arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Kaebuse esitaja kaitsja on leidnud, et jalgrattur oli ise süüdi, kuna temal ei põlenud enam

roheline tuli ülekäiguraja ületamiseks ning jalgrattur oleks pidanud ülekäigurada ületama jalgsi.

LS § 321 lg 3 sätestab, et ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga

sõites ja seda peab tegema sõites jalakäija tavakiirusega. Seega kaitsja antud väide ei ole

asjakohane. Videosalvestiselt on näha, et jalgrattur läheneb ülekäigurajale jalgrattal, olles

eelnevalt ületanud teise sõidutee ning liigub aeglaselt ülekäiguraja juurde, mille on osaliselt

sulgenud menetlusaluse isiku auto esiosa ning sel hetkel, kui jalgrattur sõidab aeglaselt

ülekäigurajale, vilgub jalakäijate fooris roheline tuli. Samal hetkel kui jalgrattur sõidab

ülekäigurajale, hakkab menetlusaluse isiku auto liikuma ja sõidab vastu jalgratast ning

jalgrattur kaotab tasakaalu ning toetab jala maha ja sel ajal süttib juba jalakäijate fooris kollane

foorituli. Sellele vaatamata on menetlusaluse isiku sõiduki ees veel kaks jalakäijat ratastel

kohvritega. Kui menetlusalune isik on sõitnud vastu jalgratast, menetlusalune isik korraks

peatub, fooris on süttinud punane tuli ja menetlusaluse isiku sõiduk sulgeb ülekäiguraja juba

pooles ulatuses. Seejärel püüab jalgrattur ümber menetlusaluse isiku sõiduki esiosa mööduda

sõidukist, liikudes edasi, kuid menetlusaluse isiku sõiduk alustab uuesti liikumist ja sõidab

vastu jalgratast ning kuna jalgratas jääb menetlusaluse isiku sõiduki alla, surub see jalgratturi

jalgrattalt maha, kuid jalgrattur pikali ei kuku ja jääb püsti, kuigi pöördub seljaga sõidutee

poole. Menetlusaluse isiku edasi liikudes jääb jalgratas sõiduteele ja jalgratta küljes olnud

joogipudel veereb mööda sõiduteed. Seejuures vaatamata sellele, et sõidukid olid ristmiku

ummistanud, oli menetlusalune isik ainuke, kes ülekäigurajale sõitis ning hiljem sõitsid

sõidukid üle ülekäiguraja aeglaselt, võimaldades jalgratturil oma asju kokku koguda.

LS § 25 lg 5 sätestab, et kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori

puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija annab üldise liikumist keelava märguande,

peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima

ohutussaareni, selle puudumisel viima lõpule sõidutee ületamise. Eeltoodud sätte kohaselt ei

rikkunud jalgrattur liiklusseadusest tulenevaid nõudeid ning jalgrattur ei olnud süüdi selles, et

temale ülekäigu rajal kahel korral otsa sõideti. Käesoleval juhul sai menetlusalune isik sellest

aru, et ta on sõitnud ülekäigurajale ja takistab jalakäijatel sõidutee ületamist, samamoodi sai ta

aru, et jalgrattur alustas sõidutee ületamist lubava fooritulega. Pärast esimest jalgrattale

otsasõitu süttis punane tuli jalakäijatele ja kui jalgrattur püüdis tee ületamist jätkata, alustas

menetlusalune isik uuesti liikumist, leides, et kuna jalakäijale on süttinud punane tuli, siis on

temal liikumisel eesõigus. Kohus leiab, et jalakäijate fooritule värvus ei anna juhile õigust

jalgratturile otsa sõita ega jalgratturile varalist kahju tekitada. Kui juht näeb, et tal on teele

tekkinud takistus, peab ta takistuse ees seisma jääma ja olema viisakas ning arvestama teiste

liiklejatega. Kohtu arvates peab arvestama teiste liiklejatega ka siis, kui on näha, et teine liikleja

on liiklusnõuetest kõrvale kaldunud, kuivõrd sama LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda. Käesoleval juhul menetlusalune isik sõitis jalgratturile otsa kahel korral, s.t

teadlikult ohustas inimest ja kahjustas vara ning sellise kohustuse rikkumist saab omistada vaid

menetlusalusele isikule. Kuivõrd menetlusaluse isiku sõiduk oli peatunud osaliselt

ülekäigurajal, pidi ta eriti hoolikalt suhtuma ka LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud kohustusse ja enne

paigalt liikuma hakkamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.

Käesoleval juhul eiras menetlusalune isik ka seda kohustust ning nähes seda, et jalgrattur on

ülekäigurajale jõudnud, alustas liikumist ja kui jalgrattur oli tema autolt löögi saanud ja

taganenud, alustas uuesti liikumist, nähes, et jalgrattur on tema ees ja sõitis jalgrattast üle,

ohustades sellega jalgratturit ja kahjustades jalgratast. Ka sellise kohustuse eiramine on

omistatav vaid menetlusalusele isikule.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune

isik ei täitnud LS § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 kohustusi, siis on süütegu toime pandud vähemalt

kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid,

s.h ei hoidu kõigest, mis ohustab inimesi või kahjustab vara ja ei veendu enne liikuma

hakkamist selles, et see on ohutu ega ohusta teisi liiklejaid, siis tekitab ta liiklusohu, mis

omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Seda enam, et salvestuselt ja tunnistaja ütlustest

nähtub, et menetlusalune isik sõitis rattale otsa, pidurdas ja sõitis otsa ka teisel korral. Seega

leiab kohus, et just kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning

liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades

seda, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk ehk jalgratas oli ületamas ülekäigurada, saab

asuda seisukohale, et teine liiklusõnnetuses osalenud liikleja ei eiranud liiklusnõudeid ja

liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 16 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8

kohustusi ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 236 lg 1

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete

rikkumises ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik

lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei

olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt naisterahvas jalgrattaga natukene tagurdas ja kaebuse

esitaja sõitis mööda, tema ei näinud, vaatas ka peeglitest, et oleks seda naisterahvast riivanud,

hoidis rooli sirgelt. Tema naisterahvast ei riivanud, muidu oleks teda lohistanud koos

jalgrattaga.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et

tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline

kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki jalgratta Classic omanikule L. S.. LS § 169

lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning

lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt

lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla

järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei

ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast

liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks.

LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile

liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama

juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise

ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike

teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd

liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju

tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted,

milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad

juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel,

kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval

viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2

kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad

kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti,

mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS §

169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus

liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud

tingimusi. Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud LS § 169

lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169

lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole

teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja

teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusalune isik on küll

väitnud, et tema jalgratturile kuidagi vastu ei läinud, kuid väärteoasja materjalide juures oleval

videosalvestusel on liiklusõnnetuse toimumine selgelt fikseeritud, menetlusalune isik sõitis

jalgratturile otsa kahel korral, sõites teisel korral üle jalgratta esiratta ja iga mõistlik liikleja pidi

seda nägema ja tajuma.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4

sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS §

169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud

puudusid. Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole

liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele

jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku

kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses

osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete

rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist sõitis menetlusalune isik sõidukiga edasi ja lahkus

sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud

teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik on väitnud enda õigustuseks, et ta ei saanud aru, et

jalgratturile kahel korral otsa sõitis, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole see eluliselt

usutav. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli

põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel

juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Seega on süütegu toime pandud

vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd menetlusalune isik sai aru, et ta teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5

nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest kogumis saab tulla järeldusele, et

Tamara Taltsi käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need

väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1, LS § 236 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud

väärtegudena. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad

asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks

arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133

p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 49 lg 1, § 101 lg 3, §

169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega LS

§ 223 lg 1, § 236 lg 1 ja § 242 lg 1 mõttes ning need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133

p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi

M. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1

mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja

materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja

menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ja § 242 lg 1

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 223 lg 1 alusel juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 kuuks, LS § 223 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks

ja LS § 236 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega

menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka

süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p

8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse

lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning

põhjendab seda järgnevalt.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-,

maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud

sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli

kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (LS § 223 lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni

(LS § 236 lg 2).

LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki- või

trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203,

205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis,

rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

Antud juhul on menetlusalune isik 06.02.2023 kuupäeval toime pannud nii LS § 223 lg 1 kui §

242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis

on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest,

milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on

karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse

määramine LS § 223 lg 1 ettenähtud sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva

seadusesätte alusel.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ja LS § 242

ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 223 lg 1 alusel juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 kuuks ja 16.07.2023 toime pandud LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele

järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

Hinnates Tamara Taltsi süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärtegude puhul on süü hinnatav

üle keskmise, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o

varalise kahju tekitamisega, kuid menetlusalune isik põhjustas kahel erineval päeval kaks

liiklusõnnetust. Tunnistajate A. T. kasutuses olnud ja S OÜ kuulunud sõidukile ja L. S.e

jalgrattale tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates olulised, kuid kaebuse esitaja põhjustas

kaks liiklusõnnetust vaid ligi kuue kuuse vahega, s.o 06.02.2023 ja 16.07.2023. Seejuures

põhjustas menetlusalune isik teise liiklusõnnetuse ajal, mil eelmise liiklusõnnetuse osas ei

olnud väärteomenetlus veel lõppenud ja lisaks sellele juhtis menetlusalune isik esimese

liiklusõnnetuse põhjustamise ajal sõidukit olukorras, kus tal ei olnud kehtivat juhiluba.

Tegelikkuses saab väärteoasja materjalidest järeldada ka seda, et menetlusaluse isiku

juhtimisõigus taastus alles 30.08.2023, millest saab järeldada, et ka teise liiklusõnnetuse

põhjustamise ajal ei olnud menetlusalusel sikul kehtivat juhtimisõigust, kuid seda ei ole

menetlusalusele isikule ette heidetud. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd esimese LS

§ 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel lugeda üle keskmise suureks, kuivõrd ta pani

samaaegselt toime ka teise väärteo ning teise LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel

saab menetlusaluse isiku süüd samuti lugeda üle keskmise suureks, kuivõrd tegemist oli

korduva samalaadse väärteoga.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Menetlusalune isik ei ole ka kaebuses ega kohtuistungil kahetsust avaldanud ning leiab, et tema

ei ole liiklusõnnetusi põhjustanud ega väärtegusid toime pannud.

Puutuvalt LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on

tegemist olukorraga, kus menetlusalune isik sõitis otsa jalgratturile ehk liikluses vähemkaitstud

liiklejale ja seda kahel korral. Seetõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist

keskmisest suurema süüga. Kohtuvälisel menetlusel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

ei tuvastatud. Menetlusalune isik on ei ole kaebuses ega kohtuistungil kahetsust avaldanud ega

süüd tunnistanud.

Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline

menetleja vaatamata tuvastatud samalaadsete väärtegude korduvale toimepanemisele ja sellest

tulenevalt suuremale süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele LS § 223 lg 1, LS § 242 lg

1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistused ettenähtud sanktsioonimäära

keskmises määras. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski

lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja

üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse

korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus

määratud karistused muutmata.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele

signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb

hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele

teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus.

Kaebusest nähtub, et menetlusalune isikule on juhtimisõigus hädavajalik sel põhjusel, et

Tamara Taltsi näol on tegemist puudega inimesega, kellele sõiduauto igapäevane juhtimine on

vajalik olmeküsimuste lahendamiseks. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise

õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, ehk olukorras, kus

mootorsõiduki kasutamine on isiku puude tõttu vältimatult vajalik.

Mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest

tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 3. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-37-08, p 7). Mootorsõiduki

kasutamine peab olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-91-07, p 7). Liikumispuude olemasolu peab üldjuhul

tõendama menetlusalune isik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 2014. a otsus asjas

nr 3-1-1-58-14, p-d 8-9).

Antud juhul on menetlusalune isik lisanud kaebusele temale väljastatud puudega inimese

parkimiskaardi koopia. See aga ei näita seda, et Tamara Taltsil on tuvastatud liikumispuue

kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidega. Täiendavaid dokumente tema liikluspuude olemasolu kohta menetlusalune isik

esitanud ei ole. Seega ei ole antud juhul tõendatud, et Tamara Taltsil oleks liikumispuue, mis

välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebuse

esitajale on seoses enda igapäeva tegevuste ja toimetuste jaoks juhtimisõigus vajalik, siis peab

ta ka liikluses käituma viisil, mis tagab talle juhtimisõiguse ning ka selle säilimise.

Kaebuse esitaja on taotlenud karistuse asendamist rahatrahviga, kuid kohtu arvates ei kannaks

selline karistusliik eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritud

süütegude iseloom, rohkus ja asjaolud viitavad üheselt sellele, et menetlusaluse isiku teadmistes

on tõsised vajakajäämised liiklusseaduses sätestatud juhi kohustuste osas ning menetlusalune

isik on väärtoeasja materjalidest nähtuvalt korduvalt tõestanud, et ta on liikluses juhina ohtlik

ning tema liikluses juhina osalemine ohustab teiste liiklejate tervist ja kahjustab teiste liiklejate

vara. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on täiesti põhjendatult karistusliigi valikul

lähtunud põhimõttest, et teisi liiklejaid ohustav juht tuleb juhtimisõigust ära võttes liiklusest

kõrvaldada. Kohus asub seisukohale, et ei kaebuses, kaebuse kohtulikul arutamisel ega ka

menetlusaluse isiku ütlustest ei ilmnenud asjaolusid, mis peaks tingima vaidlustatud otsuse

tühistamise ja teise karistusliigi kohaldamise. Kohus leiab, et süütegude rohkus ja samaliigiliste

süütegude korduv toimepanemine juba välistavad rahatrahvi kohaldamise ning ka kaebuses

esitatud taotlustest võib järeldada, et menetlusalusel isikul ei ole piisavaid rahalisi vahendeid

süüle vastava rahatrahvi tasumiseks, kuivõrd kaebusest nähtuvalt taotletakse mõistetava

rahatrahvi ositi tasumisele määramist ja rahatrahvi piirmäärana on märgitud 100 trahviühikut,

mis ilmselgelt ei vastaks menetlusaluse isiku suurele süüle väärtegude kogumis. Kuivõrd

menetlusalune isik ei ole senini aru saanud, et ta on olnud teistele liiklejatele ohtlik ja et ta on

kahjustanud teiste isikute vara, siis rahatrahvi kohaldamine ilmselgelt ei muudaks

menetlusaluse isiku arusaama tema käitumise õigusvastasusest ja juhi kohustusest hoiduda teise

liiklejate ohustamisest ja vara kahjustamisest.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud

otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/