2-23-110429/16 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-110429

Tsiviilasi

XXe hagi YY vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete

nõudes

Tsiviilasja hind

2679,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (isikukood x), lepinguline esindaja Tanel

Riivits

Kostja: YY (isikukood x)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt YY (isikukood x) hageja XX (isikukood x) kasuks välja

põhivõlgnevus 971,38 eurot, intress 828,62 eurot ja viivis 879,10 eurot, kokku

2679,10 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja YY kanda.

4. Mõista kostjalt YY hageja XX kasuks välja menetluskulu 835 eurot (sh riigilõiv 385

eurot ja lepingulise esindaja kulu 450 eurot).

5. Mõista kostjalt YY hageja XX kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (835

eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi

jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures võib kohtuotsusele esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

2-23-110429

ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule

esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Karita Uinonurm (hageja) esitas 10.03.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse YYult (kostja) 1942,76 euro väljamõistmiseks. Kohus

võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas

vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 05.05.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning

andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks (dtl 1-11).

2. Hageja esitas 15.05.2023 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 971,38 eurot,

intressi 828,62 eurot ja viivise nõudes (dtl 16-19).

3. 24.05.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse, määras menetleda hagi

lihtsustatud korras ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul

alates kohtumääruse ja hagi kättesaamisest (dtl 45-46).

4. Kostja esitas 10.06.2023 esialgse vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele

vastu (dtl 51-52). 26.06.2023 esitas hageja seisukoha kostja vastusele (dtl 68-69).

5. 04.09.2023 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja kirjalikus menetluses, andis

pooltele soovi korral täiendavate selgituste, tõendite ja taotluste esitamiseks ning vastaspoole

esitatule vastamiseks tähtaja. Samuti määras kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade ning vastaspoole menetluskuludele vastamiseks. Kohus määras,

et juhul, kui pooled kompromissile ei jõua, teeb käesolevas tsiviilasjas lahendi avalikult

teatavaks 11.10.2023 (dtl 78-81).

6. 15.09.2023 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha (dtl 87-88). 03.10.2023 esitas hageja

kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 94-95).

Hageja nõue ja asjaolud

7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 971,38 eurot, intress 828,62 eurot ning

viivised summas 879,10 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.09.2022 kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis

hageja kostjale laenu 1050 eurot, millest on tasaarveldatud lepingu sõlmimise tasu 50 eurot.

Laenusumma andis hageja kostja kasutusse pangaülekandega. Vastavalt kokkuleppele

kohustus kostja tasuma laenusummalt intressi kokku 1050 eurot, mis teeb arvestatuna 0,54645

% päevas. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt laenulepinguga võetud kohustust. Kostja suutis

nõuetekohaselt tasuda lepingust tuleneva esimese makse. Kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud

endale võetud kohustust alates 15.11.2022. 16.12.2022 esitas hageja kostjale laenulepingu

ülesütlemise teatise ja andis kostjale täiendava tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks, mida

kostja ei ole hagi esitamise seisuga täitnud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 971,38

eurot, intressi 828,62 eurot ja viivist (perioodi 16.11.2022-15.05.2023 eest) 879,10 eurot.

Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

8. Hageja oma seisukohas kostja vastusele ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja on

hagejaga pidanud 13.09.2022 läbirääkimisi laenu saamiseks, misjärel saatis kostja lepingu

koostamiseks oma andmed koos ID-kaardiga. Kostja on saanud 1000 eurot laenu oma kontole

2-23-110429

ning digitaalselt allkirjastanud laenulepingu. Kostja on sooritanud hagejale osalise

tagasimakse laenulepingu katteks.

9. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates ülesütlemise avalduse esitamisest, s.o

16.11.2022. Hageja intressinõue tuleneb laenulepingu punktist 3.4, mis sätestab, et kui

laenuandja ütleb lepingu üles laenusaaja poolse lepingu rikkumise tõttu, siis on laenuandjal

õigus nõuda tekitatud kahjudena kõiki mitte sissenõutavaks muutunud intresse, mida ta oleks

saanud kui lepingut poleks erakorraliselt üles öeldud. Laenulepingu ülesütlemine toimus

kostjast tulenevalt. Kostjal oli lepingut allkirjastades ettenähtavus nimetatud punkti osas tema

vastu võimalike nõuete esitamise ulatuses. Tegemist pole tarbijasuhtega, vaid kahe füüsilise

isiku vahel toimunud lepingu sõlmimisega.

10. Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja kasuks riigilõiv summas 385

eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu summas 562,50 eurot.

Kostja vastuväited

11. Kostja oma vastuses hagiavaldusele ei nõustu hagiga. Kostja on välja toonud, et ta ei ole

hagejalt laenu võtnud ning on võimalik, et hageja kandis mingi raha kostjale (kostja

abistamiseks seoses kostja kodu kaotamisega), kuid soovib nüüd seda intressiga tagasi saada.

Samuti on kostja hinnangul võimalus, et keegi on pahatahtlikult kostja nimel laenu võtnud,

sest kuu aega peale kodu kaotamist avastas kostja, et tema identiteeti on kuritarvitatud. Kostja

ei nõustu hageja poolt nõutud intressiga. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

13. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS

§ 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et

TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

14. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

2-23-110429

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

16. Hageja tugineb hagis ja täiendavates selgitustes sellele, et pooled on sõlminud

laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 1050 eurot. Hageja on tõendanud, et

pooled sõlmisid 13.09.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja mõlema poole

poolt digitaalselt allkirjastatud laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 1050

eurot (dtl 25-27). Kostja kohustus laenusumma koos 1050 euro suuruse intressiga hagejale

tagasi maksma maksegraafiku alusel viimase osamaksega 15.04.2023. Laenulepingu punkti 1.

kohaselt laenusumma laenusaajale väljamaksmisel tasaarvestati lepingutasu 50 eurot.

13.09.2022 maksekorraldusega on hageja kandnud kostja pangakontole 1000 eurot,

selgitusega „leping" (dtl 29).

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

18. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. Asjas ei ole vaidlust, et kostja ei ole saadud laenu kokkulepitud tähtpäevaks

tagasi maksnud. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist

kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hagiavalduse kohaselt on kostja

tasunud üksnes esimese osamakse 300 eurot, sh põhiosa 78,62 eurot ja intress 221,38 eurot

(dtl 31). Seega on hageja nõue kostjalt põhivõla 971,38 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

19. Pooled kokku leppinud, et kostja maksab rahasumma kasutamise eest hagejale intressi

1050 eurot. Intressikokkulepe on kooskõlas VÕS § 397 lg 1 teises lauses sätestatuga, mille

järgi laenult, mis ei ole antud majandus- või kutsetegevuses, tuleb intressi maksta üksnes

juhul, kui see on laenulepingus kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tuleb ka

hageja intressi nõue rahuldada.

20. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse

sissenõutavaks

muutumisest

kuni

kohase

täitmiseni.

Viivise

määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

21. Pooled on lepingus kokku leppinud, et tasumisega viivitamise korral on laenusaaja

kohustatud tasuma laenuandjale viivist 0,5% laenu põhisummalt päevas iga makse tähtaega

ületava päeva eest. Hageja on kokkulepitud määras viivist arvestanud alates lepingu

ülesütlemisest, s.o 16.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.05.2023. Hageja arvestuste

järgi oli 181 päeva viivitamise eest viivis sissenõutavaks muutunud summas 879,10 eurot.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahuldada.

22. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 971,38 eurot, intressi 828,62 eurot ja viivise 879,10 eurot.

Menetluskulud

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-23-110429

24. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

25. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja

mõista riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja tasu 562,50 eurot (käibemaksuga) (dtl 94-

95). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.

26. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale

tasutud riigilõiv 385 eurot.

27. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

28. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 3 h 24

min ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuga), kokku 562,50 eurot. Kohus leiab, et

hageja tunnitasu suurus on mõistlik.

29. Ajakulu osas leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist pidevalt võlgu sisse nõudva

esindaja jaoks keeruka ega mahuka vaidlusega. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja

sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks järgnevalt:

-

26.06.2023 toimikuga tutvumine, kliendiga täpsustused, vastuväite koostamine – 1,5

h;

-

15.09.2023 kohtunõudele vastamine – 1 h;

-

02.10.2023 menetluskulude nimekirja ning lõplike seisukohtade esitamine, kliendiga

dialoog menetlusest –30 min.

30. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulude hüvitamist 3 tunni

ulatuses.

31. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõsta hageja õigusabikulud 450 eurot (3x150) ja

riigilõiv 385 eurot, kokku 835 eurot.

32. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik