2-21-5449/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2023 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-5449

Tsiviilasi

X Y hagi T L vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja

lisanduva viivise nõudes

Hagihind

hagi hind 3780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X Y (isikukood xxxx, xxxx);

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Kers; e-post:

info@emerald.legal);

Kostja: T L (isikukood xxxx, xxxx; e-post: xxxx ).

Menetluse liik

Istung 18.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Keelduda ts.asja 2-21-5449 juurde võtmast T L 19.09.2023 esitatud tõendit.

2. Hagiavaldus rahuldada.

3. Välja mõista T Llt X Y kasuks 500 eurot.

4. Välja mõista T Llt X Y kasuks viivis põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras alates 07.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud T L kanda.

6. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja asjaolude kirjeldus

1. X Y esitas 07.04.2021 Harju Maakohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude T L vastu.

Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning

viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras (tlk 1-8).

2. Harju Maakohus jättis 25.11.2021 otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud

hageja kanda (tlk 58-63).

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.08.2022 otsusega Harju Maakohtu 25.11.2021 otsuse

muutmata (tlk 78-80 pöördel).

4. Riigikohus tühistas 23.03.2023 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2022 otsuse ja

Harju Maakohtu 25.11.2021 otsuse ts.asjas nr 2-21-5449 ja saatis asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks (tlk 107-110).

5. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

444 lg-le 1 välja hagiavalduse aluseks olevad põhilised asjaolud.

5.1

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja ajalehe „xxxx“ võrguväljaandes ilmunud artikli

„GALERII | X Y tähistas xxxx. sünnipäeva suurejoonelise peoga“ kommenteerimise alal

kommentaari: „rahakott on kahe jala vahel“. Kostja andmed tehti kindlaks tsiviilasja nr 2-19-

15864 raames, kus tuvastati, et meediaettevõttelt saadud kommentaatori IP-aadressi omanik oli

Elisa Eesti AS päringu vastuse kohaselt kostja, s.t kommentaari oli avaldanud kostja.

Hageja saatis kostja e-posti aadressile kohtuvälise nõudekirja, milles palus kohtuvälise

kompromissi välja, et kostja tasub hagejale 1 980 eurot. Kostja välistas kohtuvälise lahenduse

hüvitise maksmise näol, kuid oli valmis hageja ees vabandama. Hagi esitamise ajaks ei olnud

kostja hageja ees vabandanud, ega eemaldanud kommentaari. Menetluse käigus on hageja

märkinud, et kuigi kostja on avaldanud kahetsust, kuid seda avaldas kostja alles pärast

Riigikohtu lahendit.

Hageja hinnangul, kuna kostja keeldus kõigi hageja nõuete rahuldamisest, sh ei ole eemaldanud

kostja oma kommentaari, omab see tähendust kostja tegevuse õigusvastasuse ning süü suuruse

tuvastamisel.

Hageja leidis, et kommentaar oli hageja au teotav. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja

solvata, andes hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi, mitte ühiskondlikult teemat

diskuteerida. Kostja pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning

kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud

hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Ükski isik,

kaasa arvatud avaliku elu tegelane, poliitik, saatejuht või influencer ei pea taluma tema kohta

avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Tegemist ei ole

väljendus- ega arvamusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid

väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega. Kostja

ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kostja avaldatud kaudset faktiväidet kinnitaks. Samuti ei ole

kostja tõendanud kostja õigustatud huvi kaudse faktiväite avaldamise osas.

Hageja leidis, et kostja vabandamine ei ole piisav, vaid kostjalt tuleb välja mõista mittevaralise

kahju hüvitis. Ka Riigikohtu seisukoha järgi ei oma vabandamine tähtsust. Kostja põhjustas

hagejale laimamise tõttu moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud

tundma avalikult häbitunnet, teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega.

Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Inimeste

maine kujundus (nn isiklik bränd) on just selleks, mille alusel valivad teised inimesed kedagi

endale koostööpartneriks, töötajaks jne. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses

kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuse. Kostja

õigusvastane tegevus on kahjustanud hageja mainet nii saatejuhi kui ka inimesena laiemalt.

Hageja on lõpetanud xxxx ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötab igapäevaselt

raadio xxxx ja peab xxxx videokeskkonnas blogi. Meelelahutus on tema hinnangul sinnapoole

kaldu, et sõnavõtud nii raadios kui meedias võiksid olla pisut šokeerivad, kuid teisi ei tohi

alandada ega laimata. Hageja on üks mõjukamaid suunamudijaid Eestis, kellel on üle 70 tuhande

jälgija. Kahtlemata on hageja üks noorte suurimaid eeskujusid ning ta seisab sotsiaalmeedias

selle eest, et nali oleks pigem tema enda kui teiste kulul. Ajakirjandust õppinuna mõistab ta,

kuidas ajakirjanikud rebivad klikkide nimel sõnavõtte kontekstist välja ja kujundavad publikule

algselt tema mõeldust teise mulje ning tagajärg võib olla see, et ta inimestele ei meeldi. Kõigile

ei peagi meeldima, aga igal inimesel on õigus, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid faktiväiteid

ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Laimu avaldamine julgustab teisi laimu avaldama.

Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub selle inimese jaoks olulise

mainekahjuga nii koostööpartnerite kui töötajate ja klientide silmis. Kasutuks muutuvad kõik

enda brändi ehitamisele kulunud aastad, kuna inimesed väldivad üldjuhul koostööd inimestega,

keda üldsus hukka mõistab või peab võimalikuks neid avalikult mõnitada

Hageja arvates võimaldab kostja majanduslik seis sellise kahjuhüvitise väljamõistmist, mida

hageja peab mõistlikuks. Kostjat tuleb mõjutada hoiduma edasistest rikkumistest läbi selle, et

temalt mõistetakse välja võimalikult suur kahju hüvitis.

Hagiavalduses pidas hageja, arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja

ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul,

õiglaseks hüvitiseks 1500 eurot. 24.05.2021 arvamuses tegi hageja kompromissettepaneku, mille

kohaselt kohustub kostja tasuma 2400 eurot. Hageja ei olnud nõus maakohtu 01.07.2021

kompromissettepanekuga, mille kohaselt võiks kostja hageja ees vabandada ja kustutab

vaidlusaluse kommentaari. Hageja ei pidanud vabandamist mõistlikuks kompromissi osaks, sest

sunnitud vabandamine ei oleks siiras.

5.2

Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja väidete

aluseks olevad põhilised asjaolud.

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja avaldas kommentaari vastusena teisele kommentaarile, kus

küsiti, millised võivad olla hageja materiaalsed võimalused rikkaliku sünnipäeva pidamiseks.

Kostja vastus oli võetud rahvalikust kõnekäänust. Kostja pidas silmas, et ilusatele naistele on

rikastel meestel kombeks teha väärtuslikke kingitusi ilma igasuguste omakasupüüdlike

tagamõteteta. Kostja hinnangul on hageja esindaja meelevaldselt järeldanud, et kostja on

vihjanud hageja kalduvusele prostitutsioonile, sest kostja lause ei sisalda ühtegi roppu sõna ega

viidet hageja kalduvusele prostitutsioonile.

Kostja kinnitas, et on selgelt väljendanud soovi hageja ees vabandada, kostja avaldas seda

valmisolekut korduvalt ning 01.07.2021 avalduses on öelnud, et saatis hagejale Facebooki

vabandava kirja. Kostja oli nõus vabandama ka xxxx kaudu.

Hageja rahalisi nõudeid pidas kostja väljapressimiseks, kus algne 2000 euro suurune nõue on

kasvanud kahekordseks, mis tekitas kostjas küsimuse, et kas 2019.aastal tekitatud hingetrauma

on ajaliselt mõõdetav rahaga ning kas hageja on tõesti kolm aastat hingepiinades vaevelnud.

Kostja nõustus, et kõnekäänd „rahakott on kahe jala vahel“ ei pruugi olla moraali seisukohast

lähtuvalt õnnestunud lause, kuid kindlasti mitte ebaseaduslik. Seda lauset saab tõlgendada

vastavalt sellele, kas tõlkijaks on mõni kostja jaoks moraalitu advokaat või keskmine kodanik,

kellel ka huumorimeelt sama keskmiselt on. Igaüks mõtleb enda rikutuse tasemelt. Siis saaks

sama öelda ka selliste kõnekäändude kohta nagu „kui sina ei röövi, röövib tema sind“, „raha ei

haise“ „inimene on inimesele hunt“ jne. Kostja väitel ei ole ta hageja kohta kompromiteerivat

materjali kogunud, kuid kostja andis hageja esindajale teada, et nn kannataja figureerib avalikus

internetis poolalasti aluspesus kümnetel fotodel, kusjuures ühel poseerib lausa peaehtes, mis

kujutab kahte meeste suguelundit. See kajastab hageja moraali ja eetikat, millele hageja enda

tulevastele lastele mõeldes eriti ei hooli. Kostja on püstitanud küsimuse, et kuidas nimetada

tegevust, mis seisneb püünele saamise või enda isikliku tähelepanu tõmbamise nimel oma

kehavõlude demonstreerimises. Kui naine teeb seda vaid kuulsuse ja enesereklaami nimel, siis

kuidas seda nimetada kui mitte keha müümisena. Siin ei saa olla kahtepidi mõtlemist, säärane

tegu on vaid üheselt mõistetav. Iga keskmiselt mõistlik kodanik saab aru, et kui avaliku elu

tegelane ennast provotseerivalt visualiseerib avalikus ruumis, nii palju on ka tema tegevust

taunivat vastukaja.

Lisaks märkis kostja, et on hagejale teatanud, et ta on töötu ja tal on minimaalne sissetulek.

Kostja on valmis tasuma tema elustandardile kohasema nõude. Kostja elab üksi ja tema igakuine

sissetulek on 226 eurot. 25.05.2021 arvamuses on kostja pidanud võimalikuks maksta poole

2400 eurost, et saaks enda eluga edasi minna. 01.07.2021 avalduses on kostja olnud nõus tasuma

hagejale tema juriidilise nõustamise kulud mõistlikus ulatuses ca 640 euro suuruses summas ning

tasuma kohtukulud. 18.09.2023 istungil oli kostja valmis kompromissi korras kandma hageja

menetluskuludest poole ning tasuma hüvitisena 200 eurot.

xxxx kommentaaride hulgast kommentaari eemaldamine ei kuulu kostja pädevusse, sest kostja ei

saa seda tehniliselt teha. Kostja olevat kahel korral esitanud vastavasisulise teate xxxx, kuid seni

ei ole kostja pöördumised tulemust andnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Esmalt lahendab kohus kostja 19.09.2023 taotluse asja materjalide juurde 28.09.2018

avaldatud artikli vastuvõtmiseks.

Kostja esitas 19.09.2023, s.o pärast käesolevas ts.asjas 18.09.2023 toimunud istungit kohtule

väljavõtte 28.09.2018 avaldatud artiklist (tlk 135-137). Kostja on oma menetlusdokumendis

kirjutanud, et esitab kohtule tõendi, mis lükkab ümber hageja alusetu süüdistuse, milles kostjale

heidetakse ette valeandmete esitamist. Samas rõhutab kostja, et tema poolt kirjutatud

kommentaar ei ole kuidagi seotud hageja enda poolt avalikus meedias avaldatud sõnavõtuga, s.t

kostja ei ole enda kommentaari kirjutades olnud teadlik, et hageja on iseloomustanud ise ennast

selliselt, milles ta kostjat süüdistab.

TsMS § 236 lg 1 kohaselt on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine,

et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses esitatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel.

TsMS § 237 lg 1 järgi annab kohus menetlusosalisele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks

ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite

kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatud alusel.

Tulenevalt TsMS § 331 lg-st 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või

vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus on käesolevas menetluses määranud kostjale korduvalt tähtaja tõendite, taotluste

esitamiseks. Viimati tegi seda kohus koos tõendamiskoormise selgitamisega 18.05.2023 (tlk

111). Kostja tähtaegselt tõendit oma väidete tõendamiseks ei esitanud. 18.09.2023 toimus Harju

Maakohtus istung, mille lõpus määras kohus tähtaja otsuse kuulutamiseks. See tähendab, et

kostja on esitanud taotluse pärast tõendite, taotluste esitamiseks määratud tähtaja möödumist.

Kostja ei ole põhistanud, et tõendi ja taotluse hilisemaks esitamiseks oli mõjuv põhjus.

TsMS § 238 lg 3 p 3 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või

keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tõend

esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult.

Tuginedes eeltoodule keeldub kohus kostja 19.09.2023 esitatud tõendi vastuvõtmisest ning

tagastab selle kostjale. Muu hulgas lisab kohus, et kuna kostja on ise taotluses selgitanud, et ta ei

olnud vaidlusalust kommentaari kirjutades teadlik, et hageja ka iseennast selliselt iseloomustab,

ei ole esitatud tõendil ka käesolevas ts.asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

7. Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi

tõlgendamisel ja kohaldamise sama asja läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

8. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades Riigikohtu poolt

23.03.2023 otsuses esitatud seisukohti õigusnormi tõlgendamisel ja poolte seisukohti, et hagi

kuulub rahuldamisele.

9. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

• kostja avaldas ajalehe „xxxx“ veebiväljaandes ilmunud artikli „GALERII | X Y tähistas

xxxx. sünnipäeva suurejoonelise peoga“ juures hageja kohta kommentaari: „rahakott on

kahe jala vahel“;

• avaldatu näol on tegemist kaudse faktiväitega;

• hageja saatis kostjale pärast kommentaari avaldamist nõudekirja, milles soovis rahalise

hüvitise tasumist;

• hageja on mõjukas Eesti suunamudija ja saatejuht ning;

• kostja on hageja ees vabandanud.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb hageja au teotava kommentaari avaldamise

tõttu välja mõista mittevaralise kahju hüvitis ja viivis ning mis on sellisel juhul õiglase hüvitise

suurus.

11. Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Nimetatud nõue võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. Selle eeldused on

järgmised: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid (tegu); 2) kahju tekitamine

on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5)

esineb kahjustaja süü. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi.

Tegu

12. Kostja menetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et

vaidlusalune kommentaar kirjutati kostja arvutist kostja poolt.

Au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Riigikohus on

23.03.2023 lahendis märkinud, et kohtud tuvastasid, et kostja oli avaldanud hageja kohta kaudse

faktiväite - hageja sai rahalisi vahendeid oma keha intiimsel viisil kasutades (tlk 109 p 11 ja 12).

Sellest tulenevalt ei tuvasta kohus järgnevalt, kas avaldatud näol oli tegemist hagejale suunatud

väärtushinnanguga või ebaõige faktiväite avaldamisega ning lähtub sellest, et kostja poolt

01.10.2019 kell 21.46 avaldatud kommentaar „rahakott on kahe jala vahel“ oli faktiväide.

Teo õigusvastasus

13. Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. VÕS § 1047 Selle osas on

VÕS § 1045 lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS §

1046 ja 1047 järgi.

Kohus nõustub Harju Maakohtu 25.11.2021 lahendi p-des 41 ja 42 esitatud seisukohaga, et

eeltõendamismenetluses hindab kohus üksnes seda, kas hageja võimalik nõue, mille kohta

tõendeid koguda soovitakse, võib olla õiguslikult võimalik ja ei hinda kogutud tõendeid sisuliselt

ega tuvasta ühtegi asjaolu. Seetõttu ei tuvastanud kohus eeltõendamismenetluses, et kostja

kommentaar teotab hageja au ning kohtul tuleb nimetatud asjaolu tuvastada käesolevas

menetluses.

Riigikohus on samuti selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduste esinemise

aspektist peab kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud kaudne faktiväide oli hageja au teotav

ehk tema mainet kahjustav.

Faktiväite au teotav iseloom

14. VÕS § 1047 lg-st 2 tuleneb, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu vastab tegelikkusele.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et isiku au teotavateks andmeteks

on mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise

isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“

negatiivse hinnanguga (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2020, lk 787, II lõik).

Hageja leidis, et kostja solvas ja alandas hagejat tahtlikult. Hageja on tundnud kommentaari tõttu

häbi. Kostja on loonud hagejast ebaõige avaliku kuvandi, hageja on pidanud tundma häbi, teda

on taunitud tuhandete isikute poolt ning hagejat on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete

sõnadega. Keskmisele ja mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje.

Hageja on lõpetanud xxxx ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötab igapäevaselt

raadis xxxx ja peab xxxx videokeskkonnas blogi. Hageja on üks mõjukamaid suunamudijaid

Eestis. Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub inimese jaoks olulise

mainekahjuga nii koostööparterite kui ka töötajate ja klientide silmis. Kasutuks muutuvad kõik

enda brändi ehitamisele kulunud aastad, kuna inimesed väldivad üldjuhul koostööd inimestega,

keda üldsus hukka mõistab või peab võimalikuks neid avalikult mõnitada.

Kostja selgitas, et ta vastas oma kommentaariga teise kommentaatori küsimusele hageja rahaliste

vahendite päritolu kohta. Kostja kommentaar pärines rahvalikust kõnekäänust ja kostja pidas

silmas, et ilusatele naistele teevad rikkad mehed väärtuslikke kingitusi. Meelevaldne on hageja

väide, et kostja süüdistas teda prostitutsioonis. Kostja möönis, et tema kommentaar ei olnud

viisakas, kuid ei olnud ka ebaseaduslik. Lisaks viitas kostja, et hageja ise eksponeerib ennast

avalikult provokatiivselt, mistõttu ta peab arvestama, et hageja enda tegevuse tagajärjel saab ta

taunivat vastukaja.

Kohtu hinnangul oli hageja suunal väite „rahakott on kahe jala vahel“ au teotav iseloom. Kuigi

rahaliste vahendite saamises keha eksponeerimisega ei pruugi olla midagi taunisväärset, siis

viide seda tehes „jalge vahega“ lisab sellele kohtu arvates negatiivse varjundi. Otseselt ei tulene

avaldatud väitest nagu hageja saaks rahalisi vahendeid prostitutsioonist, s.t sellist faktiväidet ei

ole kostja esitanud, on kohus enam kui kindel, et esimese asjana seostavad lugejad sissetuleku

teenimist eeskätt just intiimteenuste pakkumisega, sest just viide kahe jala vahele annab põhjust

selliseks arvamuseks. Väite au teotava iseloomu tuvastamise seisukohalt on see aga oluline, sest

rahaliste vahendite saamist intiimteenuse või muul viisil intiimselt pakkumise teel on Eesti

kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Selline väide kutsub tavapäraselt esile

avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse ning see võimaldab isiku väärtustamist „negatiivse

hinnanguga“. Kuigi hageja ei ole eitanud nagu ta ei käituks avalikkuse ees provokatiivselt või et

ta oma keha rahalise tulu teenimiseks ei eksponeeri, ei õigusta see siiski kedagi k.a avaliku

tegelase suunal avaldamast väidet rahaliste vahendite saamisest keha intiimsel viisil kasutades.

Kostja enda selgituste osas märgib kohus, et juhul, kui kostja soovis oma avaldatuga öelda, et

ilusatele naistele teevad rikkad mehed väärtuslikke kingitusi, siis seda mõtet ei ole kohtu

hinnangul võimalik avaldatud väitest välja lugeda.

Seega arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatul on au teotav

iseloom.

Faktiväite tegelikkusele vastavus

15. Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust VÕS §

1047 lg 2 järgi välistada avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega. Isiku au teotavate

faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest,

vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest

(RKTKo nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see

faktiväide vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse

tõendamiskoormis.

Kohus selgitas kostjale 18.05.2023 tõendamiskoormist ning määras tähtaja tõendite esitamiseks

(tlk 111). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja avaldatud faktiväide vastab tõele.

Seega ei ole asjas leidnud tõendamist, et hageja teenib rahalisi vahendeid oma keha intiimsel

viisil kasutades.

Avaldaja käibekohustuse täitmine

16. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei

loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

VÕS § 1047 lg 3 reguleerib faktiväite avaldaja hoolsuskohustust ehk käibekohustusi, mida teise

isiku kohta faktiväiteid avaldav isik peab enne andmete avaldamist täitma, et vältida oma

tegevuse õigusvastasust ning sellega kaasnevat kahju hüvitamise kohustust VÕS § 1043 jj alusel.

VÕS § 1047 lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei olnud

selliste andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud

juhtudel tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Riigikohus on ts.asja nr 3-2-1-159-

14 p-s 11 selgitanud, et VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse

tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole

isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi

tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide

võrdlevast hindamisest (vt RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Seega juhul, kui teise isiku au

teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis

vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist VÕS § 1046 või § 1047

järgi siiski õigusvastaseks.

Kohus selgitas kostja tõendamiskoormist ka eelnevalt väljatoodud asjaolude tõendamiseks, kuid

kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja kontrollis enne oma väite

avaldamis selle väite õigsust. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks,

et temal või avalikkusel oli avaldamise suhtes põhjendatud huvi.

Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse

adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja

kommentaaris avaldatud faktiväide oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et

sõnavabadusse tuleb sekkuda. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi

põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste

isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtu hinnangul oli

vaidlusaluses kommentaaris ebaõige faktiväite avaldamine hageja õiguste rikkumine ning

sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune väide „rahakott on kahe jala vahel“ solvas ja

alavääristas hagejat, mistõttu kohus leiab, et hageja õigused au kaitsele kaaluvad üles kostja

õiguse sõnavabadusele selle kommentaari avaldamisel.

Tuginedes eeltoodule ei ole kohtu hinnangul kostja täitnud omapoolset hoolsuskohustust VÕS §

1047 lg 3 tähenduses. Samuti puuduvad muud õigusvastasust välistavad asjaolud nagu avalik

huvi ning kohus ei tuvastanud kostjal mõistlikku põhjust või ajendit au teotava ebaõige faktiväite

avaldamiseks kui üksnes hageja solvamine. Seega asub kohus seisukohale, et kostja poolt hageja

isiklike õiguste rikkumine ebaõige faktiväite avaldamisega oli õigusvastane.

Kahju

17. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab.

Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel.

Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi

(VÕS § 128 lg 5). Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise

kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks

maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju

hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit (VÕS § 134 lg 6).

VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda

sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17).

Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse

(RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud

rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-2-1-153-16, p

17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid

negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega.

Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 kehtiv

sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest

mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Ka käesolevas ts.asjas on

Riigikohus selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab

sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st

mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo nr 2-20-2032/63, p 13).

Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (RKTKo nr 3-2-

1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa

kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral,

otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on tuvastatud

kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine

oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on

mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest

mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise

laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa

kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise

määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis

võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28).

Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Samuti saab

kohus arvestada kostja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste

suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaraline kahju

mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise

kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-d 5 ja 6 peab

kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei

otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud

VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi 6. lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27).

Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22).

Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil andmed avaldati.

Kahju suuruse kindlaks määramise osas märgib kohus, et ebaõige faktiväide avaldati Xxxx

võrguväljaandes, mistõttu jõudis see suure hulga lugejateni. Tegemist oli ebaõige faktiväitega,

millel on Eesti kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Kohus leiab, et

loomulikult on igal inimesel õigus enda arvamusele, kuid oma arvamust artikli või teisele

kommenteerija küsimusele vastates saab teha viisakalt, eelkõige mitte eelnevalt mittekontrollitud

ebaõigeid andmeid avaldades. Kuigi avaliku elu tegelastelt oodatakse kõrgemat talumislävi tema

kohta avaldatud ebakohaste väärtushinnangute osas, siis kohtu arvates ei ole ka avaliku elu

tegelase puhul õigustatud tema suhtes au teotava ebaõige faktiväite avaldamine ning ta ei pea

seda taluma. Seda enam, et kommenteeritav artikkel kajastas hageja sünnipäeva tähistamist.

Kohus asub seisukohale, et kostja põhjustas hagejale läbi ebaõige faktiväite avaldamise moraalse

kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete

sõnadega ning ta on tundnud alandust. Hageja on küll märkinud, et hagejast teadlikult vale ja

negatiivse kuvandi tekitamine võrdub selle inimese jaoks olulise mainekahjuga nii

koostööpartnerite kui ka töötajate ning klientide silmis ja kolleegid on hakanud kahtlema hageja

usaldusväärsuses, ei ole see menetluses tõendamist leidnud. Kuna hageja on suhteliselt

intensiivselt igapäevaselt meediapildis, siis eluliselt ei ole usutav, et hageja kolleegid ning

koostööpartnerid ja kliendid ei tea tegelikult, millega hageja igapäevaselt sissetulekut teenib,

mistõttu ei ole kohtu arvates tõenäoline, et ainuüksi kostja ebaõige väide hageja usaldusväärsust

nende ees vähendas. Küll aga on kohus veendunud, et ka avaliku elu tegelane võib tunda kostja

poolt avaldatud väite järel meelehärmi ning kurbust ja mõneks ajaks võib ka hageja tajuda

seetõttu meeleolu langust.

Asjas kostja poolt esitatud seisukohti arvesse võttes võib järeldada, et kostja ei pea oma tegu

õigusvastaseks. Kostja on küll korduvalt avaldanud kahetsust, kuid seejärel on toonud välja

asjaolud, mis õigustasid teda väidet kommentaariumis avaldama. Seega ei ole kohtu hinnangul

olnud kostja kahetsus siiras ning pigem õigustab kostja enda tegu peamiselt sellega, et hageja

käitub provokatiivselt ning peab seetõttu taluma taunivat vastukaja. Samuti on vaidlusalune

kommentaar jätkuvalt avalikkusele kättesaadav (tlk 126 pöördel). Kostja on küll menetluse

käigus teatanud, et on kahel korral meediaväljaande poole pöördunud, ei ole ta oma väite

tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Riigikohus on käesolevas ts.asjas märkinud, et see, et

kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse,

kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude

vabatahtlikult täitnud. Kohus arvestab neid asjaolusid kahjuhüvitise suuruse kindlaks

määramisel.

Hageja leiab, et kuigi kostja selline seisukoht ei ole mitte millegagi tõendatud arvestades

kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise

suhtes, hageja maine täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, on

õiglaseks hüvitiseks vähemalt 1500 eurot (tlk 11, p 87).

Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel, et kostja on xxxx-aastane isik, kes enda väitel on

töötu. Hageja ei ole seda vaidlustanud, küll on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte kostja

omandis oleva korteriomandi kohta (tlk 33). Kuigi kostja vanust arvestades võiks eeldada, et

tegemist on piisavat elukogemust ja suhtlemiskogemust omava isikuga, sh eelduslikult kursis ka

ühiskonnas kehtivate moraalinormidega, tuleks tema majanduslikku olukorda kahjuhüvitise

määramisel siiski arvesse võtta.

Tuginedes eeltoodule ning arvestades Riigikohtu poolt 2020. aastal avaldatud analüüsiga

mittevaralise

kahju

hüvitamise

nõuete

kohta

tsiviilasjades

2018–2019.

aastal

ehk

kohtupraktikaga, leiab kohus, et kõike ülalviidatut arvestades tuleb kostjalt kahjuhüvitisena välja

mõista 500 eurot. Kuigi esmapilgul võib tunduda 500 eurot kahju hüvitisena preventiivset

eesmärki silma pidades väiksena, siis kohus asub seisukohale, et kahjuhüvitise, kui ka

menetluskulude kostja kanda jätmisega on kogumis täidetud kahju hüvitamise preventiivne

eesmärk. Samuti leiab kohus, et kuna kostja avaldas 25.05.2021 arvamuses (tlk 41) valmisolekut

tasuda poole hageja poolt kompromissi korras küsitud summast (hageja pakkus kompromissina

välja, et kostja tasub 2400 eurot), võimaldab kostja majanduslik seis kohtu poolt mõistlikuks ja

õiglaseks peetud kahjuhüvitise ning menetluskulude väljamõistmist.

Põhjuslik seos

18. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4).

Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa

deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on

kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud hagejat teotavat

hinnangut, ei oleks hagejal kahju tekkinud.

Süü

19. Viimaseks tuleb tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil

eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske

hooletus ja hooletus, VÕS § 104). Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest on eelduslikult

tegemist tahtliku teoga. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel,

täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne

tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike

tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine

tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12;

3-2-1-150-15, p 13).

Kui kahjutekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja

õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta

VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS § 1047 lg-st 3,

st et hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab

kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline

VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et interneti kommenteerija tegevus ei

saa loogilisel võttes olla muud kui otsese tahtlusega toime pandud tegu (vt Varul, P, Kull, I jt.

Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 779 viimane lause).

Tuginedes eeltoodule seega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud,

mistõttu kohus tuvastab, et kostja rikkumine oli süüline.

Viivis

20. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 sätestatud

määras alates 07.04.2021, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

MENETLUSKULUD

21. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis

jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

22. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja jooksul

pärast lahendi jõustumist.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik