2-22-138464/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

11. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-138464

Tsiviilasi

Blackhill OÜ hagi Missy OÜ ja M V vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 000,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Blackhill OÜ (registrikood 14829914, asukoht

Kännu tn 39, 13418 Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe (e-post xxx)

Kostja I: Missy OÜ (registrikood 12750203, asukoht

Juhkentali tn 52, 10113 Tallinn), seaduslik esindaja M V

Kostja II: M V (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Blackhill OÜ kasuks solidaarselt kostjalt I Missy OÜ ja kostjalt II M V

põhivõlgnevus 5350 eurot, intress 1213,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

5211,99 eurot ja sissenõudmiskulu 225 eurot.

3. Rahuldada hageja Blackhill OÜ taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks osaliselt ja

tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel 09.12.2022 enamtasutud riigilõiv summas

70 eurot Blackhill OÜ arvelduskontole xxx.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

5. Välja mõista kostjalt I Missy OÜ ja kostjalt II M V solidaarselt hageja Blackhill OÜ kasuks

menetluskulud summas 1848 eurot (riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 1008 eurot).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni kostjal I Missy OÜ ja kostjal II M V tasuda hagejale Blackhill OÜ viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hagi asjaolude kohaselt sõlmiti 11.05.2022 laenuleping nr. XXX, hageja andis kostjale I laenu

10 000 eurot, millest oli arvestatud maha lepingu tasu 490 eurot ning tagatise registreerimisega

seotud riigilõiv 48 eurot. Laenulepingu punkti 1 kohaselt lepiti kokku intressimääraks 4.15%

kuus. Laenulepingu lisa 1 maksegraafikuga lepiti kokku laenu ja intressimaksete tasumises.

Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 11.05.2022 käenduslepingu xxx. Käenduslepingu punkti

1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi

rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 20000 eurot. Kostja I ei teostanud laenulepingu

alusel ühtegi tagasimakset. 11.08.2022 avaldusega ütles hageja laenulepingu üles ning nõudis

võlgnevuse tasumist, laenu põhiosa jääk koos muude võlgnevustega muutus sissenõutavaks

06.2021. Hageja realiseeris kostja I kohustuse tagatiseks olnud tagatisvara 5000 euroga.

2. Hageja on edastanud kostjale I seoses lepingulist kohustuste rikkumisega 23 nõudekirja

meeldetuletuseks koos hüvitis nõudega 25 eurot iga kirja kohta kokku summas 590 eurot, millest

225 eurot on tasumata. Vastavalt laenulepingu punktile 5.5.2, kui laenusaaja viivitab oma rahaliste

kohustuste täitmisega, on laenuandjal õigus saata laenusaajale meeldetuletus võlgnevuse kohta

iga viie kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest 50 euro suuruse

hüvitise tasumist. Nõudekirja väljastas hageja raamatupidamissüsteem automaatselt kostja I poolt

avaldatud e-posti aadressile xxx.

3. Kostjad ei ole laenu- ega käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees täitnud.

Käenduslepingute punkti 1.1 kohaselt käendaja vastutab laenuandja ees põhivõlgniku

laenulepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga.

Seega hageja põhinõude kõrvalnõuded nagu viivisenõue ja võlgnevuse meeldetuletus- ja

sissenõudmiskirjadega seotud hüvitisnõue tuleneb põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmise

rikkumisest, mille osas kohaldub laenulepingus sätestatud tingimused, sh viivisemäär ja muud

kokkulepitud summad.

4. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt 9343,15 eurot põhivõlgnevust, 4074,93 eurot viivist,

mis on sissenõutavaks muutunud, 225 eurot hüvitist ja jätta hageja kantud menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda, määrates kindlaks hageja menetluskulude summas 1700 eurot ja

mõistes välja nendelt viivise protsendina menetluskuludelt alates menetluskulu kindlaksmäärava

kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

ei ole viivise summadelt eraldi viivist nõudnud.

5. Hageja on arvestanud osamaksete ja meeldetuletuste nõuetelt viivist alates 12.06.2022 kuni

tagatisvara realiseerimiseni 14.09.2022, laenu tagastamise osamaksetelt kuni tagatisvara

realiseerimiseni, meeldetuletuskirjade kulude hüvitiselt kuni tagatisvara realiseerimiseni ja sealt

edasi kuni 14.01.2023 kostja II poolt 11.05.2022 käenduslepingu xxx ülesütlemiseni,

sissenõutavaks muutunud põhinõudelt kuni tagatisvara realiseerimiseni ja sealt edasi põhinõude

jäägilt kuni 14.01.2023 kostja II poolt 11.05.2022 käenduslepingu xxx ülesütlemiseni. Arvestades

tagatislepingu punktis 6.9 sätestatud nõuete rahuldamise järjekorda on 14.09.2022 tagatisvara

realiseerimise summa arvelt esmalt arvestatud maha 9 meeldetuletuskirja kulu ja seejärel

põhinõude osa kattuvas ulatuses. Seejärel on arvestatud viivis põhinõude jäägilt ning hiljem

esitatud meeldetuletus kirjade nõuetelt.

6. Laenuleping on sõlmitud arvestades lepinguvabadust, poolte privaatautonoomiat ning VÕS § 5

dispositiivsuse põhimõtet järgides. Sätte kohaselt võib sätestatust võlasuhte poolte või

lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest

ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus

avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Antud säte kujutab iseotsustamise

õigust ehk paindlikkust ise lepingulise suhte tingimused määrata ja kokku leppida. Samuti on

ainetud ja paljasõnalised kostjate etteheited vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise

osas. Vastavad etteheited ei ole antud kohased, kuna laenulepingu, millisest tuleneb põhikohustus,

on sõlmitud kostja I majandustegevuse raames. Kostjate viidatud seaduses sätestatud intressimäär

ei ole põhilepingu pooltele imperatiivne. Liigkasuvõtmise etteheide on meelevaldne, hageja ei ole

kostjaid millekski sundinud, kostja I võttis laenu Porsche luksusmaasturi ostmiseks, millisega

pärast põhjustati avarii. Kostjate käitumine on olnud vastutustundetu, kuna kostjad pole sisuliselt

ühtegi rahalist kohustust täitnud.

7. Hageja palub Blackhill OÜ kasuks solidaarselt kostjatelt Missy OÜ ja M V välja mõista 5350

eurot põhivõlgnevust, 1213,32 eurot intressi, 5211,99 eurot viivist, mis on sissenõutavaks

muutunud ja 225 eurot hüvitist ning jätta hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda.

Kostja vastuväited

8. Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse. Esitatud vastuse kohaselt hagi sellisel kujul ei

tunnista ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I on hagejalt saanud

laenu 10 000 eurot 11.05.2022 sõlmitud laenulepingu XXX alusel. Samuti selles, et kostja II on

tarbijana VÕS § 143 lg 1 mõttes sõlminud 11.05.2022 käenduslepingu XXX. 11.08.2022 on

laenuandja ehk hageja lepingu ülesöelnud. 14.09.2022 on laenuandjale laekunud tagatisvara

realiseerimisest 5000 eurot.

9. Hageja poolt esitatud nõude arvestus on tervikuna kostjatele arusaamatu. Leping sõlmiti

11.05.2022, igakuiseid makseid tuli tasuda iga kalendrikuu 11-ndaks kuupäevaks. Leping oli

ülesöeldud 11.08.2022. Laekumisi ei toimunud kuni 14.09.2022, mil laekus tagatisvara

realiseerimisest 5000 eurot. Intressi ja viivise pealt omakorda viivise arvestamine pole kehtiva

õiguse ja kohtupraktika järgi lubatud. Hageja poolt väidetava 23 meeldetuletuskirja saatmine

kostjatele on tõendamata ning nende alusel nõutavad hüvitisnõuded alusetud ning inkassokulud

puuduvad, kooskõlas lepingu p. 6.9 loetakse esmajärjekorras tagatise realiseerimisväärtuse arvelt

kaetuks võlgnetav põhisumma. Seega sai nõude arvestus olla hagi esitamisel 10 000 eurot tagatise

realisatsioonist saadud 5000 eurot ja 11.07.2022 intressimaksed. Lepingu eritingimuste (osa I) p.

6 kohaselt makstakse laen ja intressid tagasi vastavalt lepingu lisaks olevale graafikule. Nimetatud

graafik on koostatud kahe aasta peale ja intressiks on märgitud 4,15%. Krediidiasutused lähtuvad

laenude hinnastamisel aastaintressist, seega tuleb ka käesoleval juhul intressi arvutamisel lähtuda

määrast 4,15% protsenti aastas. Mõeldamatu oleks lähtuda näiteks intressimäärast 4,15% kuus,

mis teeb ühe kalendriaasta intressi määraks 49,8%, mis arvestades nii turutingimusi kui

seaduslikku intressimäära on tühine.

10. Lepingu p. 5.3. kohaselt on viivisemääraks 0,5% päevas, mis lähtudes 360-päevasest aastast

teeb ühe kalendriaasta viivise määraks 180%, mis arvestades nii turutingimusi kui seaduslikku

intressimäära on tühine.

11. Vastavalt VÕS § 154 lg 1 võib käendaja tulevaste kohustuste tagamiseks sõlmitud tähtajatu

tarbijakäenduslepingu igal ajal üles öelda. Kostja II poolt sõlmitud käendusleping on tähtajatu.

Tulenevalt TsÜS § 69 lg 1 muutub kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus

kehtivaks selle kättesaamisega. Kostja II ütleb üles hagejaga 11.05.2022 sõlmitud käenduslepingu

XXX alates käesoleva menetlusdokumendi kättetoimetamisest hagejale.

12. Professionaalse krediidiandjana on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

arvestades lepingus sätestatud viivisemäära ning intressimäära vastavalt VÕS § 94 lg-s 1

sätestatule. Hageja arvates tuleb arvestada kõrgemat intressimäära kui 4,15% aastas, tegelikult

oleks eeltoodud vastuolusid arvestades põhjendatud kohaldada seadusjärgset intressimäära nii

intressi kui viivise ehk viivitusintressi puhul, hageja krediidiandjana ei kontrollinud ei kostja I ega

kostja II krediidivõimekust, kas on reaalne sellises suuruses laenu ja selliste igakuiste kuumaksete

tagasimaksmine.

13. Leping selliste viivise-ja intressimääradega on selles osas tühine. TsÜS § § 86 lg 3 sätestab

ühemõtteliselt, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult

tasakaalust väljas, ilmselgelt on ebamõistlike ja liigkasuvõtlike intressi-ja viivisemäärade puhul

on, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kostja I, kelle seaduslikuks

esindajaks on kostja II, sõlmisid laenulepingu ja käenduslepingu tulenevalt sundolukorrast ehk

erakorralisest vajadusest ning äärmiselt raskete asjaolude kokkulangemisel. Kostja II kaotas

lepingute sõlmimisele eelnevalt kodu, läks lahku elukaaslasest ning kaotas ka oma elutöö, sest

pankrotistus aastaid ränga tööga saavutatu.

Kohtu põhjendused

14. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

16. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest

ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

17. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 2 lg

1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus

teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita

kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib

võlasuhe tekkida lepingust.

18. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. Professionaalsel laenuandjal on VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine

kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 21). Samuti on

laenuandjal VÕS § 14 lg-st 2 tulenev olulisest informatsioonist teavitamise kohustus. Kui

laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja

mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel (vt RKTKo nr 3-2-1-

136-12, p 25). (p 10). VÕS § 402 sätestas, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 34 järgi oli tarbija VÕS-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbijakaitseseaduse § 2 p 1 järgi

oli tarbija defineeritud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse redaktsioonis järgnevalt: tarbija

– füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis

ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus peab

olema tingimusteta ja tarbija jaoks üheselt arusaadav (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 17). VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja

andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei

nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist. (p 13) 3-2-1-105-15. Käesolevalt on laenusaajaks

osaühing, kelle laenu käendas juhatuse liige.

19. Hageja esitas 03.03.2023 (täiendatud 06.04.2023) taotluse põhinõude vähendamiseks summas

3993,15 eurot, kostjatelt intressi summas 1213,32 euro väljamõistmiseks ja viivise nõude

suurendamiseks 1137,06 euro võrra. Kohus määras võtta vastu hageja Blackhill OÜ osaline hagist

loobumine Missy OÜ ja M V vastu esitatud põhinõude osas 3993,15 euro ulatuses ja lõpetada

selles osas asja menetlus. Ülejäänud osas tsiviilasja menetlus jätkus ja kohus võttis käesoleva

tsiviilasja menetlusse Blackhill OÜ nõude Missy OÜ ja M V vastu solidaarselt intressi summas

1213,32 euro väljamõistmiseks.

20. Vaidluse all ei ole, et kostja I kui laenusaaja ja hageja kui laenuandja sõlmisid 11.05.2022

laenulepingu XXX, mille alusel hageja andis kostjale I laenu 10 000 eurot, millest oli arvestatud

maha lepingu tasu 490 eurot ning tagatise registreerimisega seotud riigilõiv 48 eurot.

Laenulepingu punkti 1. 3 kohaselt lepiti kokku intressimääraks 4.15% kuus ning lepingu lisa 1

maksegraafikuga lepiti kokku laenu ja intressimaksete tasumises. Kostja II kui käendaja sõlmis

hagejaga 11.05.2022 käenduslepingu xxx, käenduslepingu alusel käendas kostja II 11.05.2022

laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt

kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste

kohustuse täitmise eest kuni summas 20 000 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et laenulepingu

alusel ühtegi tagasimakset ei ole teostatud. 11.08.2022 avaldusega ütles hageja laenulepingu üles

lepingu punktidele 2.1.4, 2.1.5, 5.4, 10.2 ja 10.2.1 ning nõudis võlgnevuse tasumist. Seega loeb

kohus esitatu põhjal tuvastatuks, et laenu tagasimakseid ei teostatud, toimus tagatisvara müük

ning laenuleping on üles öeldud.

21. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et intressi ja viivise määr on ebamõistlikult suured ning seetõttu

tühised ja hageja laenuandjana kasutas ära kostja II rasket olukorda lepingutingimuste

määramisel. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1

kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt

või mõnelt neist. Samasisuline kokkuleppe on sätestatud käenduslepingus.

22. Hageja palub välja mõista sissenõudmiskulud summas 225 eurot. Tõendatud on, et hageja

edastas kostjale I seoses lepingulist kohustuste rikkumisega 23 nõudekirja meeldetuletuseks koos

nõudega hüvitada 25 eurot iga kirja kohta kokku summas 590 eurot, millest 225 eurot on tasumata.

Vastavalt laenulepingu punktile 5.5.2, mille kohaselt, kui laenusaaja viivitab oma rahaliste

kohustuste täitmisega, on laenuandjal õigus saata laenusaajale meeldetuletus võlgnevuse kohta

iga viie kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest 50 euro suuruse

hüvitise tasumist. VÕS § 1131 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud

kahju suurus ületab VÕS § 1131 paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja

nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist,

kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kostjad ei ole tõendanud, et meeldetuletuskirjad saadeti

ebaõigele aadressile.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd põhinõue tuleb rahuldada, kuulub väljamõistmisele ka

viivis. Kohus leiab, et hageja viiviseaervestus baseerub lepingule ja võlaarvestuses on esile toodud

jälgitav arvestusosa.

23. TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu tühisust, kui tehing on

osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt

on heade kommetega vastuolus olev tühine, TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja 2 tulenevalt on tehing muuhulgas

tühine, kui see on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS

§ 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine

ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele

isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise

suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid

tõendanud ning hagi tuleb rahuldada. Väide, et hageja sundis laenuandjana kostjat II tarbijana

allkirjastama käenduslepingut tagamaks laenulepinguga seatud liigkasuvõtlike tingimuste

täitmist, tingimused ei olnud läbiräägitavad, sest algselt seatud tingimuseks kostja II käendus, on

paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on laenu võtnud äriühingule, seega on see laen seotud

ettevõtlusega, mitte tarbijakrediidiga.

VÕS § 415 lg 2 alusel toimub arvestus laekumiste osas alljärgnevalt: 1) esimeses järjekorras võla

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3)

kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Hageja

on esile toonud, et laekumisi arvestati laenulepingus kokkulepitust lähtuvalt, mil tuleb laekunud

maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja

menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning

viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Kohus saab lähtuda TsMS § 363 lg 1 p 1

ja 2 kohaselt hagi faktilistest asjaoludest ja hagi aluseks on laenuleping. Kohus leiab ka, et kostja

paljasõnaline kirjeldus ei ole seostatud intressi ja viivise mahaarvamistega ega lükka ümber hagi

aluseks olevat võlaarvestust.

24. Seega tuleb hagi rahuldada ja Blackhill OÜ kasuks solidaarselt kostjatelt Missy OÜ ja M V

välja mõista 5350 eurot põhivõlgnevust, 1213,32 eurot intressi, 5211,99 eurot viivist, mis on

sissenõutavaks muutunud ja sissenõudmiskulu 225 eurot.

Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine

25. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 980 eurot (240 eurot maksekäsu

kiirmenetluses ja 740 eurot hagimenetluses). Hageja esitas 12.12.2022 kohtule taotluse

enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtu 13.12.2022 määrusega tagastati hagejale

hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 70 eurot. Kohus märkis, et käesoleva

tsiviilasja hind on 13 643,08 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb kuni

15 000 eurose hagi hinna puhul tasuda riigilõivu 910 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku

980 eurot. Kuna hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu enam 70 euro võrra (980 –

910), siis kuulub hagejale tagastamisele enam tasutud riigilõiv summas 70 eurot juhindudes TsMS

§ 150 lg 1 p 1 ja § 150 lg 4.

26. Menetluse kestel hageja loobus osaliselt põhivõlast ja esitas täiendava intressinõude. Lähtudes

muudetud nõuetest on käesoleva tsiviilasja hind 12 000,31 eurot. Hageja esitas 03.03.2023

kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu 140 euro tagastamiseks. Arvestades tsiviilasja hinda tuli

hagejal tasuda riigilõiv 840 eurot, kuid ta on tasunud kokku 980 eurot.

27. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud

ettenähtust rohkem. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

tasuti. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle

pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

28. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja 03.03.2023 taotlus enamtasutud riigilõivu

tagastamiseks osaliselt, kuivõrd hagejale on juba 13.12.2022 määrusega tagastatud 70 eurot

enamtasutud riigilõivu. Juhindudes RLS § 59 lg 1 tuleb kuni 12 500 eurose hagi hinna puhul

tasuda riigilõivu 840 eurot. Käesolevaga on hageja menetluses tasunud riigilõivu 910 eurot

(esialgselt 980 eurot, kuid 70 eurot juba tagastati). Seega kuulub hagejale käesolevaga

tagastamisele üksnes 70 eurot (910 – 840) enamtasutud riigilõivu. Kohus tagastab riigilõivu

taotluses märgitud arvelduskontole.

Menetluskulud

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

31. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

32. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

33. Hageja 28.09.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku

summas 1848 eurot (riigilõiv 840 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1008 eurot käibemaksuga).

Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

o kliendiga kohtumine, suhtlemine (20 minutit);

o kliendi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs (40 minutit);

o hagi koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine, edastamine (4 tundi);

o 14.01.2023 kostja vastusega tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga (35 minutit);

o Kohtu nõudega tutvumine, suhtlus kliendiga, 28.03.2023 vastus (15 minutit);

o 03.03.2023 nõude täpsustus (30 minutit);

o 20.04.2023 kohtukirjaga tutvumine, analüüs, hagi terviktekst (25 minutit);

o 15.05.2023 kohtunõudega tutvumine, suhtlus kliendiga (15 minutit).

34. Kostjad ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.

35. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (lisandub

käibemaks). Hagejat esindas asja menetluses advokaat. Riigikohtu senises praktikas on mh

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot

ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta

ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni,

on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.

36. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud.

Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku

7 tundi (20 mintuti + 40 minuti + 4 tundi + 35 minutit + 15 minutit + 30 minutit + 25 minutit +

15 minutit). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 1008 eurot

(7 tundi × 120 eurot + käibemaks 20%). Hageja kinnitas kohtule, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, mille tõttu ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad

hageja õigusabikulud hüvitamisele koos käibemaksuga.

37. Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjatelt riigilõivu kokku 840 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv

on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

38. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1848 eurot

(1008 + 840), mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et

sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust,

ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjatelt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177

lg 4).

39. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik