2-23-127055/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-127055 Kohtuasi Revensen OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14. septembri 2023. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Revensen OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 14. septembri 2023. a määrus muutmata. 2. Jätta Revensen OÜ määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Revensen OÜ kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Revensen OÜ (hageja, avaldaja) esitas 3. juulil 2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja, võlgnik) vastu. Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2-23-127055

2

2. Harju Maakohus kohustas 23. augusti 2023. a määrusega hagejat esitama oma nõude hagiavaldusena ning põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Samuti kohustas maakohus hagejat tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Maakohus edastas hageja esindajale määruse kohtule avaldatud e-posti aadressile XXX viitega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg-le 1. Maakohus luges e-kirja hagejale kättetoimetatuks 29. augustil 2023. Seega tuli hagiavaldus esitada ning puudused kõrvaldada hiljemalt 12. septembriks 2023. 3. 12. septembril 2023 esitas hageja kohtule taotluse hagi esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 15. septembrini 2023, tuues põhjuseks suure töökoormuse. Maakohtu määrus ja põhjendused 4. Harju Maakohus keeldus 14. septembri 2023. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis hageja taotluse hagi esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. 4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus enda määratud tähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 64 lg 1)). Praegusel juhul tuleneb hagi esitamise tähtaeg TsMS § 487 lg-st 1, mille kohaselt kohustab hageja esitama 14 päeva jooksul ettenähtud vormis hagiavalduse. Hagi esitamise tähtaja sätestab seadus, mistõttu kohus ei saa seda tähtaega pikendada. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus hageja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. Hageja ei esitanud tähtaegselt oma nõude põhjendust, mistõttu keeldus maakohus TsMS § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest. 4.2. Menetluskulud jättis maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna menetluses ei ole menetluskulusid tekkinud, jättis maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada hageja taotlus menetlustähtaja pikendamiseks ning võtta hagi menetlusse. 5.1. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus alusetult keeldunud hagi esitamise tähtaja pikendamisest. Hageja tugines oma väidetes tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommentaaridele § 487 lg 3 kohta, mille kohaselt kohtul on tähtaja määramisel kaalutlusõigus. Seega on tegemist on kohtu määratava tähtajaga, mida kohus saab mõjuval põhjusel pikendada. Hageja palus võtta tema 15. septembril 2023 esitatud hagi menetlusse. 5.2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

7. Määruskaebuse väidete kohaselt on TsMS § 487 lg-st 1 tulenev hagi esitamise tähtaeg kohtu määratud tähtaeg, mida kohus saab menetlusosalise taotlusel mõjuval põhjusel

2-23-127055

3

pikendada. Seega oleks maakohus pidanud määrama hagejale hagi esitamiseks uue tähtaja. Maakohus keeldus põhjendamatult tähtaja pikendamisest ning hagi menetlusse võtmisest.

8. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et TsMS § 487 lg-s 1 sätestatud 14-päevane tähtaeg on kohtu määratav tähtaeg. Viidatud sätte sõnastusest tuleneb kohtule võimalus kohustada hagejat esitama hagiavaldusele ettenähtud vormis hagi 14 päeva jooksul. Kolleegiumi hinnangul tuleb viidatud sätet tõlgendada selliselt, et kohtul on kaalutlusõigus selles, kas vastav tähtaeg hagiavalduse esitamiseks üldse määrata. Kuid viidatud sätet ei tuleks mõista nii, et kohtul on õigus oma äranägemise järgi ka tähtaeg määrata, s. t määrata seaduses sätestatust erinev tähtaeg (vt selle kohta Tallinna Ringkonnakohtu 4. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-116229, p 9). Viidatud sättes on tegemist samasuguse tähtajaga nagu seda on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ehk tegemist on seaduses sätestatud tähtajaga.

9. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Seega, kuna hagi esitamise tähtaeg tuleneb seadusest, ei saanud hageja taotleda selle pikendamist, vaid oleks saanud taotleda tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise taotlust ei ole hageja esitanud ning ei ole toonud esile ka ennistamise taotlemist võimaldavaid asjaolusid. Seega jättis maakohus hageja tähtaja pikendamise taotluse põhjendatult rahuldamata, mistõttu tuli ka hagi menetlusse võtmisest keelduda.

10. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega on hagejal võimalik pöörduda oma nõudega uuesti kohtu poole.

Menetluskulud 11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

12. TsMS § 372 lg 5 kohaselt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt