2-23-3849/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3849

Tsiviilasi

7ELEMENT OÜ hagi O. K. M. F. vastu lepingu

täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

20 326,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: 7ELEMENT OÜ (registrikood 11181453)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik

Lepikson, e-post: menetlus@kasaklepikson.ee

Kostja: O. K. M. F. (isikukood XXX), e-post: XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jäta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 0 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hageja esitas kostja vastu järgmised nõuded:



mõista O. K. M. F.lt (isikukood XXX) 7ELEMENT OÜ (registrikood 11181453) kasuks

välja põhivõlgnevus 17 189,40 eurot ning viivis 902,44 eurot;



mõista O. K. M. F.lt (isikukood XXX) 7ELEMENT OÜ (registrikood 11181453) kasuks

välja põhivõlgnevuselt 17 189,40 eurot arvestatav viivis 13% aastas alates 11.03.2023 kuni

põhinõude 17 189,40 euro täitmiseni;

2. Hagis tugines hageja järgnevale.

3. Kostja pöördus 06.01.2022 e-kirjaga hageja poole, soovides hagejaga koostööd teha oma

perele kodu ehitamiseks.

4. Pooled alustasid läbirääkimisi, mille eesmärgiks oli hageja poolt kostjale sobiva

elementmaja tootmine ning tarnimine kostjale kuuluvale kinnisasjale aadressiga xxx

5. Pooltevaheline kirjavahetus sisaldab enam kui sadat e-kirja, milles kõikides on kostja e-posti

aadressiks märgitud xxx ning kostja on saatjaks märkinud kas „O.“ või „O. ja M. F.“ (M. F.

on xxx).

6. Läbirääkimiste tulemusel jõudsid pooled 10.03.2022 kokkuleppeni elementmaja “Vaila”

tootmiseks. Hageja koostas kirjaliku lepingu projekti, millesse kostja palus ostjana märkida

W OÜ. W OÜ on nn. ühemeheettevõte, mille ainuomanik ja juhatuse liige on kostja ning

mille lisamine lepingusse oli tingitud kostja soovist nö. makse optimeerida. Siinkohal

rõhutame, et kinnistu, millele maja ehitati, kuulub kostjale eraisikuna, ning kostja on oma

esimeses e-kirjas kinnitanud, et maja saab olema tema perele kodu.

7. Hageja saatis lepingu projekti kostjale 11.03.2022, misjärel alustas hageja elementmaja

“Vaila” tootmisega. Selgitavalt märgime, et kokkuleppe saavutamisel 10.03.2022 lepingut

mõlemapoolselt ei allkirjastatud ning hiljem selgus, et kostja allkirjastas lepingu tagantjärgi,

31.03.2022.

8. Kuigi pooled kirjalikke dokumente mõlemapoolselt ei allkirjastanud, sujus pooltevaheline

koostöö suuremate tõrgeteta kuni viimase arve väljastamiseni. Nimelt olid pooled

ajagraafikus kokku leppinud, et viimane osamakse 17 824,50 eurot, kuulub tasumisele 29.

nädalal ehk vahemikus 18.-24.07.2022. Kuivõrd kostjal olid hageja tarnitud elementmaja

ehitustööd pooleli (hageja kohustus elemendid valmistama, kuid paigaldustööd tellis kostja

mujalt), viivitas hageja vastutulelikkusest arve esitamisega. Sügisel, täpsemalt 06.10.2022

väljastas hageja kostja poolt määratud ettevõttele – W OÜ – arve nr. 792 viimase osamakse

tasumiseks, kuid arvet ei tasutud.

9. Kostja saatis 05.12.2022 hagejale pöördumise, milles väitis, et hageja on tekitanud kostjale

kahju, mis maksumuselt ületab hageja poolt väljastatud arvet, mistõttu soovib kostja nõuded

tasaarvestada ega pea põhjendatuks hageja poolt väljastatud arvet nr. 792 tasuda.

10. Kuivõrd kostja pöördumine sisaldas ebaõigeid andmeid ning oli täies ulatuses

põhjendamatu, saatis hageja kostjale 13.12.2022 kohtueelse nõude, milles nõudis endiselt

võlgnevuse tasumist. Ühtlasi märkis hageja, et kuna kostja otsustas katusealuse soojustada

lepingujärgse puistevilla asemel PUR-vahuga, siis vähendab hageja oma nõuet puistevilla

maksumuse ehk 3 500 euro võrra, misjärel on arvest nr. 792 tuleneva võlgnevuse jääk koos

käibemaksuga 17 189,40 eurot ((17 824,50–3500)*1,2).

11. Kuna kostja ei ole vabatahtlikult nõus täitma oma lepingulisi kohustusi, siis pöördub hageja

käesolevaga kohtusse lepingu täitmise nõudega. Täiendavalt nõuab hageja viivise

väljamõistmist.

KOSTJA VASTUS

12. Kostja vaidles hagile vastu.

13. Lepingu hagejaga (elamu ehitamiseks) sõlmis tellijana W OÜ, mitte kostja.

14. Hageja oli tööde teostamisel viivituses, viimased elemendid saabusid objektile alles

hilissügisel 2022.a. Lepingus oli aga tähtajaks 29.-sas nädal 2022.a, see on hiljemalt

24.07.2022. Seetõttu tekitati ka OÜ-le W kahju ja selle kohta on OÜ W hagejale ka

vastavad pretensioonid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Nii hageja kui kostja on kvalifitseerinud hagis esitatud nõude lepingust tuleneva raha

maksmise kohustuse rikkumisel tugineva nõudena. Sama moodi kvalifitseerib seda kohus.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu elamu detailide valmistamiseks sõlmis hagejaga

tellijana kostja või W OÜ.

17. Müügileping (nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud) loetakse sõlmituks poolte vahel

kokkuleppe saavutamisega. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega

on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping

on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Lepingust (tlk 12-15) nähtub

üheselt, et lepingu on omavahel sõlminud hageja ja W OÜ. Seega on hageja ja W OÜ

jõudnud omavahelisele kokkuleppele selles, et tellijaks ja lepingu pooleks on W OÜ, mitte

kostja kui eraisik.

18. Kohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et lepingueelsetes läbirääkimistes osales kostja

(tlk 7 – 06.01.2022 e-kiri). Seda kostja ka otseselt ei eita. Käesoleval juhul on hageja

hinnangul selge, et kogu suhtlus, tahteavalduste vahetamine ning lepingutingimuste üle

läbirääkimine toimus hageja ja kostja vahel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik ainult

lepingueelse kirjavahetuse alusel tuvastada, kas kostja osales läbirääkimistel kui füüsiline

isik või kui W OÜ esindaja. Kohtu hinnangul ei ole see ka oluline. Oluline on see, kellega

hageja lõpuks lepingu sõlmis. Lepingupooled jõudsid kokkuleppele, et tellijaks on W OÜ.

See nähtub üheselt lepingust. Mis asjaoludel oli tellijaks just W OÜ, mitte kostja, ei oma aga

tähtsust.

19. Kohut ei veena ka hageja poolt välja toodu, mille kohaselt kostjal puudus tegelikkuses

lepinguga igasugune sisuline kokkupuude – maja osteti paigaldamiseks kostjale kuuluvale

kinnistule ning eesmärgiga majja oma perega elama asuda. Ainuüksi asjaolu, et kinnistu,

millele maja paigaldati, kuulub kostjale, ei muuda kostjat lepingu pooleks. Elamu ehitamise

võib tellida ka isik, kes ei ole kinnisasja omanik. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et elamu

ehitati kostja ja tema pere koduks, kuid ka see asjaolu ei oma kohtu hinnangul

tsiviilõigusliku lepingulise suhte seisukohalt tähtsust. Äriühing võib teha tellimuse elamu

ehitamiseks, millest saab kellegi kodu. Asjaolu, kes ja mil viisil hakkab ehitist kasutama,

lepingupoolte määratlemisel tähtsust ei oma.

20. Kohtu hinnangul kinnitab lepingulise suhte olemasolu hageja ja W OÜ vahel ka see, et arved

on hageja esitanud osaühingule (mitte kostjale) (tlk 27 – arve). Siin ei ole tegemist

olukorraga, kus arveid tasub kolmas isik (VÕS § 78 lg 1) nagu hageja seda näidata püüab,

vaid arve on tasunud isik, kes on lepingu pooleks ja kellele arve on adresseeritud - W OÜ.

21. Täiendavalt veenab kohut asjaolu, et hageja on pöördunud maksehäireregistri poole ja

esitanud taotluse avaldada seal võlgnikuna W OÜ (mitte kostja) (tlk 46). Lepingust

tulenevaid nõudeid hageja vastu on samuti esitanud W OÜ (tlk 63 - W OÜ 05.12.2022 kiri).

Need asjaolud kinnitavad kohtu veendumust, et lepingu sõlmisid omavahel hageja ja W OÜ.

22. Kohus tuvastab ülal viidatud tõendite alusel kogumis, et lepingu sõlmisid hageja ja W OÜ.

Kostja ei onud lepingu pooleks ning asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, millest

nähtuks tema kohustus tasumise eest mistahes õiguslikul alusel vastutada. Seega on nõude

esitamine tema vastu õigustamatu ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

25. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja esitanud.

Menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtuasja toimikust. Kohus määrab seega hüvitatavate

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

26. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik