2-23-9043/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

11.oktoober 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-9043;

Nord Collect OÜ hagi S.S. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 5808,97 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Nord Collect OÜ (registrikood 11897588; aadress Tartu

mnt.24-20, Tallinn, Harjumaa)

Hageja esindaja

Igor Vavilov (igor@nordcollect.ee)

Kostja

S.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx xx-x,

xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; xxxxx.xxxx@xxxxxx.

xx

)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista S.S.lt Nord Collect OÜ kasuks põhinõue 2888,89

eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 50 % hageja kanda ja 50% kostja kanda;

2.2 välja mõista S.S.lt Nord Collect OÜ kasuks menetluskuluna 315eurot;

2.3 välja mõista S.S.lt Nord Collect OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 315 eurot) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku

viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele;

2.6 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

2.7 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei

ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt Monefit Estonia OÜ ja S.S. sõlmisid interneti vahendusel

16.09.2020.a kliendilepingu nr 5053066188. Perioodil 16.09.2020 – 30.12.2021 võlgnik on

taotlenud laenu ja 13 korda laenu ja täiendava laenuosa saamiseks. Hageja palub välja mõista

S.S.lt Nord Collect OÜ kasuks võlgnevus summas 5808,97 eurot, millest laenu põhiosa

summas 4669,06 eurot, intress summas 492,78 eurot, viivis summas 647,13 eurot. Samuti

palub Nord Collect OÜ S.S.lt välja mõista alates 23.06.2023.a, kuni põhinõude summa

4669,06 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Välja mõista S.S.lt Nord Collect OÜ kasuks viimase poolt tasutud riigilõiv summas

630 eurot. Välja mõista S.S.lt Nord Collect OÜ kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni

menetluskulude summa 630 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses;

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 16.08.2023, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

3.Hageja täiendavalt lisab, et Monefit Estonia OÜ on kostja puhul järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Monefit Estonia OÜ on esitanud kostja kohta Credit Info Eesti AS-i

krediidiinfole päringud kostja kohta ja saanud nendele vastuseks, et kostjal puuduvad

kehtivad maksehäired. onefit Estonia OÜ laenuandmise süsteemist, et krediidiinfo staatuse

vastuseks on Credit Info Eesti AS-i poolt märgitud, et kostja puhul ei ole tegemist

võlglasega. Lisaks on Monefit Estonia OÜ poolt tehtud kostja kohta päringuid Ametlikud

Teadaanded portaali ja saadud vastuseks, et Ametlikes teadaannetes ei olnud kostja kohta

ühtegi kirjet. Kostja on täitnud Monefit Estonia OÜ kodulehel küsimustiku. Kostja on

küsimustikus märkinud, et tal on kehtiv töökoht xxxxx xxxx xx-is, ta on antud ettevõttes

läbinud katseaja, tema igakuine netosissetulek on töötasu näol 825 eurot, tema igakuised

püsivad väljaminekud kokku on 140 eurot. Samuti on kostja täidetud küsimustikus

kinnitanud, et tal puuduvad tähtaegselt tasumata laenu või muud maksed. Lisaks on Monefit

Estonia OÜ kostjalt küsinud kostja kuue kuu kontoväljavõtte, et kontrollida üle kostja poolt

esitatud andmed.

Kohtu põhjendused

4.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Monefit Estonia OÜ vahel

sõlmitud 16.09.2020.a kliendilepingu nr 5053066188 (dtl 10-17). Kostjale on väljamakseid

tehtud kokku 6350 eurot (dtl 58-75). Krediidiandja ütles lepingu üles 3.11.2022 (dtl 85). Nõue

on loovutatud hagejale 25.08.2020 (dtl 86).

6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et krediidiandja ütles lepingu üles 3.11.2022. Vaidlust ei ole, et kostja on

saanud laenu kokku 6350 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

9.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

10.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

12. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet (dtl 135-

laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal ning kostja pangakonto

väljavõttega alates 24.11.2020 -24.05.2021(dtl 213-307).

13.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p

55).

14.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Kohus leiab samuti, et laenuandja on jätnud kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja arvukate

kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees - Inbank laenuleping nr L8900451583 väljamakse

30.11.2020 1200 eurot (dtl 305), IPF Digital AS Credit24 krediidikonto 4973579 väljamakse

15.01.2021 1250 eurot (dtl 289) lisaks Coop Panga lepingule. Arvestades, et laenutaotlustes

märgitu kohaselt oli kostja sissetulek 780 eurot (dtl 189) tööandjaks xxxxx xxxx xx, pidi

laenuandjale olema kostja pangakonto väljavõtte põhjal selge, et kostja väljaminekud ületavad

tema sissetulekuid. Samuti kostja avaldatud töötasu ei kajastu kontoväljavõttelt. Lisaks nähtub

kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud paljudele erinevatele

krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli arvukalt laenukohustusi, mis oleks pidanud

tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel

katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt

teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud

kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt

selgitusi küsima, eriti kuna see info ei olnud kooskõlas kostja poolt laenutaotluses märgituga.

Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt

nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid

pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. Samuti nähtub, et

kostja on võtnud laenu lisaks Coop Pank AS-le, IPF Digital AS-ilt Credit24 ja Inbankist.

15.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

16.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu

kokku 6350 eurot. Kostja on teostanud makseid kokku 3461,11 eurot. Seega tuleb kostjal

tasuda põhivõlgnevus 2888,89 eurot.

17.Laenulepingus nr. L89003133678 on kokku lepitud viivise määraks lepingujärgne

intressimäär 43,20% aastas (dtl 20). Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise

põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse

intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-

145432, p 24). Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja hagejale muid kulusid ega tasusid.

18.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2888,89 eurot. Ülejäänud hageja nõuded

tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi

rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses

hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

20.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv

630 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

21. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku

630 eurot.

22.Kohus jättis menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.

Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid

tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 315 eurot.

23.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (315 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

24.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik