2-23-12007/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-12007

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi A.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

14 775,31 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235; aadress Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa,

Tallinn, 13521, Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post jurist@julianus.ee)

Kostja A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress

xxxxx xx x-x, xxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxx;

e-post xxxxxxxxx@xxxxx.xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A.K.lt (K.) hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks põhivõlg

summas 3478,98 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 27% ulatuses A. K. ja 73%

ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

5. Rahuldada hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulude taotlus osaliselt.

6. Mõista kostjalt A.K.lt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks hageja kantud

menetluskulud summas 259,20 eurot.

7. Välja mõista kostjalt A.K.lt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis

menetluskuludelt (259,20 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 23.08.2023 kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 8646,70 eurot, intress 358,93 eurot, haldustasu nõue

11,60 eurot, sissenõudmiskulud 45,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4078,85 eurot.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.08.2023 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-posti vahendusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3141 lg 2 alusel 02.09.2023.

Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates.

Kohus juhtis 23.08.2023 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on

õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma

vastust esitanud.

3. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

2(5)

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse

tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu

hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus

rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi

rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23).

6. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõude rahuldada

tagaseljaotsusega vaid osaliselt.

7. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse tagaseljaotsusega rahuldatud osas kirjeldava ja

põhjendava osata ning käsitleb sisuliselt üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist.

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga 13.12.2016 laenulepingu

nr. 7021240910, mille alusel sai kostja laenu summas 3029 eurot (dtl 12-15). Tegelik

laenuväljamakse oli summas 3000 eurot (dtl 12). 06.10.2018 sõlmisid pooled laenulepingu

nr 702124091, mille alusel sai kostja laenu summas 7755 eurot, kogu laenujääk kahe lepingu peale

10 386,97 eurot (dtl 26-28). Kokku on kostja saanud kahe lepingu peale laenu 10 755 eurot. Tagasimakseid on

kostja teinud mõlema lepingu peale kokku summas 7276,01 eurot (dtl 75-78). Kuna kostja rikkus laenu

tagasimakse kohustust saatis krediidiandja kostjale 08.02.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl

36). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles

23.02.2021 (dtl 37).

9. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

10. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele. Kohtule esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et

kostjal oli piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei

ole.

11. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 19,90%

aastas, lisalaenulepingu kohaselt 18,90% (vt dtl 18 ja 27). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli

lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal

õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest

hagejale muid tasusid.

12. Krediidiandja on kostjale andnud laenu kokku summas 10 775 eurot (3000 + 7755),

kohustusega tasuda igakuiselt 10.kuupäevaks tagasimakse, mis koosnes intressist, põhiosast ja

haldustasust. Kostja on kokku teinud tagasimakseid summas 7276,02 eurot (dtl 75-78). Põhinõude

suuruseks kujuneb seega 3478,98 (10 775 -7276,02) eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

3(5)

13. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija

krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega

seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6

sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud,

et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma

tagastamist ning alanenud määras intressi.

Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi

direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida

kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse

kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad

karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 4034 lg 7 teine lause

oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud

intressinõude.

Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud

otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

14. Eelöeldust tulenevalt jäävad hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

15. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 27% ulatuses kostja ja 73% ulatuses hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 910 eurot. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna

Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn

lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning

piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS §

1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks

põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 960 (910+50) * 27% = 259,20 eurot.

4(5)

17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)