3-23-1999/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

11.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1999

Haldusasi

X

kaebus

Kaitseressursside

Ameti

08.06.2023

ettekirjutuse

nr

11-12.1/2023/4491

kehtetuks

tunnistamiseks / tühistamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Kaitseressursside Ameti poolt 29.08.2023 kohtule

esitatud teatis haldusasjas nr 3-23-1639.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-23-1999 menetlus.

3. Tagastada haldusasjas nr 3-23-1999 kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 20

eurot. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg

1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 08.06.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/4491 X

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel terviseseisundi hindamisele

28.08.2023 kl 11.00. Ettekirjutuse kohaselt on X varsemalt kutsutud terviseseisundi

hindamisele 12.04.2023, kuhu isik ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta.

KRA märkis, et kahepäevane töölt vabastus, mis kajastub töövõimetuslehel, ei põhjenda, miks

ei olnud võimalik hindamisele ilmuda. Samuti hoiatatakse ettekirjutuses, et kui X

terviseseisundi hindamisele ei tule, siis rakendatakse sunniraha summas 640 eurot (lisandub

kohtutäituri tasu) ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.

2. X esitas KRA 08.06.2023 ettekirjutuse peale vaide, mille KRA jättis 11.08.2023

vaideotsusega nr 5-1/4016 rahuldamata.

3. X esitas 11.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 08.06.2023 ettekirjutuse

kehtetuks tunnistamiseks / tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on nimetatud ettekirjutus

põhjendamatu ning ettekirjutuses kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. KRA väide, et

kaebaja ei esitanud tõendeid terviseseisundile mitteilmumise kohta on väär. Kaebaja on KRA-

3-23-1999

2(4)

le esitanud haiguslehe, mis tõendab, et kaebajal ei olnud KRA määratud ajal terviseseisundi

hindamisele ilmuda. Seega ei ole kaebaja isik, kellele võis KRA teha ettekirjutuse koos

sunniraha määramise hoiatusega.

4. Kohus jättis 28.09.2023 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse eesmärgi,

nõude ja põhjenduste täpsustamiseks aega 7 päeva käesoleva määruse kättetoimetamisest

arvates.

Kohus märkis, et kohtule on haldusasja nr 3-23-1639 materjalide põhjal teada, et kaebaja ilmus

28.08.2023 terviseseisundi hindamisele. Sellest tulenevalt on vaidlustatud KRA 08.06.2023

ettekirjutuse kehtivus käesolevaks hetkeks lõppenud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg

2) ning kohtule ei nähtu, et vaidlustatud ettekirjutusel oleks enam mingit mõju või praktilist

tähendust. Eelnevast tulenevalt palus kohus kaebajal selgitada, mida kaebaja kohtule esitatud

kaebusega saavutada soovib ning kuidas vaidlustatud ettekirjutus riivab / rikub kaebaja õigusi

käesoleval hetkel (HKMS § 44 lg 1). Kohus selgitas, et sellises olukorras, kus haldusakt on

täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse

äralangemise tõttu ning sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja

lg-ga 2 (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14). Viitega HKMS § 152 lg-le 2

palus kohus kaebajal teatada, kas ta soovib KRA 08.06.2023 ettekirjutuse tühistamisnõude

asemel esitada kohtule KRA 08.06.2023 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kui

jah, siis palus kohus kaebajal selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste

kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4).

5. Kaebaja esitas 05.10.2023 kohtule menetlusdokumendi, milles taotleb KRA 08.06.2023

ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja märkis, et tuvastamiskaebuse menetlemine

on tema õiguste kaitseks vajalik, sest edaspidi, kui ta satub samasse olukorda, saab ta tugineda

KRA 08.06.2023 ettekirjutuse õigusvastasusele. Samuti annab KRA 08.06.2023 ettekirjutuse

õigusvastasuse tuvastamine aluse nõuda kaebajale tekitatud kahju. Samuti märkis kaebaja, et

jääb kõigi kaebuses toodud põhjenduste juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb kaebust menetlusse võtmata lõpetada HKMS

§ 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel.

HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne

kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

7. Praegusel juhul on kaebaja täitnud KRA 08.06.2023 ettekirjutuses sätestatud kohustuse, st

kaebaja ilmus terviseseisundi hindamisele 28.08.2023. Selle tõenduseks võtab kohus haldusasja

nr 3-23-1639 materjalide juurest käesoleva haldusasja materjalide juurde KRA 29.08.2023

saadetud teatise (HKMS § 62 lg 2). HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni haldusaktiga

antud kohustuse täitmiseni ning seega on KRA 08.06.2023 ettekirjutuse kehtivus käesolevaks

hetkeks lõppenud. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud ettekirjutusel oleks enam mingit mõju või

praktilist tähendust. Ka kaebaja ei ole kohtule välja toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata,

et tühistamiskaebuse menetlemine on tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtupraktikas on

selgitatud, et olukorras, kus haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus

menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda

analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (vt Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr

3-3-1-44-14).

3-23-1999

3(4)

8. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb.

Kaebaja on 05.10.2023 menetlusdokumendis taotlenud jätkata menetlust KRA 08.06.2023

ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kaebaja tugineb preventiivsele huvile, mis

seisneb selles, et vastustaja edaspidiselt ei koostaks / saadaks kaebajale õigusvastaseid

ettekirjutusi. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine eelkirjeldatud motiivil

põhjendatud, sest igas haldusmenetluses tuleb asjaolusid hinnata individuaalselt ning isegi

juhul, kui kaebaja terviseseisundit tuleb mingil põhjusel KRA-l uuesti hinnata, siis puudub alus

arvata, et selle menetluse asjaolud kattuvad käesoleva vaidluse asjaoludega. Seega ei näe kohus,

et vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine aitaks kaebajat tulevikus tema õiguste

kaitsmisel (vt ka HKMS § 38 lg 4).

Kohus peab oluliseks ka märkida, et kaebuses toodud põhjustel ei näe kohus ka vaidlustatud

ettekirjutuse õigusvastasust. Terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse panemine

ettekirjutusega on KVTS § 226 lg 1 p 3 kohaselt lubatav sõltumata sellest, kas kutsealusel oli

varasemates kutsetes või ettekirjutustes määratud aegadel terviseseisundi hindamisele

ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. KVTS § 226 lg 2 sätestab, et KVTS § 226 lg-s 1

sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib KRA rakendada sunniraha asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras. Seega võib selline ettekirjutus sisaldada ka

sunnirahahoiatust.

Lisaks põhjendab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamise soovi sellega, et ta saab hiljem /

tulevikus nõuda vastustajalt talle tekitatud kahju hüvitamist. HKMS § 45 lg 2 teine lause

sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse

menetlemiseks. Seega ei saa ka sellel motiivil pidada tuvastamiskaebuse menetlemist

põhjendatuks. Kui kaebaja leiab, et KRA on talle 08.06.2023 ettekirjutusega tekitanud kahju,

siis on kaebajal võimalik kohtule esitada hüvitamiskaebus (mille raames kontrollib kohus ka

ettekirjutuse õiguspärasust).

9. Eelnevast tulenevalt ei anna kaebaja põhjendused alust jätkata menetlust KRA 08.06.2023

ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamisnõudega ning seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada

kaebust menetlusse võtmata HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel.

10. HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 järgi ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

11. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka

menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2). HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja

menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul,

kui kaebuses nõutud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus ei pidanud

käesolevas asjas vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamiseks, sest kaebaja võimalikud menetluskulud (v.a kaebuse esitamise

eest tasutud riigilõiv) jäävad igal juhul tema enda kanda. Vastustajale saaks panna kaebaja

menetluskulude kandmise kohustuse vaid juhul, kui vastustaja tingituna halduskohtule kaebuse

esitamisest annab välja kaebuses nõutud haldusakti või teeb kaebuses nõutud toimingu.

Praegusel juhul ei lõpetanud kohus menetlust eeltoodud põhjusel, vaid menetluse lõpetamise

tingis asjaolu, et kaebaja täitis KRA 08.06.2023 ettekirjutuses sätestatud kohustuse juba enne

kohtule kaebuse esitamist ning kaebaja ei esitanud selliseid põhjendusi, mis annaks alust arvata,

et tühistamis- või tuvastamiskaebuse menetlemine on tema õiguste kaitseks vajalik. Seega

jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud (v.a kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv) tema

3-23-1999

4(4)

enda kanda. KRA ei esitanud käesolevas asjas menetlusdokumente, seega ei saanud KRA-l ka

menetluskulusid tekkida. Kui vastustajal ka said tekkida menetluskulud, siis jäävad need tema

enda kanda.

12. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui menetlus lõpetatakse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamise eest riigilõivu 20 eurot. See

riigilõiv tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebajale

tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik