2-23-4967/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKeelduda menetlusse võtmast Swedbank AS-i apellatsioonkaebust Viru Maakohtu augusti 2023. a vaheotsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Swedbank AS-le
Legislator headnote
AI generated2-23-4967/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: a vaheotsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Swedbank AS-le
Full text
1(5)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-23-4967
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 11. oktoober 2023
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke
Kohtuasi
Aleksandr Ivanovi hagi kohtutäitur Andrei Kreki,
Brand Line kinnisvara OÜ ja Swedbank AS-i vastu
enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. augusti 2023. a vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant (kostja III): Swedbank AS (registrikood
10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld
Vastustaja (hageja): Aleksandr Ivanov (isikukood
XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail
Tuštšenko
Kostja I: kohtutäitur Andrei Krek, lepinguline
esindaja Kadi Saluste
Kostja II: Brand Line kinnisvara OÜ (registrikood
14450238), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast Swedbank AS-i apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
25. augusti 2023. a vaheotsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Swedbank AS-le
tagastatuks.
2(5)
2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Swedbank AS-i kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas
lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja
kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid
teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline
võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta
seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega
kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1. Aleksandr Ivanov (hageja) esitas 30. märtsil 2023 hagi kohtutäitur Andrei Kreki (kostja I)
ja Brand Line Kinnisvara OÜ (kostja II) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
täiteasjas nr 066/2022/3502. Hageja esitas 29. mail 2023 taotluse sissenõudja
Swedbank AS-i kostjana kaasamiseks. Viru Maakohus kaasas 7. juuni 2023. a määrusega
menetlusse kostjana Swedbank AS-i (kosja III).
2. Kostja III palus 27. juuni 2023. a vastuses hagiavaldusele teha asjas vaheotsus aegumise
kohta ja jätta hagi rahuldamata. Hageja sai enampakkumise akti kätte 6. märtsil 2023 ning
esitas kostja III vastu hagi 22. juunil 2023. Seega on hagi esitatud täitemenetluse seadustiku
(TMS) § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades. Tegemist on aegumistähtajaga. Seega tuleb
TMS § 223 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja ületamisel jätta hagi rahuldamata.
Kostjad I ja II toetasid kostja III taotlust vaheotsuse tegemiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis 25. augusti 2023. a vaheotsusega kostja III taotluse aegumise
kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas tsiviilasja menetlust.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse
ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane
lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab
menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest
alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui
vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus
tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
Seadusandja ei ole otsesõnu määranud, kes on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
puhul kostjaks. Kuivõrd enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamise aluseks saab olla
vaid menetlusreeglite rikkumine, on hagi sisuliselt suunatud kohtutäituri vastu, samas
mõjutab enampakkumise kehtivuse küsimus ka sissenõudja ja ostja õigusi. Riigikohus on
otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 leidnud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
tuleb
esitada
selliselt,
et
kohtumenetluse
tulemus
kehtiks
kõigi
õigussuhte
ümberkujundamisest puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi, mis tähendab, et
võlgniku hagi puhul peavad kostjateks olema kohtutäitur, sissenõudja ja ostja.
3(5)
Kostja III hinanngul on tema suhtes hagi esitatud hiljem kui 30 päeva jooksul hagejale
enampakkumise akt kättetoimetamisest ning kuna tegemist on õigust lõpetava tähtajaga,
mille möödalaskmisel ei või enam kohtusse pöörduda, tuleb kohaldada aegumist.
Tsiviilseadstiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku
poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja sai vara
enampakkumise akti kätte 6. märtsil 2023. Seega oleks hagi aluseks oleva nõude
aegumistähtaeg saabunud 5. aprillil 2023. Hagi esitati kohtusse 30. märtsil 2023, mis peatas
TsÜS § 160 lg 1 alusel nõude aegumise. Kuna nõude aegumine peatus 30. märtsil 2023 ning
hagejal säilis aegumistähtaja sees võimalus oma nõuet maksma panna, st esitada
nõudeavaldus kõigi kostjate vastu, ei ole tema nõue enampakkumise kehtetuks
tunnistamiseks aegunud.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Kostja III esitas maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub teha asja
esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada
kostja III taotlus aegumise kohaldamiseks, jätta hagi kostja III osas aegumise tõttu
rahuldamata ning apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt märkis maakohus vaheotsuses ebaõigesti, et TsMS § 449 lg 3
alusel ei ole vaheotsus edasikaevatav.
TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on aegumistähtaeg, mitte menetlustähtaeg. Seetõttu ei
saa kohus TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaega ka ennistada. Hageja sai enampakkumise akti
kätte 6. märtsil 2023. TMS § 223 lg 1 kohaselt oleks hageja pidanud esitama hagi kostja III
vastu enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 5. aprillil
2023. Hageja ei esitanud kostja III vastu hagiavaldust ega kostjana kaasamise taotlust
TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja esitas 29. mail 2023 avalduse, milles
üldsõnaliselt palus kaasata menetlusse kostjana kostja III. Maakohus rahuldas 7. juuni
2023. a määrusega hageja taotluse ja kaasas kostjana kostja III. Hageja esitas 22. juunil 2023
kostja III vastu hagiavalduse, mille maakohus võttis 26. juuni 2023. a määrusega menetlusse.
Kõik eelnimetatud toimingud tehti pärast TMS § 223 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja
lõppemist.
Kostja III vastu nõude aegumine ei peatunud hageja poolt kohtutäituri ja ostja vastu hagi
esitamisel ehk 30. märtsil 2023. Kostja III vastu esitatud nõude aegumist ei mõjuta see, kas
hageja esitas hagi kohtutäituri ja ostja vastu TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul või
mitte. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega
nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nõude aegumine saab TsÜS § 160 lg 1 alusel
peatuda vaid selle nõude osas ja selle isiku suhtes, kelle vastu on hagi esitatud. Nõude
aegumise peatab üksnes õige isiku vastu esitatud hagi (vt nt Riigikohtu 30. juuni 2000. a
otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-00). Nõude aegumine ei peatu ka tagantjärele kostja III
menetlusse kaasamisega 7. juuni 2023. a määruse alusel. Kostja hilisemal menetlusse
kaasamisel ei kaasne aegumise peatumist tagasiulatuvalt teise kostja vastu varasemast hagi
esitamisest (vt nt Riigikohtu 1. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-12, p 15).
Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleks esitada nii kohtutäituri, sissenõudja kui
ka ostja vastu, ja kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see
anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (Riigikohtu
28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18).
Kuivõrd hagi kostja III vastu tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata, tuleb kogu hagi jätta
TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kostjad I ja II on ka vastavad taotlused kohtule
4(5)
esitanud. Puudub mõistlik vajadus lahendada hagi sisuliselt teiste täitemenetluse osaliste
suhtes, kuivõrd hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.
RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru
Maakohtu 25. augusti 2023. a otsuse peale esitatud hageja apellatsioonkaebuse menetlusse
võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.
Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et vaheotsuse peale saab esitada
apellatsioonkaebuse. Maakohtu viide, et vaheotsus ei ole TsMS § 449 lg 3 alusel
edasikaevatav, on ekslik.
6. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2
sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti,
mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab
ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et
menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui
apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus
ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud
menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit. Maakohus on asunud
põhjendatult seisukohale, et hagi kostja III vastu ei ole aegunud.
Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud
väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on
õiguslikult perspektiivitu. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele
(TsMS § 442 lg 5).
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selgitusega, et võlgnikul tuleb hagi enampakkumise
kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 järgi esitada kohtutäituri, ostja ja sissenõudja vastu.
Nii ei saa tekkida ka küsimust, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamine kehtib ka selle
täitemenetluse osalise suhtes, kes hagimenetluses ei osalenud. Enampakkumise kehtetuks
tunnistamise hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku
olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu
lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega
muutub õiguslik olukord (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-
69-11, p 18).
Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel
ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib
võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja
omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti
TMS § 98 lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223
lg 2 p 4). Seega on kostjad I–III käesolevas vaidluses vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg
3 mõistes, kuivõrd enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lahendamine mõjutab neid
kõiki. Ringkonnakohtu hinnangul peatab ühe või mõne vältimatu kaaskostja vastu hagi
esitamine teiste vältimatu kaaskostjate vastu hagi esitamise aegumise (TsÜS § 160 lg 1).
9. Kuivõrd käesolev otsus ei ole asjas tehtav lõpplahend, otsustab menetluskulude jaotuse ja
rahalise suuruse maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg-d 1 ja 5).
Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus
5(5)
tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega
tagastada. Kuna kostja III esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda
tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke