Legislator Case Law & Legislation
2-23-4967/50 AI generated

2-23-4967/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-4967/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Keelduda menetlusse võtmast Swedbank AS-i apellatsioonkaebust Viru Maakohtu augusti 2023. a vaheotsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Swedbank AS-le

Legislator headnote

AI generated

2-23-4967/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: a vaheotsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Swedbank AS-le

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-23-4967

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. oktoober 2023

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Kohtuasi

Aleksandr Ivanovi hagi kohtutäitur Andrei Kreki,

Brand Line kinnisvara OÜ ja Swedbank AS-i vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. augusti 2023. a vaheotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja III): Swedbank AS (registrikood

10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld

Vastustaja (hageja): Aleksandr Ivanov (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail

Tuštšenko

Kostja I: kohtutäitur Andrei Krek, lepinguline

esindaja Kadi Saluste

Kostja II: Brand Line kinnisvara OÜ (registrikood

14450238), lepinguline esindaja Igor Sumarok

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Swedbank AS-i apellatsioonkaebust Viru Maakohtu

25. augusti 2023. a vaheotsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Swedbank AS-le

tagastatuks.

2(5)

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Swedbank AS-i kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas

lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1. Aleksandr Ivanov (hageja) esitas 30. märtsil 2023 hagi kohtutäitur Andrei Kreki (kostja I)

ja Brand Line Kinnisvara OÜ (kostja II) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 066/2022/3502. Hageja esitas 29. mail 2023 taotluse sissenõudja

Swedbank AS-i kostjana kaasamiseks. Viru Maakohus kaasas 7. juuni 2023. a määrusega

menetlusse kostjana Swedbank AS-i (kosja III).

2. Kostja III palus 27. juuni 2023. a vastuses hagiavaldusele teha asjas vaheotsus aegumise

kohta ja jätta hagi rahuldamata. Hageja sai enampakkumise akti kätte 6. märtsil 2023 ning

esitas kostja III vastu hagi 22. juunil 2023. Seega on hagi esitatud täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades. Tegemist on aegumistähtajaga. Seega tuleb

TMS § 223 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja ületamisel jätta hagi rahuldamata.

Kostjad I ja II toetasid kostja III taotlust vaheotsuse tegemiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 25. augusti 2023. a vaheotsusega kostja III taotluse aegumise

kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas tsiviilasja menetlust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse

ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab

menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui

vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus

tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Seadusandja ei ole otsesõnu määranud, kes on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

puhul kostjaks. Kuivõrd enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamise aluseks saab olla

vaid menetlusreeglite rikkumine, on hagi sisuliselt suunatud kohtutäituri vastu, samas

mõjutab enampakkumise kehtivuse küsimus ka sissenõudja ja ostja õigusi. Riigikohus on

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 leidnud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

tuleb

esitada

selliselt,

et

kohtumenetluse

tulemus

kehtiks

kõigi

õigussuhte

ümberkujundamisest puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi, mis tähendab, et

võlgniku hagi puhul peavad kostjateks olema kohtutäitur, sissenõudja ja ostja.

3(5)

Kostja III hinanngul on tema suhtes hagi esitatud hiljem kui 30 päeva jooksul hagejale

enampakkumise akt kättetoimetamisest ning kuna tegemist on õigust lõpetava tähtajaga,

mille möödalaskmisel ei või enam kohtusse pöörduda, tuleb kohaldada aegumist.

Tsiviilseadstiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku

poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja sai vara

enampakkumise akti kätte 6. märtsil 2023. Seega oleks hagi aluseks oleva nõude

aegumistähtaeg saabunud 5. aprillil 2023. Hagi esitati kohtusse 30. märtsil 2023, mis peatas

TsÜS § 160 lg 1 alusel nõude aegumise. Kuna nõude aegumine peatus 30. märtsil 2023 ning

hagejal säilis aegumistähtaja sees võimalus oma nõuet maksma panna, st esitada

nõudeavaldus kõigi kostjate vastu, ei ole tema nõue enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks aegunud.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja III esitas maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub teha asja

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada

kostja III taotlus aegumise kohaldamiseks, jätta hagi kostja III osas aegumise tõttu

rahuldamata ning apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt märkis maakohus vaheotsuses ebaõigesti, et TsMS § 449 lg 3

alusel ei ole vaheotsus edasikaevatav.

TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on aegumistähtaeg, mitte menetlustähtaeg. Seetõttu ei

saa kohus TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaega ka ennistada. Hageja sai enampakkumise akti

kätte 6. märtsil 2023. TMS § 223 lg 1 kohaselt oleks hageja pidanud esitama hagi kostja III

vastu enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 5. aprillil

2023. Hageja ei esitanud kostja III vastu hagiavaldust ega kostjana kaasamise taotlust

TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja esitas 29. mail 2023 avalduse, milles

üldsõnaliselt palus kaasata menetlusse kostjana kostja III. Maakohus rahuldas 7. juuni

2023. a määrusega hageja taotluse ja kaasas kostjana kostja III. Hageja esitas 22. juunil 2023

kostja III vastu hagiavalduse, mille maakohus võttis 26. juuni 2023. a määrusega menetlusse.

Kõik eelnimetatud toimingud tehti pärast TMS § 223 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja

lõppemist.

Kostja III vastu nõude aegumine ei peatunud hageja poolt kohtutäituri ja ostja vastu hagi

esitamisel ehk 30. märtsil 2023. Kostja III vastu esitatud nõude aegumist ei mõjuta see, kas

hageja esitas hagi kohtutäituri ja ostja vastu TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul või

mitte. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega

nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nõude aegumine saab TsÜS § 160 lg 1 alusel

peatuda vaid selle nõude osas ja selle isiku suhtes, kelle vastu on hagi esitatud. Nõude

aegumise peatab üksnes õige isiku vastu esitatud hagi (vt nt Riigikohtu 30. juuni 2000. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-00). Nõude aegumine ei peatu ka tagantjärele kostja III

menetlusse kaasamisega 7. juuni 2023. a määruse alusel. Kostja hilisemal menetlusse

kaasamisel ei kaasne aegumise peatumist tagasiulatuvalt teise kostja vastu varasemast hagi

esitamisest (vt nt Riigikohtu 1. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-12, p 15).

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleks esitada nii kohtutäituri, sissenõudja kui

ka ostja vastu, ja kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see

anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (Riigikohtu

28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18).

Kuivõrd hagi kostja III vastu tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata, tuleb kogu hagi jätta

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kostjad I ja II on ka vastavad taotlused kohtule

4(5)

esitanud. Puudub mõistlik vajadus lahendada hagi sisuliselt teiste täitemenetluse osaliste

suhtes, kuivõrd hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru

Maakohtu 25. augusti 2023. a otsuse peale esitatud hageja apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et vaheotsuse peale saab esitada

apellatsioonkaebuse. Maakohtu viide, et vaheotsus ei ole TsMS § 449 lg 3 alusel

edasikaevatav, on ekslik.

6. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud

menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit. Maakohus on asunud

põhjendatult seisukohale, et hagi kostja III vastu ei ole aegunud.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on

õiguslikult perspektiivitu. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele

(TsMS § 442 lg 5).

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selgitusega, et võlgnikul tuleb hagi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 järgi esitada kohtutäituri, ostja ja sissenõudja vastu.

Nii ei saa tekkida ka küsimust, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamine kehtib ka selle

täitemenetluse osalise suhtes, kes hagimenetluses ei osalenud. Enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku

olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu

lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega

muutub õiguslik olukord (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

69-11, p 18).

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel

ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib

võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja

omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti

TMS § 98 lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223

lg 2 p 4). Seega on kostjad I–III käesolevas vaidluses vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg

3 mõistes, kuivõrd enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lahendamine mõjutab neid

kõiki. Ringkonnakohtu hinnangul peatab ühe või mõne vältimatu kaaskostja vastu hagi

esitamine teiste vältimatu kaaskostjate vastu hagi esitamise aegumise (TsÜS § 160 lg 1).

9. Kuivõrd käesolev otsus ei ole asjas tehtav lõpplahend, otsustab menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg-d 1 ja 5).

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

5(5)

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Kuna kostja III esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda

tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke