2-21-8383/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8383

Kohtuasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Y vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Yulia Zaitseva ja Andres

Aavik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15.05.2023 otsuse resolutsiooni p-d 2–7, milles

maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt, lõpetas ühisomandi ja jagas X ja Y

ühisvara, asendas poolte nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks, mõistis

Y-lt X kasuks välja hüvitise ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

2. Harju Maakohtu 15.05.2023 otsus on jõustunud resolutsiooni p 1 osas, millega

maakohus jättis läbi vaatamata Y nõude X vastu sõiduauto Peugeot 5008

(registreerimismärgiga XXXXXX) ühisomandi lõpetamise nõudes ja lõpetas selles

osas tsiviilasjas menetluse.

3. Lõpetada tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-21-8383 menetlus ja kinnitada

kompromiss, mille tingimused on järgmised:

3.1. Pooled on kokku leppinud lõpetada ühisomand ja jagada X ning Y ühisvara

alljärgnevalt:

3.1.1. Jätta 100% osalus äriühingus C OÜ (registrikood XXXXXXXX) Y

ainuomandisse.

3.1.2. Jätta kinnistu XXX, registriosa nr XXXXXXX, X ainuomandisse.

3.1.3. Jätta kinnistu KKK, registriosa nr KKKKKK, Y ainuomandisse.

3.1.4. Y annab nõusoleku, et kinnistu XXX, registriossa nr XXXXXXX, teise jao

omanikukanne kustutakse osas, mille kohaselt on X ja Y kinnistu

ühisomanikud ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnistu

ainuomanikuna

kinnistusraamatusse

X. Asendada

Y

nõusolek

kohtumäärusega.

3.1.5. X annab nõusoleku, et kinnistu KKK, registriosa nr KKKKKK, teise jao

omanikukanne kustutakse osas, mille kohaselt on X ja Y kinnistu

ühisomanikud ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnistu

ainuomanikuna

kinnistusraamatusse

Y. Asendada

X

nõusolek

kohtumäärusega.

3.1.6. Y

kohustub

tasuma

X

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

summa

eurot

hiljemalt

10.10.2023.

3.1.7. Pooled kinnitavad, et neil ei ole üksteise vastu mistahes muid nõudeid.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada X-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210

eurot,

ja

kanda

see

OÜ

Advokaadibüroo

Barrister

arvelduskontole

nr EE142200221052784289.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 25.05.2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi (täiendatud

04.11.2022) ühisvara jagamiseks.

2. Kostja esitas 06.12.2021 vastuhagi, milles palus ühisvara jagada teisel viisil.

3. Harju Maakohus jättis 15.05.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) läbi vaatamata kostja nõude

hageja vastu sõiduauto Peugeot 5008 (registreerimismärgiga XXXXXX) ühisomandi

lõpetamise nõudes ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Maakohus rahuldas hageja hagi

osaliselt ja kostja vastuhagi osaliselt. Maakohus lõpetas ühisomandi ja jagas hageja ning kostja

ühisvara järgnevalt: müüa 100% osalus äriühingus C OÜ (registrikood XXXXXXXX) avalikul

enampakkumisel ja tulem jagada poolte vahel võrdsetes osades; jätta XXX kinnistu väärtusega

18 700 eurot hageja ainuomandisse; jätta KKK kinnistu väärtusega 57 500 eurot kostja

ainuomandisse. Maakohus asendas otsusega kostja ja hageja nõusolekud kinnistusraamatus

kannete tegemiseks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja omandikaotusest tuleneva

hüvitise 19 400 eurot ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes vaidlustatud otsus tühistada osas, milles

maakohus jättis KKK kinnistu kostja ainuomandisse ja otsustas müüa 100% osalusest

äriühingus C OÜ avalikul enampakkumisel, ning teha selles osas uus otsus, millega jätta KKK

kinnistu hageja ainuomandisse, asendada kostja nõusolek omanikukande tegemiseks, mõista

hagejalt kostja kasuks välja omandikaotusest tulenev hüvitis summas 15 449,11 eurot, jätta

100% osalus äriühingus C OÜ kostja ainuomandisse. Alternatiivselt palus kostja tühistada

vaidlustatud otsus osas, milles kohus asendas kohtuotsusega hageja nõusoleku selles, et KKK

kinnistu teise jao omanikukanne kustutatakse osas, mille kohaselt on hageja ja kostja kinnistu

ühisomanikud ning tehakse uus kanne, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna

kinnistusraamatusse kostja, ja teha uus otsus, millega asendatakse eelnimetatud hageja

nõusolek kohtuotsusega eeldusel, et kostja on enne vastava kandeavalduse esitamist tasunud

hagejale omandikaotusest tuleneva hüvitise 19 400 eurot.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

6. Pooled esitasid 05.10.2023 ringkonnakohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid

tsiviilasja menetlus lõpetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium

osaliselt asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel ja lõpetab tühistatud osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4

alusel. Maakohtu otsust ei vaidlustatud selle resolutsiooni p 1 osas, mistõttu on vaidlustatud

otsus selles osas jõustunud (TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause).

8. Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi

sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

9. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

10. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

11. Hageja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks (210 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Hageja

palus riigilõivu tagastada arveldusarvele, millelt riigilõiv tasuti.

12. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on

kompromissilepingus leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa

käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)