2-23-127487/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

10.oktoober 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-127487;

Credit.ee OÜ hagi T. T. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 1069,13 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Credit.ee OÜ (registrikood 11898079; aadress F.Tuglase tn.19,

Tartu, 51006 Tartumaa)

Hageja esindaja

Agnes Zaure (jurist@credit.ee)

Kostja

T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx, xxxxxxxx xxxx,

xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx;

xxxxx.xxxxxxxxx@xxxx.xx)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista T. T.lt Credit.ee OÜ kasuks põhinõue 690 eurot.

Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 35% hageja ja 65 % kostja kanda;

2.2 välja mõista T. T.ltCredit.ee OÜ kasuks menetluskuluna 195 eurot;

2.3 välja mõista T. T.ltCredit.ee OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 195 eurot) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku

viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3.Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

1

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 23.02.2023. a tarbijakrediidilepingu nr

20230223/02. Laenulepingu taotluse täitis kostja 23.02.2023 Credit.ee OÜ veebikeskkonnas

aadressil www.credit.ee ning kinnitas taotluse esitamisel laenulepingu üldtingimustega nõus-

tumist. Hageja tegi kostjale laenupakkumuse summas 700 eurot laenuperioodiga 24 kuud.

Kostja nõustus laenupakkumusega. Hageja saatis kostja e-posti aadressile laenulepingu koos

krediidi tagastamise maksegraafikuga. 23.02.2023 kandis hageja kostja pangakonto arveldus-

arvele laenu summas 700 eurot. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli tagastamisele kuuluv

kogusumma (laenusumma koos laenu kasutamise eest arvestatud intressiga) 961,4 eurot,

osamaksete arv 24, aastane intressimäär 28,5%, krediidi kulukuse määr 39,82%, viivisemäär

0,0781% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning viimase osamakse tähtpäev

22.02.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 700 eurot, intress suuruses

51,25 eurot, 23.08.2023. a seisuga arvestatud viivis suuruses 48,33 eurot, võla sissenõudmi-

sega seotud kulud suuruses 35 eurot ning edasiulatuv viivis viivisemääraga 0,0781% päevas

alates 24.08.2023. a kuni laenu põhiosa nõude suuruses 700 eurot kohase täitmiseni. Jätta kõik

menetluskulud kostja T. T.i kanda ning mõista kostjalt T. T.ilt Credit.ee OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 300 eurot ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral menet-

luskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja põhjendused

2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidi asutused ei kontrolli väga muud, kui aktiivseid võlgasid, aga nii kaua kui neid ei ole,

siis võib ennast lõhki laenata. Leiab, et iga laenuga peaks ikka küsima ka konto väljavõtet, et

lihtsalt üle vaadata, mis sel hetkel kliendi/laenaja peale vaadates näeb. 700 eurot ei ole väike

summa, et seda ilma krediidivõimelisust hindamata anda. Taust.ee ja maksehäire kontroll on

normaalne tegevus, kuid maksete kontroll väljavõttena on kindlus laenuandjale, et ollakse

maksevõimeline palga ja kuumaksena antud laenule. Laenuandja peab ikka enne selgeks

tegema, kas laenusaaja on maksevõimeline, tänapäeval ei saa enam ka maksepuhkust enne kui

2

on kontoväljavõte esitatud ja nii antakse laenu, et pole isegi ülevaadet laenusaaja olukorrast.

3.Hageja täiendavalt lisab, et enne laenulepingu nr 20230223/02 sõlmimist hageja teostas

krediidiandjana kostja krediidivõimelisuse hindamiseks järgmised toimingud: kontrolliti

kostja maksekäitumist Krediidiinfo (maksehäirete register), Krediidiregistri (taust.ee) ja

Credit.ee andmebaasidest, maksehäireid ei tuvastatud. Kostja on varasemalt võtnud hagejalt

laenu ühel korral ja kõik eelnevast lepingust tulenevad kohustused on kostja täitnud

ennetähtaegselt, olulise viivituseta. Muuhulgas (ent mitte ainult) viitab varasem

maksedistsipliin ja kohustuste täitmine koosmõjus teiste näitajatega kostja

krediidivõimelisusele. Kontrolliti maksuvõlgade olemasolu Maksu- ja Tolliameti andmete

põhjal. Võlgasid ei tuvastatud. Antud asjaolu krediidivõimelisuse hindamisel viitab madalale

krediidiriskile. Kontrolliti teadaannete olemasolu AT andmete põhjal. Teadaanded puudusid.

Antud asjaolu krediidivõimelisuse hindamisel viitab madalale krediidiriskile. Kontrolliti

kohtulahendite olemasolu Riigi Teataja andmete põhjal. Kostja sissetulekute suurust

kontrolliti Maksuandmete tõendi põhjal. Maksuandmete põhjal oli kostja viimase 4 kuu

keskmine sissetulek (so netopalk) summas 980,84 eurot kuus. Kostja finantskohustuste

suuruse osas lähtuti kostja esitatud andmetest, millele lisati laenulepingu nr 20230223/02

kuumakse suuruses 38,6 eurot. Seega, laenu andes arvestati kostja igakuiste finantskohustuste

suuruseks 238,6 eurot. Arvestades laenulepingute kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja

kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust (238,6 eurot) ja

muude laenutaotluses deklareeritud igakuiste väljaminekute suurust (265 eurot, so toidukulu,

transpordikulu, kommunaalkulu ja laste ülalpidamiskulu), oli kostja sissetulek piisav kõikide

laenulepingutest tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks

on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava

laenumaksete) jt väljaminekute maha lahutamisel. Maksevõime loetakse piisavaks kui reserv

on suurem kui null (0). Käesoleval juhul reserviks on 477,24 eurot.

Kohtu põhjendused

4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr 20230223/02 (58-70), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu

700 eurot (dtl 72).

6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 30.05.2023 (dtl 31). Vaidlust ei ole, et kostja

on saanud laenu summas 700 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

7. Poolte vaidlus on, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

8. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud, lepingute sõlmimisel küsinud teavet kliendilt endalt ja teinud täiendavad päringud

kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse, teinud päringud

maksehäireregistritesse, mille andmetel puudusid kostjal maksehäired (dtl 78-86).

3

9. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p

55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja

võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole hageja kostja

konto väljavõtteid küsinud, on hageja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10.Samuti ei ole hageja kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema

finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu

võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided,

eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata.

11.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

12.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu

summas 700 eurot. Kostja on teostanud makseid summas 10 eurot (dtl 27). Seega tuleb kostjal

tasuda põhivõlgnevus 690 eurot.

13.Laenulepingus nr. 20230223/02 on kokku lepitud viivise määraks lepingujärgne

intressimäär 28,5% aastas (dtl 58-59). Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise

põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse

intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-

145432, p 24). Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja hagejale muid kulusid ega tasusid.

14.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 690 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

4

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi

rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses

hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

16.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja riigilõiv 280 eurot.

17. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku

300 eurot.

18.Kohus jättis menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda.

Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid

tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 195 eurot.

19.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (195 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

20.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik

5