3-23-705/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoobril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-705

Haldusasi

X. Xe kaebus Eesti Töötukassa 19. detsembri 2022. a otsuse

ja 21. veebruari 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning

töötukassa kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X, esindaja Y. Y

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 14. septembril 2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 19. detsembri 2022. a otsus

TVH/22/050889 ja 21. veebruari 2023. a vaideotsus VO/23/203. Kohustada töötukassat

kaebaja 15. detsembri 2022. a töövõime hindamise taotlust uuest läbi vaatama.

2. Mõista töötukassalt välja kaebaja menetluskulud 97 eurot ja 34 senti.

3. Asendada X. Xe ja Y. Y nimed avaldatavas otsuses tähemärgiga. Jätta avaldamata

kaebaja elukoht Xxxx-Xxxxxxx.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 9. novembril 2023 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega tuleb tähtaja kestel esitada nii taotlus kui ka apellatsioonkaebus,

mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

3-23-705

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 15. detsembril 2022 Eesti Töötukassale taotluse, milles palus

hinnata oma töövõimet ja määrata endale töövõimetoetus.

2. Töötukassa leidis 19. detsembri 2022. a otsuses (TVH/22/050889), et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud. Otsus tugineb tervishoiuteenuse osutaja (TTO) AS

Arstikeskus Confido ekspertarsti dr R 16. detsembri 2022. a hinnangule. Töötukassa

leidis, et kaebajal ei ole töötamine takistatud, arvestades tema terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat

kestust.

2.1. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Selle põhjuseks on

deformeerivad dorsopaatiad ja lihasluukonna arenguhäired.

2.2. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Selle põhjuseks on

liigeste haigusseisundid.

2.3. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on

hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime

piiratud.

2.4. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud

tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.

2.5. Kaebajal on piiratud kummardamine, istumine, seismine, pikkade vahemaade läbimine ja

treppidel liikumine selja- ja jalavalu tõttu. Kaebajal on piiratud küünitamine, esemete

tõstmine ja kandmine õlaliigese ebastabiilsuse tõttu.

2.6. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta

need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. 20. detsembri 2022. a otsusega (TVT/22/064979) jättis töötukassa kaebajale

töövõimetoetuse määramata.

4. Kaebaja esitas vaide, mille töötukassa jättis 21. veebruari 2023. a

vaideotsusega VO/23/203 rahuldamata.

4.1.

Vaideotsuse järgi analüüsis dr R veel kord kaebaja terviseandmeid, sh vaides

kirjeldatud asjaolusid, ja jäi 27. jaanuari 2023. a seisukohas oma esialgse hinnangu

juurde. Lisaks analüüsis Eesti Töötukassa ekspertarst dr K vaidemenetluses kaebaja

töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO

ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust. Dr K leidis 17. veebruaril 2023, et TTO

ekspertarsti hinnang vastab tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrusele nr 39

„Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise

tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39),

töövõime hindamise metoodikale ning elulistele asjaoludele.

4.2.

TTO ekspertarst hindas kaebaja tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas

kergeks. Kaebajal on luu- ja lihaskonna häire, selja- ja jalavalu, häirunud kõnnimuster,

mis piirab kummardamist, istumist, seismist, pikkade vahemaade läbimist ning

treppidest liikumist. Kaebajal on kaasasündinud labajalaliigeste väärarend, millega

kaasub sage nimmevalu. Alaseljavalu esineb pigem koormusel. Valuvaigistit kasutab

kaebaja vajaduse korral (käsimüügiravimid). Taastusravi on kaebaja saanud aastaid

tagasi. Kaebaja on märkinud, et peab istudes tihti asendit vahetama. Hindamisel ei

2(13)

3-23-705

eeldata püsivat seismist või istumist (vähemalt 60 minutit). Asendeid võib muuta.

Seega on kaebaja tegutsemispiirang seismise ja istumise võtmetegevuses kerge.

4.3.

TTO ekspertarst hindas kaebaja tegutsemispiirangu käelise tegevuse

valdkonnas kergeks. Kaebajal esineb ülajäseme häire: õlaliigese ebastabiilsus, mis

piirab küünitamist, tõstmist ja asjade kandmist. Paremal õlal esineb spontaanseid

luksatsioone siserotatsioonil. Üldjuhul on nihestus isereponeeruv, kuid aeg-ajalt vajab

ka reponeerimist. Kaebajal on kaela-õlavöötme lihaspinge ja lülisamba rinnaosas

küfoos. Õlaliigeste liikuvus on rahuldav. Valuravi kaebaja ei saa. Valuvaigistit kasutab

vajaduse korral (käsimüügiravimid). Taastusravi on kaebaja saanud aastaid tagasi.

Kaebaja pole kõnealuste probleemidega arstile pöördunud. Ortopeedil pole kaebaja

samuti viimased kolm aastat käinud. Ravipotentsiaal on jäänud kasutamata.

4.4.

Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas

on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole

tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloo andmed ei kinnita

vaimseid piiranguid. Puuduvad objektiivsed andmed vaimse võimekuse kohta.

Vaidemenetluse ajal on lisandunud perearsti sissekanne, mille järgi esinevad esmased

meeleolulanguse kaebused. Ravi on äsja alustatud. Tegu ei ole püsipiiranguga, mis

töövõimet alandaks.

4.5.

Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu, kuid ei too kaasa üldist

töövõime vähenemist töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 mõttes. Kaebajal

esinevad kerged piirangud. Kui kaebaja tervis on halvenenud, peab ta pöörduma arsti

vastuvõtule. Kui terviseseisundi muutumist kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või

muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), on kaebajal

võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.

5. X. X esitas 2. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa 19.

detsembri 2022. a otsuse ja vaideotsuse tühistada ning kohustada töötukassat tema taotlust

uuesti läbi vaatama.

5.1. Kaebajal on kaasasündinud parema jala väärarend (1997. a-l diagnoositi Talus Verticalis

ja skolioos), mida opereeriti, kui kaebaja oli üheksakuune. Kaebajal on liikumine piiratud

ning kummardamine, istumine ja seismine takistatud. Ülielastsete liigeste tõttu esineb

kaebajal sageli õlavöötme nihestusi. Kaebaja kannatab pidevalt valu, mida leevendab

käsimüügist soetatavate valuvaigistitega. Kaebajal on diagnoositud M. Scheurmanni tõbi, mis

põhjustab püsivat seljavalu. Kaebajale oli määratud taastusravi isikliku rehabilitatsiooniplaani

raames, mida kaebaja järjekindlalt täitis. Alates sünnist on ravivõimlemine kaebaja

igapäevaelu osaks. Võimlemisoskused on kaebaja omandanud taastusravi käigus.

5.2. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) on määranud kaebajale sünnist saati keskmise puude

seoses liikumistakistuse ning sellega kaasnevate haiguste ja vaevustega. Alates ajast, kui

kaebaja sai 16-aastaseks, on SKA ja töötukassa määranud talle osalise töövõime ja keskmise

puude. Töövõimereformi järel on kaebaja esitanud töövõime hindamise taotluse kaks korda

(20. detsembril 2019 ja 15. detsembril 2022). Varem on kaebajal sama metoodika alusel

tuvastatud osaline töövõime. Ei kaebaja esitatud ega TIS-i andmete järgi ole kaebaja tervis

paranenud.

5.3. Ekspertarst pole arvestanud erinevate arstide märgitud asjaolusid. Ekspertarst on

tõlgendanud meelevaldselt kaebaja taotlust ning jätnud oluliste asjaoludega arvestamata.

3(13)

3-23-705

5.4. Kaebaja kroonilise kuluga terviseprobleemid on aja jooksul süvenenud. Lisandunud on

kaasuvaid haigusi: seljaprobleemid ning õlavöötme- ja kaelaprobleemid. Seda kajastavad nii

kaebaja kui ka arstide esitatud andmed. Kaebaja on sunnitud pidevalt kasutama valuvaigisteid

(käsimüügiravimeid). Valu põhjustavad kaela-õlavöötme lihaspinge, lülisamba rinnaosa

küfoos ning rinna-nimmeosa skolioos. Kaebaja ei ole oma seisundiga kohanenud.

5.5. Ekspertarst on liikumise valdkonna all märkinud, et kaebajal esineb alaseljavalu pigem

koormusel. Kaebaja on aga taotluses selgitanud, et ei ole mingit täpset vahemaad, mida

läbides valu kindlasti ei teki. Parem jalg võib hakata valutama lihtsalt ühest toast teise

jalutades. Selle probleemi olemasolu kinnitavad ka kaebaja meditsiinilised andmed.

5.6. Ohutu ringiliikumise kohta on kaebaja taotluses selgitanud, et kaotab talvel libeda ilmaga

sageli tasakaalu ja peab pingutama, et mitte Kuda. Selle käigus on kaebajal parem õlg

liigesest välja läinud nii Kudes kui ka püsti jäädes (kui kaebaja teeb järske liigutusi tasakaalu

säilitamiseks). Ekspertarsti hinnangul ei leidnud need piirangud TIS-i andmetel kinnitust.

Samas on hinnangus edaspidi kajastatud arsti objektiivne kirjeldus, mille järgi kaebaja kõnni-

muster ja -tasakaal on häiritud. Seejuures on kirjeldatud täpsemalt ka kaela- ja õlavöötme

probleeme.

5.7. Ekspertarst on asjakohatult märkinud, et hindamisel ei eeldata püsivat seismist või

istumist (vähemalt 60 minutit). Kaebaja on selgitanud, et suudab istuda vähem kui ühe tunni.

Seistes hakkab kaebaja jalg kindlasti ühe tunni jooksul valutama. Raskusi on ka istuvast

asendist tõusmisel, kuigi kaebaja seda taotluses ei märkinud. Kaebaja ei suuda ette kujutada

selliseid töökohti, kus istumise või seismise aeg täiskoormuse korral jääb alla ühe tunni.

5.8. Käelise tegevuse valdkonnas on ekspertarst määranud piirangu kergeks ainult põhjusel, et

kaebaja ei saa valuravi ning et tal on elukohast ja toimetulekuraskustest tulenevalt olnud

võimatu tervishoiuasutuses taastusravis käia. Kaebaja on selgitanud, et tarvitab käsimüügist

kättesaadavaid valuvaigisteid. Kaebaja meditsiinilistest andmetest nähtub, et tema liigesed on

ülielastsed. See toob kaasa pidevad probleemid kaela- ja õlavöötme piirkonnas. Selles vald-

konnas on piirang oluline ja segab kaebajal toimetulekut.

5.9. Kaebaja haiguse süvenemine on mõjutanud ka tema vaimset tervist. Perearst suunas

kaebaja vaimse tervise probleemide tõttu ülikoolist akadeemilisele puhkusele. Vastustaja pole

selle asjaoluga arvestanud. Oma probleeme on kaebaja kirjeldanud taotluses vaimse

võimekuse valdkonna juures.

5.10.

Vastustaja leiab, et kaebaja on jätnud ravipotentsiaali kasutamata. TVTS § 6 lg 4 ei

näe ette, et inimene peaks kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist

käima erinevate arstide vastuvõtul. Üldjuhul piisab ühe arsti vastuvõtust (vt Riigikohtu otsus

asjas nr 3-20-2474, p 29). Kaebaja perearst on teda ravinud tema sünnist saati ja on kaebaja

haigusega hästi kursis. Kaebajat ei ole võimalik sünnipärasest väärarengust terveks ravida.

Kaebajal on olemas põhjalikud teadmised oma haigusest ja oskus teha iga päev

ravivõimlemist. Lisaks on kaebaja käinud regulaarselt massaažis. Sissetulekute puudumise

tõttu elab kaebaja oma vanemate juures Xxxx-Xxxxxxxl. Kaebajal ei ole võimalik eriarsti

vastuvõtule minna, kuna tal pole võimalik transpordi eest tasuda. Ka ei ole kaebajal võimalik

osta ravimeid.

5.11.

See, et kaebaja on kogu elu iga päev ravivõimlemisega tegelenud, on aidanud haiguse

süvenemist oluliselt pidurdada. Seetõttu on meelevaldne järeldada, et kuna kaebaja ei ole

viimase kolme aasta jooksul ortopeedi vastuvõtul käinud ega oma vaevusi perearstile kurtnud,

on tema seisund paranenud. Vastustaja on jätnud tähelepanuta perearsti 22. detsembri 2022. a

sissekande: „Midagi paremaks ei ole läinud“.

6. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

4(13)

3-23-705

6.1. Vaidlustatud otsuste õiguspärasuse hindamisel saab võtta arvesse ainult neid kaebaja

terviseandmeid, mis olid vastustajale vaidlustatud otsuste tegemise ajal teada. Inimese töö-

võimet hinnates teeb töötukassa hindamis- mitte kaalutlusotsuse. Hindamisotsuse põhjendusi

võib vaide- ja kohtumenetluses täiendada. Otsuse põhjendustena tuleb arvestada ka ekspert-

arstide seisukohti.

6.2. Vastustaja korraldas kohtumenetluse raames 25. aprillil 2023 visiidipõhise hindamise, et

hinnata kaebaja sooritus- ja tegutsemisvõimet liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas.

Hindamise viis läbi füsioterapeut D. P. Dr R koostas hindamistulemuste alusel 27. aprillil

2023 eksperdiarvamuse koos visiidil tehtud testide kokkuvõttega. Visiidil tuvastatu ühtib

töötukassa varasema hinnanguga: kaebaja kaebuseid liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas

ei saa pidada enamaks kui kergeteks.

6.3. Visiidil tuvastati, et kaebajal on veidi aeglane kõnd. Kaebaja läbis kõnnitestil kahe

minutiga 110 m. Norm oleks 200 m. Kõnnil sammu pikkuses ja toepinna kasutamisel

iseärasusi pole. Kõnd on ebakindel ja ettevaatlik. Kael on veidi painutatud vasakule, puusa,

põlve ja hüppeliigese kasutamine kõnnil on iseärasusteta. Tasakaaluhäiret ei esine. Parema

hüppeliigese painutus- ja sirutusfunktsioon on väiksema ulatusega võrreldes vasaku

hüppeliigesega, see võib mõjutada muid sportlikke aktiivseid tegevusi, kuid lihasjõudlus on

vasakuga võrreldes sarnane, pisut madalam sääre ja hüppeliigese osas. Kätes lihasjõu langust

ei esine. Käte lihasjõud on paremal ja vasakul võrdne.

6.4. Kaebaja ise on endal ohutu ringiliikumise võtmetegevuses esineva piirangu hinnanud

raskeks (arvväärtus 3), kuid terviseandmed ja füsioterapeudi visiidipõhine hinnang sellise

piirangu esinemist ei kinnita. Kaebaja kõnnib veidi aeglaselt, ebakindlalt ja ettevaatlikult,

kuid ei vaja abivahendit. Tasakaal ei ole häiritud niivõrd, et see põhjustaks töövõime

piiranguid.

6.5. Terviseandmed ei kinnita kaebaja väidetud rasket piirangut seismisel ja istumisel. Füsio-

terapeudi hinnangu järgi on kaebajal lülisamba painutamine, sirutamine, külgpainutus ja

rotatsioon mõlemale poole iseärasuseta, mõlema külje osas võrdne ja normi piirides. Ette

painutamisel võib esineda valu. Mingil määral võib esineda valu kogu selja ulatuses ja

paremas jalas, kuid tegutsemispiirangu hindamisel ei eeldata ühe tunni pikkust seismist.

Asendeid saab vahetada 2–3 minuti tagant.

6.6. Käelise tegevuse valdkonnas on kaebajal kerge tegutsemispiirang võtmetegevuste „käte

sirutamine“ ja „asjade liigutamine“ sooritamisel (arvväärtus 1). Ekspertarstide hinnanguid

kinnitab füsioterapeudi hinnang. Selle järgi on kaebaja õlaliigeste funktsioonihäire kerge.

Parema õlaliigese liikuvus on kergelt häiritud võrreldes normiga ja terve vasaku õlaliigese

liikuvusega. Esineb risk iseeneslikuks osaliseks parema õlaliigese luksatsiooniks. Kaebaja ei

ole TIS-i andmetel luksatsioonide tõttu arsti vastuvõtule pöördunud. Lihasjõu langust ei esine.

Lihasjõud kätes on paremal ja vasakul poolel võrdne.

6.7. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on kaebajal taotluse järgi raskusi tegevuste

alustamise ja lõpetamisega. Suurimaks probleemiks peab kaebaja seejuures teise kohta

minemist: kuna kaebajal on tihti raske võtta end kokku, et kuhugile kohale minna, on

tekkinud mahajäämus õppetöös. Raskusi põhjustavad seejuures kaebajal esinevad

liikumispiirangud, kuid kaebaja peab võimalikuks ka vaimse tervise probleemide esinemist.

Vastustaja selgitab, et 27. jaanuaril 2023 on kaebaja alustanud depressiooni ravi. Perearsti 24.

aprilli 2023. a sissekande järgi on kaebaja enesetunne paranenud.

6.8. Kaebaja depressiooni ei ole alust pidada pikaajaliseks piiranguks. Ajutist töövõimetust

põhjustav terviseprobleem töövõime hindamisel rolli ei mängi. Ei TVTS ega ravikindlustuse

seadus määratle otsesõnu, millist terviseprobleemi tuleb käsitada ajutise töövõimetusena ja

millist pikaajalise tervisekahjustusena. TVTS eelnõu 678 SE (XII koosseis) seletuskirja järgi

5(13)

3-23-705

loetakse pikaajaliseks tervisekahjustuseks kahjustust, mis eeldatavalt kestab kuus kuud või

kauem (vt lk 17). Kaebajal tekkisid vaimse tervise kaebused 2022. a lõpus.

Paranemisprognoos on hea. Seega pole vähemalt praegusel hetkel tegu püsiva piiranguga, mis

kaebaja töövõimet alandaks.

6.9. Eelmisel töövõime hindamisel, mis tehti 20. detsembril 2019, tuvastati kaebajal

mõõdukas piirang liikumisel ja kerge piirang käelisel tegevusel. See ei kohusta vastustajat

uuel hindamisel samale seisukohale jõudma. Kaebaja ei ole pärast eelmist hindamist mitme

aasta jooksul selja- või jalavalu kaebusega või parema õlaliigese probleemide tõttu arstide

poole pöördunud. Kaebaja ei ole saanud mingit ravi. Kogu ravipotentsiaal on jäetud

kasutamata.

6.10.

25. aprilli 2023. a visiidil ei tuvastanud füsioterapeut kaebajal olulisi liikumis- või

käelise tegevuse piiranguid. Seega ei ole alust järeldada, et kaebaja terviseseisund oleks

püsivalt halvenenud. Dr L. sissekanne, mis sisaldab lauset „midagi paremaks ei ole läinud“,

kajastab kaebaja enda sõnu. Objektiivset leidu pole perearst esile toonud.

7. Kaebaja esitas 22. septembril 2023 kohtule 14. aprillil 2023 tehtud röntgeniuuringute

tulemused, taastusraviarst dr K-T 11. aprilli kuni 6. juuni 2023. a epikriisi ja ortopeedi dr L.

14. aprilli kuni 9. juuni epikriisi. 27. septembri 2023. a seisukohas selgitas kaebaja uute

tõendite kohta järgmist.

7.1. Röntgeniuuringu tulemuste ja füsioterapeudi visiidi vahel on vastuolud. Visiidi järgi on

kõik tulemused normnäitajatega. Vaid üksteist päeva varem tehtud röntgeniuuringu tulemused

kinnitavad kümnekraadist skolioosi, mis on juba skolioosi teise astme algus. Küfoos on Th8 –

Th10 kõrgusel sirustunud, mille tulemusena on Th8/9 lülivahemikud ahenenud. See põhjustab

rinnalülide vahelistes kõhrketastes närvijuurte ärritust ja valusid. Lisaks on kaebajal sügav

füsioloogiline nimmelordoos, millega kaasuvat üheksakraadist dekstoskolioosi kinnitab ka

röntgen. Ka see põhjustab kaebajale iga päev valu.

7.2. Parema labajala röntgenülesvõte kinnitab jäseme olulist kõrvalekallet normist. Kaebajal

on väga sügav lampjalgsuse II aste. Võrreldes füsioterapeudi hinnanguga on kõrvalekalle

normist peaaegu kahekordne.

7.3. Võrreldes 2007. a röntgenipiltidega on kaebaja luulised muutused olulise dünaamikata.

See kinnitab, et kaebaja on oma tervise hoidmiseks ja muutuste süvenemise aeglustumiseks

tegelenud võimlemisega ja kasutanud ka abivahendeid (tallatugesid). Siiski avalduvad

luulised kõrvalekalded ja sügav lampjalgsus igapäevase valuna.

7.4. Dr K-T läbivaatuse tulemused kinnitavad röntgeniuuringu tulemusi. Füsioteraapiateenust

soovitas arst eeskätt kaebaja õlaprobleemide tõttu, kuna jalaprobleemide raviga on kaebaja

väga hästi kursis.

7.5. Füsioterapeudi visiidi eesmärgiks oli hinnata kaebaja jõudlust ja liikuvust. Tulemused

olid head, mis kinnitab veelkord, et kaebaja tegeleb iga päev võimlemisega. Kaebaja põhi-

probleemiks on aga igapäevane valu, mis ei lase tal täiel määral ja kaheksa tundi päevas

tööelus osaleda. Kaebaja vajab oluliselt rohkem ja pikemaid puhkepause. Ülekoormus tooks

kaasa kaebaja tervise halvenemise. Kaebaja sõnu valu kohta kinnitavad talle tehtud uuringud

ja arstide objektiivsed kirjeldused.

8. Vastustaja esitas 5. oktoobril 2023 seisukoha kaebaja esitatud tõendite kohta.

8.1.

Füsioterapeudi ja taastusraviarsti hinnangud ning 14. aprilli 2023. a röntgeniuuringute

tulemused on kooskõlas.

8.2.

Dr K-T epikriis ei sisalda uut ja senisest täpsemat infot. Hinnang on üldsõnaline. 25.

aprillil 2023 tehtud füsioterapeudi visiidi tulemused on oluliselt täpsemad. Taastusraviarst on

6(13)

3-23-705

soovitanud kaebajale füsioteraapiat, kuid pole infot selle kohta, kas kaebaja on terapeudi

juures käinud.

8.3. Ortopeed dr L epikriisis pole kirjeldatud olulisi liikumise piiranguid, kuigi esineb parema

jala valgusseis ja jalalaba deformatsioon lampjalgsusega. Liikumise piirang jääb pigem

kergeks kui mõõdukaks. Kaebaja on saanud aastaid hakkama tallatugedeta ning pole vajanud

püsivalt retseptiravimeid. Esineb kõnniaeglus, mis on ilmselt tingitud kergest jõudluse

langusest, veidi väiksemast painutuse ja sirutuse ulatusest ja seni õigete tallatugede

puudumisest. Ortopeed ei kirjelda kaebajal õlaliigeste nihestuste esinemist.

8.4. Röntgeniuuringu tulemused kinnitavad kergeid piiranguid liikumise valdkonnas.

Kaebajal on esimese astme skolioos (kümme kraadi), mida loetakse füsioloogiliseks ja eriravi

mitte vajavaks. Kaebajal varem leitud rinnalülide kiiljat kuju enam kirjeldatud pole.

8.5. Nii ortopeed kui ka taastusraviarst soovitasid kaebajale uuringute alusel selja- ja kõhu-

lihaseid tugevdavaid üldfüüsilisi harjutusi. Tegemist ei ole piiranguid tekitava seisundiga.

8.6. Röntgeniuuring paremast labajalast ja hüppeliigesest kinnitab samuti kergeid tegutsemis-

piiranguid. Kaebajal on tuvastatud parema jala pöia kerge radioloogiline struktuurimuutus,

mille alusel on valude esinemist, sagedust ja tugevust võimatu hinnata. Dr L on kaebajale

soovitanud ortopeedilist jalatsit koos individuaalse tallatoega, vajaduse korral valuvaigistit ja

elektriravi. Neid soovitusi tuleb kaebajal jälgida koos regulaarse võimlemisega.

8.7. Kaebajal esineb ilmselt jalavalu jala pikemal koormamisel. Esineda võib ka seljavalude

ägenemist ja parema õlaliigese valulikkust. Piirangud on ravi (regulaarne võimlemine, talla-

tugede kasutamine, valuvaigistite kasutamine vastavalt vajadusele) foonil hinnatuna kerged

ega mõjuta töövõimet.

8.8. 2019. aastal hinnati kaebaja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“ ning

„seismine ja istumine“ mõõdukateks parema jala deformsuse ja selja skolioosi tõttu.

Lülisamba röntgeni järgi on kaebaja seisund toonasega võrreldes oluliselt paranenud. Isegi kui

teha mööndus ja hinnata kaebaja piirang eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses

mõõdukaks kõnniaegluse ja valude tõttu paremas labajalas, ei muudaks see hindamise

lõpptulemust. Seismise ja istumise võtmetegevuses pole piiranguid alust hinnata enamaks kui

kergeks. Kohtuistungil sai kaebaja probleemideta istuda enam kui kaks tundi.

8.9. See, et 25. aprilli 2023. a visiidil tegi füsioterapeut kaebajale kuueminutilise kõnnitesti

asemel kaheminutilise testi, ei tähenda, et uuringud olid pealiskaudsed. Töövõime hindamisel

arvestatakse eeskätt tegutsemispiiranguid, mis ilmnevad 200 m läbimisel. Ka kaebaja ütlustest

istungil saab järeldada, et ta on võimeline läbima korraga oluliselt pikema vahemaa kui 200

m.

8.10.

Valude pärast pole kaebaja aastaid arsti poole pöördunud. Valudega seotud

pöördumised on toimunud põhiliselt alles kohtumenetluse ajal. Kaebaja hinnang oma

tegutsemisvõimele on oluline, kuid seda peavad kinnitama ka objektiivsed terviseandmed.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas. Kohus selgitab esmalt töövõime

hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul

kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa). Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal

tehtud otsuseid kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui selgub, et tehtud on mõni oluline

metoodiline viga. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse

sekkuda.

I Töövõime hindamise põhimõtted

7(13)

3-23-705

10. Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS §

7 lg 1). Määruse nr 39 § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime

hindamise metoodikast“1.

11. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemis-

võimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et

kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk

7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid

kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja

11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde

küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised,

on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei

tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti

vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7).

Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

12. Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt,

mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ning ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).

13. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on

metoodikas selgitatud järgnevalt:

0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%;

1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud

üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast);

2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb

25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel);

3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb

väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav);

4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu,

esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik teostada) (lk 13).

14. Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st

punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid seejuures liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse

andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju,

tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese

haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.

II Kaebaja töövõime

Liikumise valdkond

15. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kaebajal liikumispiirang esineb. Vaidlus

on selle üle, kas piirangut on alust hinnata vähemalt mõõdukaks töövõime hindamise

metoodika tähenduses.

16. 16. detsembri 2022. a dokumendipõhises hinnangus (lisatud kaebusele) võttis

dr R kaebajal liikumise valdkonnas esinevad piirangud kokku järgmiselt: „Taotlejal on

selja- ja jalavalu, mis piirab kummardamist, istumist, seismist, pikkade vahemaade

läbimist ja treppidest liikumist.“

1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf.

8(13)

3-23-705

16.1.

Eri tasapindadel liikumise

võtmetegevuse juures on kaebaja taotluses

selgitanud, et pole täpselt määratavat vahemaad, mida läbides valu kindlasti ei teki.

Parem jalg võib hakata valutama juba ühest toast teise jalutades. Kõval pinnasel

kiiresti kõndimine või jooksmine põhjustab valu väga ruttu, eelistatav on aeglane

tempo pehmel pinnasel. Kaebaja kõnnib longates. Parem jalg on nõrgem ja lühem,

hüppeliigese liikuvus on piiratud. Trepil püüab kaebaja käia ilma hüppeliigest eriti

sirutamata ja põrutamata, et võimaluste piires valu vältida.

Ekspertarst on oma hinnangus märkinud, et kaebajal on kaasasündinud labajalaliigeste

väärarend, millega kaasub sage nimmevalu. Koormusel esineb alaseljavalu.

16.2.

Istumise ja seismise

võtmetegevuse juures on kaebaja taotluses märkinud, et

suudab valu või väsimust tundmata seista või istuda vähem kui ühe tunni. Kui istudes

tihti asendeid vahetada, siis suuri probleeme ei teki. Kehaasendite vahetamine on

võimalik mõõdukate raskustega.

Ekspertarst on esile toonud jala kaasasündinud väärarendi ja juveniilse skolioosi diagnoosid.

Arst on märkinud, et kuna hindamisel ei eeldata püsivat (vähemalt 60 min) kestvat seismist

või istumist, on piirang kerge. Ekspertarst on tõdenud, et kaebaja kasutab vajaduse korral käsi-

müügist kättesaadavaid valuvaigisteid. Taastusravi on ta saanud aastaid tagasi.

16.3.

Ohutu ringiliikumise

võtmetegevuse puhul on kaebaja esile toonud

tasakaaluprobleeme, seda eeskätt talvel libeda ilmaga. Ekspertarst märkis, et

tasakaaluprobleemid ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

17. 27. jaanuari 2023. a hinnangus (lisatud vastustaja 8. juuni 2023. a vastusele) on

ekspertarst lisanud selgitusi liikumise valdkonna hinnangu kohta. Arst leidis, et kaebaja on

jätnud ravipotentsiaali kasutamata. Kaebaja pole viimased kolm aastat ortopeedil käinud ega

mainitud probleemidega arstile pöördunud.

18. Ekspertarst on siiski esile toonud visiidid, mille kaebaja tegi seoses läheneva töövõime

hindamisega perearstikeskuse arstide dr K. L juurde 12. detsembril 2022 ja dr A. L juurde 22.

detsembril 2022. Visiitide epikriiside järgi on kaebaja arstidele taotluses märgitud vaevusi, sh

valu esinemist kirjeldanud. Arstid on ära märkinud kaebaja diagnoosid: juveniilne skolioos,

kõverkaelsus ja jäsemete kaasasündinud väärarend.

19. Istungil selgitas kaebaja esindaja, et praegu põhjustab kaebajal vaevusi eeskätt Talus

Verticalis diagnoos. 2020. aastal, mil kaebaja töövõimet eelmine kord hinnati, oli põhi-

haiguseks juveniilne skolioos. Seda kaebajal enam pole, kuna see sai murdeeaga läbi.

20. Kaebaja on täitnud TVTS § 6 lg-s 4 nimetatud kohustuse (vt ka Riigikohtu 22. juuni

2022. a otsus asjas nr 3-20-2474, p 29). Kaebaja on selgitanud, et perearst on teda lapsest saati

ravinud ja tema haigusega hästi kursis. Kuna tegu on kaebajat väga pikka aega saatnud,

osaliselt kaasasündinud probleemidega, ei ole asjaolu, et kaebaja ei ole viimaste aastate

jooksul eriarsti (ortopeedi) poole pöördunud, ravipotentsiaali kasutamise hindamisel määrav.

Eriarstile aja saamine võib olla aeganõudev protsess. Nagu kaebaja töötukassale selgitas, on ta

oma ortopeedi juurde aega saada üritanud, kuid see enne töövõime hindamist ei õnnestunud.

Ka Riigikohus on leidnud, et pikaajalise kuluga terviseprobleemide korral ei ole sellest, et

inimene ei ole paari töövõime hindamisele eelnenud aasta jooksul eriarsti visiidil käinud,

põhjust teha järeldust, et ta on paranenud (vt 3-20-2474, p-d 25–28).

21. Ravipotentsiaali kasutamata jätmise juures on vastustaja kaebajale ette heitnud ka taastus-

ravi ja ravivõimlemise võimaluste kasutamata jätmist. Kaebaja on selgitanud, et on varem

taastusravil käinud ja omandanud ravivõimlemise võtted, mida kasutades iga päev kodus

võimleb. Kaebaja sõnul kinnitab pidevat ravivõimlemist asjaolu, et tema diagnoosidest

9(13)

3-23-705

tulenevad probleemid ei ole aastate jooksul oluliselt süvenenud. Selle kinnituseks esitas

kaebaja 14. aprilli 2023. a röntgenülesvõtted (lisatud 22. septembri 2023. a avaldusele).

Lisaks selgitas kaebaja istungil, et ta käib regulaarselt massaažis (mh Viljandi haigla

massööride juures) ja tegeleb ujumisega. Dr L 2022. a detsembrikuises eprikriisis on märge,

et kaebaja regulaarselt trenni ei tee. Istungil selgitas kaebaja seda sellega, et ei ole ujumas

käimist pidanud trenniks.

22. Kohus leiab, et ka ravivõimlemise ja taastusravi puhul tuleb arvestada asjaoluga, et

kaebaja terviseprobleemid on kestnud väga kaua aega ja on kroonilise kuluga. Nii kaebaja

osutatud röntgeniuuringud kui ka asjaolu, et kaebaja tegutsemisvõime liikumise valdkonnas

pole tema diagnoose arvestades võrreldes eelmise töövõime hindamisega halvenenud,

viitavad sellele, et kaebaja tõepoolest tegeleb oma tervisega (vt kaebusele lisatud töövõime

hinnang 28. jaanuarist 2020). Vähemuutuvate kroonilise kuluga haiguste puhul on põhisosas

inimese omal käel toimetatav igapäevane taastav ja raviv võimlemine põhjendatud ning

eelduslikult isegi tulemuslikum kui üksnes teatud perioodi tagant taastusravisessioonidel

käimine. Siiski oleks võimlemisest saadav kasu suurim juhul, kui kaebaja külastaks

igapäevasele võimlemisele lisaks teatud aja tagant ka näiteks füsioterapeuti, kes annaks

vajaduse korral juhiseid harjutuste kohandamiseks.

23. Metoodika järgi ei ole töövõime hindamisel määravaks üksnes TIS-i andmed. Olulisel

kohal on ka inimese enda ütlused. Kodune võimlemine ei saagi üldjuhul TIS-is kajastuda.

Kohus leiab, et vastustaja etteheide, et kaebaja on ravipotentsiaali taastusravis mittekäimise

tõttu täielikult kasutamata jätnud, ei ole eeltoodu valguses põhjendatud. Kaebaja tegevust iga-

päevasel võimlemisel, massaažil ja treeningutel (ujumine) ei ole alust jätta ravipotentsiaali

kasutamise hindamisel arvestamata.

24. Kohtumenetluses tugines vastustaja kaebajale 25. aprillil 2023 korraldatud

füsioterapeudi visiidi tulemustele (lisatud vastustaja 8. juuni 2023. a vastusele).

24.1.

Terapeut on märkinud, et kahe minuti kõnnitesti, millega mõõdetakse kõnni

kiirust ja mille terapeut tegi kaebajale mugandusena kuue minuti kõnnitestist,

tulemuseks on 110 meetrit. Kõnd on ebakindel ja ettevaatlik, kael mõõdukalt

painutatud vasakule. Puusa, põlve ja hüppeliigese liikumine on iseärasusteta.

24.2.

Kaebaja tasakaalu hindas füsioterapeut kahe testi abil. Staatilise tasakaalu

hindamiseks tehtud testi tulemused olid avatud silmadega sulgseisus ja kummalgi jalal

seistes normi piires (kaebaja suutis hoida tasakaalu ühe minuti vältel). Suletud

silmadega kaotas kaebaja vasakul jalal seistes tasakaalu 48. sekundil ja paremal jalal

kuuendal sekundil. Liikumisel tasakaalu hoidmise ja Kumisohu hindamiseks tehtud

test viitas madalale Kumisriskile.

24.3.

Füsioterapeudi tehtud testide põhjal täiendas dr R 27. aprillil 2023 oma

hinnangut visiidil tehtud testide tulemustega (lisatud vastustaja 8. juuni 2023.

vastusele), kuid ei lisanud nende põhjal omapoolseid kommentaare või selgitusi.

24.4.

Vastustaja ekspertarst dr K selgitas 10. mai 2023. a arvamuses (lisatud

vastustaja 8. juuni 2023. a vastusele), et kaebajal on tuvastatud veidi aeglane kõnd:

kõnnitestis läbis kaebaja kahe minutiga 110 meetrit, norm oleks 200 meetrit.

24.5.

Istungil leidis kaebaja, et kuue minuti testi lühendamine kahe minuti peale polnud

põhjendatud. Kaebaja pidi kõndima edasi-tagasi kahemeetrist distantsi. Füsioterapeut oleks

võinud testi tegemiseks parema koha leida. Kohus palus dr Kl istungil selgitada oma

seisukohta, et normist ligi poole lühema vahemaa läbimine kontrollaja jooksul kvalifitseerub

veidi aeglaseks kõnniks. Kohus küsis, kas vahe normiga võinuks veelgi suureneda, kui

10(13)

3-23-705

kontrollajaks oleks võetud pikem aeg. Dr K väljendas seepeale kahetsust, et ei tehtud

tavapärast kuue minuti testi. 5. oktoobril 2023 esitatud seisukohas ei pidanud vastustaja testi

aja lühendamist siiski oluliseks, kuna töövõime hindamisel arvestatakse eeskätt tegutsemis-

piiranguid, mis ilmnevad 200 meetri läbimisel.

25. Töövõime hindamise taotluses peab inimene selgitama, kas ta suudab läbida raskusteta

200 m, sellest pikema või lühema vahemaa (taotluse p 1.1.1). Metoodikas on selgitatud, et kui

inimene suudab raskusteta läbida enam kui 200 meetrit, siis tema liikumisvõimes probleemi

pole (raskusaste 0) (lk 13). Kui enam kui 200 meetri läbimisel esineb kergeid takistusi,

pannakse hinnanguks 1 (lk 72 kolmas allmärkus). Seega on inimese töövõime hindamisel

oluline ka see, kui suured raskused esinevad tal 200 meetrist pikema vähema läbimisel.

25.1.

Juba kahe minuti jooksul sooritatud kõnnitest näitas, et kaebaja kõnd on normist

oluliselt aeglasem, kuna kaebaja läbis kahe minut jooksul ligi poole lühema vahemaa kui

terve inimene. Erinevus normist võib tegelikkuses olla veelgi suurem. Kahe minuti testi

tulemused ei pruugi kaebaja kõnniprobleeme sama hästi kajastada kui ekspertarsti kinnitusel

tavapärane kuue minuti test. Testi järgi pole põhjust pidada kaebaja kõndi vaid veidi

aeglaseks. Normist oluliselt aeglasem kõnd häirib inimese igapäevaelu sageli ja muudab eri

tasapindadel liikumise ilmselgelt raskemaks kui tervel inimesel. Töövõime hindamise

metoodika järgi peab tegevusi olema võimalik sooritada mõistliku aja vältel. Seega võib olla

alust tuvastada kaebajal eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses mõõdukas piirang.

26. Ohutu ringiliikumise võtmetegevuses järeldas vastustaja õigesti piirangu puudumist.

Kaebaja kirjeldatud piiranguid, sh talvel libedaga esinevat Kumisohtu, mis oleks oluliselt

suurem kui tervel inimesel, ei kinnitanud ei TIS-i andmed ega visiidipõhine hindamine.

Üksnes asjaolust, et kaebaja kõnd on füsioterapeudi hinnangul veidi ebakindel, ei ole alust

selliseid piiranguid järeldada.

27. Kaebajal esineb eri tasapindadel liikumisel, seismisel ja istumisel seljavalu,

jalavalu ja kaelavalu. See kajastub nii tema enda kirjelduses töövõime hindamise

taotluses kui ka TIS-i andmetes (dr L 12. detsembri 2022. a epikriis: sage nimmevalu,

parema labajala valu, alaseljavalu koormusel; dr L. 22. detsembri 2022. a epikriis:

pidev seljavalu: kisub selja kõveraks; ei saa sundasendis olla ega istuda valu tõttu; kael

kange ja kõver; taastusraviarst dr K-T 11. aprilli kuni 8 juuni 2023. a epikriis (kaebaja

22. septembri 2023. a avalduse lisa 2): alaseljavalu ja väsimine koormusel, pikemal

kõndimisel, kummardamisel; ortopeedi dr L. 14. aprilli kuni 9. juuni epikriis (kaebaja

22. septembri 2023. a avalduse lisa 3): „valulikkus rohkem talocalc. liigese

piirkonnas“).

Nagu kohus 29. septembri 2023. a määruses selgitas, saab praegusel juhul arvestada ka viimati

nimetatud epikriisidega, mis on koostatud pärast töövõime hindamist. Samuti on võimalik

arvestada aprillis 2023 tehtud röntgeniuuringu tulemusi. Kuna vastustaja korraldas kaebajale

visiidipõhise hindamise alles kohtumenetluse ajal, peab kaebajal olema võimalus selle

tulemuste kohta seisukoht avaldada, tuginedes seejuures asjakohastele tõenditele.

Seda, et liikumise võtmetegevused põhjustavad kaebajale valu, on tõdenud ka ekspertarstid (nt

dr R 27. aprilli 2023. a hinnangu lk 2 (sage nimmevalu, alaseljavalu koormusel) ja lk 4

diagnoosid (seljavalu ja alajäseme valu) ning dr K 10. mai 2023. a seisukoha p 10.1.

27.1.

Vastustaja põhjendab piirangute kergeks hindamist sellega, et kaebaja

leevendab valu vajadusel käsimüügiravimitega, pole valu kaebusega arstide poole

pöördunud ega retseptipõhist valuravi kasutanud.

11(13)

3-23-705

27.2.

Kaebaja selgitas istungil, et on vältinud retseptipõhise valuravi kasutamist, et

mitte jääda valuravimitest sõltuma. Kaebaja on noor inimene ning loodab võimalikult

kaua retseptipõhise valuravita vastu pidada.

27.3.

Töövõime hindamise metoodika järgi peab tegevusi olema võimalik sooritada

ilma häiriva valuta. Vastustaja eksib, leides, et kaebaja pole valuga seoses arsti poole

pöördunud. Valukaebus on ära märgitud mõlemas töövõime hindamisele eelnenud

perearstikeskuse visiidi epikriisis, samuti pärast hindamist toimunud taastusraviarsti ja

ortopeedi visiitidel. Vastustaja pole esile toonud, et retseptipõhise valuravi kasutamine

kaebaja terviseseisundit parandaks. Taaskord tuleb arvestada sellega, et kaebaja

terviseprobleemid on osaliselt juba kaasa sündinud ning kroonilise ja pikaajalise

kuluga. Kaebaja põhjendused retseptipõhise valuravi kasutamata jätmise kohta on

selles kontekstis asjakohased. Valuraviga kaasnevad riskid, mida kaebaja juhul, kui

ravi ainsaks tulemuseks oleks valu kui sümptomi leevenemine, ei ole tingimata

kohustatud võtma.

27.4.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vastustaja on põhjendamatult jätnud arvestamata

sellega, et kaebajal tuleb liikumise valdkonna võtmetegevusi liikumine eri tasapindadel ning

seismine ja istumine sooritada häiriva valuga. See häirib tema igapäevaelu sageli ja muudab

võtmetegevuste sooritamise ilmselgelt raskemaks ja väsitavamaks kui tervel inimesel. Seega

on vastustaja ka siinkohal metoodika nõuete vastu eksinud. Esineda võib alus tuvastada

kaebajal eri tasapindadel liikumise ning istumise ja seismise võtmetegevustes mõõdukas

piirang.

Käelise tegevuse valdkond

28. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevustes käte sirutamine ja asjade

liigutamine on kaebaja taotluses esile toonud nihestuste (luksatsioonide) esinemise

ohu. Raskemate esemete liigutamine võib lisaks põhjustada valu seljas.

Ekspertarst 16. detsembri 2022. a hinnangus hinnanud kaebaja piirangud kergeks. Dr R on

valdkonna hinnangu kokkuvõttes tõdenud, et taotlejal on ülajäseme häire: õlaliigese eba-

stabiilsus, mis piirab küünitamist, tõstmist ja kandmist. Diagnoosiks on märgitud liigeste

korduv nihestus ja subluksatsioon. Hinnangu põhjendamisel on käte sirutamise võtmetegevuse

juures märgitud, et kaebaja valuravi ei saa ja taastusravis pole aastaid käinud.

29. Kohus selgitas varem, et metoodilised eksimused seoses sellega, et kaebaja

pole kasutanud retseptipõhist valuravi ega käinud taastusravis, võivad olla tinginud

vastustaja eksliku hinnangu kaebaja piirangutele liikumise valdkonnas. Samamoodi on

vastustaja eksinud kaebajal käelise tegevuse valdkonnas esinevaid piiranguid hinnates.

30. Mis puudutab taastusravi, siis möönis kaebaja istungil, et õlaprobleemidega

seoses pole ta samaväärselt ravivõimlemisega tegelenud kui jala- ja seljaprobleemide

puhul. Ka 27. septembril 2023 esitatud seisukohas selgitas kaebaja, et taastusraviarst

dr K-T soovits talle füsioteraapiateenust eelkõige õlaprobleemi tõttu, kuna

jalaprobleemide raviga on kaebaja väga hästi kursis. Seega on käelise tegevuse

valdkonnas põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja on jätnud ravipotentsiaali

vähemalt osaliselt kasutamata. Vastustajal tuleb siiski kaebaja piiranguid ka selles

valdkonnas uuesti hinnata, arvestades kohtu selgitusi valuravi kohta.

Vaimse võimekuse valdkond

31. Taotluses on kaebaja hinnanud oma piirangud tegevuste alustamise ja

lõpetamise võtmetegevuse sooritamisel raskeks. Kaebaja selgitas, et paljud

12(13)

3-23-705

ettevõtmised jäävad tal pooleli. Suurimaks probleemiks on füüsilise asukoha

muutmine. See on tinginud passiivsuse, mille tõttu on kaebajal tekkinud mahajäämus

õppetöös ja probleeme isiklikes suhetes. Siiski pole liikumispiirangud kaebaja sõnul

probleemide ainsaks põhjuseks.

Ekspertarst 16. detsembri 2022. a hinnangus piirangut ei tuvastanud, kuna kaebaja kirjeldatud

probleemid ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

32. Piirangud, mida kaebaja tunnetas taotluse koostamise ajal, tulenesid suure

tõenäosusega tal hiljem diagnoositud depressioonist, mille ravi kaebaja alustas 2023. a

alguses (vastustaja 8. juuni 2023. a vastuses on kajastatud TIS-i andmed, mille järgi on

kaebaja antidepressandid välja ostnud 27. jaanuaril 2023). Perearsti 24. aprilli 2023. a

epikriisi järgi on kaebaja enesetunne ravi mõjul paranemas. Ka istungil kinnitas

kaebaja, et tema vaimne tervis on tänu ravile parem.

33. Vastustaja leidis õigesti, et depressiooni ei olnud vähemalt vaidlustatud otsuste

tegemise aja seisuga põhjust pidada pikaajaliseks tervisekahjustuseks (vt TVTS § 5 lg-

d 1 ja 2). Vastustaja võis seda käsitleda ajutist töövõimetust põhjustava haigusena.

Kokkuvõte

34. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus kaebuse. Kohus tühistab töötukassa 19.

detsembri 2022. a otsuse ja 21. veebruari 2023. a vaideotsuse. Töötukassal tuleb

kaebaja töövõimet uuesti hinnata, selgitades praeguses otsuses antud juhiseid

arvestades kaebaja piiranguid eri tasapindadel liikumise, seismise ja istumise ning käte

sirutamise ja asjade liigutamise võtmetegevustes.

35. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuses palus kaebaja menetluskulud vastustaja kanda jätta. 19. septembri 2023. a

avalduse järgi on kaebaja menetluskuludeks tema ja tema volitatud esindaja (kaebaja

ema) kohtuistungile sõidu kulud: rongipiletid 64 eurot ja 8 senti (Tartu – Tallinn –

Tartu) ja bensiinikulu (Xxxx-Xxxxxxx – Tartu – Xxxx-Xxxxxxx) 32 eurot ja 54 senti

(226 km, kütusekulu 8 liitrit 100 km-le).

Tegu on vajalike ja põhjendatud kuludega. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista 97 eurot ja 34 senti. Kaebaja on kohtule teada andnud oma konto numbri EE09 2200

2210 2400 6322 (Swedbank).

36. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja ja tema esindaja

nimed asendada avaldatavas otsuses tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Avaldamata

tuleb jätta kaebaja elukoht Xxxx-Xxxxxxx.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)