2-23-7112/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7112 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 16.06.2023 kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Pärnu Maakohtu 16.06.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-23-7112 muutmata ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud maaja ringkonnakohtus poolte endi kanda. 3. Vabastada Y apellatsioonimenetluse riigilõivu 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

2(4) seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 14.05.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Y (kostja I) vastu, milles palub lahutada tema ja kostja vahel 22.08.2022 registreeritud abielu.

Hagi asjaolude kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 2022 detsembris, kui kostja asus kandma temale määratud vanglakaristust. Hageja ja kostja abielu purunes iseloomude mittesobivuse ning poolte erinevate maailmavaadete tõttu. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei ole võimalik enam taastada. Hageja on korduvalt teinud kostjale ettepaneku lahutada abielu kohtuväliselt, kuid kostja on alati keeldunud ja üritanud hagejalt välja pressida vanglakülastusi vastutasuks abielu lahutamise nõusolekule. Pooltel ühiseid lapsi ei ole ja ühisvara puudub. Kostja vastuväited

2. Kostja avaldas kohtuistungil, et ei soovi abielu lahutada. Kostja arvates ei ole poolte suhted lõppenud ja enne kinnipidamisasutusse saabumist olid need väga head. Kostja on kindel, et suhted on võimalik taastada peale seda, kui kostja kinnipidamisasutusest vabaneb. Hageja käis kostjat külastamas alles veebruaris 2023.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja ning kostja seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud hiljemalt detsembris 2022 ja hageja neid taastada ei soovi. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu ka lahutada. Hageja on kindlalt veendunud, et tegemist on pöördumatult lõppenud suhtega. On ilmne, et see seisukoht ei ole ajendatud hetkeemotsioonist ega mööduvatest põhjustest, vaid hageja on juba oma elu muutnud ja korraldanud elu viisil, mis annab kinnitust kaalutletud ja kindlast otsusest.

Menetluskulud jäid poolte endi kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel. Seetõttu kohus nende rahalist suurust kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PKS § 67 lg-s 1 sätestatut. Maakohus tugines ainult hageja seletusele kohtuistungil, arvestamata kostja väiteid ja tõendeid. Maakohus ei proovinud pooli

3(4) lepitada, ei arvestanud abikaasade koos oldud aega, abiellumist ja n-ö suhte lõppemise aega. Istung asjas toimus 13.06.2023. Eelnevalt olid pooled aprillis vanglas koos pikaajalisel kokkusaamisel. Pooled käisid peale 2022. aasta detsembrit läbi nii tihedalt kui võimalik. Suheldi igapäevaselt ja korduvalt. Istungi toimumise eelselt oli poolte suhtlus harvem vaid umbes 1,5 kuud. Abielu ei lõppenud seetõttu, et kostja hakkas kinnipidamisasutuses karistust kandma. Pooled abiellusid vabatahtlikult samuti kinnipidamisasutuses 2022. aasta augustis.

Kohtuistungi toimumise ajal olid poolte suhted lahtised, kuid mitte lõpetamisväärsed. Maakohus oleks pidanud tegema kõik endast oleneva poolte lepitamiseks (PKS § 67 lg 2 ja 3 alusel). Hageja ei väitnud, et on oma elu ümber korraldanud.

Kostja palub anda abikaasadele aega jõuda selgusele ning veendumusele, kas abielu on võimalik päästa. Kui kostja pole ise suutnud poole aasta jooksul abielu päästa, nõustub kostja ka abielu lahutama. Maakohtu otsus on ennatlik.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub seaduslik alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

9.1. Maakohus kuulas pooled kohtuistungil ära ja otsustas poolte abielu nende seletuste põhjal lahutada hoolimata sellest, et kostja sellele vastu vaidles. Tõendeid pooled peale abielu registreerimise tõendi kohtule ei esitanud. Nimetatust saab järeldada, et poolte seletuste põhjal tekkis maakohtul siseveendumus, et poolte abielu ei ole võimalik taastada. Ka maakohtu sedastus, et hageja on oma elu ümber korraldanud, põhineb maakohtu siseveendumusel. See ei muuda otsust ebaõigeks. Praeguses olukorras ei anna täiendavate abinõude tarvitusele võtmine poolte leppimiseks tulemusi (PKS § 67 lg-d 1 ja 3). Leppimisaja määramine oleks menetlust üksnes venitanud. Abielu ei ole võimalik säilitada, kui üks abikaasadest soovib selle lahutamist. Seetõttu ei pidanud maakohus andma pooltele leppimisaega. Ka ringkonnakohtu menetluses on hageja väljendanud kindlat seisukohta, et ta ei soovi abielu jätkata.

9.2. Hageja on selgitanud, miks ta külastas kostjat kinnipidamisasutuses ja viibis pikaajalisel kokkusaamisel apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel. Hageja põhistuse kohaselt tegi ta seda kostja survel, kes lubas vastutasuks abielulahutust kohtuväliselt. Seega ei saa hageja poolt kostja külastamisest järeldada hageja soovi kostjaga leppida ning abielusuhteid taastada. Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu või soovib poole aasta pikkust prooviperioodi selleks, et suhteid parandada.

Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.

4(4) 10. Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

12. Ringkonnakohtu 31.08.2023 määrusega on kostja vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 100 eurot tasumisest (dtl 107-109). Arvestades toimikust nähtuvat kostja halba majanduslikku olukorda (kinnipidamisasutuses viibimine, sissetulekute puudumine, arvukad täitemenetlused), vabastab ringkonnakohus kostja riigilõivu tasumisest riigituludesse (TsMS § 190 lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt)