1-21-2315/90 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-21-2315

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2023.a Tallinn Kohtuasja number 1-21-2315 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Janika Kallin ja Julia Katškovskaja

Kohtuistun

gi sekretär

Elina Huobolainen Kohtuasi C.S 203 lg

süüdistuses KarS § 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27. jaanuari 2022.

a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad de Süüdistatava C.S-i kaitsja vandeadvoka Aivar

at Pilv, kannatanu X

OÜ, esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš ja tsiviilkostja C

OÜ, esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Prokurör

Jürgen Hüva Süüdistatav C.S isikukood XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX, XXX, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja

Vandeadvokaat Aivar Pilv

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 27. jaanuari 2022 otsus kriminaalasjas nr 1-21-2315 utmata. mu

Süüdistatava C.S-i kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv apellatsioon jätta

rahuldamata.

2(21) Kannatanu X OÜ, esindaja vandeadvokaat Andrei Svištši apellatsioon jätta rahuldamata.

Tsiviilkostja C Kaldvee OÜ, esindaja vandeadvokaat Rivo apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsi i esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. oon

ASJAOLUD J

A MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 27. jaanuari 2022 kohtuotsusega tunnistati C.S üldmenetluses süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aasta ja 6 kuud. Kohaldati KarS § 73 sätteid ning määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui C.S ei pane 3

- aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv.

1.2 - C (reg nr XXXXXXXX nu X C.S-ilt ja OÜ lt ) mõisteti välja solidaarselt kannata OÜ ( reg nr ) kasuks 36460 eurot. Solidaarselt mõisteti TsMS § 367 alusel XXXXXXXX alates hagiavalduse esitamisest 30.09.2020 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 27.01.2021 viivis summas 3873, X 6 72 eurot ja sealt edasi kuni kannatanu OÜ nõude 3 460 eurot täitmiseni OÜ X kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 36460 eurot.

2. C.S KarS 203

anti kohtu alla süüdistatuna § lg 1 järgi selles, et ta organiseeris 20. aprillist kuni 3. maini 2019 X OÜ neljal kinnistul puude raie, milleks polnud omaniku luba. Eksimusse viidud OÜ C harvesterijuhid raiusid kokku 143-165 tihumeetrit puid. Sellise tegevusega tekitas C.S X -le kokku 49 270 eurot ja 60 senti kahju, mis koosnes OÜ raiutud puidu väärtusest , kinnisasjade väärtuse vähenemisest 9591 eurot 10 000 eurot, kinnistute seisukorra taastamisega seotud kulust 28 314 eurot ja kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kulust 1425,60 eurot.

Sellega pani C.S toime KarS § 203 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja d süüdistatava C.S vandeadvokaat Aivar Pilv, kannatanu X s ja OÜ, e indaja vandeadvokaat Andrei Svištš tsiviilkostja C . OÜ, esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee

3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 27. jaanuari 2022 kohtuotsus otsus tervikuna ja teha asjas uus otsus, millega mõista C.S õig ks süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi; e jätta C.S menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja kannatanu OÜ menetluskulud X tema enda kanda. 3.2 Kanntanu palub t ots ühistada Harju Maakohtu us osas, milles Harju Maakohus jättis rahuldamata kannatanu X XXXXXXXX OÜ (registrikood ) nõude summas 9 591 eurot seoses

3(21) metsamaterjali võõrandamisest tekitatud kahjuga. Teha uus otsus, millega rahuldada kannatanu metsamaterjali väärtuse hüvitam nõue ning mõista kostjatelt C.S ja ise C OÜ solidaarselt OÜ kasuks välja täiendavalt 9 591 eurot. Mõista kostjatelt C.S ja X C X t 9 591 eurot OÜ solidaarselt OÜ kasuks välja täiendavalt välja mõistetud põhivõlal viivised VÕS § 113 lg 1 järgses määras alates 30.09.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi protsendina seadusjärgses määras põhinõudest kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud solidaarselt kostjate C.S ja C

OÜ kanda.

3.3 Tsiviilkostja esindaja palub jaanuari 2022 otsus tsiviilhagi tühistada Harju Maakohtu 27. osas, millega mõisteti OÜ kasuks välja C OÜ-lt solidaarselt C.S-iga kannatanu X 36 460 eurot; alates hagiavalduse esitamisest 30.09.2020 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 27.01.2021 viivis summas 3873.72 eurot ja sealt edasi kuni kannatanu OÜ nõude 36460 X eurot täitmiseni OÜ kasuks viivis VÕS § lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis X 113 kokku mitte rohkem kui 36 460 eurot. K X annatanu OÜ kasuks välja valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 6672.98 eurot. Tsiviilkostja esindaja palub X C ast jätta kannatanu OÜ hagi OÜ v u rahuldamata või hagi rahuldamisel vähendada kahjuhüvitis VÕS § 140 lg 1 alusel ühistada hagi rahuldamata t . T jätmisel Harju Maakohtu 10.08.2021 määrus, millega C OÜ-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga (registriosa nr XXXXXXX) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna XXX kinnistusregistriosa neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale seati kohtulik hüpoteek summas 63 225,02 eurot X . J OÜ kasuks ätta kõik menetluskulud hagi rahuldamata jätmisel kannatanu X OÜ või hagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu riigi kanda.

4. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus süüdistuse aluseks olevate tõendite hindamisel oluliselt kriminaalmenetlusõi t KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja kohaldas seetõttu otsuse t gus egemisel ebaõigesti ka materiaalõigust. Samuti rikkus kohus KrMS § 338 p 1 põhimõtteid, sest kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik ning kohtu poolt süüdistatava suhtes ka selgelt negatiivset s

uhtumist väljanäitav.

4.1 Kaitsja leiab, et maakohus on eiranud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks olulisi asjaolusid -

KarS § 203 lg 1 süüteokoosseisu tunnuste esinemist ja nende täitmise nõudeid. Kaitsja hinnangul on kohus jätnud C.S-ile esitatud süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi

süüteokoosseisu tunnuste tuvastamiseks olulised asjaolud tähelepanuta või neid teadlikult

ignoreerinud. Samuti on maakohus teadaolevate ja kontrollitud tõendite alusel jõudnud ebaõigele järeldusele C.S-i egevuses otsese tahtluse esinemisele KarS § 203 lg 1

süüte koosseisu subjektiivse külje tunnuste suhtes. o

4.2 Süüdistus tugineb kannatanu poolt koostatud tsiviilhagile ja selle aluseks olevatele kohtueelses menetluses sisuliselt kontrollimata tõenditel äidetavalt tekitatud kahju osas. e v Maak a ohus on otsuse väidet va olulise kahju määratlemisel rajanud vasturääkivatele ja sisuliselt kontrollimata jäetud tõenditele. Süüdistaja pole pidanud vajalikuks ei kohtueelses menetluses ega ka süüdistusaktis toodud p hjenduste kohaselt kontrollida ja tuvastada C.S-ile inkrimineeritud s õ

üüteoga KarS § 203 lg 1 alusel kannatanule tekitatud v idetava kahju suurust ning selle p hjuslikku seost ä õ s distatava tegevusega. Seejuures ei ole pidanud p hjendatuks hinnata kannatanu üü prokurör õ enda tegevust talle v idetava kahju tekitamisel. C.S Jalaksele e ä sitatud süüdistus KarS § 203 lg 1 süüteokoosseisu mõttes põhineb äärmiselt puudulikult uuritud ja ebapiisavate tõendite l l.

4(21) Süüdistust on sisuliselt püütud järjepidevalt s stada kannatanu poolt järjest uute väidete ja isu tõendite esi amisega, millele on tuginenud ka süüdistaja. t

4.3 Kaitsjal esineb kinnistute ostupõhjendatud kahtlus, et PPP müügilepingutes on poolte kokkuleppel kinnistute hinna alandamist kajastatud ainult kannatanu huvides selleks, et luua väidetavale ka natanule õiguslikult võimalus sellele tugineda kõnesolevas kriminaalasjas oma n kahjunõude esitamisel ja tõendamisel. Seejuures tekib mõistlikul isikul põhjendatult küsimus, kuidas said ostjad, ke , tugineda llega polnud kannatanul sõlmitud ühtegi siduvat eelkokkulepet kinnistute väärtuse vähenemisele ja hinna alandamisele olukorras, kui nad sõlmisid 14.05.2021 ostu-müügilepingu alles ca 2 aasta möödudes peale kõnesolevaid raietöid ning olid kinnistute - pingute seisukorrast (puudub kõrghaljastus) teadlikud ostu müügile läbirääkimistele asudes.

4.4 Maakohus ei pidanud vajalikuks kontrollida 14.05.2021 kinnistute ostu- PPP müügilepingutes kajastatud hinna alandamise kokkuleppe usaldusväärsust õiguslikku ja siduvust kriminaalmenetluse esitatud kahju hüvi amise nõude suhtes t . Kannatanu ei selgitanud kohtus t psemalt tehingutega seonduvaid kummalisi ja eluliselt ebausutavaid asjaolusid ning ä neid vasturääkivusi ei pidanud vajalikuks kontrollida ka kohus. Kokkuvõttes on see viinud kohtu poolt tõendite ebaõige indamiseni koos sellest tulenevate põhjendamatute järeldustega h väidetava kahju tekkimise ja selle suuruse osas.

4.5 Kaitsja leiab, et kannatanu loobus teadlikult Q -ga algselt kokkulepitud PPP kinnistute OÜ müügilepingu sõlmimisest täi ndavate ja põhjendamatute rahaliste nõuete esitamiseks ehk e asus teadlikult kujundama väidetava kahju nõuet. Kannatanu tegevus on käsitletav kui endale teadlik väidetava kahju tekitamine VÕS § 139 1 ja 2 mõttes, mida kohus pole arvestanud

lg ega hinnanud. Kaitsja hinnangul on kannatanu X OÜ käitumine vastuoluline ja väidetava kahju tekkimise mõttes ka ebaloogiline ning ebamõistlik. Olukorras, kus OÜ soovis X kinnistuid müüa hinnaga 60 000 eurot + km ning oli saanud selleks hiljemalt maikuuks 2019 Q -lt kinnituse, mille kohaselt soovis viimane tehingut teostada, keeldus X OÜ OÜ kinnistuid müümast Kannatanu väitis seejuures, et talle on raietöödega tekitatud kahju ning as . us esitama ebamõistlike nõudmisi sisuliselt ca 2 x kõrgema hinna tasumiseks. Kannatanul puudub mõistlik põhjendus, miks ta keeldus mais 2019 kinnistuid müüma le või PPP st Q OÜ- äriühingule OÜ eelnevalt tema poolt määratud hi N nnaga 60 000 eurot +km, kui ta leidis, et raietöödega teki ud kahju võib ulatuda kuni summani 49 270,60 eurot!? tat

Arvestades eespool kirjeldatud asjaolusid ei ole C.S-i tegevus metsaraie korraldamise n ol hjuslikus seoses kannatanul v idetavalt kkinud kahjuga. Asjas kogutud ä põ ä te t enditest n htub, et sisu selt on kannatanu ise oma pahatahtliku k itumisega teadlikult õ ä li ä loonud olukorra, millega on kaasnenud talle v idetava kahju tekkimine (juhul kui kohus ldse ä ü leiab, et kannatanule on kahju tekitatud ).

4.6 Tuvastatud asjaolude alusel on ilmne, et sisuliselt pole kannatanule kahju tekitatud, sest ta on isegi siis, kui s distatava poolt korraldatud metsaraiet k sitleda kinnistute v rtust üü ä PPP ää v hendavana, teeninud nende m k 14.05.2021 m nud need 23 583.33 ä üügist „kasumit“ eh üü eurot k rgema hinnaga (100 300 eurot koos k ibemaksuga ja 83 583.33 eurot ilma õ ä k ibemaksuta) v rreldes algselt (m rtsis-mais 2019) Q -ga kokkulepitud hinnaga. Seega ä õ ä OÜ pole t endamist leidnud, et vaidlusaluste rai dega oleks k nesolevate kinnistute õ etöö õ turuv rtus sisulise langenud (ehk kannatanule kahju tekitatud). ää lt Kohtumenetluses on t endamist leidnud, et kinnistute v rtus on v rreldes 2019. aastaga õ PPP ää õ t usnud 2021 kevadeks nii N olt antud piirkonnas tehtud ulatuslike arendust de õ OÜ po öö tulemus - rajatud on veeja kanalisatsioonitrassid, elektriv rgud, juurdep suteed jms). ena õ ää

5(21) Aga osaliselt samuti ka v sa ja v hev rtuslike, kahjustatud puude eemaldamise t ttu. N õ ä ää õ OÜ poolt tehtud investeeringud on oluliselt t stnud ka X -l kuulunud kinnistute v rtust. õ OÜ e ää

4.7 Kaitsja on seisukohal, et kannatanu pahatahtlikku (väljapressimisele suunatud) käitumist kinnitavad ka tema poolt N -le esitatud alusetud ja absurd OÜ sed kahjunõuded ning pankrotihoitus/hagihoiatus. Kokkuvõtvalt nähtub, et kannatanu on kriminaalmenetlust püüdnud kasutada alusetuks rikastumiseks ning riiklik süüdistaja ja kohus on selle täielikult tähelepanuta jätnud.

4.8 Kohus ei ole kahju hüvitamise hindamisel arvestanud sellega, kui palju on kannatanu säästnud ja kasu saanud Ilmar C.S-i tegevusest VÕS § 127 lg 5 mõttes. Kohus peab kahju esinemise tuvastamisel arvestama ka VÕS § 139 lg 1 ja 2 põhimõtteid ehk kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Maakohus on eiranud korduvalt Riigikohtu lahendites viid ud p him tet, mille kohaselt at õ õ kahju h vitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ning et kahju h vitamise ü ü eesm rgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine. Kaitsja hinnangul on kannatanu l bi ä ä Ilmar C.S-i tegevuse N -ga s lmitud lepingu alusel teostatud t de ja toimingutega OÜ õ öö oluliselt s stnud kulutuste n ol, mida ta oleks pidanud tegema kinnistute ää ä PPP arendustegevuseks ja/v nende m giks k rgema turuv rtuse alusel. õi üü õ ää

4.9 Kohus on põhjendamatult jätnud tõendina arvestamata ja hindamata kaitsja poolt esitatud asjatundaja (R) hinnangu

UR PPP kinnistute seisundist ja teostatud raietööde mahtude ning sellega seotud kulude-tulude kohta. Asjatundja arvamusest , et metsmaterjali mahu UR nähtub muutus PPP kinnistutel ei t ida rahalises v teokoosseisu olulise ä ääringus KarS § 203 lg 1 süü kahju tunnuse m elt õttes. Kõnesoleva tõendi sisulise hindamata jätmisega rikkus kohus olulis kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p õ õ -de 1 ja 3 m ttes, s on kokkuv mi ttes viinud ka materiaal iguse eba ige kohaldamiseni. õ õ

4.10 Kohus on ebaõigesti sisustanud C.S rS § 203 lg 1 süüteokoosseisu tegevuse Ka subjektiivse tunnuste tähend süüdistatav ei tegutsenud otsese tahtlusega. Süüdistatav uses -

eel as d , et Q X -lt ja kannatanu on oma tegevusega OÜ omandab kõnesolevad kinnistud OÜ loonud ebaõige ettekujutuse ni õ i Q OÜ-le kui ka C.S-ile . Asjas kogutud t enditest nähtub ä õ üü , et nii isikud l htusid eeldusest, et k nesolev m g ehing saab ikkagi teoks ning PPP it uueks omanikuks saab Q hiseid kinnisvara arendamise eesm rke ineteise OÜ. Omades ü ä te naabruses asetsevatel kinnistutel ei n inud isikud ette, et kannatanu v ib oma tahet ootamatult ä õ ja llatuslikult muut ning keelduda kinnistute m gist. ü a üü Sellest tulenevalt ei ole alust ka C.S-i tegevust (tulenevalt talle teadaolevatest asjaoludest) k sitleda kui otsese tahtlusega toimepandud te

ä gu KarS § 203 lg 1 süü teokoosseisu subjektiivse k lje tunnuste m tt . Kuigi viidatud s tekoosseisu subjektiivse ü õ es üü k lje t itmiseks piisab ka kaudsest tahtlusest ei ole kaitsja hinnangul kohtumenetluses ü ä tuvastatud asjaolude alusel seda v imalik j reldada. õ ä

4.11 Ebaõige on kohtu järeldus, mille kohaselt C.S juhendas ja andis erinevatele isikutele suuniseid raietööde teostamiseks PPP kinnistutel. ei n ustu kohtu , lle kohaselt n htub tunnistajate E, M, S tlustest, et t d õ järeldusega mi ä , K ü öi juhendas, kontrollis ja suunas objektil vahendliku t ideviimise vormis C.S . Kohtu ä sellekohane j reldus on vastuolus nii s distatava tervisliku seisundiga 2019. aastal kui ka ä üü tunnistajate tlustega, millele kaitsja on viidanud. Viidatud t nditega on vastuolus kohtu ü õe j reldused C.S-i poolt objektil korduvast viibimisest, t de regulaarsest ä öö juhendamisest ja vahendlikult kogu t protsessi juhtimisest. öö

6(21)

5. Kannatanu esindaja leiab, et Harju Maakohus jättis kannatanu metsamaterjali väärtuse hüvitamise nõude põhjendamatult rahuldamata Maakohus on metsamaterjali väärtuse

. tuvastamata jätmisel rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust. Kannatanu on seisukohal, et asjas on esitatud piisavalt usaldusväärseid tõendeid nii välja veetud metsamaterjali kogusest kui ka selle väärtusest. Maakohus ei ole kõiki tõendeid hinnanud kogumis ning jätnud kannatanu väited kaitsja esitatud „eksperthinnangu“ ebausaldusväärsusest tähelepanuta, esitamata selle kohta asjakohaseid põhjendusi, mis on kannatanu hinnangul viinud põhj tsiviilhagi osalise rahuldamata jätmiseni. Selline kohustus tuleneb TsMS § 442 endamatu lg-st 8 ning sätte kohaldamise kohtupraktikast (RKTKm 2-18-1221, p 19; RKTKo 3-2-1-40- 06, p 10; 3-2-1-91-09, p 13; 3-2-1-91-14, p 17) eisukoha , mille kohaselt kohus peab võtma s kõigi poolte esitatud õiguslike väidete osas ja nendega mittenõustumisel oma seisukohti põhjendama.

5.1 Kannatanu möönab, e etsamaterjali väärtus võiks iseenesest sisalduda metsakinn t m istute väärtuse vähenemises, kui metsaraie oleks põhimõtteliselt neil kinnistutel lubatud. Ent kuna vaidlusaluste kinnistutel ei olnud metsaraie teostatud ulatuses lubatud, siis tuleb metsamaterjali

väärtuse hüvitamise nõuet käsitleda igal juhul kinnistute väärtuse vähenemise nõuetest eraldi. Järelikult, antud juhul õutud metsamaterjali väärtuse hüvitamise näol on n tegemist eraldi kahju liigiga VÕS § 132 lg te 1 ja 2 tähenduses, mida kohus ei saan - ud lahendada kinnistute väärtuse vähenemise nõuete all. tanu leiab, et kohus on vääralt Kanna järeldanud, et metsamaterjali äärtus on alternatiivse ehk väärtuse vähenemise nõudega v hõlmatud. Maakohus on põhjendamatult jätnud VÕS § 132 lg 1 ja 2 kohaldamata ning metsamaterjali väärtuse ulatuses kannatanu tsiviilhagi rahuldamata.

6.

Tsiviilkostja C leiab, et ta ei vastuta X - Apellant OÜ OÜ le tekkinud võimaliku kahju eest. on seisukohal, et maakohus on eksinud menetlusõiguse normide rakendamisel, hinnates tõendeid ebaõigesti. Samuti eksis maakohus materiaalõiguse normi rakendamisel, rakendades ebaõigesti VÕS § 10 Maakohus on toonud otsuses ise küll välja, et OÜ teostatud 54 lg 1. C metsatööde tellija oli OÜ, kuid jõudnud tõe id valesti hinnates ja materiaalõiguse normi U nde valesti raken d kahju eest dades ebaõigele tulemusele, et kannatanule väidetavalt tekkinu vastutab C OÜ solidaarselt C.S-iga , mitte metsatööde tellija OÜ. U

6.1 U C OÜ ja OÜ vahel 18.04.2019 sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt kohustus C OÜ lepingu punkti 6.1.2 järgi järg tööobjekti osas tellija ehk OÜ poolt antud juhiseid ja ima iga U korraldusi (vt T1 lk 103-105). Maakohtu seisukoht otsuse lk 13, et C.S-i kõrval on kahju tekitajaks ka C C U OÜ, ei ole õige ega põhine tõendil, milleks on OÜ ja OÜ vaheline töövõtuleping. OÜ töötajad said töövõtulepingu järgi lähtuda ja lähtusid tellija C U OÜ juhistest ja korraldustest. C

OÜ täitis lepingut õigesti, järgides tellija juhiseid ja korraldusi ning C

OÜ ei ole kahju tekitaja, ei vastuta kahju eest ja temalt ei saa kahju välja nõuda. Seetõttu on hagi esitatud ja ka rahuldatud õigete isikute vastu, kuivõrd kahju tekitajaks ja eba selle eest vastutavaks kannatanu ees on oma majandusja kutsetegevuses tegutsenud U

OÜ.

6.2 Apellant vaidleb sealjuures vastu kohtuotsuses läbivalt kajastuvale kohtu seisukohale, et C.S andis C - uhiseid. Seda ei ole menetluses OÜ le ja tema töötajatele otse j tõendatud.

6.3 Apellandi hinnangul o kohaldamisel. C n kohus otsuses eksinud VÕS § 1054 OÜ on seisukohal, et vastutus X C a t U - OÜ ees OÜ j ema töötajate tegevuse eest lasub OÜ l tulenevalt U udki. VÕS § 1054. Samas ei ole tsiviilhagi OÜ vastu esitat

7(21)

6.4 C OÜ lisab eeltoodule, et prokuratuur ei näinud OÜ tegevuses karistusõiguslikku C vastutust. Krimin asja menetlus C S, K ja M aal OÜ harvesterijuhtide suhtes lõpetati kriminaalmenetluse C aluse puudumise tõttu. OÜ suhtes kriminaalmenetlust kunagi ei alustatud, C

C C OÜ juhatust ei ole kunagi üle kuulatud. See tõendab, et OÜ töötajad ega OÜ ei vastuta ka kannatanu ees. kohtu hinnanguga, et C -d saab lepingu punkti Kui nõustuda OÜ 6.1.4 järgi kahju eest vastutavaks pidada, on kohus apellandi hinnangul eksliku jätnud lt arvesse võtmata asjaolu et C.S oli C , OÜ töötajad eksimusse viinud, kuigi seda asjaolu on v ltimatult vajalik C -le vastutuse omistamisel arvestada ja kaaluda, mida ä OÜ kohus aga teinud ei ole. Kui ringkonnakohus peaks C maakohtuga nõustuma, et OÜ lepingust tulenevalt isegi vastutas, ei saa olukorras, kus tuvastatud on C OÜ töötajate tahtlik eksitamine C.S-i poolt, C - OÜ lt kahju välja mõistmine olla õigustatud, eriti veel väljamõistetud mahus.

6.5

Apellant leiab, et C - . akohus on eksinud, et OÜ lt nõutav kahju on tõendamata Ma kannatanule kinnistute väärtuse vähenemisest üldse kahju tekkis. Asja juures oleva tõendi Pindi Kinnisvara OÜ ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert hinnanud kinnistute väärtuseks 88 000 EUR koos käibemaksuga. Ka kinnistute müügihetkel kevadel 2021 olid kinnistud orienteeruvalt samas turuväärtuses. Kuivõrd kannatanu müüs kinnistud kevadel 2021 hinnaga 100 300 EUR koos käibemaksuga, siis ei saa kannatanut lugeda kahju saanuks, sest kahju ei ole tekkinud. Veelgi olulisem on, et X OÜ on müünud kinnistud 14.05.2021 odavama hinnaga, kui on tehingu kuupäeva seisuga Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ hinnanud kõrghaljastusega kinnistute turuväärtuseks. Kuivõrd OÜ müüs kinnistud nende turuhinnast X madalamalt igasuguse objektiivse vajadu d tehingu hetkel nii seta, kuivõrd kinnistud oli eksperthinnangutest nähtuvalt jätkuvalt kõrghaljastusega ja oleks kallimad olnud ka kõrghaljastuseta, siis on OÜ endale ise võimaliku kahju tekitanud ja selle eest ei vastuta X C OÜ.

6.6 Apellant on seisukohal, et kohus on teinud vea, kui luges notariaallepingutes nimetatud väidetava hinnaalanduse kahju suuruse määramise aluseks. Seda eriti olukorras, kus eksperdid on hinnanud kinnistute väärtusi kõrghaljastusega madalamalt, kui on notariaalaktides nimetatud soovitud esialgsed tehinguhinnad. Kohus on jätnud arvestamata, et sellise väidetava hinnaalanduse saab kannatanu alati ise fiktiivselt konstrueerida ja kujundada ning see ei ole objektiivne hinnang. Kohtupidamise kontekstis saab see olla pigem poole enda kujundatud väide, kui objektiivne tõend. Eksperthinnangute järgi oli kinnistute turuhind nende

müügihetke seisundit ja kõrghaljastuse olemasolu arvestades kõrgem, kui see hind, millega kannatanu otsustas kinnistud maha müü dus objektiivne põhjus a. Kannatanul puu hinnaalandust teha. Isegi siis, kui X peaks paika, et kinnistud olid kõrghaljastuseta, siis tekitas OÜ endale ise kahju summas 10 700 EUR, müües kinnistud turuhinnast madalamalt. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osalis OÜ elt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel (X müüs kinnistud odavamalt, kui oli nende turuväärtus) või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kah ks pidanud maakohus ka siin kahju suurust ju tekkimist. Seetõttu ole vähendama ulatuses, mille tekitas OÜ ise kinnistuid odavamalt müües. X

6.7 Apellant leiab, et kui kohus hindas kinnistutel kõrghaljastuse puudumist, siis maksimaalselt saaks kinnistute hind olla Arco Vara Kinnisvar u abüroo OÜ eksperthinnang järgi 115 833,33 EUR käibemaksuta (kõrghaljastusega juhul) ning 92 500 EUR käibemaksuta (kõrghaljastuseta juhul) ning maksimaalne tekkinud kahju saaks olla sellisel juhul 23 333,33 EUR, mitte 36 460 EUR.

8(21)

6.8 Arvestades, et eksperthinnangute järgi (millest apellandi hinnangul on väärtuste ja kinnistute seisundi hindamisel ainuvõimalik lähtuda) on kinnistud kõrghaljastusega, siis oleks maakohus pidanud nende keskmise hinna arvestamisel ka lähtum õrghaljastusega kinnistut a k e esitatud ekspertiisiväärtustest. Kuivõrd kinnistud müüdi kannatanu poolt hinnaga 83 583,33 EUR (käibemaksuta summa), siis sai kahju olla maksimaalselt 94 583,33-83 583,33=11 000 EUR. Samas siin tuleb arvestada, et isegi kõrgha stuseta kinnistute väärtu lja s Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ poolt oli hinnatud kokku summale 92 500 EUR käibemaksuta, samas tehinguväärtus oli 83 583,33 EUR käibemaksuta. Seetõttu isegi siis, kui peaks paika, et kinnistud olid kõrghaljastuseta, siis tekitas OÜ endale ise kahj X u summas 92 500-83 583,33=8916,67 EUR, müües kinnistud turuhinnast madalamalt. Sellisel juhul oleks selle kahju suurus, mida kannatanul oleks õigus teistel nõuda kokku 11 000-8916,67=2083.33 EUR.

6.9 Kohus leiab as , millises koguses raiuti metsa

, et ükski asj esitatud tõend ei kinnita PPP kinnistutelt. Apellant märgib täiendavalt, et arvestades kohtu seisukohta on üllatav ja jälgimatu, kuidas kohus sai siiski sellisel juhul kinnistute väärtuse muutumise osas kahjusu kinnisvar uruse tuvastada, kuivõrd a turuväärtuse väidetav vähenemine oli väidetavalt seotud just metsa mahavõtmisega. UR eksperthinnang kinnitab samuti, et sellises koguses puid nagu hinnapakkumise järgi istutamisele kuuluksid, ei ole kinnistutel kunagi maha võetud. Samut OÜ välja, et OÜ poolt nõutav summa 28 314 EUR sisaldab i toob C X käibemaksu, mis ei ole OÜ jaoks kahju. Käibemaks ei ole OÜ jaoks kahju ning tuleks X X kahjunõudest maha arvata, sest OÜ end käibemaksukohustuslas X on ena registreerinud alates 06.02.2012 numbri all XXXXXXXXXXXX ja saab käibemaksu maha arvata. Ka kinnistute müügi 14.05.2021 notariaalaktides on ostja ja müüja kinnitanud, et kinnistute müügihinnad sisaldavad käibemaksu 20%. äibe K maksu summas 16 717 EUR ei saa igal juhul olla X OÜ jaoks kahju, mida tal oleks võimalik lt välja nõuda. C OÜ-

6.10 Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta OÜ varasema põhjendatud C argumentatsiooni selle kohta, et X tuleks maha arvata kasu, mida OÜ poolt nõutavast kahjust X OÜ sai seoses sellega, et tema kinnistutelt võeti muuhulgas maha väärtusetut puitu, mis nagunii mahavõtmisele kuulunuks. Nende tööde arvelt kinnistute väärtus hoopis tõusis. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Apellant märgib, et kohus ei ole arvesse võtnud argumenti, et kui kinnistutelt raiuti maha väärtusetut puitu te väärtust, mitte ei väh , siis see hoopis suurendas kinnistu endanud seda ega takistanud kinnistute arendamist ja planeeringule vastavat (elamumaa) kasutamist. Ometi ei ole kohus eelnevat kahju suuruse määramisel arvesse võtnud.

6.11 Lisaks on oluline arves statuga,

tada VÕS § 140 lg 1 säte mille kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. OÜ palub kohtul C väljamõistetavat kahjuhüvitist ni lusel maakohtu väljamõist tuga võrreldes metatud a e vähendada, kui kahjuhüvitis üldse on lt väljamõistetav. C OÜ-

KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

9(21) 7. Kannatanu lepinguline esindaja on seisukohal, et kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve apellatsioonkaebus ja tsiviilkostj C rahuldamata a OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta . Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud

tuleb jätta süüdistatava ja tsiviilkostja kanda.

TSIVIILKOSTJA ESINDAJA SEISUKOHT JA V

ASTUVÄITED

8. Tsiviilkostja esindaj X O a palub jätta

Ü apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jätta OÜ kanda. X

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

9. Ringkonnakohtu istungil d kohtumenet se pooled apellatsioonides toodu juurde. jäi lu Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör süüdistatava kaitsja ja tsiviilkostja ja kannatanu lepinguline esindaja ei toetanud apellatsioone ja taotles rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. id jätta apellatsioonid Tsiviilkostja esindaja ei toetanud kannatanu esindaja apellatsiooni ja taotles jätta apellatsioon rahuldamata. Esindaja toetas kaitsja apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

10. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide j esitatud apellatsioonide a väidetega ja kuulanud enetluse pooled, ära kohtum asub alljärgnevale seisukohale.

10.1 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga selle, et maakohtunik on olnud süüdistatava suhtes selgelt negatiivselt elestatud me , sest eiras kaitsja poolt esitatud tõendeid. Käsilolevas asjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Apellant jätab tähelepanuta, et kohtu roll on kohtumenetluse juhtimine, sh on asja arutava kohtu pädevuses oluliste ja ebaoluliste tõendite istamine ning poolte tegevusele või er tegevusetusele hinnangu dmine (vt , otsus 1. juunist 2006, p 26). an Stoji v. Horvaatia Maakohtu poolt süüdistatava kaitsja taotluste rahuldamata jätmine ei tähenda seda, et kohus ei oleks erapooletu. Puuduvad igasugused tõendid, et maakohtunikul oleks olnud eelarvamus poole suhtes, mis takistanuks tal asja objektiivset lahendamist või ta oleks asjaosalistega lähedastes suhetes või tal oleks olnud eraviisiline teave menetlusega seotud faktiliste asjaolude kohta vms. Siinjuures on oluline silmas pidada, et nii nagu mistahes teiselgi ikul, is on ka kohtunikul oma hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, millest aga ei saa automaatselt tuletada kohtuniku erapoolikust.

10.2 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga ka se ei ole süüdistust esitades lles, et prokuratuur pidanud vajalikuks kontrollida kannatanu poolt esitatud väiteid ja tõendeid süüteokoosseisu tuvastamiseks. Kaitsja jätab tähelepanuta selle, et süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesa e. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi nn süüdistuses k olu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte irjeldatud faktiline asja süüdistuses (vt viimati RKKKo nr 1-16-4665, p 10, 1-17-11182, p 20). See, millega ja kuidas või kas üldse on need asjao d tõendatud, tuleb ära näidata kohtuotsuses (vt nt RKKKo nr lu 3- 1-1-66-12, p 9.4, 1-16-4665, p 11). Seda on maakohus ka teinud.

10.3 Kaitsja jätab tähelepanuta selle, et KrMS § 6 sätestatud kriminaalmenetluse -s kohustuslikkuse põhimõttest lähtuvalt peavad urimisasutus ja prokurör oma pädevuse piires u kuriteo asjaolude (tunnuste) ilmnemisel alustama ja toimetama kriminaalmenetlust sõltumata

10(21) mistahes arvamusest. Kriminaalmenetluse alustamise staadiumis ei peagi olema kõik asjaolud (kahju täpne suurus, teo vä menetlust võib alustada ka n ö kurit idetav toimepanija, sest - eo fakti suhtes vms) kuri Kriminaalmenetlust alustataksegi teokaebusest või selle lisadest tuvastatavad. selleks esialgne , et need asjaolud välja selgitada. Kuriteokaebuses on selgelt välja toodud kahju suurus ning midagi kummastavat ei ole selles, et peale 6 kuud oli esitatud tsiviilhagi, milles tekitatud kahju suurus oli märgitud oluliselt suurem kui algses kuriteoteates. Riigikohus (vt RKKKo nr 3-1-1-60-10) on tauninud kriminaalmenetluse alustam t siis, kui is puudub üldse kuriteokahtlus või see , kuid rõhut nud KrMS § 6 nõuet, on pelgalt teoreetiline a et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, in dubio pro duriore tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks.

10.4 Asjaolu, et prokuratuur pole pidanud vajalikus koguda mingeid konkreetseid tõendeid ei ole etteheidetav, sest kriminaalmenetlusseadustik ei näe ette loetelu tõenditest, mida kohtueelsel uurimisel koguda ning kohtuistungil uurida tuleks. Käsilolevas asjas on prokuratuur leidnud, et tõendamiseseme tõendatud ka

jaolud on as nnatanu ja tunnistajate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Asjaolu, et uurimisasutus või prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks mingite ekspertiiside või muude tõe ite kogumist, ei ole käsitatav nd rikkumisena, kuivõrd sellist nõ

uet kriminaalmenetluse seadustikust obligatoorselt ei tulene. Kolleegiumil tuleb märkida, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel, arvesta - des asjaolu, et süüdistus ja kaitsefunktsioone täidavad eri netlussubjektid. me

11. Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja süüdistatava õige smõistmist.

k

Kohtukolleegium stu apellatsiooni ei nõu järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid kallutatult ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt

tõendite hindamisel teht järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõ ud endeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamis . See, kas kohus on t ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). 11.1 Kohtukolleegium juhi helepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1- b tä 17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3- 1-1-77-05

märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, ka

mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

11.2 Kohtukolleegiu leiab, et apellandi apellatsioon toodud htu otsuses m is väidete kui maako sisalduva jalike põh tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu

. Esitatud apellatsioon otsuse tühistamiseks ja süüdistatava õigeksmõistmiseks is korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele

11(21) kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põh nduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sät ud õigus täies je estat t kasutades mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.

11.3 Kolleegium ei d seoses Kinnisvara 24 käsitle ja jätab tähelepanuta kaitsja väite märtsikuus 2021 avaldatud üügikuulutus PPP m tega Lahe Kinnisvara eksperthinnanguga nr ; 0927-21 27.08.2021 ja X N - jadega 14.01.2020 ja OÜ nimel OÜ le esitatud nõudekir 07.04.2020, sest unud t

sega ( ringkonnakohus ei nõust õendite vastuvõtmi põhistused on toodud kohtuasja menetlu ise ses). sse võtm määru

12. Kolleegium ei nõustu apellatsioon süüd is tooduga, et istatava C.S süüditunnistamine KarS § 203 lg 1 järg põhjendamatu. i toimepandud kuriteos on

Maakohus on äärmise põhjalikkusega põhjendanud, miks tuleb C.S temale inkrimineeritud kuriteos KarS § järgi süüdi mõista. Maakohtu otsuses toodud 203 lg 1 põhjendused süü tõendatuse osas on veenvad ja mõttekäik jä C.S-i lgitav, kuigi koosseisulise kahju tuvastamisel on maakohus o ndustest, mis lähtunud enamja lt põhje puudutavad tsiviilhagis esitatud kahju , tuleb asuda seisukohale, hüvitamise nõude rahuldamist et

maakohtu lõppjäreldus, et koosseisuline kahju on tuvastatud, on õige.

12.1

Riigikohtu kriminaalkolleegium on samas asjas nr 1-21-2315, p 37-40 s selt, elgitanud ühe mida eeldab KarS § 203 lg 1 sätte objektiivne koosseis. Kolleegiumil tuleb märkida, et maakohtu poolt on üheselt tuvastamist leidnud (IV kd, tl 61- 65), et kannatanu X

Q nnisasjad eks OÜ ja OÜ ei teinud süüdistuses märgitud ki e võõrandamis kohustusega käsutustehingut ja raie toimumise ajal kuulusid kinnisasjad jätkuvalt kannatanule X - , st C.S-i jaok KarS OÜ le need olid süüdistatava s § 203 mõttes võõrad. ei olnud süüdistataval raie te nõ Ka gemiseks kannatanu X OÜ usolekut. Seega on ainetu kaitsja seisukoht, et maakohus on jätnud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamiseks olulised asjaolud tähelepanuta või neid lausa teadlikult ignoreerinud.

12.2 Maakohus on KarS 203 lg 1 koosseisul õigesti viidanud, et § ine tagajärg eeldab, et toimepanija oleks võõra asja rikkumise või hävitamisega tekitanud olulise kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt 4000 eurot (IV kd, tl 65). Ri ikohtu kriminaalkolleegium on peab see ületama ig üheselt selgitanud b ja tuleb KarS § 203 lg 1 samas asjas nr 1-21-2315, p 43-45, mida saa koosseisulise kahju suuruse kindlaks tegemisel arvesse võtta. Menetletavas asjas märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et maakohus on koosseisulise kahju tuvas tsiviilhagis esitatud kahju tamisel lähtunud põhjendustest, mis puudutavad hüvitamise nõude rahuldamist, kuid see on ekslik. Seda on teinud ekslikult ka apellant Aivar Pilv, sest on koosseisulise kahju tuvas

tamisel lähtunud enamjaolt põhjendustest, mis puudutavad tsiviilhagis esitatud kahju

huldamist. igikohtu hüvitamise nõude ra Ri kriminaalkolleegium selgitas, et kuriteo koosseisulise kahju põhjendamine haginõude rahuldamise ja selle ulatusega on metodoloogiliselt ekslik. Kuriteo koosseisulise kahju ja haginõude rahuldamise ulatus küll võivad, aga ei pruugi kattuda.

12.3 Kuivõrd apellant lähtub ekslikult KarS § 203 lg 1 koosseisulise kahju tuvastamisel tsiviilhagis esitatud kah ise kahju ju hüvitamise nõudest, siis on kaitsja põhjendused koosseisul osas osaliselt jakohatud

as ja jäävad tagajärjetuks. Kohtupraktika kohaselt ei 63 lg ole tõepoolest tsiviilhagi avaldus KrMS § 1 mõttes tõend (vt nt RKKKo nr 3-1-1- -12, p 11, 3-1-1-90-15, p 17). 69 Tõenditeks millega tõendada olulise

12(21) kahju suurust KarS 121 s ha p 1 mõttes, võivad olla kannatanu, tunnistaja ütlused, ündmusko vaatlusprotokoll (kahjustatud kinnisasja vaatlus), taastamis kalkulatsiooni, arved vara kohta jms.

Kaitsja jätab tähelepanuta, et kannatanu ei ole esitanud üksnes tsiviilhagi vaid maalkohtule on esitatud ka sega on tekitatud olulist tõendid, mis tõendavad, et raietegevu kahju. Seega ei esitanud kannatanu pelgalt tsiviilhagi, millega tõendada kahju suurust ning prokuratuur ei lähtun ainult tsiviilhagis märgitud kahju suurusest. ud

12.4

Kannatanu X juhatuse liige G on andn i, et tekitatud kahju koosneb metsa OÜ ud ütlus raiumisest, pinnase rikkumisest. Metsamaterjali mahu tuvastas Harku vald, kellel olid selleks spetsialistid. Spetsialistid koostasid kalkulatsiooni. Tema ise tellis arvutused metsaspetsialistidelt lt j lt. Lisaks on langenud kinnistu s (vt II kd, tl 121). T AT a TA väärtu OÜ poolt koostatud hinnapakkumisest nähtub ainuüksi innase taastamistööde maksumus ilma p käibem (I kd, tl 201), mis on piisav tuvastamaks KarS § 20 aksuta on 4500 eurot 3 lg 1 märgitud koosseisulist kahju ka ilma puude istutamise . Kannatanu esindaja esitatud S ta OÜ ja ka tsiviilkostja esindaja e M koostatud hinnapakkumine metsa aluspinn sitatud OÜ a taastustöödele ületab samuti olulise kahju suuruse KarS 121 p 1 , tl 202, 213-214). mõttes (I kd Seda isegi juhul kui pakk tuulemurru koristus. jätta arvesse võtmata umistel märgitud

12.5 koosseisulise Riigikohus on menetlevas asjas üheselt märkinud, et pole välistatud ka kahju suuru

kinnisasja v emise ulatuse kaudu. Sellisel se arvestamine ainuüksi äärtuse vähen juhul tuleb võrrelda kinnisasja väärtust võimalikult vahetult enne ja pärast kahjustamist, välistamaks kõrvaliste tegurite (nt kinnisvarahindade muutumise) mõju kuriteo koosseis

ulise kahju suurusele. Arco Vara Kin hinnangus kuriteo nisvarabüroo OÜ t nähtub, et toimepanemise aja seisuga

vähenes kinnisasjade PPP turuväärtus 10000 eurot (III kd, tl 4). Kinnisasjade turuv asemalt, st äärtuse vähenemine oli tingitud eeldusel, et kinnisasjadel oli var kuriteoeelselt loodu ehk enne raiet, kuid hiljem mitte ehk peale raiet. Seega slik kõrghaljastus saab ka selle tõendi põhjal jaatada objektiivse koosseisu täidetust. Kaitsja maakohtus tõendite vastuvõtmisel mingeid vastuväiteid ei esitanud, seega kait märgitud tõendeid sja kahtluse alla ei seadnud ning tegemist on lubatava te ja usaldusväärsete te tõendi ga (II kd, tl 185 pöördel, 206). Arvestades kohtupraktikat, et piisab sellest, kui tehakse kindlaks vähemalt summa, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri ning kuriteo objektiivse koosseisu jaatamiseks ei pea eranditult alati tuvastama kahju täpset suurust (vt RKKKo nr 1-21-2315, p 45), saab juba eelpool (S M I , tl 202, 213-214) viidatud hinnapakkumiste põhjal OÜ ja OÜ kd jaata jektiivse koosseisu

da üheselt ob täidetust.

12.6 Kaitsja asub seisukohale, et maakohus i ja on ebaõigest ja põhjendamatult jätnud asjatund UR eksperthinnangu tähelepanuta tõendikogumist

, kuid sellega pidanuks arvestama, et teha kindlaks kahju. Kaitsja helepanuta kohtupraktika, et k ette jätab tä riminaalmenetluse seadustikus ei nähta võimalust, et asjatundja saaks koostada tema osavõtul sedastatud leidude ja nende põhjal tehtud järelduste kohta eraldi kirjaliku dokumendi iiski võib teada mõnd . Kui asjatundja s a tõendamiseseme asjaolu, tuleb ta üle kuulata tunnistajana (KrMS § 1091 5). Oluline on lg tähele panna, et kooskõlas KrMS § 1 on tõendiks vaid asjatundja ütlused. Järelikult 63 lg-ga eristab kriminaalmenetluses asjatundja rolli eksperdi omast seegi, et tema eriteadmistele tuginevaid selgitusi ei fikseerita ega esitata kirjalikul kujul ekspertiisiaktile sarnanevas dokumendis. Ka asjatundja ning eksperdi õiguste ja kohustuste maht on erinev. Eksperdil on muu hulgas õigus tutvuda krimina vajalik ekspertiisiks, ning küsida alasja materjaliga, mis on eksperdiuuringuteks isikutelt selgitusi (KrMS 98 lg 1 p-d 3 ja 5). Asjatundja puhul sarnaseid § õigusi (ega kohustusi) menetlusseaduses otsesõnu ette ei nähta (vt RKKKo nr 1-21-6698, p 17, 18). Kaitsja

a ka selle, et asjatundjat eristab eksperdist see, et asjatundja jätab tähelepanut

13(21) ei tee konkreetses asjas ekspertiisi, vaid annab eriteadmistele tuginedes selgitusi, mis on tõendamiseseme asjaolude mõistmiseks olulised (vt RKKKo nr 1-20-5071, p 14).

12.7 Juhul kui kaitsja leidis, et prokuratuuri endites on ngid andmed või kannatanu tõ mi kajastatud valesti või jäe tegemist on aktiivse kaitseväit tud kajastamata ( ega), siis pidanuks kaitsja taotlema eksp , mitte asjatundja poolt koostatud kirjaliku ertiisi määramist eksperthinnangu andmist. Seega ei ole maakohus e

ksinud kui jättis tähelepanuta UR eksperthinnangu, sest kaitsja on laiendanud asjatundja ire. Kuiv õigustamatult pädevuse pi õrd kolleegium mingeid rikkumisi selles osas maakohtu poolt ei tuvastanud, si leegium is jätab kol kaitsja poolt viidatud asjatundja kirjaliku eksperthinnangu t epanuta. Seeg asjatundja ähel a eksperthinnangu ele viitamisega apellatsioonis, ei malik s märgitud järeldust ole või tõendada koosseisulise kahju puudumist.

13.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on samas asjas nr 1-21-2315, p 48 selgitanud üheselt, mida eeldab KarS § 203 lg 1 sätte subjektiivne koosseis.

Seega tuleb kolleegiumil süüdistatava tahtluse kindlakstegemiseks kontrollida süüdistatav C.S , kas tegu toime pannes hemalt pidas is seda, et kinnisasjad, millel ta raiet vä võimalikuks ja möön a) organiseerib, e b) raietegevus kutsub i kuulu talle ja tal puudub raieks omaniku nõusolek; kinnisasjadel esile sellised muudatus ult hinnatavad kui selle ed, mis on õiguslik kinnisasja rikkumine KarS 203 lg § 1 mõttes (seda õiguslikku hinnangut süüdistatav teadma ei pidanud) ning et c) raie tekitab omanikule kahju, mis ulatub vähemalt kuriteo koosseisulise kahju alammäärani.

13.1 Kolleegiumil tuleb ne tata jaatavalt. Maakohus ndele küsimustele vas on üheselt tuvastanud, millega nõustub ka ringkonnakohus, et süüdistatava enda ütlused kinnitavad, et ta oli teadlik, et raieluba hõlmab üksnes kinnistuid. Ka oli süüdistatav teadli HHH k, et

PPP kinnistuid Q poolt stetud ehk need kuul raie toimumise ajal OÜ ära ei o usid jätkuvalt kannatanule X -le. OÜ Süüdistatav oli teadlik ka sellest, et kannatanu ei ole raieks nõusolekut andnud. Vaidlus puudub selles, et metsandusalal. On süüdistataval on väga suured kogemused ilmne, dis, et teostades ilma loata raiet kinnistutel kaotab kinnisasi et süüdistatav tea PPP suurema osa kasvavatest puudest, sest ei säilitatud detailplaneeringus ettenähtud 75% kõrghaljastuse nõuet. Seejuures raiet teostati suuremal alal, kui oli lintidega eralda d alad, tu mille sees tuli puud kasvama jätta. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et raie tekitas pinnasesse rööpad, mida saab ja tuleb lugeda pinnase kahjustamiseks, olenemata kaitsja väitest, et tegemist ol kinnisasjade väärtuse i soise alaga. Sellise tegevusega kaasneb ilmselgelt vähenemine ehk omaniku v a kahjustamine. Ka on maakohus tuvastanud veatult, et ar süüdi kinnisasjadelt maha lõigatud metsamaterjali äraviimisest, ilma statav teadis

PPP selle eest kannatanule tasu maksmata.

13.2 Kaitsja apellatsioonis viidatud põhjendused, et süüdis tav lähtus eeldusest, et kõnesolev ta müügitehing saab teoks n , ei välista süüdistatava ing uueks omanikus saab Q PPP OÜ tegevuses tahtlust. Kolleeg u kaitsjag ium ei nõust a, et ei ole võimalik järeldada süüdistatava käitumises isegi mitte kaudset tahtlust. Karistusõigusdogmaatikas ja kohtupraktikas on selgitatud, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse he vormi intellektuaalne element - puhul langeb nende subjektiivse külje ka tagajärje ettenägemine - kokku ning kaudse tahtluse ja kergemeel se eristamine saab su toimuda üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi

otseselt tagajärje saavutamisele, kuid öönab selle saabumise võ m imalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Nii kaudse tahtluse kui kergemeelsuse korral tunneb toimepa htluse korral nija ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse. Kaudse ta

14(21) kiidab ta võimaliku tagajärje heaks, st soostub sellega. Kergemeelsuse korral aga loodab tagajärje mittesaabumisele (vt RKKKo n 3-1-1-4-08, p 19; 3-1-1-50-13, p 13.4). r Tehes ilma raieloata sellises ulatuses ilma kannatanu teadmata ja ekuta raiet, nõusol möönis ilmselgelt av, et rikub kannatanu vara ning tekitab sellega olulise kahju. süüdistat Süüdistataval ei olnud õsimeeli arvata, et tema tegevus ei riku kannatanu vara mingit alust t nin , et kinnistud peale g sellega ei teki olulist kahju. Ka ei saanud süüdistatav tõsimeeli loota tehingu nurjumist kindlasti akse X Q -le. võõrandat OÜ poolt OÜ Seega pole alust rääkida ettevaatamatusest.

13.3 Kaitsja versioon, et kannatanu ise on soovinud alusetult rikastuda kahjunõude arvelt on ainetu ning ei mõjutada C.S istuses kirjeldatud teo t ega sellele teole süüd õendatust antavat karistusõiguslikku hinnangut. n üksikasjalikult vastanud ka kaitsja Maakohus o argumentidele, miks e aseadusliku raie i ole kannatanule etteheidetav, et ta ei müünud peale eb teostamist kinnistuid Q -le ning koll OÜ eegium nõustub maakohtuga, mistõttu ei pea vajalikuks sellel küsimusel pik alt peatuma. Maakohus on käsitlenud ka kaitsja poolt em viidat uetega ja pankrotihoiatusega (vt ud kannatanu poolsele käitumisele seoses miljoniliste nõ IV kd, t 69 -70). Kolleegium l pöördel nõustub maakohtuga, et selline kannatanu käitumine võib olla tau misväärne, kuid see ei suurendanud kuidagi kannatanu kinnis ni tutel toimunud metsaraiega tekitatud kahju suurust.

14. Maa a poolt viida tava tervisliku kohus on võtnud otsuses seisukoha kaitsj tud süüdista seisundi osas 2019 aastal ning maakohus on otsuses se ammendavalt ja llele küsimusele põhistatult vastanud ning ringkonnakohus nõustub sellega (IV kd, tl 63). Seega ei ole maak v liku seisundiga 2019 aastal ning vastuolu ohtu järeldus vastuolus süüdistatava ter is puudub ka tunnistajate ütlustega. Seejuures on ma ohus näidanud ära vastuolud süüdistatava ak enda ütlustes d selle jätab kaitsja tähelepanuta. , kui

14.1 Ainetu on kaitsja v tunnistajate E, M ja S ja K äide, et maakohus ei ole arvesse võtnud ütlusi, millis le kaitsja viitas juba kaitsekõne teeside p te -s 137-146. Maakohus on tunnistajate ütlustele üheselt viidanud ning neid analüüsinud (vt IV kd, tl 63- nud 64 pöördel), sh kõrvuta tunnistaj . Mingeid vastuolusid kaitsja poolt viidatud ate ütlusi süüdistatava ütlustega tunnistajate ütlustes ja maakohtu poolt tunnistajate ütluste tsiteerimises ei nähtu. Kaitsja viitab ka ise tunnistaja E e v tegutses t tellimisel ütlustele, millest nähtub üheselt, t süüdistata ööde ettevõtte OÜ nimel ning ta ko us süüdistatavaga. Ka tunnistaja andis ütlusi, et tööde N ht M piirid oli maha märgitud süüdistatava poolt. M sellistest tunnistajate ütlustest aakohus ongi lähtun d. Seega jääb tagajärjet aitsja väide, et maakohus on püüdnud põhjendamatult u uks k luu 9 kevadel tegeleda a muljet, et süüdistatava tervislik seisund võimaldas tal 201 „aktiivselt“ raietööde ettevalmistamisega kui ka ne ndamisega. Maakohus ei ole püüdn d näidata nde juhe u süüdistatava t ses mingit erilist aktiivsust, seega on maakohtu järeld kooskõlas kaitsja egevu us enda poolt viidatud tunnistajate ütlustega. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kolleegium, et käitumine on õig C.S esti kvalifitseeritud . KarS § 203 lg 1 järgi

15. Mõistetud karistust KarS § pole eraldi apellatsioonis vaidlust ud. at 203 lg 1 sanktsioon näeb ette või kuni § 203 lg 1 sanktsioon näeb rahalise karistuse viieaastase vangistuse. KarS

ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse ning maakohus on põhistanud, miks C.S-i . pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega Maakohus on C.S-i karistanud 203 lg 1 2 aastat 6 kuud, KarS § järgi vangistusega mis jääb sanktsiooni keskmää on põhjenda üüdlasele mõistetavat ra. Maakohus nud s karistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt

15(21) materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmi KarS § seks. Kaitsja mingeid argumente 73 osas ei esita, kuid ka KarS § 73 kohaldamise osas kolleegium mingeid rikkumisi ei tuvastanud.

16. Mingeid konkreetseid argumente kaitsja apellatsioonis maakohtu poolt osaliselt rahuldatud tsiviilhagi osas ei ole esitanud. st, e Väärib märkimi t maakohus on üheselt kahju arvutuste tegemisel lähtunud Arco Vara esitatud andmetest, Pindi Kinnisvara esitatud andmetest ja ostu-

-69). Ka on maakohus müügilepingutes märgitust (vt IV kd, tl 68 pöördel võtnud arvesse VÕS § 127 s 5 sätes vestanud kahju hüvitisest maha 444,45

- lg tatut ning ar eurot, mida kanna

tanu sai keskmisest rohkem kinnistuste müügist.

16.1 Kait , 2 , sest kannatanu sja asub seisukohale, et kohaldada tuleks VÕS § 139 lg 1 sätteid loobus teadlikult Q -le kinnistuid OÜ müümast, mistõttu on selline tegevus käsitletav kui endale

teadliku väidetava kahju tekitamine. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu da VÕS § , sest selline asjaolu ei anna alust kohalda 139 . Kohtupraktika kohaselt selleks, et lugeda kannatanu tegevust kahju sätteid hüvitist vähendavaks asjaoluks VÕS § 9 järgi, peab kannatanu teg 13 evuse ja kahju vahel esinema põh Käsiloleval juh juslik seos (vt RKTKo nr 2-11-58942, p 34). ul tekkis kannatanule kahju, sest teostas tema ja ral kinnistul raiet ning selle tegemiseks ei olnud süüdistatav oks võõ süüdistataval kannatanu nõusolekut müümata jätmises , mitte kahju ei tekkinud kinnistute

Q OÜ- . Seega oli kahju tekkimise alusek umine, mitte le s süüdistatava õigusvastane käit müügilepin u sõlmimat jätm i esine põhjus g a ine ning kannatanu tegevuse ja kahju vahel e likku seost.

17. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha tsiviilkostja OÜ esindaja apellatsioonile. C

Apellant asub seisukohale, et C ei ole kahju tekitaja ega vastuta kahju tu ei saa OÜ eest, mistõt C - Maakohus on selles osas U C OÜ lt kahju välja nõuda. põhjalikult analüüsinud OÜ ja OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingut nr 1/04.2019, tunnistajate ütlusi ning v S, K ja M iidanud asjakohasele kohtupraktikale. Maakohus ammendavalt ja on otsuses sellele küsimusele põhistatult vastanud 71 pöördel) ning ringkonnakohus nõustub (vt IV kd, tl 70-

sellega, mistõttu ei pea kolleegium sellel küs l pikemalt peatuma. Seega nõustub k imuse olleegium maakohtuga, et C U OÜ pidi lepingu kohaselt töid teostama mitte üksnes tellija OÜ juhiste kohaselt vaid pidi ka ise kontrollima raietöö aluseks olevat metsateatist ning jälgima, et

raietöid teostatakse teatise kohaselt.

17.1 See, et C

htes ei ole alustatud kriminaalmenetlust ning C OÜ su OÜ töötajate suhtes lõpetati kriminaalmenetlus aluse puudumise tõttu ei tähenda seda, et OÜ ei vastuta C tsiviilkostjana kannatanu ees. Asjaolu, et C.S Jalaks viis C O tajad eksimusse ei Ü töö välista OÜ vastutust tsi C viilkostjana. Apellant jätab tähelepanuta, et maakohus tuvastas süüdistatava/ kostja vastutuse eeldused, esmajoones kostja lepingurikkumi ja just selle kohustuse rikkumise ta süüdistatav/ se gajärjel hagejale tekkinud kahju. Seejuures ei arvesta apellant maak , et C ohtu poolt märgitut OÜ kaasati lepingu alusel raietöödele, mistõttu tekkis tal kohustus kontrollida metsaseaduse nõuete kohaselt enda tegevuse seaduslikkust. Kohtupraktika kohase , millele on maakohus ka lt viidanud (vt RKKKo nr 3-1-1-93-05, p 7.3), kui töid teostavad eraldiseisvatena hinnatavad subjektis (erinevad juriidilised isikud), lasub kontrollikohustus neist igaühel eraldi. Seega apellandi seisukoht, et U stutab ja C atud OÜ va C.S-i OÜ poolt õigusvastaselt tekit kahju eest on väär.

16(21) 17.2 VÕS § 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema 127 lgst vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 4 mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose 127 lg tuvastamisel tuleb kasutada nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esime

se sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. elkõige tuleb hinnata kas kahjulik tagajärg oleks E ilma kostja teota saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks (vt nt RKTKo nr 3-2-1-53-06, p 11). Maakohus on eeltoodut arvestanud ning eelviidatud tõenditele tuginedes põhjendatult

järeldanud, et hageja raietöödega omandit rikuti , sest C OÜ- l oli kohustus kontrollida, kas ta teostab raietöid raieloa ättes need asjaolud kontrollimata s lubatud kinnistust , j el rikuti kannatanu omandit, 127 lg

mille eest on kostja VÕS § 4 järgi vastutav.

17.3 VÕS § 137 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Sama paragrahvi teise lõike järgi jaguneb vastutus isikute omavahelises suhtes, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse umise raskust või muu rikk käitumise õigusvastasuse laadi, s uti riisiko astet, mille eest isik vastutab. Seega on am kanna 137 lgtanul VÕS § st 1 tulenevalt õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse osa nende 137 lg . omavahelises suhtes VÕS § 2 järgi

17.4 Puudub vaidlus selles, et C

OÜ töötajad tekitasid tööülesandeid täites õigusvastaselt kahju kolmandale isikule, mistõttu kaasneb lkostjale ka VÕS § 1054 lg 2 sätest tsivii atud vastutus. VÕS § lg 1 kohaldatakse eelkõige juhul kui töötaja tekitab tööülesandeid täites 1054 õigusvastaselt kahju kolmandale isikule. Töötaja poolt kahju tekitamine kolmandale isikule peab olema seotud tööandj ja kutsetegevusega, seetõttu õib tööandja töötaj a majandusv

a poolt põhjustatud õigusvastase kahju eest vastutada ka juhul, kui töötaja rikkus kahju tekitades oma töökohustusi või tööandja korraldusi (vt RKTKo nr 3-2-1-24-98; RKKKo otsus nr 3-1-1-1-05 p 9). See toimepandud niisugus gusvastaste tegude eest, ga tööandja vastutab töötaja poolt te õi mille toimepanemine töötaja poolt ei oleks olnud võimalik, kui kahju tegelik tekitaja ei oleks olnud tööandja töötaja. nõustub maakohtuga OÜ oma töötajate Kolleegium , et C on vastutav poolt kolmandale isikule tas C - ga õigusvas elt põhjustatud kahju eest, sest töötajatel oli OÜ töölepinguline suhe ning Püüa tee 3, 7, 8, 9 kinnistutel töötajad tehtud metsaraiega olid C OÜ seotud oma igapäe tööülesannete täitmise raames, täit s neile tööa OÜ poolt an vase e ndja C tud korraldusi. Tulenevalt eeltoodust t ja uleb kolleegiumil maakohtuga nõustuda, et C.S Jalaks C vastutavad solidaarselt. OÜ (süüdistatav ja tsiviilkostja)

17.5 Eba ei andnud juhiseid C õige on apellandi seisukoht, et C.S OÜ töötajatele. Apellant viidab tunnistaja M Tunnistaja M ütlustele valikuliselt. on andnud üheseid ütlusi, et 2019 kevadel töötas C OÜ-s metsameistrina ning C.S-i tunneb seoses ra . ietöödega R ta . K ja S tegid aie tegemise ajal käis kohal ning on näinud seal ka C.S-i lõikamistöid ning tegutsesid tema juhiste alusel. Tema sai juhised C.S-ilt. Tema dokumente ei kontrollinud, sest dokumentide kontroll ol poolt (II kd, tl 139-140). Seega ei ole i tööandja maakohus ebaõ ütlusi ning ütlustest ei tulene, et tunnistaja eeldas igesti hinnanud tunnistaja või kahtles, et sai juhised C.S-ilt . Seda, et tunnistaja M C.S-iga suhtles kinnitab ka tunnis RMK piiriga ning C.S taja ütlus, et palus C.S-il kontrollida märgistust parandas seda (vt II kd, tl 141).

17(21) 18. Nõustuda ei saa apellandiga, et maakohus ei ole selgitanud, miks ei ole kriminaalasjas usaldusväärselt tõendatud, sh innistul raiutud puidukogused ja selle väärt

hinnanguga k UR ust. Maakohus on seda üksikasjalikult käsitlenud (vt IV kd, tl ). Apellant jätab tähelepanuta, et 68 maakohus asus seisukohale

nud, o , et kuivõrd kannatanu oli vaidlusalused kinnistud ära müü n ebaseadusliku raie tõttu saamata jäänud võimalik metsamüügi tulu ja pinnasekahjustuse likvideerimise kulu arvutatud kinnistu väärtuse vähenemisse. Maakohus pidas põhjendatuks hüvitamisele kuuluva summa suuruse määramisel lähtuda kinnisasja väärtuse ähe v nemise suurusest, sest kannatanu kinnistult raiutud metsa müügist mingit raha ei ole saanud ja ei ole ka pinnase taastamise kulusid teinud. Sellises olukorras on ainetu viidata apellandil raiutud puidukogustele ja s

elle väärtusele.

18.1 Kolleegium ei n tu apellandiga, et maako tud õus hus ei lähtunud menetluses esita arvamustest ning asus ekslikult seisukohale, et metsatööde tulemusel ei olnud kinnistud enam kõrghaljastusega. Maakohus on üheselt arvutuste tegemisel lähtunud Arco Vara esitatud andmetest, P di Kinnisvara esitatud andmetest ja osturgitust (vt IV kd, in müügilepingutes mä tl te 68 pöördel on küll märkinud otsuses, et -69). Maakohtus kinnistu turuhind ilma kõrghaljastuseta, sõnastuse on maakohus võtn kuid sellise ud esitatud andmetest. Tegelikkuses on maakohus peale akasutuse eldakse andmeid peale raiet. sellise sõn täpsustanud, et mõ Arvamustes ongi toodud andmed koos nn nn ilma kõrghaljastusega ehk enne raiet ja kõrghaljastuseta ehk peale toimunud raiet. Apellant heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole rco Vara esitatud andmetest, kuid teisalt leiab, et Arco Vara andmeid ei saa lähtunud A alusega võrdlusmaterjaline arvestada. Seega selline seisukoht on vastuoluline ja jääb kolleegiumile arusaamatuks. htunud kinnistute Märkimist väärib seegi, et maakohus ei ole lä a se vahe arvestamisel ainult Arco Vara poolt esitatud lgväärtuse ja raie tõttu muutunud väärtu andmetest. Sellised apellandi väited on otsitud ja jäävad tagajärjetuks.

18.2 Kolle a ka selles, et maakohus oleks t i ea, egium ei nõustu apellandig einud põh mõttelise v kui luge

e ei s notariaallepingutes märgitud hinnaalanduse kahju suuruse määramise aluseks. Se tulene ka samas asjas tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast, sest nende müügilepin tõenda gutega ei saa da koosseisulist kahju (vt RKKKo nr 1-21-2315, p 46). See ei tähenda aga seda, et maakohus ei oleks saanud müügilepinguid võtta arvesse haginõude

lahendamisel. ta 1-21-2315 millele Tsiviilkostja esindaja jätab tähelepanu p 46 märgitu, kolleegium ka eelnevalt viitas, et kuriteo koosseisulise kahju ja huldamise ulatus haginõude ra küll võivad, aga ei pruugi kattuda. , et maakohus on üheselt Kolleegium viitas juba eelnevalt arvutuste tegemisel lähtunud nii Arco Vara esitatud andmetest, Pindi Kinnisvara esitatud andmetest ja ostuing arvutanud nend müügilepingutes märgitust n e andmete põhjal kinnistute keskmised hinnad ehk väärtuse (vt IV kd, tl ). Seega taaskord on sellised apellandi väited 69 eksitavad

ning jäävad tagajärjetuks.

18.3 Apellant on esitanud v andmed ja argumentatsiooni, millised arvutused või õetud lähte teostamise metoodika oleks maakohus pidanud võtma arvesse kahju suuruse määramisel. Kolleegiumil tuleb märkida, et tsiviilkostja esindaja enda argumentatsioon ja arvutused ei ole õi vutuskäigu on võetud aluseks Arco Vara a ged, sest ar s ndmed nelja kinnistu hinna kohta koos kõrghaljastusega ehk hind kui kinnistult ei olnud puid raiutud, kuid Pindi Kinnisvara andmed nelja kinnistu kohta on peale raiet. stada, ses Sellised andmeid ei ole võimalik sama t need lähtuvad erinevatest eeldustest. S märgitud andmed omavahel võrreldavad eega ei ole Seejuures puuduvad igasugused põhjendused, miks lähtutakse sellisest metoodikast ja seda olenema aljastuse ta sellest, et Pindi Kinnisvara andmetes on märgitud mingisuguse kõrgh olemasolu. Kolleegiumil ei ole v pimesi arvata, õimalik miks lähtutakse just sellisest metoodikast ning milliseid apellant sisulisi põhjendusi soovib esitada, mistõttu jääb

18(21) tsiviilkostja esindaja apellatsioon osaliselt arusaamatuks ja

tav. Maakohus on ei ole jälgi seevastu lähtunud omavah l võrre e ldavatest andmetest, mis kolleegiumi arvates on asjakohane.

18.4 Apellatsioon on täiesti asjakohatu osas, milles leitakse, et Ü l puudub alus nõuda X O - metsa ja pinnase taastamise kulude h itamist, s nud. üv est maakohus ei ole sellist nõuet rahulda Ainetud d, et on ka väite maakohus oleks justkui jätnud tähelepanuta, et kannatanu on kinnistud võõrandanud. Arusaamatud on ka seisukohad käibemaksu osas, mis tuleks kahjunõudest ma arvata, sest äibemaksukohuslane. X OÜ on k

Kolleegiumil tuleb m rkida, et maakohtu otsu ä ses on sõnaselgelt kirjas, et tsiviilhagi lahendamisel lähtus kohus sellest, et kannatanu on vaidlusalused kinnistud võõrandanud ja pidas põhjendatuks hüvitamisele kuuluva summa s ruse määramisel lähtuda kinnisasjade uu väärtuse vähenemise suurusest. Maakohus märkis sõnaselgelt, et lähtub sellest põhimõttest, sest kannatanu raha metsa müügist ei ole saanud ning ei ole pinnase kulutusi teinud (vt IV kd, tl 68- Seega ei lahendanud ega rahuldanud maakohus osaliselt kannatanu 68 pöördel). tsiviilhagis esitatud nõuet, mis koosnes: 9591 eurot metsamaterjali väärtuse hüvitamise nõudest, 28314 eurot metsa ning pinnase taastamistööde mõistlike kulutuste hüvitamise

nõudest, 10000 eurot kinni ute väärtuse vähenemise hüvitamise nõudest vaid lahenda st s

ja rahuldas osaliselt kannatanu alternatiivse nõude, s.o kinnistute väärtuse vähenemise hüvitamise nõude arvestades kinnistu väärtuse vähenemisse nii võimaliku metsamüügi , sh tulu kui ka pinnasekah stuse likvideerimise kulu. ses ju Kinnistuste väärtus vähenes, t ebaseaduslikult raiuti metsa ja kahjustati raie käigus pinnast. Kinnistute väärtuse vahe arvutamisel võttis maakohus arvesse kinnistute väärtuse enne raie tegemist ja peale raie

tegemist, mitte ei tuvastanud s nnalt. Seejuures on eda välja veetud metsamaterjali koguse pi tsiviilkostja ise maakohtus märkinud ja millele maakohus on ka viidanud, et kannatanu kahju saaks olla kinnistute algväärtuse ja raie tõttu muutunud väärtuse vahe. Selliselt on ma ohus ak ka toimin el l . Arvestades asjaolu, et ud ja kannatanu kahju hüvitamise määramis ähtunud maakohus lähtus tsiviilhagi nõude rahuldamisel summadest ilma käibemaksuta, siis on tsiviilkostaja apellatsioon osas, mis puudutab käibemaksu ainetu, seda enam olukorras, kus apel s uda kulu t . lant ise leiab, et kannatanul puudub õigu nõ de hüvitamis koos käibemaksuga

19. Tsiviilkostja esindaja taotleb VÕS § 140 lg 1 sätte kohaldamist ning taotleb väljamõistetavat kahjuhüvitist võrreldes maakohtu väljamõistetuga vähendada. Tsiviilkos

tja esindaja ei ole esitanud argumentatsiooni, millistel põhjustel tuleks kahjuhüvitamist vähendada ning mis asjaoludel on kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt eba galt seaduse s õiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Pel ättele viitamine ei ole aluseks kolleegiumi kaaluda

l VÕS § 140 lg 1 sätte kohaldamist. Kolleegium ei saa ise hakata sisustama apellatsiooni ning kolleegiumil ei ole võimalik pimesi arvata, milliseid sisulisi põhjendusi soovib esindaja esita , mistõttu jääb esindaja apellatsioon VÕS § 140 lg 1 da koha amise osas arusaamat ld uks ja ei ole jälgitav. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool mää aolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab j rab ise, mis asj a milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Esitatud asjaoludel ehk pelgalt seaduse sättele viitamine, ilma, et oleks esile toodud

ndanud ei ja tõe kahju vähendamise aluseks olevaid asjaolusid õig ta kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 1 järgi. us 140 lg

20. J gnevalt gium seisukoha kannatanu X esindaja apellatsioonile. är võtab kollee OÜ Kolleegium asub seisukohale, et kõigepealt tuleb lahendada küsimus, kas maakohus leidis vääralt, et kannatanu al rnatiivne nõue, s.o kinnistute väärtuse vähenemise nõue õl te h mab ka metsamaterjali väärtuse hüvitamise nõuet. Kolleegium leiab, et sellele küsimusele tuleb

19(21) vastata eitavalt, seega ei nõustu kolleegium kannatanu esindajaga, et maakohus on selles osas asunud ekslikule seisukohale.

20.1 Apellant viitab RKTKo nr 3-2-1-25-14, p 10 ning leiab tulenevalt kohtupraktikast, et kannatanul on õigus nõuda metsamaterjali müügist saamata jäänud tulu olenemata sellest, et maakohus rahuldas kinnistuste väärtuse vähenemi hüvitamise nõude. Samas möönab se kannatanu, et metsamaterjali väärtus võiks iseenesest sisalduda metsakinnistuste väärtuse vähenemises kui metsaraie oleks põhimõtteliselt neil kinnistustel lubatud. Kannatanu esindaja nr 3-2-1-25-14 ja jätab tähelepanuta selle, et lahendis nõudis hage kahjuhüvitisena üksnes väärtuse hüvitam raiutud metsamaterjali ist. Antud juhul arvestas maakohus ebaseadusliku raie tõttu saamata jäänud võimalik metsamüügi tulu ja pinnasekahjustuse likvideerimise kulu kinnistu väärtuse vähenemisse. Seega ei ole tegemist analoogse olukorraga, millele on kannatanu indaja viidanud. es Seejuures jääb arusaamatuks ja apellant ei ole põhjendanud, miks metsamaterjali väärtus ei sisaldu metsakinnistuste väärtuse vähenemises sel juhul kui metsaraie ei ole neil kinnistustel lubatud.

20.2 VÕS § 127 lg 1 kohas u hüvitamise eesmärk ka elt on kahj hjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kinnistuste väärtuse vähenemine ebaseadusliku raie korral on kahju giks kahju kandnud isiku asetamine hüvitamise eesmär olukorda, milles ta oleks olnud, kui rikutud. kinnistute väärtust ei oleks ebaseadusliku raiega Maakohus rahuldades tsiviilhagi osaliselt summa 36460 eurot on asetanud kannatanu s olukorda, imalik mis on võ ult lähedane olukorrale kui kinnistute väärtust ei oleks ebaseadusliku raiega rikutud ehk raiet ei oleks toimunud. K e raiet koos innistute väärtus enn kasvava metsaga ehk nn kõrghaljastusega 12004 nnistuste väärtus peale raiet i 3,33 eurot-ki lma kasvava metsa . ta ehk nn kõrghaljastuseta 83583,33 eurot= väärtuse vähenemine 36460 eurot Sellist kahju hüvitamise metoodikat ei ole apellant kahtluse alla seadnud ning tsiviilhagi rahuldamist osaliselt summas 36460 eurot ei ole apellant vaidlustanud. Kannatanule tekitatud kahju on sel viisil täielikult hüvitatud. Esitades lisaks nõude hüvitada metsamaterjali väärtus saaks kannatanu kasu, st kannatanu aks samaaegselt nii kasvava metsa kui ka sa hüvitist raiutud tsa ehk metsamaterjali eest, mis ilmselgelt ei oleks me kooskõlas VÕS § 127 lg 1 mõttega.

20.3 Apellant ei arvesta kohtupraktikat, mille kohaselt kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada V § ÕS 127 lgga st arvata maha kasu, mille kahju t 5, mille järgi tuleb hüvitise ekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni (vt nt RKTKo 3-2-1-133-15, p 17). metsamaterja Rahuldades hüvitise li väärtuse eest tuleks osaliselt rahuldatud kah t 36460 eurot arvata maha juhüvitise summas metsamaterjali väärtus. Maakohus on arvestanud kõiki asjaolusid, seejuures VÕS § 127 lg-s 5 sätestatut ning arvestanud kahju hüvitisest maha 444,45 eurot, mida kannatanu sai keskmisest rohkem kinni gist. Maakohus on oma o

stuste müü tsuses analüüsinud kogutud tõendeid kogumis, seejuures arvestanud poolte toodud seisukohti in ning ringkonnakohus ei näe si õiguslikke minetusi.

20.4 Kolleegium ei võta seisukohta kannatanu esindaja apellatsiooni osas, mis puudutab puidumaterjali väärtuse kohta esitatud tõendeid, st kas maakohtul olid olemas objektiivsed andmed puiduväärtuse hinna tuvastamiseks, sest kolleegium asus seisukohale, et kannatanule tekitatud kahju on t itatud. Seega puudub kannatanul a metsamaterjali äielikult hüv õigus nõud

20(21) väärtuse hüvitamist, sest kinnistute väärtuse vähenemi hõlmab ka metsamaterjali väärtuse ne hüvitamise nõuet.

21. Asjakohatu on kannatanu esindaja seisuk jendamatult oht, et maakohus on jätnud põh arve tmata asjatundjate poolt koostatud kirjaliku arvamuse (vt I kd, tl 67). sse võ S kolleegium andnud ammendava vastuse otsuse p 12.6-12.7. amasisulisele väitele on Seejuures tuleb t KrMS 109 märkida, e § 1 lg 3 p 2 alusel üle kuulatava asjatundja eriteadmistest lähtuvad ütlused võimaldavad üll kohtul paremini mõista mingi k

spetsiifilise valdkonna toimimist, kuid pelgalt asjatundja ütlustele toetudes ei saa tuvastada mõnda tõendamiseseme asjaol Näiteks võiks olla sjatundja pädevuses u. a selgitada, kuidas metsmaterjali mahtu arvutatakse, kuid asjatundja ei saa anda hinnangut, mis on konkreetse maha raiutud metsamaterjali maht.

22.

Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. C.S kaitsja Aivar Pilv

esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada süüdistatavale 4813,80 bemaks eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. (sh käi ) Lisaks esitati taotlus hüvitada C.S-ile 2055,60 (sh käibemaks) eurot. Kaitsja palus korrigeerida taotlust ning estusele hüvitada kohtuistungil osalemise tasu vastavalt istungi k ni ulud seoses kaitsealuse poolt esitatud haiguslooga, sest ng jätta tähelepanuta menetlusk ringkonnakohus taotlust ei rahuldanud.

kohaselt, et kui KrMS § 185 lg 2 apellatsioonimenetluses tehakse KrMS d lahend, j

§ 337 lõike 1 punktis 1 nimetatu äävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle vides on apellatsioon esitatud. Kuna hu kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata ja kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kand a.

22.1 Kannatanu X O esitas ringkonnakohtule Ü, esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš taotluse hüvitada (ilma käibemaksuta) kannatanule 3219,75 eurot apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu kattek annatanu esindaja s. Ühtlasi esitas k taotluse hüvitada kohtuistungil osalemise tasu vastavalt istungi kestusele. Lisaks esitati taotlus hüvitada kannatanule . Seega apellatsioonimenetluse kulud kokku 594 (ilma käibemaksuta) eurot 3813,75 eurot.

, et kui apellatsioonimenetluse tehakse KrMS KrMS § 185 lg 2 sätestab s § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahen ad menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides on d, jääv apellatsioon esitatud. use muutmata ning Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuots kannatanu lepingulise esindaja apellatsioon oli esit ud kannatanu huvides, at siis jäävad menetluskulud kannatanu kanda.

22.2 Tsiviilkostja C esitas ringkonnakohtule OÜ, esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee taotluse hüvitada käibemaksuta) tsiviilkostjale 2148 (ilma eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale maks d tasu katteks. Lisaks esitati su tu uline taotlus hüvitada tsiviilkostjale eelnevas taotlus tasuga kokku 5 tundi. Kuigi sellise suulise märgitud tunni õigusabikulu taotluse esitamine istungil on iseenes taotlusele lisada ka kulude est võimalik, tuleb õigusabi tasu jastavad dokumen mise kohustuse tekkimist või kandmist ka did, kuivõrd dokumente kohtule ei esitatud t taotlust rahuldada (vt ka RKKKm nr ei oleks võimalik nagunii sellis 1-17-1205, p 34). KrMS § 185 lg 2 sätestab §

, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. ot se Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtu su muutma ning tsiviilkostja lepingulise esindaja apellatsioon oli esitatud tsiviilkostja huvides, ta siis jäävad menetluskulud tsiviilkostja kanda.

21(21) 23.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu 27. jaanuari 2022. a otsuse utmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. mu

/allkirjastatud digitaalselt/