2-23-5119/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5119

Tsiviilasi

A Pi hagi M J vastu hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4 314,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A P (isikukood xxx), lepinguline esindaja jurist V B

Kostja

M J

(isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Nigul Saar

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 31.05.2023; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A Pi hagi M J vastu.

2. Mõista M Jilt A Pi kasuks välja 4 314,11 eurot.

3. Jätta menetluskulud M Ji kanda.

4. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista M Jilt A Pi kasuks välja

menetluskulud summas 1 054 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Hageja A P esitas 03.04.2023 Harju Maakohtule hagi kostja M Ji vastu hüvitise

väljamõistmiseks.

2-23-5119

2. Hageja nõuab hüvitist laenulepingust nr xxx tulenevate kostja rahalise kohustuse täitmise eest

ajavahemikul 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 4 271,45 eurot. Hagiavalduse kohaselt lõpetas

Tallinna Ringkonnakohus 19.11.2014 otsusega hageja ja kostja ühisomandi ja jättis

laenulepingust nr xxx tuleneva rahalise kohustuse suurusega 44 086,16 eurot kostjale.

3. Kostja kohustust ei täida, mistõttu on hageja sunnitud täitma laenulepingust tulenevat

kohustust.

4. Hageja nõuab samuti hüvitist xxx korteriomandi kindlustamise kohutuste täitmis eest

ajavahemikul 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 42,66 eurot. Laenulepingust nr xxx tuleneva

kohustuse tagamiseks sõlmis kostja krediidiandjaga asjaõiguslepingu korteriomandi

koormamiseks hüpoteegiga. Samast lepingust tulenes korteriomandi kindlustamise kohustus.

Kostja vastavat kohustust ei täida, kindlustusmakseid tasub hageja, kuid kostja ei ole hagejale

kulusid hüvitanud.

5. Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid.

6. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja on täitnud kostja eest nii laenulepingust nr nr xxx

tulenevat kohustust kui ka kindlustuslepingust tulenevat kohustust, kuid on seisukohal, et hageja

ja kostja on endised abikaasad, kellel on ka ühised kaksikud lapsed. Kostja märgib, et hageja on

majanduslikult hästi kindlustatud isik, kellel ei ole ei majanduslikke ega ka õiguslikku põhjust

mitte abistada oma endist abikaasat ja viimasega koos elavaid hageja ja kostja ühiseid lapsi.

Kostja on ühtlasi seisukohal, et hageja poolt oma endise perekonna abistamine on kooskõlas hea

usu põhimõttega ning lahutatud abikaasale majandusliku abi andmine ei ole mistahes vormis ega

viisil tavatu.

7. Kostja on seisukohal, et abi tagasinõudmine on tavatu ja hea usu põhimõttega vastuolus.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

9. Kohus tuvastab järgmised asjaolud:

9.1.

Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2014 otsusega on ühisvara jagamise tulemusena jäetud

kostjale xxx AS ja A Pi vahel 05.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev rahaline

kohustus suurusega 44 086.19 eurot (dtl 7);

9.2.

Hageja on täitnud xxx AS laenulepingust nr xxx tulenevaid kohustusi perioodil

01.03.2022 – 31.03.2023 summas 4 271,45 eurot, kuid tegemist oli kostja kohustusega ja

kohustuse täitmisega on kostja nõustunud (kostja omaksvõtt 31.05.2023 kohtuistungil dtl 47);

9.3.

Hageja on täitnud kindlustuslepingtust tuleneva kostja kohustuse perioodil 01.03.2022 –

31.03.2023 summas 42,66 eurot (kostja omaksvõtt dtl 68).

10. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt hageja täidab laenulepingust nr xxx

tulenevat kohustust vabatahtlikult ja kokkuleppel kostjaga, mitte vastu tahtmist või eksimuses

tegutsedes. Kohus tuvastas, et hagejal on xxx AS-i ees laenulepingust nr xx tulenev kohustus.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega täidab hageja oma

kohustust laenulepingust nr xxx tulenevalt sellest, et hagejat kohustab lepingu täitmiseks nii

leping ise kui ka seadus.

11. Kohus tuvastas samuti, et hageja ja kostja sisesuhtes on kohus jõustunud lahendiga jätnud

laenulepingust nr xxx tuleneva kohustuse kostja kanda.

12. Kohus tuvastas tsiviilasjas 2-13-61786, et laenulepingust nr xxx tulenev kohustus kuulus

ühisvara hulka. Seega on hageja ja kostja jätkuvalt ühiselt kohustatud isikuteks laenuandja xxx

AS-i ees.

13. VÕS § 64 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, võib võlausaldaja nõuda

neilt kohustuse täitmist ühiselt. VÕS § 65 lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga

täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

14. VÕS § 69 lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma

võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Käesoleval

2-23-5119

juhul tuleneb tsiviilasja 2-13-61786 jõustunud lahendist teisiti ehk omavahelises suhtes peab

laenulepingust nr xxx tuleneva kohustuse täitma kostja 44 086,19 euro ulatuses.

15. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja

nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas

osas. Kuivõrd hageja on täitnud solidaarkohustuse perioodil 01.03.2022 – 31.03.2023 summas 4

271,45 eurot, on hagejale üle läinud sama nõue kostja vastu.

16. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, justkui hagejapoolse kohustuste täitmise näol oleks

tegemist perekonna toetamisega, millise tagasinõudmine kostjalt on vastuolus hea usu

põhimõttega. Kohus on ammendavalt jõustunud otsusega tsiviilasjas 2-13-61789 jaganud hageja

ja kostja ühisvara ning määranud kindlaks poolte kohustused sisesuhtes. Olukord, milles hageja

soovib jõustunud kohtuotsusega määratud kohustuste jagunemise järgimist ehk jõustunud

kohtuotsuse täitmist kostja poolt, ei saa olemuslikult olla vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja

tegevus ei ole vastuolus väljakujunenud moraalistandarditega ega ülekohtune.

17. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja laenulepingust xxx tuleneva

kohustuse perioodi 01.03.2022 – 31.03.2023 eest summas 4 271,45 eurot.

18. Hageja nõuab kostjalt kindlustuslepingtust tuleneva kostja kohustuse perioodil 01.03.2022 –

31.03.2023 summas 42,66 eurot hüvitamist.

19. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud

ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste

hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema

vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.

20. Vaidlus puudub selles, et hageja ei olnud kohustatud täitma kostja eest korteriomandi

kindlustamise kohustust, kuid on vastavat kohustust täitnud ja kindlustusmakseid tasunud.

21. Kostja väited, mille kohaselt hagejal ei ole õigus nõuda kulude hüvitamist, sest poolte vahel

puudub kokkulepe, et hageja poolt kindlustuskohustuse täitmisega seonduvad kulud kuuluksid

kostja poolt hüvitamisele, on tõendamata ja kohus peab vastuväidet otsituks.

22. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja kindlustuslepingu täitmisega

perioodil 01.03.2022 – 31.03.2023 hagejal tekkinud kulud summas 42,66 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.

24. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 490

eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.

25. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

26. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 4,7 tunni ulatuses

tunnitasuga 120 eurot kogusummas 564 eurot.

27. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht

kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga,

põhjendatud ja vajalikud.

28. Hageja on kokku kandnud menetluskulu summas 1 054 eurot, milline kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

29. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-23-5119

Anna Liiv

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2025 kohtulahendiga.