2-23-7330/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7330 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S. S. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 7860,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806, asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Lumiste, e-post jekaterina.lumiste@plusplus.ee, Kostja: S. S. (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista S. S.´ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks S. S.’i ja C AS vahel 03.01.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 5135,93 eurot, intress 558,59 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 947,35 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Välja mõista S. S.´ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis alates 19.05.2023 kuni põhinõude summas 5135,93 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o kuni summani 4188,58 eurot).

4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Jätta menetluskulud S. S. kanda.

6. Välja mõista S. S.´ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 120 eurot (koos käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi S. S.’i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja C AS vahel 03.01.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt.

Hageja palub kostjalt välja mõista 03.01.2022 sõlmitud lepingust tulenev põhivõlgnevus 5135,93 eurot, intress 558,59 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 5135,93 eurot alates 09.07.2022 kuni 18.05.2023 summas 947,35 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5135,93 eurot alates 19.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni 22,90% aastas.

2. Kostja esitas kohtule 04.10.2023 vastuse hagiavaldusele, kus ta võttis hagi õigeks. Vastuses kinnitab kostja oma võlga C AS ees, kuid teavitab, et ei saa hetkel võlgnevust tasuda. Kohus küsis hagejalt seisukohta kostja 04.10.2023 esitatud vastuse osas. Hageja teavitas kohtule, et võttis täiendavalt kostjaga ühendust, et arutada kompromissi sõlmimise võimalusi. Kostja selgitas, et ta ei saa antud tsiviilasjas esitatud nõude katteks teostada igakuiseid osamakseid mis iganes suuruses. Kostjal on teised võlad, mille katteks teostavad kohtutäiturid kinnipidamisi ja kätte jääb elatusmiinimum, millest kostja ei saa midagi täiendavalt tasuda. Eeltoodule tuginedes esitas hageja taotluse, et kohus rahuldaks hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

Maakohtu põhjendused 3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 04.10.2023 dokumendis.

4. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduse lisadena tõendid, millest nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletuskirjadega ning palunud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja ei ole kohustusi kohtuväliselt täitnud. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Kohus on

3

seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 665 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 7860,49 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 8000 eurot tasuda riigilõiv summas 665 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 665 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule 4- leheküljelise hagiavalduse, mis on tüüphagi, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemi kohaselt esitanud sadu kui mitte tuhandeid, seejuures kattuvad hagide põhjenduses sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad vaid kostjate andmed, summad ning kuupäevad. Kohtu hinnangul on 1 tund piisav dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 1 = 120).

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

9. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson Kohtunik