3-23-1739/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1739

Haldusasi

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kaebus Eesti

Vabariigilt

kahjuhüvitise

654,64

eurot

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda,

esindaja v.adv Indrek Leppik

Vastustaja – Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi

kaudu), esindaja EU

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.09.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Justiitsministeeriumi 02.10.2023 vastuse lisad 1 ja 2.

2. Jätta Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja määruskaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-23-1739

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (koda) esitas 07.08.2023 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) kahjuhüvitise 324

654,64 eurot väljamõistmiseks, millest 187 546,03 eurot on endise kohtutäituri Urmas Tärno

ametitoiminguga tekitatud kahju ja 137 108,61 eurot endise kohtutäituri Kersti Vilbo

ametitoiminguga tekitatud kahju.

Kaebuse kohaselt esitas PAO Bank Sankt-Peterburg (pank) 06.11.2019 Harju Maakohtule

hagiavalduse koja ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

3-23-1739

2(5)

(tsiviilasi nr 2-19-17383). Endine kohtutäitur U. Tärno (ametist tagandatud justiitsministri

01.03.2018 käskkirjaga nr 9-d alates 01.03.2018) rikkus oma ametikohustusi, mille tõttu on

pangale tekkinud kahju. Panga põhinõue 180 828,62 eurot koosneb kohtutäiturilt

väljamõistetud viivisest kokku 149 415,65 eurot ja menetluskulude hüvitisest kokku 31 412,95

eurot. Tsiviilasjas nr 2-12-40785 on kohtutäiturilt panga kasuks välja mõistetud viivis

131 465,76 eurot ja menetluskulude hüvitis 14 568,73 eurot. 131 465,76 eurost on pank maha

arvestatud U. Tärno kindlustusandja poolt tasutud 62 972 eurot, seega on tasumata

68 493,73 eurot. Tsiviilasjas nr 2-13-50257 mõisteti kohtutäiturilt panga kasuks välja viivis

80 921,92 eurot ja menetluskulude hüvitis 14 622,24 eurot. Tsiviilasjas nr 2-16-18474 mõisteti

kohtutäiturilt panga kasuks välja menetluskulude hüvitis 2222 eurot. Tallinna Ringkonnakohus

mõistis 12.01.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-17383 kojalt panga kasuks välja põhinõude

182 117,32 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot.

Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.05.2023.

Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 30.11.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palus kojalt

ja riigilt välja mõista kahjuhüvitis 137 108,61 eurot (tsiviilasi nr 2-22-18087). Hagi kohaselt on

Era Liisingu Inkassoteenused AS esitanud Viru Maakohtule hagi endise kohtutäituri K. Vilbo

(pankrotis, ametist vabastatud justiitsministri 15.03.2018 käskkirjaga nr 61-k alates

15.03.2018) ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju 156 909,14 eurot hüvitamise

nõudes. Viru Maakohus rahuldas 23.09.2020 otsusega asjas nr 2-18-19027 hagiavalduse ja

mõistis K. Vilbolt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks välja endise kohtutäituri

ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju 156 691,87 eurot ja menetluskulud 6070

eurot, kokku 162 761,87 eurot. K. Vilbo tasus osaliselt võlgnevuse ja 04.03.2021 seisuga on

võlgnevus 136 108,61 eurot. K. Vilbo ei ole vabatahtlikult enda kohustusi täitnud ja tema suhtes

on kuulutatud välja pankrot. Harju Maakohus võttis 14.04.2023 määrusega hagi tsiviilasjas nr

2-22-18087 menetlusse.

Kaebajale on kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 6 alusel esitatud kahju hüvitamise nõuetega

tekkinud kahju kokku 324 654,64 eurot. Kaebaja nõuab vastustajalt kahju hüvitamist

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1 alusel. Olukord, kus koda peab hüvitama kohtutäituri

poolt ametitoiminguga tekitatud kahju juhul, kui kohtutäituri varast ei piisa kahju hüvitamiseks,

on põhiseadusega (PS) vastuolus. Vastuolu põhistamiseks esitab kaebaja kaks alternatiivset

käsitlust. Esimesel juhul seisneb vastuolu PS-ga selles, et KTS § 9 lg-ga 6 põhjustatav riive

kojale ei ole proportsionaalne. Seeläbi on kaebajale tekkinud kahju õigustloova akti andmisega

(RVastS § 14 lg 1). Alternatiivselt seisneb vastuolu PS-ga selles, et riik on küll pannud KTS §

9 lg 6 näol kojale kohustuse hüvitada võlausaldajale kahju, kuid ei ole selleks andnud

riigieelarvest vahendeid. Seeläbi on kaebajale tekkinud kahju õigusloova akti andmata jätmise

tõttu (RVastS § 14 lg 1).

2. Tallinna Halduskohus tagastas 04.09.2023 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

kaebuse Eesti Vabariigilt kahjuhüvitise 137 108,61 eurot väljamõistmiseks endise kohtutäituri

K. Vilbo poolt tekitatud kahju osas (resolutsiooni p 1) ja võttis kaebuse menetlusse Eesti

Vabariigilt kahjuhüvitise 187 546,03 eurot väljamõistmiseks endise kohtutäituri U. Tärno poolt

tekitatud kahju osas (resolutsiooni p 2).

Kaebaja pöördus tagastatud osas halduskohtusse ennatlikult. Kaebaja peab ootama ära

tsiviilasjas nr 2-22-18087 tehtava kohtulahendi jõustumise. Enne seda ei ole teada, kas ja

millises ulatuses mõistetakse kaebajalt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks välja

kahjuhüvitis. Enne hüvitise väljamõistmist ei ole kaebajale kahju tekkinud ja ta ei saa selle

hüvitamist riigilt nõuda.

3-23-1739

3(5)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda palub 20.09.2023 määruskaebuses tühistada

halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni p 1.

Halduskohus lähtus kaebaja kaebeõiguse tuvastamisel põhjendamatult seisukohast, et kaebaja

peab ära ootama tsiviilasjas nr 2-22-18087 tehtava kohtulahendi jõustumise. Kaebajale ei teki

kahju alles kohtulahendi jõustumisel, vaid kahju tekkis siis, kui tema vastu muutus KTS § 9 lg

6 alusel esitatud nõue sissenõutavaks. KTS § 9 lg 6 alusel kaebaja vastu esitatud nõue muutus

sissenõutavaks pärast seda, kui kõik kaebaja subsidiaarse vastutuse tekke eeldused olid

täidetud. Kaebaja vastutuse tekke aluseks on seadus ja vastutuse tekke eelduseid on kaks: 1)

kohtutäituri ametitoiminguga on süüliselt tekitatud kahju; 2) kohtutäituri enda vara arvelt ei ole

võimalik kahju nõudeid rahuldada. Praeguses asjas on täidetud mõlemad eeldused. Viru

Maakohus on rahuldanud kahju kannatanud isiku hagiavalduse endise kohtutäituri K. Vilbo

vastu tsiviilasjas nr 2-18-19027. Hüvitamisele kuuluva kahjunõude suurus on seega jõustunud

kohtuotsusega tuvastatud. Endise kohtutäituri K. Vilbo vara arvelt nõuet rahuldada ei saa, sest

K. Vilbo suhtes on välja kuulutatud pankrot. Seega on ka endise kohtutäituri maksejõuetus

kohtuotsusega tuvastatud. Järelikult on endise kohtutäituri K. Vilbo süülise rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue, mis on kaebaja vastu esitatud, tema varalist sfääri juba

mõjutanud ning kaebajale on selle nõude ulatuses juba kahju tekkinud.

Kahju hüvitamise nõue on muutunud kaebaja suhtes sissenõutavaks (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 147 lg 2), sest võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kaebajalt ja

võlausaldaja ongi seda teinud, esitades 28.07.2022 kohtuvälise nõude ja 30.11.2022

hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-22-18087. Kaebaja vastutuse tekke eeldused olid täidetud juba

enne kohtuvälise nõude esitamist.

Tsiviilasjas nr 2-19-17383, milles jõustunud kohtulahendiga kohustati kaebajat hüvitama

endise kohtutäituri U. Tärno ametitoiminguga süüliselt tekitatud kahju, mõistis Tallinna

Ringkonnakohus kaebajalt muu hulgas välja hagi esitamise ajaks sissenõudja menetluskuludelt

sissenõutavaks muutunud viivisenõude 5428,71 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kohase

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Seega tuleneb ka viidatud lahendist,

et kahju teke ei eelda võlgniku vastu esitatud kahju hüvitamise nõude tuvastamist jõustunud

kohtuotsusega, vaid kahju tekib juba kohustuse sissenõutavaks muutumisel.

Kui ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu, on kaebaja valmis alternatiivselt esitama endise

kohtutäituri K. Vilbo poolt põhjustatud kahju osas Eesti Vabariigi vastu tuvastamiskaebuse

(HKMS § 37 lg 1 p 6). Kaebaja tuvastamishuvi on suunatud KTS § 9 lg 6 PS-ga vastuolu

tuvastamisele osas, milles KTS § 9 lg 6 kohustab kaebaja hüvitama endise kohtutäituri

ametitoiminguga süüliselt tekitatud kahju, ilma et seadusandja oleks kaebajale selleks

eraldanud vahendeid.

4. Justiitsministeerium palub 02.10.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus kahju hüvitamise nõudmiseks vastustajalt.

RVastS § 14 lg 1 järgi peavad õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju

hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud ka üldised kahju hüvitamise eeldused, sh kahju

tekkimine. Kaebajale ei ole enne tsiviilasjas nr 2-22-18087 kahjuhüvitise väljamõistmist kahju

tekkinud ja ta ei saa selle hüvitamist riigilt nõuda. Kaebaja keeldus 31.10.2022 otsusega Era

Liisingu Inkassoteenused AS-le endise kohtutäituri K. Vilbo ametikohustuste täitmata

jätmisega tekitatud kahju kohtuvälisest hüvitamisest (vastustaja vastuse lisa 1) ja on tsiviilasjas

nr 2-22-18087 palunud jätta KTS § 9 lg 6 PS-ga vastuolu tõttu kohaldamata ja hagi kaebaja

suhtes rahuldamata, sest kaebajal ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu kahju hüvitamise

3-23-1739

4(5)

kohustust võimalik täita, ning vastutus endise kohtutäituri tekitatud kahju eest on KTS § 9 lg 6

alusel läinud üle riigile (vastustaja vastuse lisa 2). Seega ei ole kaebajale saanud veel tema

väidetud kahju tekkida ning kaebaja poolt Era Liisingu Inkassoteenused AS-le kahju

hüvitamine ja seeläbi kaebajale väidetava kahju tekkimine sõltub tsiviilasja nr 2-22-18087

tulemusest. Hüpoteetilist hüvitamiskohustust ei saa pidada kahjuks, mille hüvitamist saaks koda

riigilt nõuda.

Kaebaja soovib tuvastuskaebusega vaidlustada seadusandja tegevust õigustloova akti andmisel

ja alternatiivselt tegevusetust õigustloova akti andmata jätmisel. Sellise vaidluse lahendamiseks

on ette nähtud teistsugune menetluskord (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Kaebajal puudub ka põhjendatud huvi, mille kaitseks HKMS § 37 lg

2 p 6 kohast tuvastamiskaebust esitada. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, kuivõrd

seda keelab tõhusama õiguskaitsevahendi puudumise tingimus. Ühtlasi puudub kaebajal huvi

preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuivõrd ei ole alust eeldada kaebaja

õiguste rikkumist tulevikus. Isegi kui hüpoteetiliselt jaatada kaebaja tuvastushuvi, ei tooks riigi

tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamine (RVastS § 14) automaatselt kaasa riigi

positiivset kohustust tegutsemiseks, vaid oleks aluseks hüvitamiskaebuse esitamisel.

Eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemiseks puudub ka vajadus, sest hüvitamiskaebuse

lahendamisel tuvastatakse samu asjaolusid, mille suhtes on kaebajal väidetav tuvastushuvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Justiitsministeerium esitas koos 02.10.2023 vastusega koja 31.10.2022 otsuse (lisa 1) ja

07.08.2023 vastuse hagile tsiviilasjas nr 2-22-1809 koos lisadega (lisa 2). Esitatud dokumendid

on asjakohased ja tuleb võtta asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).

6. Halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 oli kaebuse tagastamine HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel kahjuhüvitise 137 108,61 eurot väljamõistmiseks endise kohtutäituri K.

Vilbo poolt tekitatud kahju osas õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selles

osas oli kaebus esitatud halduskohtule ennatlikult.

7. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõude RVastS § 14 lg 1 alusel. Kaebaja leiab, et talle

on tekkinud kahju KTS § 9 lg 6 alusel koja vastu esitatud kahju hüvitamise nõuetest kokku

324 654,64 eurot (sh K. Vilbo ametikohustuste täitmata jätmisest tulenev kahju 136 108,61

eurot). RVastS § 14 lg 1 järgi eeldab õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud

kahju hüvitamise nõude rahuldamine, et täidetud on kõik samas sättes toodud tingimused, sh et

isik on kandnud kahju. Tulevikus tekkiva kahju hüvitamist saab nõuda juhul, kui kahju

kandmine on kindel (nt jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend).

8. Asja materjalidest nähtuvalt asus Viru Maakohus 23.09.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-

19027 seisukohale, et K. Vilbo on tekitanud Era Liisingu Inkassoteenused AS-le

ametikohustuste süülise täitmata jätmisega kahju 156 691,87 eurot ja mõistis selle summa K.

Vilbolt hageja kasuks välja. K. Vilbo tasus väljamõistetud kahjusumma osaliselt. Viru

Maakohtu 04.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-520 kinnitati Era Liisingu

Inkassoteenused AS ja K. Vilbo vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kinnitas K. Vilbo

võlga 136 108,61 eurot võlausaldaja ees. K. Vilbo kohustust ei tasunud. Viru Maakohtu

19.04.2022 määrusega nr 2-22-1652 kuulutati välja K. Vilbo pankrot.

Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 28.07.2022 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude endise

kohtutäituri K. Vilbo ametikohustuste täitmata jätmisega koja ja riigi tekitatud kahju

hüvitamiseks. Koda jättis 31.10.2022 otsusega nõude rahuldamata. Justiitsministeerium

keeldus Era Liisingu Inkassoteenused AS-le kirjaliku kinnituse andmisest, et kahju hüvitatakse.

3-23-1739

5(5)

Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 30.11.2022 Harju Maakohtule hagi koja ja riigi vastu

endise kohtutäituri K. Vilbo ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju 136 108,61 eurot

ja kohtueelse menetlusega hagejale kaasnenud kulude 1000 eurot (kokku 137 108,61 eurot)

väljamõistmiseks. Harju Maakohus on 14.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18087 võtnud

hagi menetlusse.

9. Eelnevast tulenevalt puudub praeguseni kohtulahend, millega oleks kaebajalt Era Liisingu

Inkassoteenused AS-i kasuks välja mõistetud endise kohtutäituri K. Vilbo ametikohustuste

täitmata jätmisest tulenev kahju 136 108,61 eurot, mille hüvitamist kaebaja riigilt taotleb. Selles

vaidluses on kaebaja esitanud samasisulised väited, mis praeguses asjaski. Kuni kohtulahendi

jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-18087 ei ole kaebaja poolt kahju kandmine kindel. Kaebaja ei

ole kahju kandmise kohustust kohtuväliselt ega tsiviilasjas nr 2-22-18087 ka aktsepteerinud.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et talle tekkis kahju juba siis, kui täidetud olid KTS § 9 lg 6

eeldused (s.o kohtutäituri ametitoiminguga on tekitatud kahju ja kohtutäituri enda vara arvelt ei

ole võimalik kahjunõudeid rahuldada) ja kui Era Liisingu Inkassoteenused AS-l tekkis

nõudeõigus K. Vilbo ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks kaebaja vastu. KTS § 9 lg

6 sätestab, et kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole

võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole

võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda ja seejärel riik. Seega on kojal

ja riigil täiendav vastutus. KTS § 9 lg 6 eesmärk on tagada olukord, kus kannatanu saab

kohtutäituri ametikohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju koheselt hüvitatud ja täiendavatel

vastustajatel on seejärel võimalus nõuda kannatanule hüvitatud summa tagasi (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 12.01.2022 otsus nr 2-19-17383, p 64). Kaebaja kahju hüvitamise kohustus

sõltub seega tsiviilasja nr 2-22-18087 tulemusest. Kaebaja peab enne kaebuse esitamist

halduskohtule ootama ära teda kahju hüvitama kohustava jõustunud kohtulahendi tsiviilasjas nr

2-22-18087. Kuna kahju kandmine ei ole praegusel juhul kindel, puudub kaebajal

õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1) ja halduskohus tagastas 04.09.2023 resolutsiooni p-ga 1

kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. Kaebaja märgib, et kui ringkonnakohus asub seisukohale, et kaebus on ennatlik, siis on

kaebajal õigus esitada endise kohtutäituri K. Vilbo poolt põhjustatud kahju osas riigi vastu

tuvastuskaebus ning kaebaja tuvastamishuvi on seejuures suunatud KTS § 9 lg 6 PS-ga vastuolu

tuvastamisele. Abstraktselt põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist ei ole võimalik

halduskohtult taotleda (HKMS § 4 lg 1, PSJKS § 2 p 1), seda saab isik teha vaid konkreetse,

tema suhtes menetletava kohtuasja raames (PSJKS § 4), kus on muu hulgas vaidluse all

põhiseaduspärasuse kontrolli esemeks oleva sätte kohaldamine. Seetõttu ei oleks kaebaja nõue

halduskohtule lubatav. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et tuvastamiskaebuse võib

halduskohtule esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning

hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks

(HKMS § 45 lg 2). Ka halduskohtu menetlusse jäänud hüvitamiskaebuse lahendamise käigus

saab kohus anda hinnangu KTS § 9 lg 6 kooskõlale PS-ga. Seega puudub kaebajal õigus

eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks.

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.09.2023

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)