3-21-2113/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2113

Haldusasi

X, Y ja R kaebus Lääne-Nigula Vallavolikogu

26.06.2019 otsuse nr 34 tühisuse tuvastamiseks ja

19.08.2021 otsuse nr 38 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X, Y ja R, esindaja vandeadvokaat Eve Fink

Vastustaja – Lääne-Nigula vald, esindaja vandeadvokaat

Sandor Elias

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X, Y ja R apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 22.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta X, Y ja R apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

11.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2113 muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.11.2023.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-2113

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja Y ühisomandis on alates 08.11.2016 Ramsi poolsaarel Einbi külas asuv Ramsholmi

kinnistu (registriosa nr 76032, katastritunnus 52001:005:0420; suurus 29,69 ha; sihtotstarve

maatulundusmaa), millel asub elamu. Kinnistu on alates 25.02.2021 koormatud tasuta

kümneaastase tähtajaga kasutusvaldusega R kasuks.

2. Ramsholmi kinnistu ümbritseb Ramsi poolsaare tipus mere ääres asuvat Ramsi puhkekoha

kinnistut (registriosa nr 1125132, katastritunnus 52001:005:0008; suurus 0,55 ha; sihtotstarve

ühiskondlike ehitiste maa), mille omanik on alates 2006. a-st Lääne-Nigula vald. Noarootsi

Vallavolikogu 15.09.2011 otsusega nr 98 on kehtestatud Ramsi puhkekoha kinnistu

detailplaneering, millega nähti ette olemasolevate ehitiste baasil loodus- ja käsitöökeskuse ning

avaliku lõkke- ja telkimiskoha rajamine ning merele avaliku juurdepääsu tagamine. Juurdepääs

Ramsi puhkekoha kinnistule on detailplaneeringus kavandatud mööda Ramsi teed, mis läbib

Ramsholmi kinnisasja ja lõpeb Ramsi puhkekoha kinnistul. Y ja X sulgesid 2017. a-l Ramsi tee

mootorsõidukitele, rajades Ramsholmi kinnistu piirile aia ja lukustades selle värava. Jalgsi

liiklejatele mõeldud läbipääs on suletud väravaga, kuid see ei ole lukus.

3. Lääne-Nigula Vallavolikogu seadis 26.06.2019 otsusega nr 34 kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 2 lg 2 ning § 39 lg-te 1, 5 ja 7, asjaõigusseaduse

(AÕS) § 155 lg 3 ning ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5 ja § 94 lg-te 1 ja 2 alusel Ramsholmi

kinnisasjale sundvalduse Ramsi tee ulatuses, eesmärgiga määrata see eratee avalikuks

kasutamiseks. Sundvalduse ala pindala on 3492,5 m2. Sundvalduse tasuks määrati 1746,25

eurot.

4. X

ja

Y

esitasid

Tallinna

Halduskohtule

19.07.2019

kaebuse

Lääne-Nigula Vallavolikogu 26.06.2019 otsuse nr 34 tühistamiseks, mille halduskohus jättis

07.01.2020 otsusega rahuldamata (haldusasi nr 3-19-1378). Tallinna Ringkonnakohus jättis

28.05.2020 otsusega rahuldamata halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse.

Riigikohus ei võtnud 16.02.2021 määrusega ringkonnakohtu otsuse peale esitatud

kassatsioonkaebust menetlusse. Kohtud leidsid, et sundvalduse seadmiseks esineb avalik huvi

ja see on asjaolusid arvestades proportsionaalne ning sundvalduse tasu on õiguspärane.

5. Lääne-Nigula Vallavolikogu määras 19.08.2021 otsusega nr 38 eratee (Ramsi tee)

avalikuks kasutamiseks ning kehtestas tingimused tee kasutamiseks Ramsholmi kinnistut

läbivas lõigus (kiirusepiirang 20 km/h; mootorsõidukite massipiirang 10 tonni, v.a bussidele ja

eriloaga; mootorsõidukite liiklemine ajavahemikul kell 23.00–06.00 keelatud, v.a eriloaga;

mootorsõidukite peatumine ja parkimine keelatud; puhkeala piiratakse ja tähistatakse

teadetetahvlitega; vald tagab Ramsi tee hooldamise ja korrashoiu ning jäätmete äraveo).

Otsuses nähti ette, et kui kehtestatud piirangutele vaatamata kujunevad häiringud Ramsholmi

kinnistu omanikule ülemääraseks, tuleb kaaluda täiendavate piirangute kehtestamist.

6. X, Y ja R esitasid Tallinna Halduskohtule 17.09.2021 kaebuse, mille lõplikeks nõueteks

jäid tuvastada Lääne-Nigula Vallavolikogu 26.06.2019 otsuse nr 34 tühisus ja tühistada

19.08.2021 otsus nr 38.

Otsus nr 34 on tühine, sest sellest ei selgu KAHOS § 39 lg 7 p-s 2 ja § 39 lg-s 10 sätestatud

õigused ja kohustused.

Otsus nr 38 tuleb tühistada, sest see on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. Sundvalduse

seadmiseks ja tee avalikuks kasutamiseks määramiseks puudub avalik huvi. Kaebajad said alles

otsusest nr 38 teada nende kinnistut mõjutavatest häiringutest. Vastustaja ei ole selgitanud, miks

ei sobi parkimise korraldamiseks kaebajate tehtud ettepanek. Sõidukiiruse piirang 20 km/h peab

3-21-2113

3(8)

arvestama ka õuealal liikuvate jalakäijatega. Ei ole põhjendatud kuni 10-tonnise registrimassiga

mootorsõidukite ja piiramatu arvu busside lubatavust. Puuduvad ajalised piirangud.

Vallavalitsuse loal liikumine kell 23.00–06.00 võib tähendada pidu ja festivali nädal aega

järjest. Jäätmete käitlemise reguleerimata jätmine seab ohtu kaebajate õigused. Kui

sundvaldusega hõlmatud ala laius on 5,5 meetrit, siis ei ole suurematel mootorsõidukitel

võimalik teineteisest ohutult mööduda. Seda takistavad Ramsi tee ääres kasvavad puud. 5,5-

meetrine teekoridor tähendaks ulatuslikke raietöid, millega kaebajad ei nõustu. Vastustaja ei

ole vältinud sõidukitest tulenevat saastamist. Mootorsõidukite liikluse lubamine ranna

piiranguvööndis (suur osa Ramsholmi kinnistust ja kogu valla kinnistu) rikub

looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 3 p-i 6. Valla omandis oleval kinnistul ei ole piisavalt

parkimiskohti. Detailplaneeringuga on sinna ette nähtud viis parkimiskohta, kõik ülejäänud

mootorsõidukid peavad sõitma ja parkima eraomaniku kinnistul. Puudub tehniline lahendus,

saamaks teada, millal vastustaja kinnistul olev parkla on täis. Sõidukid võidakse parkida

kaebajate kinnistule kinnistu sissepääsu juurde. Kaebajate soov ei ole hakata kontrollima, kas

tee kasutajad hakkavad meetmetest kinni pidama. Vastustaja ei hakka seda tegema. Ajalooline

kogemus näitab, et tee avalikust kasutamisest tekivad probleemid. Detailplaneeringut ei

kavatseta realiseerida.

Riigikohus selgitas 08.02.2022 otsuses nr 5-21-18 (p 22) tihedat seost ehitustegevuse

koordineerimise, ehituslubade väljastamise ja sundvalduse seadmise vahel. Praegusel juhul ei

ole seaduses ette nähtud menetlusi läbitud ning puudub nõuetele vastav planeering või

ehitusluba. Seega ei ole Ramsi teed avalikult kasutamiseks määratud ja sundvaldust seatud,

nagu seadus ja Riigikohtu praktika seda ette näevad. Detailplaneeringut, mis näeks ette vajaduse

seada kaebajate kinnistule sundvaldus, ei ole olemas.

7. Lääne-Nigula vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Otsuse nr 34 resolutsiooni p-st 1 oli kaebajatele teada, et sundvaldus seati eesmärgiga määrata

Ramsi tee avalikult kasutamiseks. Sellega anti vastustajale õigus määrata sundvalduse alusel

Ramsholmi kinnisasja läbiv tee avalikult kasutamiseks (KAHOS § 39 lg 7 p 2). Otsuse nr 34

seletuskirjas on viidatud, et Ramsi teel on vajalik mootorsõidukiga liiklemine. Praeguses

haldusasjas ei saa avada uuesti küsimusi, mis lahendati juba haldusasjas nr 3-19-1378, sh avalik

huvi sundvalduse seadmiseks, selle proportsionaalsus ning sundvalduse tasu. Otsus nr 34 ei ole

tühine. Sellest selgub, millisel viisil on vastustaja õigustatud kinnisasja kasutama. Otsusega nr

38 realiseeriti õigus määrata Ramsi tee avalikult kasutamiseks ning sellest selguvad avalikult

kasutamiseks määramise kõrvaltingimused.

Praeguses haldusasjas saab vaielda üksnes selle üle, kas vastustaja on määranud tee avalikult

kasutamise tingimused ehk lisakohustused õiguspäraselt. Tallinna Ringkonnakohus selgitas

haldusasjas nr 3-19-1378, et Ramsi tee avalikult kasutamiseks määramise otsuses või liiklemise

korraldamisel tuleb kaaluda, kas on vajalik seada Ramsi teel liiklemisele piiranguid (kiirus,

massipiirang, liiklemise aeg vms). Vastustaja toimis nende suuniste kohaselt. Otsuse nr 38

seletuskirjas on kaalutud lisakohustusi (kõrvaltingimusi), millega määratakse Ramsi tee

avalikult kasutamiseks, jättes ühtlasi võimaluse täiendavate tingimuste kehtestamiseks, kui

piirangutest olenemata kujunevad häiringud Ramsholmi kinnistu omanikule ülemääraseks.

Vastustaja oli juba enne otsust nr 38 asunud detailplaneeringut realiseerima, kuid edasiste

investeeringute tegemise eelduseks on juurdepääsu võimalikkuse õiguslik lahendamine.

Avalikku raha ei ole mõistlik kasutada nii, et esmalt tehakse detailplaneeringu alale

investeeringud ja alles seejärel lahendatakse juurdepääsutee küsimus.

8. Tallinna Halduskohus jättis 11.10.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

3-21-2113

4(8)

Õige pole kaebajate väide, et nad said alles otsusest nr 38 teada nende kinnistut mõjutavatest

häiringutest. Haldusasjas nr 3-19-1378 oli vaidluse all mh mootorsõidukite liikluse vajalikkus

Ramsi teel kaebajate kinnistut läbivas osas, tee kulgemine kaebajate elumaja kõrvalt ning

parkimise ja prügistamise oht kaebajate kinnistul. Kohtud leidsid, et detailplaneering kehtib

ning sellest tuleneb avalik huvi määrata Ramsi tee avalikuks kasutamiseks. Tähelepanuta tuleb

jätta kaebajate väited, mis puudutavad avalikku huvi sundvalduse seadmiseks ja sundvalduse

seadmise proportsionaalsust. Hinnata tuleb vaid neid väiteid, mis on seotud kaebuse esemega

(kaebuse p 38 ning p-d 103–113).

Otsus nr 34 ei ole tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-s 5 nimetatud alusel (s.o

põhjusel, et sellest ei selgu õigused ja kohustused). Sundvaldus on seatud Ramsholmi

kinnisasjale eesmärgiga määrata seda kinnisasja läbiv eratee (Ramsi tee) avalikuks

kasutamiseks. Vastustajal on õigus kasutada Ramsholmi kinnistut Ramsi tee remontimiseks,

hooldamiseks ja avalikult kasutatavaks määramiseks (otsuse nr 34 p 1). Sellele vastab kaebajate

kohustus võimaldada vastustajal neid toiminguid teha.

Otsuse nr 38 tühistamiseks ei ole alust. Selle aluseks olev haldusakt – otsus nr 34 – on kehtiv.

Vastustaja meetmed Ramsi tee avalikuks kasutamiseks on eesmärgipärased ning aitavad

vähendada tee avalikust kasutusest tulenevat mõju kaebajate omandiõigusele ja privaatsusele.

Ramsi teel Ramsholmi kinnistu lõigus on vastustaja kasutanud mootorsõidukite puhul järgmisi

meetmeid: 1) piirkiirus kuni 20 km/h; 2) massipiirang kuni 10 tonni, v.a bussid; 3) liikluskeeld

kell 23.00–06.00; 4) peatumise ja parkimise keeld. Nende liikluskorralduslike meetmete kohta

tuleb paigaldada liiklusmärgid. Piirkiirus aitab tagada liiklusohutust ja tee korrashoidu (vähem

tolmu ja teekatte lõhkumist, vt seletuskirja p 2.21 a). Õueala on jalakäijate ja sõidukite

samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus on vähendatud sõidukite kiirust (liiklusseaduse

(LS) § 2 p 96). Õuealal on sõidukiirus 20 km/h (LS § 15 lg 1 p 6). Seega on piirkiiruse 20 km/h

kehtestamise eesmärk tagada sõidukite ohutu liiklemine alal, kus võivad samaaegselt liikuda

jalakäijad. Järelikult on alusetu kaebajate väide, et piirkiiruse kehtestamisel ei arvestanud

vastustaja õuealal liikuvate jalakäijatega. Massipiirang 10 tonni on ette nähtud müra ja tolmu

leviku ning teekatte lõhkumise vähendamiseks (seletuskirja p 2.21 b). Vastustajal on õigus

piirata sõidukite liiklemist, lähtuvalt massist, tee kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda

kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks

(LS § 12 lg 1). Piirang on kehtestatud kaebajate huvides ning müra ja tolmu silmas pidades.

Pikaajaliselt on sellel samuti eelis: mida kauem teekate säilib, seda harvem tuleb teed

parandada. Piirangu eesmärgiks on vältida raskeveokeid, mille mass on 12 tonni või rohkem

(raskeveokimaksu seaduse § 1 lg 1). Erandiks on bussid ning olukorrad, kus ehitus- või

hooldustöödeks on vaja kasutada suurema massiga sõidukeid (seletuskirja p 2.21 b).

Arvestades, et detailplaneeringu seletuskirja p 4.2 ja põhijoonise kohaselt on ette nähtud

parkimiskohad viiele autole või ühele bussile (seletuskirja p 1.1.10), on kaebajate väide

piiramatu arvu busside lubamisest põhjendamatu. Öine liikluskeeld võimaldab vähendada

korrarikkumiste ohtu ja müra (seletuskirja p 2.21 c). Kaebajate väide, et vastustaja hakkab

tegema pidevaid erandeid öiste ürituste korraldamiseks, on meelevaldne. Vastustaja on

kehtestanud peatumis- ja parkimiskeelu eesmärgiga vähendada korrarikkumiste ohtu ning

liiklemist Ramsi tee välisel osal (seletuskirja p 2.21 d). See meede on eesmärgipärane, sest

Ramsi teed kasutatakse selleks, et jõuda poolsaare tippu. Seetõttu puudub liiklejatel vajadus

peatuda või parkida Ramsi teel. Sellega väheneb võimalike korrarikkumiste oht (nt parkimine

tee ääres haljasalal). Samuti puudub vajadus sõita või parkida sõidukit ranna piiranguvööndis

olevale alale (LKS § 37 lg 3 p 6).

Kaebajate väide, et teekoridor 5,5 m ei ole kasutatav ilma ulatuslike raietöödeta, ei ole

tõsiseltvõetav. Kaebajate esitatud videost (kaebuse lisa 26) on näha, et Ramsi neeme tipust

3-21-2113

5(8)

kaebajate kinnistul asuva elumaja suunas on tee alguses tee ääres männid. Sellegipoolest ei ole

tegemist tiheda metsaga otse tee ääres. Tee ääres on kohad, kus sõidukid saavad ohutult

üksteisest mööda sõita. Puudega kaetud tee osa on videos näha 55 sekundi vältel ehk selle

pikkus on ca 300 m. Arvestades eeldatavat sõidukite vähest liiklustihedust ja teekoridori laiust

(maksimaalselt 5,5 m), puudub vajadus ulatuslikust raieks. Seda ei tingi ka tee trajektoor. Teel

liikumiseks on kehtestatud kiiruspiirang. Vastutaja on eitanud kitsamates kohtades tee

laiendamist (seletuskirja p 3.49).

Kuna mootorsõidukite liiklemine Ramsi teel on vajalik, siis ei ole vaja hinnata kaebajate väidet,

et nende arvates saaks sõidukid parkida nende kinnistule kinnistu sissepääsu juurde. Arvestades

eeldatavat sõidukite vähest liiklustihedust, ei ole tõsiseltvõetav kaebajate kartus, et vastustaja

kinnistul olevate parkimiskohtade arv ei ole piisav. Otsuse nr 38 kohaselt on keskkonda

mõjutavaks tegevuseks piirkiirusel sõitvate massipiiranguga mootorsõidukite liikumine Ramsi

teel läbi kaebajate kinnistu. Selline tegevus ei too kaasa ülemäärast negatiivset mõju

looduskeskkonnale. Vastustaja on selgitanud, et otsuses nr 38 nimetatud meetmed aitavad

kaitsta ka keskkonda (seletuskirja p 3.48).

Korrashoiu meetmetest on vastustaja näinud ette jäätmete äraveo Ramsi tee Ramsholmi

kinnistu lõigul ja Ramsi puhkekoha kinnistul. Kuna teekoridor on 5,5 m, siis peaks tee

kasutamise käigus tekkida võivate jäätmete koristamine tagama kaebajatele puhta

elukeskkonna. Seega ei pea paika väide, et vastustaja ei lahendanud jäätmete küsimust.

Kaebajate arusaam, et vastustaja ei realiseeri Ramsi puhkeala detailplaneeringut, on ekslik. On

loogiline, et vastustaja ei tee kinnistul suuremaid kulutusi nõudvaid toiminguid enne, kui on

lõppenud vaidlus kinnistuni viiva eratee avalikuks kasutamiseks määramise üle. Asjakohane ei

ole kaebajate väide, et otsus nr 38 ei ole õiguspärane, sest Ramsi puhkeala detailplaneeringus

ei ole tehtud kindlaks tee avalikult kasutatavaks teeks määramise ja sundvalduse seadmise

vajadust. Need nõuded kehtestati alles 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadusega. Seega ei

pidanud 15.09.2011 kehtestatud detailplaneering nendele nõuetele vastama. Riigikohus selgitas

08.02.2022 otsuses nr 5-21-18 neid teemasid üldiselt, lahendamaks küsimust, kas kohalikule

omavalitsusele pandud kohustus teatud olukorras otsustada sundvalduse üle on kohaliku elu

küsimus (otsuse p 31).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. X, Y ja R esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamiseks ning

uue otsusega kaebuse rahuldamiseks.

Halduskohus kohaldas valesti KAHOS § 2 lg-t 2, § 4 lg 1 p-i 8, § 39 lg 7 p-i 2 ja lg-t 10 ning

EhS § 94 lg-t 2. Osa KAHOS § 39 lg-s 7 nõutud andmeid on otsuses nr 34 ja osa otsuses nr 38,

mistõttu ei saanud vastustaja teha õiget ja õiglast otsust. Alles otsusest nr 38 selgus, kuidas

sundvalduse teostaja on õigustatud kinnisasja kasutama ning milline on sellest tulenev koormus

kinnisasja omanikele (läbitavus mootorsõidukitega, sõidukiirus jne). Kahjuhüvitist ei ole

kaebajale määratud kummagi otsusega. Järgitud ei ole Riigikohtu 08.02.2022 otsuses nr 5-21-

18 antud juhised. 2011. a-l kehtestatud detailplaneering ei saanud olla sundvalduse seadmise

aluseks, sest see ei vastanud vaidlustatud haldusaktide andmise ajal kehtinud

planeerimisseaduses sätestatud nõuetele. Kui KAHOS-s ettenähtud menetlust ei ole läbitud ja

puudub nõuetele vastav planeering või ehitusluba, ei ole Ramsi tee avalikuks kasutamiseks

määramine ja sundvalduse seadmine toimunud õiguspäraselt. Puudub detailplaneering, mis

näeks ette vajaduse seada kaebajate kinnistule sundvaldus. Läbi pole viidud ka ehitusloa

menetlust. Seega on vaidlustatud haldusaktid meelevaldsed.

Halduskohus jättis tähelepanuta otsuse nr 34 tühisuse tuvastamise nõude ja suurema osa kaebaja

väidetest, mis puudutasid otsuse nr 38 tühistamist. Otsuse nr 34 tühisusega seoses ei lubanud

3-21-2113

6(8)

halduskohus kaebajatel kohtuistungil oma seisukohti esitada. Kaebuse eseme määratlemise

õigus on kaebajatel, mitte kohtul. Kaebajad väitsid, et otsusest nr 34 ei selgu õigused ja

kohustused, mis tulenevad KAHOS § 39 lg 7 p-st 2 ja lg-st 10, ning esitasid selle kohta

põhjalikud selgitused. Otsuse nr 34 tühisuse kohta ei ole kohtud varem otsust teinud. R ei ole

varem osalenud üheski kohtumenetluses.

Otsuse nr 38 puhul on halduskohtu põhjendused ebapiisavad. Kaebajad selgitasid, et

sundvalduse seadmiseks puudub avalik huvi ja see otsus on kaalutlusvigadega. Kaebajad said

alles otsusest nr 38 teada, kuidas sundvalduse seadmine kaebajaid tegelikult mõjutab, mistõttu

oleks pidanud kaebajate huve uuesti kaaluma. Puudub veenev põhjendus, miks peab valla

kinnistule pääsema mootorsõidukitega. Otsuse nr 38 seletuskirjas on vale faktiväide, sest

tegelikult on kogu Ramsholmi kinnistu koormatud piiratud asjaõigusega (isiklik kasutusõigus

Y ja Xe kasuks; kasutusvaldus R kasuks). Isegi kui otsused nr 34 ja 38 on kehtivad, on

sundvaldus seatud Ramsholmi kinnistule, kuid mitte piiratud asjaõigustele. Sundvalduse

seadmisel eesmärgiga määrata tee avalikuks kasutamiseks tuleb piiratud asjaõigused omandada

või kustutada, kuid seda ei ole vastustaja teinud. Halduskohus jättis tähelepanuta ka

sundvalduse tasu ja kahju hüvitamise küsimused. Isegi kui otsus nr 34 ei ole tühine, piiritleb

sellega määratud sundvalduse tasu suurus (1746,25 eurot) ära avaliku huvi ulatuse. Seda

summat arvestades on otsuses nr 38 toodud tingimused ebaproportsionaalsed. Kaebajad on

saanud vääritu tasu oma kodurahu ja ettevõtlusvabaduse rikkumise eest. Alles otsusest nr 38

selgus, et mootorsõidukitega tee läbimine tähendab seda, et puuduvad sõidukite massi ja

liiklussageduse piirangud. Täiesti põhjendamata on jäätmete kogumine ja nende äraveo

sagedus. Otsus nr 38 on rajatud oletustele. Mootorsõidukitega läbipääs on ette nähtud n-ö igaks

juhuks. Kohus märkis ekslikult, et liikluskorralduslike meetmete kohta on olemas

liiklusmärgid, sest need tekivad alles tulevikus. Vastustaja kinnistul olev parkimiskohtade arv

ei ole piisav ja puudub tehniline lahendus teavitamaks, et parkla on täis. Jääb arusaamatuks,

kuidas hakkab suure sõidukite hulga puhul toimuma manööverdamine sundvalduse alas.

Kaebajate esitatud videost ei saa teha selliseid järeldusi, nagu tegi halduskohus. Sundvalduse

tasu ei hõlma puude raiumist. Kaks bussi ei mahu teel teineteisest ohutult mööda, ilma et nad

väljuks sundvalduse alast. Halduskohus ei põhjenda, millel põhineb tema veendumus, et liiklus

ei ole tihe.

10. Lääne-Nigula vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Vastustaja seadis 26.06.2019 otsusega nr 34 Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse Ramsi

tee ulatuses, eesmärgiga määrata see eratee avalikuks kasutamiseks. Sundvalduse tasuks

määrati 1746,25 eurot. Y ja X taotlesid otsuse nr 34 tühistamist, kuid kohtud leidsid haldusasjas

nr 3-19-1378, et sundvalduse seadmiseks esineb avalik huvi ja see on asjaolusid arvestades

proportsionaalne ning ka sundvalduse tasu on õiguspärane. Vastustaja määras seejärel

19.08.2021 otsusega nr 38 Ramsi tee avalikuks kasutamiseks ning kehtestas tingimused tee

kasutamiseks Ramsholmi kinnistut läbivas lõigus. Kaebajad on praeguses asjas esitanud nõuded

tuvastada otsuse nr 34 tühisus ja tühistada otsus nr 38.

12. Ringkonnakohus leiab, et otsus nr 34 ei ole tühine ja otsusel nr 38 ei ole selliseid puudusi,

mis annaks aluse selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus ei ole seega põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

13. HMS § 63 lg 2 p 5 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja

kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi

võimalik täita. Kohtupraktika järgi peab haldusakti tühisuse tuvastamiseks kohustuste

3-21-2113

7(8)

ebaselgus olema nii suur, et haldusakti ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita.

Õiguskindluse põhimõtte alusel võivad isikud usaldada haldusaktide kehtivust ja oma tegevuses

neile tugineda, mistõttu tingivad üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis selle

tühisuse (Riigikohtu 17.11.2020 otsus nr 3-18-1725, p 16 ja seal viidatud lahendid).

14. Otsusel nr 34 ei ole olulisi ja ilmselgeid puudusi, mis tingiksid selle tühisuse. Otsuses nr 34

on olemas KAHOS § 39 lg-s 7 nimetatud kohustuslikud elemendid: 1) andmed isiku kohta,

kelle kasuks on sundvaldus seatud; 2) millisel viisil on sundvalduse teostaja õigustatud

kinnisasja kasutama; 3) sundvalduse tasu ja selle maksmise kord ning 4) põhjendatud juhul info

varalise kahju hüvitamise kohta. Otsusega nr 34 seati sundvaldus Ramsholmi kinnisasjale

eesmärgiga määrata seda kinnisasja läbiv eratee (Ramsi tee) avalikult kasutamiseks. Otsuses nr

34 märgiti, et vastustajal on õigus kasutada Ramsholmi kinnistut Ramsi tee remontimiseks,

hooldamiseks ja avalikult kasutatavaks määramiseks (vt ka KAHOS § 39 lg 10). Seega oli tee

avalikuks kasutamiseks määramine kaebajatele ettenähtav. Otsuses nr 34 määrati kindlaks

sundvalduse tasu ja põhjendati, et puudub muu kahju, mida tuleks hüvitada.

15. Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse seadmise otsusega nr 34 sai vastustaja õiguse kasutada

Y ja Xe omandis oleval kinnistul Ramsi tee alust maad. Otsus nr 34 reguleerib seega

maaomanike ja vastustaja vahelisi suhteid. Ramsi tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise

otsus nr 38 on asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt, mis kehtib igaühe

suhtes ning millest tuleneb AÕS § 155 lg‑s 1 sätestatud seadusjärgne kitsendus ehk igaühe õigus

teed kasutada (Riigikohtu 13.10.2020 määrus nr 3-19-2255, p-d 11.1–11.3; vt ka 14.06.2017

otsus nr 3-3-1-6-17, p-d 10 ja 17 ja 09.11.2016 otsus nr 3-3-1-57-16, p-d 14 ja 15). KAHOS-st

ega EhS-st ei tulenenud vastustajale kohustust otsustada koos sundvalduse seadmisega ka tee

avalikult kasutatavaks määramine ning panna paika tee kasutamise täpsed liikluskorralduslikud

vms tingimused. Need otsustused võis teha ja enamasti tehaksegi kahes erinevas menetluses,

eriti kuna kohalik omavalitsus võib põhimõtteliselt saada õiguse kasutada teealust maad ka

kokkuleppel maaomanikuga, mitte tingimata sundvalduse seadmise teel.

16. Otsuse nr 34 tühisus ei sõltu sellest, kas see haldusakt võeti vastu kohases menetluses ning

on sisult õiguspärane. Neil asjaoludel oli tähtsus haldusasjas nr 3-19-1378, kus kohtud hindasid

mh Y ja Xe vastuväiteid, mida kaebajad on uuesti esitanud praeguses haldusasjas. Nagu eespool

märgitud, ei tühistanud kohtud kaebajate väidete alusel otsust nr 34, pidades seda

õiguspäraseks.

17. Seega sai vastustaja otsuse nr 38 vastuvõtmisel lähtuda eeldusest, et sundvalduse seadmise

otsus nr 34 on kehtiv ja õiguspärane. Vastustaja ei pidanud otsuse nr 34 aluseks olevaid

asjaolusid otsuse nr 38 vastuvõtmisel uuesti kaaluma, sh hindama uuesti, kas sundvalduse

seadmiseks oli olemas avalik huvi, kas sundvalduse tasu oli piisav ja kas kaebajatele oleks

tulnud mõista välja täiendav kahjuhüvitis. Vastustaja on loetlenud need asjaolud otsuse nr 38

seletuskirjas eeskätt selleks, et anda ülevaade senisest menetluse käigust ning kinnitada, et

varem tuvastatud avalik huvi pääseda mööda Rami teed Ramsi puhkekoha kinnistule on

jätkuvalt olemas.

18. Vastustaja on otsuses nr 38 kaalunud ühelt poolt juba sundvalduse seadmisel tuvastatud

avalikku huvi pääseda mööda Ramsi teed Ramsi puhkekoha kinnistule ning sealt edasi

kallasrajale ja merele ning teiselt poolt Ramsholmi kinnistu omanike õigust privaatsusele ja

turvalisusele. Ramsholmi kinnistu omanike huvidest lähtuvalt on vastustaja seadnud Ramsi tee

avalikule kasutamisele mitmesuguseid piiranguid, põhjendades nende valikut (otsuse nr 38 p 2,

seletuskirja p-d 2.21 ja 3; vt ka halduskohtu otsuse p-d 27 ja 31). Ringkonnakohus leiab

samamoodi kui halduskohus, et vastustaja põhjendused kõrvaltingimuste kehtestamiseks ning

seeläbi avaliku huvi ja kaebajate õiguste tasakaalustamiseks on asjakohased ja piisavad.

3-21-2113

8(8)

19. Kaebajate ringkonnakohtu istungil antud selgituste järgi on nende peamine vastuväide

otsusele nr 38 see, et Ramsi teed on Ramsholmi kinnistut läbivas osas lubatud kasutada

mootorsõidukiga sõitmiseks. Vastustaja selgitab õigesti, et kavatsusele ja vajadusele kasutada

Ramsi teed sellisel viisil oli viidatud juba otsuse nr 34 seletuskirjas, samuti oli see vaidluse all

haldusasjas nr 3-19-1378, mistõttu ei saanud see olla kaebajatele otsuse nr 38 vastuvõtmisel

üllatuslik. Ramsi tee mootorsõidukiga kasutamise võimalus on piiratud mitmete tingimustega

(kellaajad, massipiirangud jne). Tee hooldamise, sh jäätmete kogumise ja äraveo peab

korraldama vastustaja (otsuse nr 38 p 2.7, seletuskirja p-d 2.21 ja 3.41). Otsuses nr 38 ei pidanud

täpselt selgitama, milliseid tegevusi ja kui tihti tuleb selleks teha, sest selle üle saab otsustada

vastustaja, lähtudes mh jäätmete valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ja tegelikust

vajadusest, mida ei ole täpselt ette teada. Vastustaja ei prognoosinud otsuses nr 38 Ramsi teel

väga tihedat mootorsõidukite liiklust, arvestades Ramsi puhkekoha kinnistu suurust ja sinna

detailplaneeringuga kavandatud tegevusi (otsuse nr 38 seletuskirja p-d 2.21 ja 3.41). Kui Ramsi

teel mootorsõidukitega liiklemiseks huvi puudub (s.o otsusega nr 38 antud võimalust ei

hakatagi praktikas kasutama), tähendab see, et tee kasutamine riivab ka kaebajate õigusi vähem.

Praegu pole siiski alust arvata, et mootorsõidukiga liiklemise õigus on antud n-ö igaks juhuks,

sest ainuüksi tee hooldamiseks ja Ramsi puhkekoha kinnistu detailplaneeringu realiseerimiseks

on seal eeldatavalt vaja liigelda ka mootorsõidukiga. Kui aga liiklus osutub tihedaks ning tekib

probleeme sõidukite üksteisest möödumise või parkimisega või muutuvad häiringud muul

põhjusel kaebajate jaoks ülemääraseks, tuleb vastustajal kaaluda täiendavate piirangute

kehtestamist, nagu on ka otsuse nr 38 p-s 2.9 märgitud. Vastustaja ei pidanud otsuses nr 38

lahendama kõikvõimalikke hüpoteetilisi olukordi, mis võivad tulevikus Ramsi tee kasutamisel

ette tulla. Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus kaalutlusvigu, mille tõttu saaks pidada Ramsi tee

avalikuks kasutamiseks määramist ebaproportsionaalseks.

20. Kaebajate väidetele, mis puudutavad Ramsholmi kinnistut koormavaid asjaõigusi (isiklik

kasutusõigus ja kasutusvaldus), on vastatud otsuse nr 38 seletuskirja p-des 3.26–3.35.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et need asjaõigused ei takistanud sundvalduse seadmist

(sh on isiklik kasutusõigus ja kasutusvaldus seatud alles pärast otsuse nr 34 vastuvõtmist) või

tee avalikuks kasutuseks määramist, ega korda selles osas vaidlustatud haldusakti põhjendusi

(HKMS § 165 lg 2).

21. Eelneva põhjal jääb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

22. Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja taotleb

kaebajatelt oma õigusabikulude (1869+735 eurot, dtl 583–584 ja 596–597) väljamõistmist.

Pikaaegse kohtupraktika järgi võib vastustaja kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi,

kuid selle teenuse kulude kaebajatelt väljamõistmiseks peab kohtuasi väljuma vastustaja

igapäevase põhitegevuse raamidest. Praegune vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse

raamidest, mistõttu jäävad vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

(HKMS § 109 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)