4-23-2026/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2023. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2026 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi K.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.06.2023. a otsusele väärteoasjas nr 2780,23,004624 Menetlusalune isik K.C isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja Cristel Jakobson asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 05.09.2023. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.C kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 06.06.2023. a otsus väärteoasjas nr 2780,23,004624 muutmata. 2. Kohustada K.C loovutama oma juhiluba elukohajärgsesse Transpordiameti

teenindusbüroosse 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 3. Selgitada K.C-le, et juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava

sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

08.05.2023. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik O.V. väärteoprotokolli selle kohta, et K.C juhtis 08.05.2023. a kella 00.32 paiku Tartu linnas XXX puiesteel liikudes XXX tee suunas mootorsõidukit Peugeot

2 / 6

Expert registreerimismärgiga XXX kiirusega 85 +/-3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Sellega rikkus K.C liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõuet ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik esitas 16.05.2023. a vastulause, milles väljendab kahetsust ja palub juhtimisõiguse allesjätmist, kuna ta peab tegema tööd ning transportima last, lisaks ootab ees XXX.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.06.2023. a otsusega väärteoasjas nr 2780,23,004624 karistati K.C liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

21.06.2023. a esitas K.C nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles taotleb määrata talle karistuseks rahatrahv maksimaalses summas või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise perioodi.

K.C leiab, et tema kahetsust ei ole täies ulatuses arvestatud. K.C tõi kaebuses välja asjaolu, et tema sissetulek kaob ja tal ei ole võimalik tööd teha, kui ta juhtimisõigusest ilma jääb. K.C liigub enda sõnul endiselt XXX, seega ei ole tal võimalik ilma autota liikuda. Menetlusaluse isiku arvates ei mängi juhtimisõiguse äravõtmisel rolli ja ei ole piisav alus otsuse tegemisel see, kas tema lapse emal, kellega ta koos ei ela, on juhtimisõigus või mitte. K.C tunnistab kaebuses, et ta kahetseb oma tegu väga. Tegu ei olnud tahtliku kiiruse ületamisega, nii nagu otsuses on välja toodud. Viimaseks toob K.C kaebuses välja selle, et ta on tänaseks temale karistuseks määratud rahatrahvidest kaks trahvi täies ulatuses ära tasunud ning lubab ka ülejäänud tasumata trahvid ära maksta.

Tartu Maakohtu 11.07.2023. a määrusega võeti K.C kaebus menetlusse ja määrati kohtuistungi aeg.

05.09.2023. a peetud istungil jäi K.C kaebuse juurde. K.C ei osanud rikkumise toimepanemist põhjendada. Ta selgitas, et maikuus juhtus tema jalaga õnnetus, seetõttu saab ta tööd teha ainult nii, et ta sõidab autoga iga päev meeletult palju kilomeetreid ja ta veab materjale ühelt objektilt teisele. Juunikuus läks ta XXXXX ja ta pole jala tõttu võtnud isegi töövõimetuslehte, et ta saaks tööd teha. Juhtimisõigust vajab ta töö tegemiseks firmas, mis tegeleb tänavakivi paigaldusega ja mille hooaeg kestab hilissügiseni.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas kohtus, et menetlusaluse isiku karistusregistrit vaadates on näha, et möödunud aastal on K.C saanud maksimaalse rahatrahvi 400 eurot. Menetlusalust isikut on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks, mis on alla sanktsiooni keskmise määra sel põhjusel, et isik on kahetsenud oma tegu. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahvi antud teo eest ei ole mõistlik määrata, sest K.C-l on kuus kehtivat väärteokaristust, millest suur osa on tasumata. Otsuse tegemisel on arvestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja on mõeldud võimalusele ka süüdlast edaspidi mõjutada antud süütegusid mitte toime panema. Kuna kiiruse ületamine on toime pandud linnaruumis, ületatud kiirus on palju suurem lubatud kiirusest ning tegemist on kogenud juhiga, pidi tegemist olema teadliku ja tahtliku kiiruse ületamisega. Arvestades kehtivaid karistusi ja teo raskust ning menetlusalune isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist, palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta kohtuvälise menetleja otsuse jõusse ning kaebuse rahuldamata.

3 / 6

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlus puudub asjaolus, et K.C juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel, ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Nimetatu on tuvastatav nii menetlusaluse isiku enda ütlustega kui ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

K.C tunnistas rikkumise toimepanemist ning tema sõnul oli rikkumise päeval pikk tööpäev ja ta sõitis pool üks öösel töölt koju. K.C ees sõitis auto 20-30 km/h ja ta hakkas silla peale minnes möödasõitu tegema. K.C enda sõnul ei tajunud ega saanud aru, et kiirus on suurem.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt teostas O.V. 08.05.2023. a riikliku järelevalve korras K.C poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP019670. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli K.C poolt rikkumise toimepanemise ajal ehk 08.05.2023. a kella 00.32 ajal Tartu linnas XXX sillal sõidusuunaga XXX tee suunas K.C poolt juhitava mootorsõiduki Peugeot Expert registreerimismärgiga XXX sõidukiiruseks 85 +/ 3 km/h. Lubatud suurimaks - sõidukiiruseks mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Eelnevast nähtub, et K.C ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 32 km/h.

Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

10.07.2023. a teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik O.V. läbinud 05.05.2022. a Mõõtealase koolituse (kiirus - laser, radar) ja 10.05.2022. a Mõõtealase koolituse. Metrosert taatlustunnistusest nähtub, et mõõtevahend Stalker DSR 2X nr DP019670 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 10.02.2023. a.

Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.

4 / 6

Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et K.C juhtis 08.05.2023. a kella 00.32 paiku Tartu linnas XXX puiesteel liikudes XXX tee suunas mootorsõidukit Peugeot Expert registreerimismärgiga XXX kiirusega 85 +/-3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Seega K.C ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h ning tema tegevuses on tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et ta ei tajunud ega saanud aru, et kiirus on suurem. Ta nägi politseisõidukit seismas nurga peal ja viitas sellele, et ta ei oleks politsei nähes kiirust ületanud. Kohus ei pea sellekohaseid ütlusi usaldusväärseteks ning seda järgnevatel põhjustel. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis on kirjas, et K.C juhitud sõiduk kiirendas intensiivselt ning jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist. Arvestades kiirust, mille K.C juhitud sõiduk saavutas ehk 82 km/h asulaliselel teel, kus on kiirusepiirang 50 km/h ning kiirenduse intensiivsust, oli K.C igati teadlik, et tema juhitud sõiduk ületas kiirust. Seetõttu on kohus veendunud, et kiiruse ületamine ei saanud toimuda juhusikult või kogemata. Äkiliselt kiirendades ning sellise kiirusega sõitmisel juht tajub, et ta ületab lubatud piirkiirust. Arvestada tuleb ka sellega, et K.C sõnul omab ta juhtimisõigust üle 10 aasta ning ta sõidab seoses tööga igapäevaselt pikki vahemaid, siis nii suure sõidukogemusega juht saab aru, kui ta asulasisesel teel kiirust ületab. Eelnev kinnitab, et K.C pani rikkumise toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust ning sellise tegevusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Allo K.C tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Kohus peab käesolevas väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

K.C süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km tunnis, seega LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40

km/h) keskmises määras. Rikkumine leidis aset halva nähtavusega asulasisesel teel pimedal ajal ning K.C sõidustiil oli potentsiaalselt ohtlik, kuivõrd ta kiirendas sõiduautot intensiivselt. Sõiduki intensiivne kiirendamine on liikluses ohtlik käitumine, kuivõrd teele ootamatu takistuse

5 / 6

ilmnemisel ei saa suurel kiirusel sõidukiga piisavalt ruttu pidama jääda. Samas arvestab kohus süü suuruse hindamisel ka sellega, et K.C pani rikkumise toime sademeteta kuival teel öösel kella 00.32 ajal, mil üldteadaolevalt on liiklustihedus väike ning õnnelikul kombel rikkumise tõttu varalist ega isikulist kahju ei kaasnenud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et K.C süü on keskmine.

K.C väljendas nii kahetsuskirjas, kaebuses kui ka kohtus kahetsust. Kohus arvestab menetlusaluse isik puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

K.C jaoks on oluline, et kohus jätaks temale juhtimisõiguse alles, mõistes karistuseks rahatrahvi maksimaalses määras. K.C sõnul juhtus tema jalaga maikuus õnnetus, seetõttu saab ta tööd teha ainult nii, et ta sõidab autoga iga päev meeletult palju kilomeetreid ja ta veab materjale ühelt objektilt teisele. Juhtimisõigust vajab ta töö tegemiseks firmas, mis tegeleb tänavakivi paigaldusega ja mille hooaeg kestab hilissügiseni. Samas selgitas K.C kohtus, et ka rahatrahv ei oleks tema jaoks parim lahendus, kuivõrd juunikuus kuulutati välja tema XXXXX. Samuti on menetlusalusel isikul varem karistuseks mõistetud rahatrahvid tasumata. Maikuus tehtud karistusregistri väljavõtte kohaselt on kuuest rahatrahvist tasumata neli.

Seega on karistusregistri väljavõttest nähtuvalt K.C-l kuus kehtivat väärteokaristust. Teda on neljal korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, ühel korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ning ühel korral mootorsõiduki, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade, juhtimises.

K.C karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17.04.2021. a otsusega LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 140 eurot, 04.01.2022. a otsusega LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 280 eurot, 16.02.2022. a otsusega LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga sanktsiooni maksimaalses määras 400 eurot ning 14.06.2022. a otsusega LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks kuuks. Karistusena juhtimisõiguse äravõtmine ei mõjutanud menetlusalust isikut kuidagi oma tegudest õigeid järeldusi tegema ega hoiduma uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest. K.C jätkas sõiduki juhtimist ka ajal, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud ning selle käitumise eest karistati teda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.04.2021. a otsusega LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 240 eurot. Eelnev kinnitab, et K.C on viimastel aastatel liikluses korduvalt õigusvastaselt käitunud.

Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11) (RKKKO nr 3-1-1-6-17, p 16).

Kuna lubatud sõidukiiruse ületamiste eest korduvalt karistuseks mõistetud rahatrahvid ega ka juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks ei suutnud heidutada K.C uut samaliigilist süütegu toime panemast, on kohus veendunud, et uue rahatrahvi kohaldamine ei täidaks eripreventiivset eesmärki. Kuivõrd K.C on korduvalt ja tahtlikult eiranud liiklusseaduse nõudeid, on ta teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohtu 3. juuli 2008. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1- 37-08 on antud juhised KarS § 50 lg 2 rakendamiseks. Selles otsuses nenditakse esmalt, et mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest

6 / 6

tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit. Mootorsõiduki kasutamine peab seejuures olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (vt RKKKo 3-1-1-91-07, p 7) (RKKKo nr 3-1-1-70-14 p 7). Kohus on arvamusel, et K.C põhjendused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta töö tegemiseks ja sissetuleku teenimiseks, lapse transportimiseks ja ajutine jala vigastus ei välista temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuivõrd ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik. Kohus peab arvestama karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid eesmärke, seega tuleb mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et korduval liiklussüütegude toime panemisel on ranged tagajärjed. Seetõttu tuleb menetlusalusele isikule uue väärteo toimepanemise eest mõista rangem karistus, mis loodetavasti edaspidi suunab K.C õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude edasist toimepanemist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K.C kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmata ning leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud K.C karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

Kohus selgitab, et K.C on tulenevalt LS §-st 127 kohustatud loovutama oma juhiloa elukohajärgsesse Transpordiameti teenindusbüroosse viie tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning juhiloa loovutamata jätmise eest sanktsioonina kohaldatava sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik