2-18-3515/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-3515

Tsiviilasi

A T kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx, tel

xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja T B (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja AS L F (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja O I OÜ (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja B F OÜ (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja C F AS (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja H B AS (endine AS K, e-post

xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Aktsiaselts P C (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja I D F (e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja I D F AS (ühines I D F S OÜ-

ga, e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja A F G OÜ (endine Osaühing

A F , e-post xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja I D AS (endine I D E OÜ, e-

post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku A T (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada A T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku A T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku A T kanda.

5. Määrata

kindlaks,

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 26.04.2018 määrusega kuulutati välja A T pankrot. 08.10.2018 määrusega lõpetati

võlgniku A T pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku A T pankrotimenetluses jäi rahuldamata T B nõue 5107,62 eurot, AS L F nõue 1288,13

eurot, O I OÜ nõue 2619,11 eurot, O I OÜ nõue 1472,20 eurot (varasem O OÜ nõue), B F OÜ nõue

1066,84 eurot, C F AS nõue 9808,24 eurot, AS K nõue 1704,69 eurot (praegune H B AS), Aktsiaselts

P C nõue 2764,77 eurot, I D F nõue 3127,13 eurot (varasem C F AS nõue), I D F S OÜ nõue

11 596,42 eurot (praegune I D F AS), A F G OÜ nõue 830,08 eurot (varasem B F OÜ nõue), A F G

OÜ nõue 2000,23 eurot (varasem P G OÜ nõue), I D E OÜ nõue 2297,69 eurot (praegune I D AS).

Käesolevaks hetkeks on võlgniku A T kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

oma seisukoha järgmised võlausaldajad:

• T B palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole teinud ühtegi

väljamakset. Nõude jääk endiselt 5107,62 eurot. Võlgnik ei ole teinud piisavalt jõupingutusi

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks isegi minimaalses määras.

• I D F teatas, et loovutas nõude C P AS-le tagasi.

• I D F AS ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne viie aasta möödumist.

Võla jääk 11 596,42 eurot.

• H B AS palub keelduda võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik ei ole

võla tasumiseks teinud ühtegi väljamakset. Nõude jääk on 1704,69 eurot.

• AS L F leiab, et võlgnikku ei tuleks kohustustest vabastada, kuna ta ei ole võlausaldaja ees

olevat nõuet täitnud, sh ka mitte osaliselt. Võlgnik ei ole teinud ühtegi väljamakset. Nõude

jääk 1288,13 eurot.

• O I OÜ ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisega. Võlgniku poolt pole laekunud ühtegi makset.

• Aktsiaselts P C leiab, et aruannetest ei nähtu, milliseid jõupingutusi võlgnik on selleks

teinud, et tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnik kulutas keskmiselt 800 eurot kuus

kolmeliikmelise pere söögieelarvele ja ülalpeetavale 700 eurot kuus. Aruannetest loeb välja

ka seda, et võlgniku enda sissetulek oli 2021. aastal keskmiselt 1550 eurot, kuid igakuised

kulud aruande alusel 1900 eurot. Lisaks on võlgnik võtnud endale menetluse kestel

täiendavaid lisakohustusi. Võlgnik ei ole aru saanud, et üle oma võimete elamine on

tõlgendatav kui võlausaldajate huvide tahtlik ja süüline kahjustamine ning võlgniku

sissetulekud ei saa ega tohiks ületada tema väljaminekuid. Lisaks kui võlgnikul oli kõrval

abikaasa, kes toetas teda kõigi püsikulude tasumisel, siis järelikult ka võlgniku abikaasa

panustas söögi ja ülalpeetava kulude tasumisele. Eeltoodust lähtuvalt on selgelt mõistetav,

et võlgnik oleks saanud eraldada kasvõi mõned eurot selleks, et oma kohustusi

võlausaldajate ees täita, kuid võlgnik ei ole üles näidanud tahet võlgnevuste

likvideerimiseks. Pelgalt igaastase aruande esitamine ja summade kirjutamine aruandesse

ei ole piisav võlgniku poolt esitatav tõend, et võtta seisukoht, et võlgnik vääriks uut

majanduslikku algust. Võlgnik ei ole õppinud oma vigadest. Lisaks on võlgnik raske

hooletuse ja süülise tegevusega võtnud menetluse kestel lisakohustusi ning neid tagasi

maksnud, eelistades uusi võlausaldajaid, kuid mitte menetluses osalevaid võlausaldajaid.

Võlgnik ei ole kohtule tõendanud, et on või oleks otsinud endale tulusamat tööd, mille arvelt

nõudeid rahuldada, võlgnik on näidanud üles hooletust oma rahaasjadega ümberkäimisel

ning tegelikult on võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele tagasimakseid sooritada.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete

vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast

parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut

majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui

võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Lisaks ei toeta

võlgniku poolte esitatud konto väljavõtted võlgniku aruandesse esitatud kulude tegemist

ülalpeetavale ega söögile sellistes summades. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole

täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega ega näidanud üles tahet võlgade tasumiseks ja

kohtul on piisav alus, et võlgnik kohustustest vabastamata jätta.

• A F G OÜ palub kohtul tuvastada, kas võlgnik on menetluse ajal oma kohustusi täitnud.

Kohustuste mittetäitmise tuvastamisel palub võlgniku jätta kohustustest vabastamata.

Võlgnik ei ole võlgade katteks laekumisi teinud.

Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks A T kohustustest

vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 16.08.2023 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub

ennast kohustustest vabastada.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse

redaktsiooni

või

võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne

01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega

võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamisel. Võlausaldajad T B, I D F, I D F AS, H B AS, AS L F, O I OÜ ja Aktsiaselts P C

vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. A F G OÜ palub kohtul tuvastada kas võlgnik

on menetluse ajal oma kohustusi täitnud ja kohustuste rikkumisel jätta võlgnik vabastamata.

Ülejäänud võlausaldajad kohtule oma seisukohta ei esitanud.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele

tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema

suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse

kestel viibinud lapsehoolduspuhkusel ja seejärel olnud terve aja hõivatud tööga. Võlgniku töötasu on

olnud vahemikus 800-900 eurot, millele lisandub boonustasu kuni 160 eurot. Viimasest aruandest

nähtub, et töötasu on nüüd 1300 eurot (bruto). Täiendavalt saab võlgnik igakuiselt peretoetust, mille

suurus on aastate jooksul varieerunud vahemikus 558,36 eurot kuni 957,40 eurot. Vahepeal on

võlgnik saanud ka toimetulekutoetust, lapse vajaduspõhist toetust ja koduse lapse toetust.

Varasematel aastatel on võlgniku igakuiste püsikulude kandmisel osalenud ka abikaasa, kuid abielu

lahutati 19.09.2022 ja viimase aruande kohaselt kannab võlgnik püsikulusid üksinda. Võlgnik ei ole

menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid teinud.

Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud talle seaduses

ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja

esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega. Võlgnik on menetluse

kestel olnud lapsehoolduspuhkusel ja ülejäänud aja hõivatud tööga. Kuigi kohus möönab, et võlgnik

ei ole menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid, siis on oluline märkida, et lähtudes tema

igakuise sissetuleku suurusest ja ülalpeetavate arvust, siis loovutamiskohustust tal tekkinud ei ole.

Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul viis last, kellest kolm on jätkuvalt alaealised ja üks sai

19.03.2020 täisealiseks. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on

esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 131 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei saa sissenõuet

pöörata riiklikele peretoetustele ega sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. TMS

§ 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära

suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab

seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui

sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 ja 2 alusel on ülalpidamist

õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või

õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on

võlgnikul ülalpidamiskohustus nelja lapse suhtes. Seega on käesoleval aastal võlgniku

mittearestitava sissetuleku suuruseks 1691,67 eurot ja 2019. aastal oli see näiteks 1260 eurot.

Kuivõrd võlgniku arestimisele kuuluvate sisstulekute ehk töötasu suurus ei ole ühelgi aastal ületanud

seda summat, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata, siis ei ole võlgnik tulu loovutamise

kohustust rikkunud. Seega on võlausaldajate vastavasisulised etteheited alusetud. Ühtlasi on võlgnik

olnud terve menetluse hõivatud tööga. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima

oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud.

Kohus ei nõustu võlausaldaja Aktsiaselts P Ci seisukohaga, et võlgnik oleks menetluse kestel elanud

priiskavalt ja rikkunud sellega võlausaldajate huve. Arvestades võlgniku leibkonna suurust, on

söögile ja ülalpeetavatele tehtavate kulude suurused arusaadavad ja põhjendatud. Seejuures peab

kohus põhjendatuks etteheidet, et võlgnik on menetluse kestel võtnud täiendavaid kohustusi.

Kohustusest vabastamise menetluse kestel ei tohi võlgnik võtta täiendavaid lisakohustusi ega seejärel

asuda neid likvideerima, eelistades pankrotimenetluses kinnitatud võlausaldajatele teisi

võlausaldajaid. Kohus möönab, et sellise käitumisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve.

Samas võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgade tagastamised toimusid pigem menetluse

alguses, millest võib ka järeldada, et lisakohustuste võtmine toimus peamiselt menetluse algfaasis.

Edasise menetluse jooksul on ülekanded selgitusega „võlg“ tehtud enamasti abikaasale U T . Kohus

ei leia, et abikaasade vaheline igapäevaelu majandamiseks tehtud ülekandeid oleksid võlausaldajate

huve rikkuvad. Võlgniku käitumisest nähtub, et ta on varasemast teinud järeldusi ja proovinud ennast

parandada. Kohus arvestab, et võlgniku majanduslik olukord on väga keeruline.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku A T pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust,

tuleb A T tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku A T majanduslik seisukord

seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise

menetluse pikendamist, kuivõrd see ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks temale seadusega pandud

kohustusi paremini täita. Samas selliselt jätkuks tema majanduslikult raske olukord veelgi kaheks

aastaks.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku

kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel

puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate A T (pankrotis) kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik