2-23-3550/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3550

Kohtuasi

Riverbank OÜ hagi LLC „DEKON“ vastu 05.04.2022

vahekohtu kokkuleppe tühiseks tunnistamiseks ja

võlgnevuse summas 7840,80 eurot väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.03.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Riverbank OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

Riverbank

OÜ

(registrikood 12469363, aadress Jõekalda tee 103, Silla

küla, Paikuse vald, 86604 Pärnumaa), lepinguline esindaja

RM (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 22.03.2023. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Riverbank OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Riverbank OÜ kanda.

Jätta menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-3550

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riverbank OÜ (hageja) esitas 05.03.2023. a Pärnu Maakohtule LLC „DEKON“ (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 7840,80 eurot ning lugeda tühiseks

poolte kohtualluvuse kokkulepe 05.04.2022.a lepingu p.-s 10.2.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.04.2022. a kostjaga lepingu nr 05/04 saematerjali

ostmiseks ja kohale toomiseks Venemaa Tverskaja oblastist Eestisse hageja asukohta.

Toodangu müüjaks oli kostja, ostjaks hageja. Kuna kostja kinnitas, et talle kuulub saematerjali

ladu Tveris, palus kostja märkida lepingu sõlmimise kohaks Tveri, kuigi faktiliselt allkirjastasid

pooled lepingu hageja kontoris Pärnumaal. Kostja teatas hagejale, et äriühing LLC

"DEKON"on registreeritud Venemaal. Hageja veendus, et antud äriühing on Venemaal

tõepoolest registreeritud.

3. Kostja esindaja veenis hagejat selles, et lepingusse kirjutataks sisse punkt 10.2 lepinguga

seotud vaidluste lahendamiseks Rahvusvahelises vahekohtus Venemaa Föderatsiooni

Kaubandus-Tööstuskoja juures. Kuigi lepingu allakirjutamise hetkeks oli ilmne, et seoses

Venemaa rahvusvahelise isolatsiooniga tema agressiivse sõja tõttu Ukrainas, on vaidluse

lahendamine Venemaa territooriumil lihtsalt mõeldamatu, sest mõlemad pooled on

registreeritud väljaspool Venemaad riikides, kes aktiivselt toetavad majandussanktsioone

Venemaa suhtes.

4. Lepingu p 4.1 ja lisa 1 kohaselt pidi hageja tasuma ettemaksu, so käsiraha 30% ulatuses

kauba proovipartii arve summast ja tasuma 70 % sellest arvest proovikaubapartii kättesaamisel.

Vastavalt lepingu 04.05.2022. a lisakokkuleppele nr 1 oli kauba proovipartii tarneaeg 30 päeva

alates arve tasumise päevast.

5. Hageja kandis 30.05.2022. a 30% summast suuruses 7840,80 eurot kostja arvelduskontole

Raifazenbank Russia, kuid ei ole lubatud 30 päeva jooksul proovipartiid kätte saanud. Hageja

üritas kostjalt kaupa või raha tagasi saada kuni oktoobrini 2022. Alates 05.10.2022. a lõpetas

kostja hagejaga ühenduse võtmise ega vastanud tema nõudele tarnida toote proovipartii või

tagastada viivitamatult raha.

6. Hageja leiab, tuginedes TsMS §-le 89 ja § 106 lg 1 p-le 5, et teda on hea usu põhimõtte

vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest ning vahekohtu kokkulepe, mis on märgitud

05.04.2022.a. lepingu p-s 10.1, on tühine ning hagi allub lepingu sõlmimise koha järgi Pärnu

Maakohtule Eestis.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus jättis 22.03.2023. a määrusega hagi menetlusse võtmata ning

menetluskulud hageja kanda.

8. Määruse põhjendustest nähtuvalt leidis kohus, et ei saa hagiavaldust menetleda ega

menetlusse võtta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus, kuna hagi vahekohtu

kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõudes on esitatud asjaoludel perspektiivitu ja Eesti kohus ei

ole pädev asja lahendama alluvuse puudumise tõttu.

9. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 1

p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 371

lg 2 p 1 ja p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste

2-23-3550

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades

hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

10. Hageja palus hagiavalduses lugeda tühiseks poolte vahel 05.04.2022. a sõlmitud lepingu

punkt 10.2, mille kohaselt juhul, kui pooled kokkuleppele ei jõua, kuuluvad vaidlused ja

erimeelsused

arutusele

Vene

Föderatsiooni

Kaubandus-Tööstuskoja

juures

asuvas

Rahvusvahelises Kaubandusarbitraažikohtus.

11. Riigikohus on 15.04.2004. a lahendis nr 3-2-1-34-04 punktis 20 selgitanud, et „vahekohtu

kokkuleppe korral tuleb kontrollida tehingu kehtetuse eeldusi, muuhulgas vorminõuet, lähtudes

seejuures mh 10.06.1958. a sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New

York"i konventsiooni art-st 2. Ringkonnakohus on küll analüüsinud vahekohtu kokkulepet,

kuid jätnud põhjalikumalt analüüsimata Riigikohtu viidatud konventsiooni art 2 sisu. Nimetatud

artikli p 3 kohaselt, kui ühe lepinguosalise riigi kohtu menetluses on asi, mille kohta poolte

vahel on sõlmitud leping selle artikli tähenduses, laseb see kohus neil ühe poole taotlusel

pöörduda vahekohtu poole, kui ta ei leia, et nimetatud leping on kehtetu, ei toimi või seda ei

ole võimalik täita. See säte väljendab rahvusvaheliselt tunnustatud vahekohtu kokkuleppe

iseseisvuse põhimõtet, mis tähendab seda, et põhilepingu tühisus ei too reeglina iseenesest

kaasa vahekohtu kokkuleppe tühisust. Vastasel korral saaks pool vabaneda vahekohtu

kokkuleppest sel teel, et palub kohtul tuvastada põhilepingu tühisust. Näiteks ei tohiks

vahekohtu kokkuleppe tühisust kaasa tuua väidetav asjaolu, et põhileping sõlmiti pettuse tõttu

või et põhilepingu täitmine on võimatu. Küll võib vahekohtu kokkuleppe sel alusel iseseisvalt

tühistada. Vastupidise näitena, mil vahekohtu kokkulepe võib olla tühine, võib välja tuua

juhtumi, mil vahekohtu kokkulepe eirab avalikku korda (ordre public)“.

12. Hagiavalduses ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et poolte kohtualluvuse kokkulepe on

tühine. See, et kostja esindaja veenis hagejat selles, et kirjutada lepingusse sisse punkt 10.2. ja

hageja esindaja sellega nõustus, ei muuda vahekohtu alluvuse kokkulepet tühiseks. Vahekohtu

kohtualluvuse kokkulepete puhul on tegemist rahvusvahelises ettevõtluses levinud tavapärase

praktikaga. Leping oli sõlmitud 05.04.2022. a, so ajal, mil Ukraina sõda oli juba alanud ja

hageja pidi lepingu sõlmimise ajal seda teadma, kuid ikkagi sõlmis lepingu koos Venemaal

asuva arbitraažikohtu kohtualluvuse kokkuleppega.

13. Tehingu tühisuse alused on loetletud TsÜS § 86 ja 87 sätetes (vastuolu heade kommete või

avaliku korraga või seadusest tuleneva keeluga), kuid poolte lepingu p 10.2 suhtes sellised

tühisuse alused puuduvad. Hageja ei ole ka esile toonud asjaolusid, et tehing on tehtud

eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 92, § 94 ja § 96). Tehingut ei ole ka

nendel alustel tühistatud vastavalt TsÜS § 90 ja § 98 sätestatule.

14. Kohus leidis, et hagiavalduses ei ole toodud esile ka selliseid asjaolusid vastavalt TsMS §

106 lg p-le 5, millest nähtuks, et üks pooltest on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti

kohtualluvusest. Pooled on juriidilised isikud ja sõlminud vahekohtu kokkuleppe vaidluses, mis

on seotud poolte majandus – või kutsetegevusega. Hageja on aprillis 2022 ise sõlminud

kokkuleppe, et poolte vaidlused lahendatakse Rahvusvahelises vahekohtus Venemaa

Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuskoja juures.

15. Tsiviilseadustiku kommentaaride kohaselt TsMS § 106 lg 1 p 5 sätte kohaldamisvõimalust

on praktikas raske ette näha 3 põhjusel: 1) esiteks reguleerib kommenteeritav punkt

rahvusvahelisi

kohtualluvuse

kokkuleppeid,

mille

kehtivust

hinnatakse

üldjuhul

rahvusvahelistes vaidlustes kohtualluvust reguleerivate välislepingute või Euroopa Liidu

2-23-3550

määruste alusel, mille kõrval kommenteeritavat punkti kohaldada ei saa; 2) TsMS § 104 lg 1

annab Eesti kohtule õiguse vaidluse lahendamiseks kohtualluvuse kokkuleppe järgi üksnes

juhul, kui kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud Eesti kohtu kasuks. Kuskilt TsMS-st ei tulene

aga Eesti kohtule vajadust hinnata sellise kohtualluvuse kokkuleppe tühisust, mis on sõlmitud

mõne muu riigi kohtu kasuks; 3) Juhul kui poolt on kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks

survestatud, tegelevad sellise puudusega kokkuleppele kohaldatava materiaalõiguse eksimuse,

sunni, ähvarduse jms sellise kohta käivad ning eraldi hea usu põhimõtte rikkumisele tuginemine

ei ole seega eelduslikult vajalik (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I osa, kommenteeritud

väljaanne, Juura kirjastus, 2017, lk XX, punkt 3.2.6).

16. Kohus juhtis tähelepanu, et juhul kui vahekohtu kokkulepe ka oleks tühine, siis arvesse

võttes, et kostja asub Venemaal, tuleks kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni 1993.a.

lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikkel 21

p 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema

territooriumil elu- või asukoht. Sama lepingu art 1 p 1 järgi ühe lepingupoole kodanikel on teise

lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse

nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole

seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Seega, kui kohaldada Eesti

seadusandlust ja lähtuda TsMS § 79 lg-s 1 sätestatud üldisest kohtualluvusest, tuleks hagi

esitada kostjaks oleva juriidilise isiku asukoha järgi Venemaa kohtule.

17. TsMS § 89 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise

hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi, kusjuures vallasasja

müügilepingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise

kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul

kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise

kohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu-

või asukohta. Arvesse võttes, et poolte vahelise lepingu objektiks oli vallasvara

(kasesaematerjal), mis tuli lepingu punkt 7.1. järgi vastu võtta müüja laos foto- ja

videosalvestusega või ostja esindaja juuresolekul, kohalduks ka TsMS § 89 lg 1-2 alusel lepingu

täitmise koha järgi kostja asukoha järgne kohtualluvus.

18. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 2 ning § 371 lg 2 p-des 1 ja 2

sätestatust, keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest, kuna avalduses esitatud faktiliste

asjaolude alusel puudub avaldajal võimalus avaldusega taotletud eesmärki saavutada ja avaldus

tuleb selle perspektiivituse tõttu tagastada. Kuna hagiavaldust vahekohtu kokkuleppe tühisuse

nõude perspektiivituse tõttu menetlusse võtta ei saa, siis lepingust tulenevat rahalist nõuet ei

saa menetlusse võtta, kuna nõue ei kuulu läbivaatamisele Eesti kohtus.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

19. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

20. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kaebaja maakohtu seisukohaga. Kohtu

põhjendused on ebaõiged ja vastuolus Eesti seadusandlusega. TsMS § 89 lg 2 kohaselt loetakse

vallasasja müügilepingu puhul käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise

kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul

kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama.

21. Maakohus tõlgendas ebaõigesti TsMS § 89 lg-t 2, viidates sellele, et pooled leppisid kokku

toodangu kättesaamise kohta vastustaja laost Venemaal ja seetõttu kohustuse täitmise kohaks

2-23-3550

on Venemaa territoorium. 05.04.2022. a lepingu p. 7.1 kohaselt on ilmne, et toodangu saajaks

on kaebaja, kes asub Eestis ja tarnitav toodang peab olema kätte toimetatud kaebaja

tegutsemiskohta. Kaebaja ostis metsamaterjalid vastustajalt nimelt selle toodangu kasutamiseks

oma tegevuseks Eesti territooriumil. Sellele asjaolule viitab ka lepingu p. 4.2 (viimane lause),

milles märgitakse, et tarnimise kuupäevaks loetaks kuupäev, mis on märgitud CMR-sse

transpordivahendi saabumise fakti alusel ostja lattu. Seega on ilmne, et vastustaja kohustuse

täitmise kohaks on kaebaja lao asukoht Pärnumaal. See tähendab, et poolte kokkuleppele

laieneb samuti Eesti TsMS § 89 lg 1, mille kohaselt lepingust tuleneva või lepingu tühisuse

tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi, s.t. Eestis.

22. Pooled sõlmisid kokkuleppe, mis põhjendamatult piirab kaebaja kohtualluvust. Kaebaja

leiab, et ta on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtulluvusest. Ajal, mil pooled

allkirjastasid lepingu, so 05.04.2022. a, olid Euroliidu poolt Vene Föderatsiooni suhtes

kohaldatud ulatuslikud sanktsioonid, mis mõjutasid mh ka poolte lepingulisi suhteid. Juba

kokkuleppe sõlmimisel asus kaebaja tingimustes, kus ta ei oleks saanud lahendada vaidlust

Vene Föderatsiooni territooriumil vahekohtus, sest vähemalt nõude esitamise eest pidi ta

maksma olulise summa riigilõivu, mida ei olnud võimalik teha, sest sanktsioonid ühendasid

lahti Vene Födertasiooni pangasüsteemi Euroliidu pankadest. Lisaks laiendati pärast lepingu

sõlmimist Vene Föderatsiooni vastaseid sanktsioone Euroliidu poolt oluliselt. Seega sattus

kaebaja nimetatud lepingu sõlmimisega enda jaoks äärmiselt kahjulikesse tingimustesse, kus ta

peab lahendama vaidlust Vene Föderatsiooni territooriumil, samas kui kaebaja võimalused on

piiratud nii Vene Föderatsiooni piiri ületamiseks ning ka oma kulude tasumiseks vaidluse

läbivaatamiseks Venemaal on välistatud, kuna sularaha viimine Venemaale on Eesti tollis

piiratud 200 euroga. Lisaks on kaebajal probleem ka Vene Föderatsiooni viisa saamisega.

Lõpuks tekib olukord, kus on ilmne, et kaebaja, kel on täielik õigus oma vahendite

tagasisaamiseks vastustajalt, peab taotlema oma õiguse taastamist Venemaa territooriuumil,

kuigi selline õigus oli tal Eesti territooriumil. Kokkuleppe tulemusel sai võlgnik põhjendamatult

eelise, mis pidi võlausaldajal..

23. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse

tühistamiseks alust. TsMS § 667, § 659, § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb muuta kohtumääruse

õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud

määruse põhjendustega osas, milles neid ei muuda ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-

test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

25. Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus põhjendamatult keeldunud hagiavalduse

menetlusse võtmisest. Ringkonnakohtu hinnangul eelnev maakohtule etteheidetav ei ole.

26. Maakohus tuvastas tsiviilasja materjalide põhjal õigesti, et pooled on kokku leppinud

kohtualluvuses, mille kohaselt kuuluvad nende vahel sõlmitud lepingust tulenevad vaidlused ja

erimeelsused

arutusele

Vene

Föderatsiooni

Kaubandus-Tööstuskoja

juures

asuvas

Rahvusvahelises Kaubandusarbitraažikohtus. Maakohus järeldas nimetatud kokkulepet ja

hageja poolt esitatud hagiavalduses esile toodud asjaolusid hinnates õigesti ka seda, et poolte

2-23-3550

vaheline kohtualluvuse kokkulepe ei ole tühine ega tühistatud. Ringkonnakohus nõustub selles

osas kõigi maakohtu põhjendustega ning neid ei korda. Maakohtust vastupidisele seisukohale

ei võimalda jõuda ka määruskaebuses esile toodud uued asjaolud.

27. Käesoleval juhul ei ole tegemist tüüptingimustel sõlmitud tarbijalepinguga, vaid selle on

sõlminud majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad äriühingud, mis võimaldab tugineda

eeldusele, et hageja on lepingu tingimusi saanud mõjutada ja need ka läbi rääkida. Asjaolu, et

hageja oli juba lepingu sõlmimise ajal teadlik nii sellest, et Euroopa Liidu poolt olid Vene

Föderatsiooni suhtes Ukraina sõja tõttu kohaldatud ulatuslikud sanktsioonid ja võimaliku

vaidluse puhul oleks hageja pidanud nõude esitamise eest tasuma riigilõivu, mida ei oleks

sanktsioonide tõttu olnud võimalik teha pangaülekandega või sularahas, kui ka sellest, et hageja

esindajal võivad tekkida probleemid Vene Föderatsiooni viisa saamisega, ei tee poolte

kohtualluvuse kokkulepet TsMS § 106 lg 1 p 5 mõttes tühiseks nagu leiab ekslikult hageja.

28. Ringkonnakohus on seisukohal, et kirjeldatud tingimustes lepingut sõlmides on hageja ise

võtnud teadliku riski, et vaidluste lahendamine kostjaga tema asukohariigis võib kujuneda

problemaatiliseks. Hageja kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole ringkonnakohtul võimalik

tuvastada, et kostja on hagejaga lepingut sõlmides käitunud hageja suhtes hea usu põhimõtte

vastaselt ja tema õigusi rikkudes ta Eesti kohtualluvusest ilma jätnud. Kui hageja eeltoodud

asjaolusid ja lepingu sõlmimise järgselt Vene Föderatsiooni vastaste sanktsioonide laiendamist

arvestades siiski leiab, et on kostjaga kohtualluvuse kokkulepet sõlmides teinud seda ennast

kahjustavalt, võib tõusetuda küsimus hagejat lepingu sõlmimisel esindanud isiku vastutusest.

29. Ringkonnakohus nõustub siiski selle määruskaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti

tõlgendanud TsMS § 89 lg-t 2. Maakohtu eksimus seisneb selles, et kohus asus poolte vahelist

lepingut tõlgendades hindama seda, kas hagejal on TsMS § 89 lg-le 1 tuginedes õigus pöörduda

Eesti kohtusse või mitte. TsMS § 89, millele tugineb hageja, reguleerib lepingu tätimise koha

järgse kohtualluvusega seonduvat. Tegemist on valikulist kohtualluvust reguleerivate sätetega.

Nimetatud kohtualluvuse liik käesolevas asjas aga kõne alla tulla ei saa, arvestades et hageja

esitatud asjaoludel ei ole poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse tuvastamine

võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta

TsMS §-ga 89 seonduvad käsitlused ja järeldused.

30. Ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti arvestades on maakohus õigesti leidnud nii seda, et

hageja nõue tuvastada kohtualluvuse kokkuleppe tühisus on õiguslikult perspektiivitu, kui ka

seda, et sellest tulenevalt ei allu hageja rahaline nõue Eesti kohtule. Maakohus on õigesti TsMS

§ 371 lg 2 p-le 2 ja § 371 lg 1 p-le 2 tuginedes hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud,

mida on kohtupraktikas perspektiivitute hagite puhul peetud ka menetlusökonoomia

põhimõttega kooskõlas olevaks (vt nt RKTKm 27.11.2019. a, 2-17-18531, p 19).

31. Kuivõrd hageja soovitud eesmärgi saavutamine seoses kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse

tuvastamise nõudega ei ole hageja esitatud asjaoludel saavutatav, tuleb vaidlustatud määruse

põhjendustest välja jätta ebaõige tuginemine TsMS § 371 lg 2 p-le 1.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluses on osalenud üksnes

hageja, mitte kostja, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg

2 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu puudub

vajadus nende kindlaks määramiseks.

2-23-3550

33. Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 372 lg 5 esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/