2-23-1356/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1356

Kohtuasi

X avaldus Y-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.04.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Vladimir Makarov (e-post:XXX)

Puudutatud isik I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isikule I määratud esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaadi abi Kardo Karon (e-post:XXX)

Puudutatud isik II: C (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

Eestkosteasutus I: Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75016013, aadress

Pallasti tn 54, Tallinn 11413, e-post:XXX)

Eestkosteasutus II: Tallinna Linnavalitsus Põhja-Tallinna

Valitsuse kaudu (registrikood 75017745, aadress Kari tn

13, Tallinn 10311, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.04.2023. a määrus tühistada osas, milles maakohus jättis X

avalduse Y-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks rahuldamata ega määranud

lapse Y ja isa X vahelist suhtluskorda kindlaks (resolutsiooni punktid 1 ja 2) ning

saata X avaldus suhtluskorra uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

Muus osas jätta Harju Maakohtu 10.04.2023. a määrus muutmata.

2. X määruskaebus rahuldada.

2-23-1356

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja/isa) esitas 25.01.2023. a Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata

kindlaks tema ja Y (puudutatud isik I/laps) suhtluskord ning jätta menetluskulud C (puudutatud

isik II/ema) kanda.

2. Avalduse kohaselt on Y vanemad X ja C. Laps elab emaga alates 2015. aastast. Isa kohtus

viimati lapsega jaanuaris 2022. a. Ema takistab isa suhtlust lapsega. Vanemad läbisid

kohtumenetluse eel lepitusmenetluse, mis lõppes edutult. X palus määrata kindlaks tema ja

lapse vaheline suhtluskord järgmiselt:

2.1. laps elab kordamööda üks nädal ema juures ja üks nädal isa juures; lapse ümberasumine

toimub pühapäeval kell 17.00; lapse vanem, kelle juures lapse elab, tagab lapse parimate huvide

kaitse ja üldise heaolu; lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel suhtlemiseks telefoni teel

(või muude kommunikatsioonivahendite abil) eemaloleva vanemaga. Helistamisel arvestavad

vanemad lapse uneaega; vanemad ei halvusta teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja teise

vanema suhteid mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks

vanemate ja lapse vahelisi suhteid; lapse tervislike probleemide tekkimisel vastutab ravi eest

see vanem, kellega laps viibib. „Vastutuse“ all mõistetakse vanema poolt endast kõik võimaliku

tegemist lapse tervisliku seisundi stabiliseerimiseks ja paranemiseks (sh ka ravimismeetodi

valimine, arstile viimine, vajalike ravimite ostmine jne); vanemate omavahelised

läbirääkimised toimuvad e-posti või sõnumi teel; perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad,

isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on; vanemad

peavad täpselt kinni pidama suhtluskorras kokkulepitud aegadest.

2.2. alternatiivselt järgmiselt: ema kohtub pojaga igal nädalal tavalistel päevadel (teisipäeval

või neljapäeval) kella 17.00-19.00 ja kordamööda nädalavahetustel (laupäeval kellast 10.00

kuni pühapäevani kella 18.00) võtab lapse alalise elukohast ja tagastab lapse tema alalise

elukoha aadressile); lapsevanem teavitab teist vanemat viivitamatult lapse tervisega

seonduvatest asjaoludest, sh lapsele manustatud rohtudest; kõikidel lapse üleandmistel käituvad

lapsevanemad ning nendega kaasas viibivad isikud üksteise suhtes lugupidavalt ja viisakalt, st

ei karju, ei halvusta, ei tõsta häält jne; vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega

halvusta lapse juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes

vastumeelsuse kujundamisest. Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel

e-posti või sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades

vanemad helistavad teineteisele ja vastavad kõnele; lapse tervislike probleemide tekkimisel

vastutab ravi eest see vanem, kellega laps viibib. „Vastutuse“ all mõistetakse vanema poolt

endast kõik võimaliku tegemist lapse tervisliku seisundi stabiliseerimiseks ja paranemiseks (sh

ka ravimismeetodi valimine, arstile viimine, vajalike ravimite ostmine jne); perekondlikud

tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega

tähtpäev seotud on; vanemad peavad täpselt kinni pidama suhtluskorras kokkulepitud aegadest.

Puudutatud isikute seisukohad ja menetluse edasine käik

2-23-1356

3. Eestkosteasutus I (Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et

avaldus tuleb jätta rahuldamata. Lapse viibimine isaga koos X avalduses sätestatud kujul ei ole

kooskõlas lapse heaolu ja huvidega. lapse isa poolt väljapakutud suhtluskord(i) ei ole vajalik

kindlaks määrata kuna laps on juba 14 ning ei ole mõistlik sundida last elama osa ajast isa

juures, kui ta seal tegelikult elada ei taha. Isaga kokkusaamise ja ühistes tegevustes osalemise

vastu pole Y-l midagi, kui need ei sega koolitööd ja sporditegevust. Nimelt avaldas Y, et saab

isaga normaalselt läbi ja suhtleb isaga sõnumite teel, ema pole kunagi teinud takistusi isaga

kokkusaamiseks. Y on hea õpilane ning tubli sportlane. Trennid on tal neli korda nädalas, lisaks

võistlused, õppimisele ja sõpradele kulub ka aega ning tõdeb, et pole tõesti isale ise helistanud

ja kokku saanud ning isa omaltpoolt pole ka suurt huvi kohtumisteks üles näidanud. Y on kurb,

et on oma olemasoluga põhjustanud vanemate vahelised erimeelsused. Poisil pole midagi isaga

kohtumise vastu, samas ei näe laps mingit vajadust suhtluskorra kindlaks määramiseks, sest ta

pole nõus käima vanemate vahel edasi tagasi. Kogutud materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist

armastava vanema murega, kellel ei lubata kohtuda lapsega vaid vanemate omavaheliste

lahkarvamustega elatisraha maksmise küsimustes.

4. Lapsele määratud esindaja leidis, et lapse isa soovitud suhtluskord ei ole lapse huvidest ja ei

vasta ka lapse enda soovidele. Lapse huvides kõige rohkem oleks, kui kohus arvestaks lapse

vanuse, lapse soovidega ja asjaoluga, et isa ja laps saavad suhelda ning jätaks kindla

suhtluskorra kindlaks määramata. Alternatiivselt on mõeldav ka lahendus, kus suhtluskord küll

määratakse, kuid selliselt, et laps saab ise vähemalt ööbimise küsimust ise otsustada. Laps

rääkis, et saab üldiselt normaalselt läbi mõlema vanemaga, kuid lähedasemad suhted on emaga.

Laps näeb isa üsna ebaregulaarselt ja viimati nägi jaanuaris, kui isa tuli vaatama lapse

jalgpalliturniiri, mille järgselt laps isaga ka mõned tunnid koos oli. Üldiselt tõi laps välja, et

viimastel aastatel ööbib laps isa juures väga harva kvartalis 1-2 korda. Ülejäänud agal suhtlevad

aeg ajalt telefonis ja internetis ning ka kohtuvad, kuid väga regulaarset suhtlust pole ja päris iga

nädal alati ei pruugi isaga suhelda või kohtuda. Laps isa suhtluskorda kummagi alternatiivi osas

ei toeta. Laps ütleb, et ema juures parem, kus tal on oma tuba ja paremad elutingimused.

Üleüldse saab ta emaga paremini läbi ja tunneb, et isa juures üldiselt üldse ööbida ei taha. Laps

ise eelistaks, kui puuduks kindel suhtluskord ja laps saaks ise otsustada, et millal ja kui palju

isaga suhtleb. Kui ka määrata kindel suhtluskord, siis ta on nõus näiteks isaga suhtlema või

kohtuma iga teine nädalavahetus vms, kuid sooviks, et need oleksid ilma ööbimiseta

kohtumised ja lapsel oleks õigus ise otsustada, et kas ja millal laps ööbib isa juures. Esindajale

jättis laps üldiselt rahuliku ja arutleva mulje. Laps on juba piisavalt vana, et mõista kogu

olukorda ja iseseisvalt kaasa rääkida. Oli usutavalt tajutav, et lapse tegelik soov on see, mida

laps väljendab. Oli aru saada, et laps tunneb end mugavalt ema juures elades ning lapsel pole

küll isaga suhtlemise vastu midagi, kuid laps sooviks selles osas vabadust ja paindlikust.

Kindlasti ei soovi laps elada pool aega või veelgi rohkem isa juures ja laps sooviks võimalusel

ise otsustada, et kas ja millal isaga kohtub, eriti mis puudub ööbimist. Usutav on ka see, et ema

ei takistada isa ja lapse suhtlust ning vaated on iseseisvalt kujunenud.

5. Eestkosteasutus II (Tallinna Linnavalitsus Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) oli seisukohal, et

X poolt väljapakutud suhtluskordade rakendamine ei ole lapse huvides. See on

ebaproportsionaalselt suur muutus lapse senist elukorraldust arvesse võttes. Laps hindas oma

läbisaamist isaga heaks. Peamiselt suheldakse sõnumite teel. Y on andnud isale teada, millal

toimuvad jalgpalli turniirid, et isal oleks võimalus minna teda vaatama. Lapse sõnul ei ole isa

seda võimalust üldjuhul kasutanud. Siiski, selle aasta jaanuaris käis isa jalgpalli võistlust

vaatamas. Lapse sõnul käib ta neli kuni viis korda nädalas jalgpalli trennis, mis enamasti

algavad õhtuti kell 19:00 ja üks kord nädalas kell 21:00. Enne trenni käib ta XXX lastekeskuses

õppimas. Laps kinnitas, et koolis tal probleeme pole, hinded on head. Y sõnul soovib ta isaga

suhelda, aga tema juures ööbida laps ei soovi. Seda eelkõige seetõttu, et isa juures ei ole tal oma

2-23-1356

tuba, mistõttu peab ta magama isaga koos diivanvoodil. Samuti kinnitas Y, et tunneb ennast

ema elukohas koos venna ja õdedega paremini. Y sõnul ei ole vajalik suhtluskorra kindlaks

määramine, sest ta nagunii ei hakka vanemate vahel edasi tagasi käima, see oleks tema jaoks

kurnav. Suhtluskorra kokkuleppimisel tuleb eelkõige arvestada lapse vanusest tulenevate

arengupsühholoogiliste aspektidega. Lapse heaolu spetsialistid on isale teinud ettepaneku

pöörduda pereterapeudi poole, kes saaks anda soovitusi ning nõustada, kuidas parandada

suhteid poja ja isa vahel.

6. Harju Maakohus kuulas vanemad ära 04.04.2023. a. Isa jäi esitatud avalduse juurde ning

selgitas, et kohtus pojaga viimati nädala eest, kui tõi lapse trennist koju. Laps saadab isale sms-

i, kui soovib, et isale trenni järele läheks. Isa soovib aga suurema mahulist suhtlust: poeg võiks

ööbida isa juures samal määral kui ema juures. Isa sõnul on praegune kord ebaõiglane: tema

vajab abi kodutöödes ning laps peaks tegema seda, mida isa ütleb. Isa arvates segab

väljamõistetud elatis tema suhtlust lapsega. Ema avalduse rahuldamist ei toetanud. Laps kohtub

isaga harva, isal ei ole selleks aega. Ema takistusi lapsele isaga suhtlemiseks ei tee.

7. Harju Maakohus kuulas lapse ära 04.04.2023. a. Puudutatud isik I selgitas, et elab ema, kahe

õe ja vennaga ning õpib YYY 8. klassis. Laps tegeleb jalgpalliga juba kaheksa aastat.

Puudutatud isik I selgitas, et ei taha isaga elada, isal on ühetoaline korter. Ta on isa juures

diivanil maganud, kuid isa juures privaatsust ei ole. Kui isal oleksid paremad elamistingimused,

näiteks kahetoaline korter, siis ta võiks kaaluda vahel isa juurde ööseks jäämist. Viimasel ajal

kohtumised toimunud nii, et isa on teda toonud trennist koju. Laps saadab isale sms-i, kui isale

sobib, siis isa tuleb lapsele järele ja toob ta koju. Viimase kohtumise kohta ütles laps, et isa teda

päris koduni ei toonud, sest oli hilja ja isa tahtis ise koju minna ja seal tööd teha. Isa käib harvem

treeningul järel, kui poeg kutsub. Telefonisuhtlust ei ole lapse ja isa vahel. Ainus suhtlus toimub

sms-i teel, kus lepitakse kokku järgmise suhtlemise aeg. Puudutatud isik I leidis, et kohtumised

võiksid tema ja isa omavahel kokku leppida, need ei peaks olema nädalast nädalasse sama

graafikuga. Kohtumised võiksid olla selliselt, et isa tuleks talle trennidesse järele, vaataks

treeninguid ja võistlusi. Kokkusaamiste kord võiks olla nii, et laps saadab isale sms-i ja isa

vastab sellele. Puudutatud isik I tõi esile seda, et kohtumisi algatab tema, mitte isa. Laps märkis,

et neil ei ole ühiseid teemasid, mida isaga arutada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 10.04.2023. a määrusega X avalduse Y-ga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks rahuldamata; ei määranud lapse Y ja isa X vahelist suhtluskorda kindlaks

ning jättis riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud

menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et X avaldus Y-ga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus leidis, et suhtluskorra

määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2

alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma

tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

10. Ärakuulamistest ja esitatud seisukohtadest on selgunud, et Y vanemad on X ja C. Laps elab

emaga alates 2017. aastast. Kohtumenetluse eel osalesid vanemad riiklikul perelepitusteenusel,

mis lõppes edutult (tl 6). Lapse ja isa vaheline suhtlus on harv. Vanemate ärakuulamisel selgus,

et isa ajend suhtluskorra avalduse esitamiseks on temalt lapse kasuks välja mõistetud elatis

(tsiviilasjas nr 2-20-113215) ning sel põhjusel soovib isa lapse elus vähemalt võrdses ajamahus

emaga osaleda (nõude esimene alternatiiv). Teise alternatiivina taotleb isa ema ja lapse

2-23-1356

suhtluskorra määramist nii, et laps suurema osa ajast elaks isaga. Laps on 14,5 aastane ning

lapse suhtlus isaga on harv. Puudutatud isik I tõi ärakuulamisel esile, et suhtlemist isaga algatab

tema, kui saadab isale sms-i, teistes kanalites isa ja lapse vahel suhtlust ei toimu. Saadetavas

sõnumis kutsub laps isa jalgpalli treeningutelt koju viima. Vahel isa tuleb lapsele järele, vahel

mitte. Laps sooviks, et isa sagedamini tuleks tema treeninguid ja võistlusi vaatama. Laps ei

soovi isa juures ööbida, kuna isa korter on ühetoaline ning seal on vähe privaatsust. Puudutatud

isik I ei toeta iganädalase ja kellaaegadega paika pandud suhtluskorra määramist, vaid soovib

alustuseks, et isa elaks talle kaasa jalgpallitreeningutel ja -võistlustel.

11. Arvestades asjaolu, et isa ja laps on aastaid eraldi elanud ja isa ei ole lapse elus osalenud

ning asjaolu, et nüüdseks on laps neljateistkümneaastane oma huvide ja sõpruskonnaga

noormees, kelle sõnul ei ole tal isaga millestki rääkida, oleks lapse huvide vastane konkreetse

suhtluskorra kindlaksmääramine, seda eriti veel mahus, mida isa avalduse alternatiivides

taotleb. Näib, et isa on esitanud avalduse just sel ajendil, mida ta ärakuulamisel esile tõi:

vastukaaluks elatise nõudele. Ema, laps ega ükski lapse huve kaitsev isik ei toeta suhtluskorra

kindlaksmääramist. Kohus jättis X avalduse rahuldamata ega määranud kindlaks lapse Y ja isa

X vahelist suhtluskorda.

12. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jättis kohus alaealiste esindaja tasu ja kulu Eesti

Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Määruskaebus

13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus jättis tema avalduse rahuldamata ning suhtluskorra lapsega kindlaks määramata ja

tema selle asemel uus määrus, millega määrata kindlaks isa ja lapse suhtluskord maakohtule

esitatud avalduses toodud esimese ettepaneku kohaselt, muus osas jätta määrus muutmata;

alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks suhtluskorra

kindlaksmääramiseks ning jätta määrus muus osas muutmata; menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

14. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab määruskaebuse esitaja maakohtu määruse

resolutsiooni punktid 1 ja 2. Avaldaja hinnangul ei ole vaidlustatud määrus piisavalt

põhjendatud ning faktiliste väidete ja tõendite hindamisel on maakohus oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme. Maakohus on jätnud kohtulahendi langetamisel arvestamata mitmeid

olulisi ja tuvastatud asjaolusid, andes sellega mõista, et lapsel on ainult õigused, kuid puuduvad

kohustused.

15. Avaldaja hinnangul on vaieldamatu vanema õigus suhelda oma lapsega ja lapse õigus

suhelda oma vanemaga, üks kesksemaid õigusi vanema ja lapse suhtes. Omavaheline

suhtlemine ja koos olemine on vajalikud selleks, et lapse ja vanema vahel tekiksid ning säiliksid

isiklikud ja emotsionaalsed suhted. Ilma suhtlemiseta vanema ja lapse suhe faktiliselt kaob.

Lapsel ei teki ega säili lähedussuhet ja isiklikke suhteid vanemaga, kellega ta ei saa koos aega

veeta ja ühiseid tegevusi ette võtta. Vanemate lahuselu korral peaksid vanemad lahuselava

vanema ja lapse suhtlemise tingimustes omavahel kokku leppima. Seejuures peavad vanemad

lähtuma eelkõige lapse heaolust ja huvidest. Lapse jaoks on parim, kui vanemad suudavad lapse

ja lahuselava vanema suhtlemise tingimustes üksmeelele jõuda ning teevad lapsesse puutuvates

küsimustes omavahel koostööd. Kahjuks ei lase vanemate praegune liigne emotsionaalsus lapse

ja isa vahelise suhtlemise vajalikkuses kokkuleppele jõuda, sest ema emotsionaalne vastuseis

isale mõjutab oluliselt lapse suhtumist ja usaldust isa vastu.

2-23-1356

16. Avaldaja ei nõustu kohtu järelduste ja seisukohtadega isa suhtes. Avaldaja eesmärk on veeta

rohkem aega oma lapsega, sest laps kasvas poisist noormeheks. Meheteele asuv noormees vajab

enda kõrvale pilti tugevast, julgest ja kogenud mehest, kes suudab ja tahab kõike seda kogemust

oma pojale edasi anda. Avaldaja on ja tahab olla oma lapse jaoks selline mees. Isa elas alates

lapse sünnist kuni vanemate lahkuminekuni koos lapsega. Lapse isal on elementaarsed

suhtlemisoskused oma lapsega. Avaldaja oli lapsega kontaktis ja tegeles temaga.

17. Kohtu lähenemine ei ole lapse huvides ja on last kahjustav. Vaieldamatu on, et igas vanema

ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev

suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. LasteKS § 5 punktid

3 ja 4 sätestavad, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid,

igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ja õigus

väljendada oma vaateid. Sama seaduse § 21 lõike 3 järgi juhul, kui lapse huvid erinevad tema

arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, tuleb talle selgitada

tema arvamusega arvestamata jätmise põhjusi. Loomulikult, et ei tohi sundida last suhtlema

vanemaga, keda ta kardab või kellega suhtlemine ei ole muul põhjusel lapse huvides.

Käesoleval juhul laps ei karda oma isa. Vastupidi, laps soovib, et isa elaks talle kaasa

jalgpallitreeningutel ja -võistlustel.

18. Kohus asus seisukohale, et laps on piisavalt suur, kuid ei selgitanud oma lahendis, kuidas

kohus sellekohase järelduseni jõudis. Ärakuulamisel möönis laps, et tema ei soovi isa juures

ööbida, kuna isa korter on ühetoaline ning seal on vähe privaatsust ega ei toeta iganädalase ja

kellaaegadega paika pandud suhtluskorra määramist. Sel juhul ei ole lapse huvidega kooskõlas,

et lapse arvamus selles osas on vastuvõetav ja aktsepteeritav, sest lapsel ei ole ainult õigused,

lapsel on ka kohustused (abistada oma vanemat). Nt vanema õigus abile tähendab, et lapsel on

kohustus abistada vanemaid perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Oluline on, et laps

teaks oma õiguste kõrval ka oma kohustusi. Ilma selleta, et laps kohtub ja suhtleb oma isaga, ei

saa last kasvatada võrdväärse pereliikmena, kes austab ja aitab oma vanemaid (antud juhul oma

isa).

Menetlusosaliste seisukohad

19. Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis, et maakohtu lahend on lapse huvidega

kooskõlas ja määruskaebuse tuleb jätta rahuldamata. Eestkosteasutus I leidis, et lapse viibimine

isaga määruskaebuses sätestatud kujul ei ole kooskõlas lapse heaolu ja huvidega ning avaldus

tuleks jätta rahuldamata. Eestkosteasutus II pidas määruskaebust põhjendamatuks, kuna selles

ei ole välja toodud ühtki asjaolu, mis annaks aluse kaaluda, et maakohtu lahend ei ole kooskõlas

lapse parima huviga. Puudutatud isik II määruskaebusele ei vastanud.

Menetluse edasine käik

20. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada selles

esitatud alternatiivse nõude osas. Vaidlustatud kohtumäärus tuleb materiaalõiguse väära

kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata

2-23-1356

suhtluskorra avalduse uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna rikkumisi ei

ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

22. Arvestades määruskaebuse ulatust, kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 ja § 659

alusel maakohtu määruse seaduslikkust ainult osas, milles see on vaidlustatud ehk määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas. Muus osas on vaidlustatud maakohtu määrus TsMS § 466

lg-st 3 tulenevalt edasikaebamata jõustunud.

23. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette nii menetlusõiguse normide rikkumist kui

materiaalõiguse väära kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub sellega.

24. Lapse ja vanema suhtlusõigust reguleerib PKS § 143 lg 1, mis sätestab, et lapsel on õigus

isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega

isiklikult. PKS § 143 lg 2¹ sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku

lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse

suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

25. Praegusel juhul on suhtluskorra kindlaks määramise nõudega kohtusse pöördunud lapse isa,

kes elab lapsest lahus ja tugineb väitele, et ema takistab suhtlust lapsega. Tsiviilasja

materjalidest ega vaidlustatud määrusest ei nähtu, et eestkosteasutused, lapsele määratud

esindaja, ema või kohus oleks lapse õigust oma isaga suhelda eitanud st pidanud seda lapsele

kahjulikuks või teda mingil viisil ohustavaks. Kui kohus jaatab vanema õigust lapsega suhelda

ja vanemad ei suuda lapsega suhtlemise korras kokku leppida, ei saa kohus jätta suhtlemiskorda

kindlaks määramata (vt RKTKm, 11.01.2017. a, 3-2-1-138-16, p 17). Seega seisneb maakohtu

eksimus materiaalõiguse kohaldamisel selles, et praegusel juhul ei võinud kohus teha

vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2 märgitud otsustust mitte määrata kindlaks lapse ja

isa suhtluskorda.

26. Järgmine maakohtu eksimus seisneb selles, et kohus ei ole kaalunud asjas esitatud

suhtluskorra kõiki võimalikke alternatiive. Nii nähtub asja materjalidest, et ka laps ise on

esitanud ettepaneku isaga suhtlemise korra võimalike tingimuste kohta, avaldades määratud

esindajale, et kui kindel suhtluskorda ka määrata, siis on ta nõus isaga kohtuma iga teine

nädalavahetus, kuid ööbimiseta (tlk 37), kohtule aga seda, et võiks ööbimist kaaluda juhul, kui

isal oleksid paremad elamistingimused ning kohtumised võiksid olla selliselt, et isa tuleb trenni

järele talle lapse poolt eelnevalt isale saadetud sms-i alusel, vaatab treeninguid ja võistlusi (tlk

57). Selle asjaolu on tähelepanuta jätnud ka eestkosteasutused.

27. Suhtluskorra vaidluses peab kohus kaaluma kõiki võimalikke suhtluskorra alternatiive ning

põhjendama, miks mh ei nõustuta nt eestkosteasutuste ja laste esindaja seisukohtadega ja miks

on suhtluskorra kohta oma arvamust avaldanud laste seisukoht nende huvide vastane, mitte

võrrelda üksnes vanemate soovitud suhtluskordi. Suhtluskorra kindlaksmääramisel tuleb lapse

huvide väljaselgitamiseks kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil

ning võtta tema arvamus arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel. (vt RKTKm,

15.02.2023. a, 2-21-5895, p-d 14 ja 16).

28. Maakohus on põhjendamiskohustust rikkudes jätnud ka avaldamata, miks ei tule praegusel

juhul arvestada suhtluskorra määramisel lapse enda arvamuse, soovi ja huviga isaga suhelda

talle ettenähtava elukorralduse järgi. LasteKS § 5 p 3 kohaselt tuleb kõigis last puudutavates

ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab

kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama

2-23-1356

seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab

kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui

ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema

kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt RKTKm 09.11.2011. a, 3-2-1-

83-11, p 21).

29. Väär on maakohtu tuginemine suhtluskorra määramata jätmisel asjaoludele, et isa ja laps

on aastaid eraldi elanud, isa ei ole lapse elus osalenud ja lapse sõnul ei ole tal isaga millestki

rääkida. Ringkonnakohus osundab, et kohtupraktika kohaselt ongi suhtlusõiguse esmaseks

eesmärgiks tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine eelkõige siis, kui

vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust, aga ka siis, kui vanematel on küll ühine

hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos. (vt RKTKm 09.11.2011. a, 3-2-1-83-11, p

21). Samal põhjusel tuleb lubamatuks pidada ka lapse vanusele tuginedes suhtluskorra

määramata jätmist. Kuigi lapsel on PKS § 143 lg 1 kohaselt õigus, mitte kohustus, vanemaga

suhelda, ei tähenda eelnev, et suhtluse korraldamise ja vastutuse selle eest võib jätta lapsele.

30. Kuivõrd maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, rikkunud nii määruse

põhjendamiskohustust kui ka hagita menetluses sätestatud uurimisprintsiipi ning asjas esineb

vajadus oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja esmakordseks tuvastamiseks, tuleb maakohtu

määrus selle vaidlustatud osas tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule,

kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu eksimusi ise kõrvaldada. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia seaduse nõuetele vastav eelmenetlus ning välja

selgitada kõik avaldaja nõude lahendamiseks vajalikud asjaolud, sh kaaluda asjas esitatud

suhtluskorra võimalikke alternatiive selgitades välja lapse huvid. Ringkonnakohus osundab, et

kohtupraktika kohaselt saab kohus lapse kohanemisvajadust arvestades määrata astmelise

suhtluskorra ning kohtul tuleb lapsega suhtlemist reguleerides mh arvestada ka vanema

kohustust lapsega suhelda. (vt RKTKm 05.11.2014. a, 3-2-1-113-14, p 27 ja 28).

31. Kuna maakohtu määrus tühistatakse eelpool kirjeldatud eksimuste tõttu ja asi saadetakse

tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast

tulenevalt vajalikuks vastata muudele määruskaebuse väidetele.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

32. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu määruse tühistab ja asja maakohtule uueks arutamiseks

tagasi saadab, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu

otsustada.

33. Tulenevalt TsMS § 696 lg 3 ja § 617 lg 2 koosmõjust ei ole käesolev määrus edasikaevatav,

kuna ringkonnakohus ei tee menetlust lõpetavat lahendit (vt ka RKTKm, 28.05.2014. a, 3-2-1-

46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/